Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi sangamhla tiyi-9 Mabasa 2018

IKhabhinethi ihlangene ngaLesitsatfu, wamhla tiyi- 9 Mabasa 2018, eTuynhuys, eKapa

A. Tindzaba Letimcoka Telive

1. Ludlame Lolubuketane Nebulili Lobutsite (i-GBV)

1.1. IKhabhinethi iphindze ivakalisa kukhuta kwayo ngeludlame lwekuhlukunyetwa kwebantfu labasikati nebantfwana, kantsi imema tsine sonkhe etindzaweni tetfu letihlukene kutsi simelane nekuhlukunyetwa kwabomake, bantfwana kanye nebantfu labaTinkonkoni, labaTitabani, beBulili-bubili kanye nebebulili lobungahambisani nemuntfu wakhona.    

1.2. Kungumsebenti wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bafundzisane ngemalungelo abomake nebantfwana, netindlela letikhona labangakhetsa kuto kusita labatsintsekako kuloludlame.

1.3. IKhabhinethi iyasamukela lesincumo lesentiwe yinkhantolo lephakeme yaseNingizimu neGauteng ngekugweba lotfolwe anelicala lekubulala Sandile Mantsoe iminyaka lenge-32 advonsa ejele ngekubulala lebekasingani sakhe Karabo Mokoena. Lamanye emacala aphatselene nalokutfolakala kwemtimba wemntfwana loneminyaka le-10 Katlego Joja eMamelodi West, empumalanga nePitoli kanye nekubulawa kwaZolile Khumalo, abulawa ngulebekangumfundzi, eMangosuthu University of Technology eDurban, kubufakazi baletinselele lesibukene nato njengesive. IKhabhinethi indlulisa kulila kwayo emndenini wakaJoja newaka Khumalo.

1.4. Ngalesikhatsi tikhungo tebulungiswa naletishaya umtsetfo tiniketwe umtfwalo wekucinisekisa kwekutsi labenti balokubi bayajeziswa, njengemphakatsi sonkhe sinemtfwalo wekuvimbela lobu bugebengu. Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi bangenelele ngalokugcwele ekusekeleni nakutinhlelo letikhuluma ngekucwayisa emimmangweni labahlala kuyo nasemisebentini.   

1.5. IKhabhinethi ibuya ikhutsata labahlukunyetiwe kutsi babike lobugebengu lobusabekako kubantfu bemtsetfo, lekutawufanele baphenye letinsolo te-GBV bese baphendvule ngekusebentisa umtsetfo kute bacinisekise kwekutsi bulungiswa buyentiwa.

1.6. Kulolunye ludzaba loluhlukile kodvwa lunebudlelwano nalolu, iUmhlangano loMkhulu waMhlabuhlangene (i-UN) umemetele umhla ti-13 Inhlaba Lusuku Lwemave Emhlaba Lwekucwayisa Nge-Albinism. Lomkhankaso uhlose kwecwayisa ngebantfu labaphila ne-albinism lenabo bavikelwe ngalokugcwele nguMtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika wanga-1996. Kungumsebenti wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batifundzise babuye bafundzise nalabanye emimmangweni nge-albinism kute kucedvwe letinkholelo letingasiwo emaciniso nalemicondvo lengekho. Loku kutawunciphisa lokuhlukumeteka lokubuketana nebantfu labane-albinism kanye nemindeni yabo.

2. Sincumo seNhlangano Yebasubatsi Yemave Emhlaba(i-IAAF)

2.1. IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo ngalokusandza kwenteka lokuphatselene nalemitsetfo lemisha lemiswe nguleNhlangano Yebasubatsi Yemave Emhlaba (i-IAAF).

2.2. IKhabhinethi iyawamukela lomsebenti lowentiwe Litiko Letemidlalo Nekukhibika laseNingizimu Afrika (i-SRSA), ngalesento sekutsi kubese kuhlanganiswa litsimba labochwepheshe kulemikhakha lephatselene netekwelapha netemtsetfo lihlanganiswa yi-SRSA. Lelitsimba litawufundza kabanti lemitsetfo lemisiwe bese liphenyisisa lobufakazi ngekwesayensi lobu i-IAAF lesime ngabo. Litawubuyeketa yonkhe inhlobo yelucwaningo lolukhona kanye nebufakazi ngekwesayensi kanye nalokunye lokuphatselene nendlela yekutiphatsa bese basebentise letiphumo kubeka inselele kulemitsetfo lemisiwe emihlanganweni lefanelekile.

2.3. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele bonkhe basubatsi labangahle batsintfwe ngulemitsetfo lemisiwe labalapha ekhaya kanye nakumhlaba wonkhe.

3. Simo saseNyakatfo Nshonalanga

3.1. IKhabhinethi iniketwe umbiko nguleLitsimba Lenhlanganisela yaboNdvuna Lemsebenti Wesikhashane (i-IMTT) ngeNyakatfo Nshonalanga. Lombiko ukhuluma ngalomsebenti wekucala lesebavele bawentile kulamaviki lamabili landlulile. IKhabhinethi yanelisekile ngalomsebenti lesewentiwe ngule i-IMTT ngemitamo yabo yekuletsa kusimama kuleSifundza.

3.2. Le IMTT, leholwa nguNgcongcoshe loseHhovisi laMengameli, Dkt Nkosazana Dlamini Zuma, litawuchubeka nalomsebenti waloludzaba lwaseNyakatfo Nshonalanga. Umhlangano lobalisa kabanti utawubanjwa eNyakatfo Nshonalanga kuleliviki lelitako ngulelitsimba le-IMTT lotawube watisa betindzaba ngalokuchubekako ngalomsebenti.
 
4. Umhlangano Wemnotfo Wahulumende Netinkampani Tangasese emkhatsini weJapan ne-Afrika

4.1. Mengameli Cyril Ramaphosa wetfule inkhulumo nakuvulwa umhlangano Wemnotfo Wahulumende Netinkampani Tangasese lebewusemkhatsini weJapan ne-Afrika lebewubanjelwe eSandton Convention Centre kusukela ngamhlaka-3 kuya ku-4 Mabasa 2018. Lomhlangano bewubanjwe ngekubambisana yiNingizimu Afrika, kanye nahulumende waseJapan kanye ne-Japan External Trade Organization.

IKhabhinethi iyakwamukela lokutinikela lokuchubekako lokwentiwa kuleNkhomfa yeMave Emhlaba yaseTokyo Ngekutfutfukiswa kwe-Afrika lebeyibanjelwe eNairobi, eKenya nga-2016, lekwente kwekutsi iJapan inikele ngetigidzi letingu US$30 e-Afrika emkhatsini wanga-2016 na-2019. Tinkampani taseJapan letingetulu kwe-100 tiyatfolakala e-Afrika.

5. Kwenyuswa  Kwentsela Yekuhwebelana yeNsimbi ne-Aluminiyamu yi-United States (i-US)  

5.1. IKhabhinethi ivakalise kudvumala kwayo ngalesincumo lesitsetfwe yi-US sekunganiki iNingizimu Afrika sincepheteliso sekungakhokhi intsela yekuhwebelana yensimbi ne-aluminiyamu.  

5.2. Hulumende waseNingizimu Afrika utawuchubeka nekukhulumisana nahulumende wase-US kutsi bangene esivumelwaneni lesitakwemukeleka kulamave lamabili. IKhabhinethi ikhutsata bakuleli labatsenga ngaphandle kutsi bachubeke bakhulumisane nalabo labatsenga e-US kutsi bafake sicelo sekuncepheteliswa kumikhicito, njengoba tinkampani taseNingizimu Afrika titfumela ngaphandle imikhicito lemincane nemikhicito lengakaphotfulwa ngalokugcwele kutsi icedzelelwe kuphotfulwa e-US.

6. Kuvuselelwa kwema-Industrial Parks

6.1. IKhabhinethi yamukela lokucedvwa kwesigaba sekucala sekuvuselelwa kwePhuthaditjhaba Industrial Park leseFreyistata njengemsebenti lobaluleke kakhulu Kuloluhlelo Lwekuvuselela ema-Industrial Parks.

6.2. Lokulungiswa lokubite imali letigidzi leti-R50 kutawuheha bosomabhizinisi labanyenti bakuleli kutsi balungise imisebenti yabo ngenca yaletinsitanchanti nekuphepha lesekwentiwe kancono.  

7. Kusisa

7.1. IKhabhinethi iyabuhalalisela lobudlelwano lobusemkhatsini weLitiko Letekuhwebelana Netimboni (i-dti) ne-Aspen Pharmacare, lokubangele kutsi kumemetelwe kwekutsi kutawusiswa ngemali lesigidzigidzi lesi-R1 embonini leyenta imitsi lesePort Elizabeth eMpumalanga Kapa. Lemboni lekhicita imitsi ihlomulile kule 12l leSisibonelelo Sentsela saka-dti lapho kutfolakala inzuzo yentsela lelinganiselwa kutigidzi letinge- R209.

7.2. Lokuvulwa kwalendzawo kutawakha ematfuba emsebenti lange-500. Loku kusisa lokukhulu kakhulu lokutawuyisa iNingizimu Afrika ezingeni lelisha lekhukhicita nekwakha ematfuba emisebenti lefanele lekungulokudzingwa ngulelive.

8. Tindleko Letiphansi tedatha

8.1. IKhabhinethi yamukela lemitsetfo lemisha lephakanyiswe Ngumtimba Lotimele Wetekuchumana waseNingizimu Afrika (i-Icasa) yekutfutfukisa imitsetfo lemisiwe ngalokuphatselene nedatha, ema-SMS kanye netinsita tekuchumana ngekukhuluma elucingweni.  

8.2. Letingucuko tisinyatselo letihlose kucinisekisa kusebenta ngalokungavuni licala emabhizinisini kute kucinisekiswe emanani lakahle edatha nekucinisekisa kwekutsi batsengi angeke basalahlekelwa yidatha labangakayisebentisi. Loluphenyo kuleTimakethe lwentiwa yiKhomishini Yetekuncintisana kantsi itawuveta ibuye igcile etintfweni letingetiwe, kucinisekisa kwekutsi emanani edatha yaseNingizimu Afrika asekela kufinyelela kumadijithali kantsi asilungiselela lamatfuba lasungulwe Yilesikhatsi Sekwentiwa Kwemsebenti Ngetheknoloji Yesimanjemanje.

9. Umkhakha weTimbiwa

9.1. IKhabhinethi nayo njengaMengameli Ramaphosa iveta kukhatsateka ngekushona kwebantfu lebebasebenta emayini yaseSibanye-Stillwater leseDriefontein dvutane naseCarletonville eWest Rand, kantsi ibuye idlulise kulila kwayo emindenini nakubangani balaba labashonile. Ndvuna Yetetimbiwa, Mnu Gwede Mantashe, ulindzeleke kutsi amele hulumende enkonzweni yesikhumbuto letawubanjwa leliviki.

9.2. IKhabhinethi icela bemkhakha wetetimbiwa kutsi baphutfumise lucwaningo lwabo lolutawusita ekutfoleni tindlela tekuhlola kutamatama kwemhlaba etimayini bese kuhlengeka timphilo tebantfu.

10. Sikhwama Sebantfwana se-UN (i-UNICEF)

10.1. IKhabhinethi nayo njengaMengameli Ramaphosa indlulisa kubonga ku-UNICEF ngekusekela nekubambisana ekutfutfukiseni lusha lwaseNingizimu Afrika.

10.2. Umcondzisi Lomkhulu we-UNICEF, Mk Henrietta Fore, ubambe umhlangano naMengameli Ramaphosa ngeMsombuluko ngamhlati-7 Mabasa 2018. Ucacise umbiko we-UNICEF ngekuhambisana nemitamo yeNingizimu Afrika kumikhakha lephatselene netemfundvo, kutfutfukisa emakhono emsebenti nematfuba emnotfo kubantfu labasebancane, ikakhulukati labo labasemkhatsini weminyaka le-10 kuya kule-18 budzala. I-UNICEF ibonge imitamo yeNingizimu Afrika yekwakha ematfuba ebantfu labasha kutsi bangenelele ngalokugcwele kumnotfo, babuye baveta nekufisa kusita tikole tetfu ngekutiniketa emanti netinsita tetekuya ngasese.

10.3. I-UNICEF imeme iNingizimu Afrika kutsi ibatjele ngekuphumelela kwayo ekuniketeni lusha emandla njengencenye yalomkhankaso wamhlabawonkhe wekwenta kancono ematfuba elusha – luphawu lolubonakalisa kutsi budlelwano balelive ne-UN buyasimama.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. IKhabhinethi ivumele Loluhlelo Lwekenta Lwenchubomgomo Yetetimboni (i-IPAP) lwanga-2018/19 – 2020/21. Lena yinchubo leseyiphindvwe ka-10 yekwetfulwa kweluhlelo lwekusebenta lwanyaka wonkhe lolutawuhambisana neLuhlaka Lwecitfomali Lwethemu Lesemkhatsini lolutsatsa sikhatsi lesiyiminyaka lemitsatfu.

Le IPAP lebuyeketiwe inikete ummongo yalesekwentiwe ngemphumelelo ngalenchubomgomo yetimboni kuleminyaka leyimfica lendlulile. Ihlatiya umnotfo wamhlabawonkhe newakuleli lohambisana nenchubomgomo yetimboni, iniketa sifinyeto saletinselela nebumatima kulokusetjentiswa ngalokuhambe embili kwalenchubomgomo yetimboni, kanye naloluchungechunge lwetinhlelo kanye netinhlelo talomkhakha letihambisana nesikhatsi lesitsite sekwentiwa kwemsebenti loniketwe ematiko tsite.  

2. IKhabhinethi iyavuma kwekutsi Sivumelwano Setigodzi Letintsatfu Letingakhokhisani Intsela Yekuhwebelana (i-TFTA) kutsi setfulwe ePhalamende kute sivunyelwe. Lesivumelwano sisungula Inhlangano Yekutfutfukisa Emave laseNingizimu neMpumalanga Afrika (i-COMESA), Inhlangano Yekutfutfukisa Emave langaseMpumalanga ne-Afrika (i-EAC) kanye neNhlangano Yekutfutfukisa Emave LangaseNingizimu ne-Afrika (i-SADC).

Le TFTA ingumklamo lobalulekile loholwa yi-Afrika lobonisa sinyatselo sekulungisa umonakalo lowashiywa yinchubobukoloni leyayikhutsata emave kutsi angasebentisani, ngekutfutfukisa tindlela tekusisa letifaka emave aseAfrika nekuheha letinye tindlela tekusisa tangaphandle tingenele kulendzawo yekuhwebelana mahhala.
Ngenca yalemitamo yekuhlanganiswa kwaletigodzi nekusimama kweminotfo, kutfolakale kutsi kunekukhula lokusimeme ekusiseni kwalamave ase Afrika.

3. IKhabhinethi ivumele Umbiko Wekuchumana Wesitsatfu waseNingizimu Afrika kwekutsi wetfulwe KuSivumelwano se-UN Sekugucuka Kwesimo Selitulu (i-UNFCCC).
Umsebenti lobalulekile we-UNFCCC kutfola indlela yekusinyanyiswa kwe-greenhouse gas kusimondzawo kufinyelele ezingeni lelitawuvikela tintfo letiyingoti letentiwa ngebantfu kutsi tiletse lushintjo kwisimo selitulu.

Umbiko weNingizimu Afrika ucuketse luhlatiyo ngemsebenti lewentiwe kusukela Kumbiko Wekuchumano Wavelonkhe wekucala kuya Kumbiwo Wekuchumana Wavelonkhe Wesibili kanye naLombiko Wekuchumana Wavelonkhe Wesitsatfu, njengoba kubuyeketwe ngemave angaphandle kanye nalabatsintsekako bakuleli.
 
C. Imitsetfosivivinyo

1. IKhabhinethi ivumele lokwetfulwa kweMtsetfosivivinyo Wekutulima Taselwandle wanga-2018 ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo, lobekhona ngenca yekutsintsana ngalokugcwele nabo bonkhe labatsintsekako kumkhakha wetekulima taselwandle, ufuna kutfutfukisa intfutfuko kwetekulima taselwandle ikakhulukati kumnotfo waselwandle. Uniketa, kulokunye, imitsetfo netinchubo letisemtsetfweni talomkhakha; ucacisa ngekuniketwa timvume nalokudzingekako kute uniketwe imvume ngetekulima taselwandle kanye nekusungulwa kwendzawo yetekulima elwandle.

2. IKhabhinethi ivumele kwetfulwa Kwemtsetfosivivinyo Wetemphilo Nekuphepha Emisebentini wanga-2018 ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wetemphilo Nekuphepha Emsebentini wanga-1993 (Umtsetfo 85 wanga 1993). Uma sekuvunyelwene ngawo, loMtsetfosivivinyo utawucinisekisa kwekutsi kunekuvikeleka lokusezingeni kwebasebenti ngalokuphatselene nekulimala nekugula emsebentini.

LoMtsetfosivivinyo usungula Luhlelo Lwekulawula Temphilo Nekuphepha kantsi uhambisana netindlela letihambembili letisetjentiswa kulamanye emave. Ubuye ucindzetele kutsi kube netindlela tekuhlola bungoti lokutawentiwa ngumcashi kanye neluhlelo lolukhona lwasemsebentini lwekuhlola nekulawula tingoti lolusungulwe lwasetjentiswa kwehlisa emazinga ekulimala kwetisebenti.

D. Imilayeto

1. Imiyaleto yekuhalalisela

1.1. IKhabhinethi ibongela Mengameli Ramaphosa, ngekumenywa Ngumtimba Lobusako Wemhlangano Wemisebenti Wamhlabawonkhe kutsi ayoba ngomunye wabosihlalo kuKhomishani Yavelonkhe Ngemisebenti Letako.  

1.2. Mengameli ubuye wamenywa kutsi ayokhuluma kulomhlangano, lotawube ubungata kuhlangana lihlandla le-100. Ngalesikhatsi alapho utawuhlonipha atfulele sigcoko lobetawuhlanganisa iminyaka lelikhulu lebekunguMengameli Nelson Mandela. IKhabhinethi ibona Emave ase-Afrika kulomtimba lobusako weNhlangano Yetetisebenti Yemhlabawonkhe (i-ILO) ngekuhola letingcogco eGeneva kantsi ibonga letingcogco letibanjwe ngulenhlangano lebusako kulelive etigodzini tayo lapho ibusa khona.

2. Emavi Endvudvuto

2.1. IKhabhinethi indlulisa kulila kwayo emndenini nakubangani baNdvuna longasekho naNdvuna wekucala Wetimali kuhulumende wentsandvo yelinyenti, Mnu Derek Keys, lowadlala indzima lebaluleke kakhulu ekundluliseni ngebuchwepheshe kweLitiko Letetimali kuhulumende lebekakhetfwe ngekwentsandvo yelinyenti nga-1994.   

3. I-Ramadan

3.1. IKhabhinethi yendlulisa tilokotfo letinhle kummango wemaMuslim ngalesikhatsi bacala kuzila bazilela lenyanga lengcwele yaRamadan kuleliviki lelitako. Ngalesikhatsi saRamadan, emaMuslim azila kudla kusukela ekuseni lidzimate liyoshona, ngalesikhatsi bacitsa sikhatsi bagcila ekukholweni kwabo.

E. Imikhosi Letako

1. Mengameli Ramaphosa namuhla ngamhlati-10 Mabasa 2018, utawuvakashela Litiko Letekuvikela neLitiko Lekubusa Ngekubambisana Netendzabuko (i-CoGTA), njengencenye yemitamo yakhe yekungenelela akhulumisane nebaholi kucinisekisa kwekutsi umsebenti wahulumende uhambisana kahle. Lokuvakasha kuyincenye yekwephumelelisa setsembisa Mengameli lawasenta naketfula Inkhulumo yakhe yekucala yEbunjalo Belive ngeNdlovana 2018 kwekutsi utawuvakashela onkhe ematiko ahulumende.

2. Sekelamengameli David Mabuza namuhla ngamhlati-10 Mabasa 2018, utawutfula inkhulumo Kungcungcutsela yesi-3 Yemkhandlu Wekutfutfukisa Basebenti waseNingizimu Afrika e-Emperors Palace eJozi ngaphansi kwengcikitsi letsi: ‘Budlelwano lobuvuselela umsebenti nekufundza’. Lengcungcutsela yemalanga lamabili itawuhlanganisa baholi lababalulekile etimbonini, bochwepheshe kutemisebenti netifundziswa kutococisana ngetindzaba letihlukene, kufaka ekhatsi tiphakamiso tekubuketana nekungasebenti kwelusha, kuniketwa emandla lokusezingeni Nesikhatsi Sekwentiwa Kwemisebenti Ngetheknoloji Yesimanjemanje.

3. IKhabhinethi nayo indlulisa lesimemo kubantfu baseNingizimu Afrika kutsi bangenelele ekubungateni lokutawenteka umnyaka wonkhe kweminyaka lelikhulu yaBabe Nelson Mandela naMake Albertina Sisulu, labasita ekwakheni sisekelo sembuso wentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika lesiyitfokotelako namuhla. Litsimba Lelikomidi laboNdvuna lelisebenta ngekubungatwa kweMinyaka Lelikhulu yaNelson Mandela na-Albertina Sisulu likhiphe loLuhlelo Lwavelonkhe kuleliviki. Imininingwane yalokubungata ingatfolakala kuwebhusayithi yahulumende (www.gov.za), lapho khona tinhlelo tekucocisana nahulumende letihleliwe noma imisebenti kungatfolakala khona.

F. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.

1. Mk Lerato Mataboge njengalomele i-dti kuBhodi ye-Export
     Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited.

2. Mk RS Mogaladi njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: Kwesekela Sikhungo neKuchumanisa ku- CoGTA.

Imibuto:
Ms Phumla Williams – Libambela Lalokhulumela IKhabhinethi
Makhalekhukhwini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore