IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana ali-9 kuMrhayili wee-2018

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu, mhlana ali-9 kuMrhayili wee-2018, e-Tuynhuis, eKapa

A. Iindaba Ezingundabamlonyeni

1. INturhu Eqothele UbuLili (i-GBV)

1.1. Ikhabinethi ibuyelela ukusola ngamagama abukhali inturhu eqothele abomma nabentwana, ikhombela thina soke ngokwamakoro wethu ukobana siqinise isandla ekupheliseni inturhu eqothele abomma, abentwana, umphakathi wabantu bengubo abathandana ngobulili obufanako (ama-Lesbian), amadoda athandana namanye amadoda (ama-Gay), abantu abantendembili nabatjhugululintende. 

1.2. Kumsebenzi wawo woke amaSewula Afrika ukulemukisana ngamalungelo wabomma nabentwana neendlela zomthetho ezikhona zokusiza abongazimbi benturhu.

1.3. IKhabinethi yemukela isiqunto seKhotho ePhakemeko yeSewula Gauteng ngokugweba umbulali ofunyenwe amlandu uSandile Mantsoe iminyaka ema-32 ejele ngomlandu wokubulala loyo owakhe waba yintombakhe u-Karabo Mokoena. Eminye imilandu efaka hlangana wokufunyanwa kwesidumbu sika-Katlego Joja oneminyaka eli-10 esifunyenwe eMamelodi West, ngepumalanga yePitori nokubulawa kukaZolile Khumalo mfundi wangaphambilini weMangosuthu University of Technology ese-Durban, kufakazela iintjhijilo ezirhageleko esiqalene nazo sisitjhaba. IKhabinethi idlulisa amazwi wokutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo emindenini evelelwe yihlekelele, wakwaJoja newakwaKhumalo.

1.4. Nanyana ama-ejensi wezokuvikela umphakathi nokuthotjelwa komthetho aqalene nokuqinisekisa bona izelelesi ziyabanjwa, simphakathi sisoke sinendima ekufuze siyibambe ekupheliseni ubulelesobu. AmaSewula Afrika ayakhuthazwa bona azimisele ekuhlanganyeleni emahlelweni wokuyelelisa emiphakathini yawo nemikhakheni abayisebenzelako.

1.5. Ikhabinethi ikhuthaza abongazimbi ukobana babikele iimphathimandla zezomthetho ngobelelesobu obunelunya, ekufuze ziphenye izwangobatjho yezenzo ze-GBV nokuthatha amagadango aqinileko ngokulandela umthetho ukuqinisekisa ukuphunyeleliswa kobulungiswa.

1.6. Kenye indaba, kodwana ekhambisana nayo le, umButhano Zombelele weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN General Assembly) imemezele umhla ali-13 kuMgwengweni njengeLanga lePhasiloke lokuYelelisa ngabaNtu abanoBuswephe. Ijimeli linqophe ukuyelelisa ngabantu abanobuswephe abavikelwe mThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womnyaka we-1996. Kumsebenzi wawo woke amaSewula Afrika ukulemukisa nabanye emphakathini ngobuswephe ngokuphelisa iinkolelo ezingasilo iqiniso nokudurhiswa komkhumbulo. Lokhu kuzakuphelisa ukuhlukumezeka okuzwiwa babantu abanobuswephe nemindenabo.

2. IsiQunto seenHlanganobumbano yabaGijimi yePhasiloke ( (i-IAAF)

2.1. IKhabinethi iveze ukutshwenyeka kwayo ngezehlakalo mayelana nemithetjhwana emitjha ye-IAAF.

2.2. IKhabinethi yemukela umsebenzi osele wenziwe mNyango wezemiDlalo nokuziThabisa weSewula Afrika (i-SRSA) nesiqhema sabosolwazi emikhakheni yezokwelapha nezomthetho lihlanganiswe yi-SRSA. Isiqhemesi sizokuqalisisa imithetjhwana le siphenyisise nobufakazi obusetjenziswe yi-IAAF. Sizakuhlolisisa loke irhubhululo elikhona nobufakazi namaphuzu akhambelana nokuhlonitjhwa kwesithunzi somuntu bese kusetjenziswa imiphumela leyo ngokuphosela iselele emithetjhwaneni emavadleni afaneleko.

2.3. IKhabinethi yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana  asekele boke abagijimi abathintwa matjhuguluko eza nemithetjhwana le ekhayapha nephasini mazombe.

3. Ubujamo Obuqokemeko beTlhagwini Tjingalanga

3.1. IKhabinethi ithulelwe umbiko siQhema saboNgqongqotjhe (i-IMTT) mayelana nobujamo obuqokemeko beTlhagwini Tjingalanga. Umbiko lo unikele umkhanyo ngomsebenzi esele wenziwe eemvekeni ezimbili ezigadungileko ngomnqopho woncengelela ukuthula nokunzinza esifundenesa.

3.2. I-IMTT, edoswa phambili nguNgqongqotjhe nge-Ofisini kaMengameli, uDorh. Nkosazana Dlamini-Zuma, isazokuraga nokuqalana neendaba zeTlhagwini Tjingalanga.  I-IMTT izokubamba umhlangano weembikiindaba ngeveke ezako lapho izakwethula khona umbiko onabileko ngomsebenzayo.

4. IForamu ye-Japan ne-Afrika kezomNotho wombuso neenkhamphani zangeqadi

4.1. UMengameli u-Cyril Ramaphosa wethule ikulumommongo ekuhlonyweni kweForamu yezomNotho ye-Japan ne-Afrika i-Japan-Africa Public-Private Economic Forum ebanjelwe e-Sandton Convention Centre ukusukela nakama-3 ukuya nakama-4 kuMrhayili wee-2018. ISewula Afrika isingethe umnyanya weforamu le ngokubambisana norhulumende we-Japana kunye neHlangano ye-Japan yezokuRhwebelana namaZwe wangaPhandle (i-Japan External Trade Organization).

IKhabinethi yemukela ukuzibophelela okuragako okwenziwa kuKhonferensi yeenTjhabatjhaba emayelana neTuthuko ye-Afrika e-Tokyo egade ibanjelwe e-Nairobi, ese-Kenya ngomnyaka wee-2016, lapho i-Japan yazibophelela ngamabhiliyoni ama- US$30 e-Afrika phakathi kweminyaka yee-2016 ukufikela kewee-2019. Kuneenkhamphani ze-Japan ezingaphezulu kwe-100 ezinzinze nge-Afrika.

5. Ukukhutjhulwa komThelo weSimbi ne-Aluminiyamu yi-United States (i-US)

5.1. IKhabinethi iveze ukudana kwayo ngesiqunto se-US ngokungaqaleleli ububodlhani beSewula Afrika lokha nayiqunta ngokukhuphulaimithelo yesimbi neye-aluminiyamu.

5.2. URhulumende weSewula AFrika uzakuragela phambili nokukhulumisana neemphathimandla ze-US ngomnqopho wokufumana ipengu eyamukelekako kiwo woke amahlangothi. IKhabinethi ikhwezelela abathengisi belizwe lekhethu ukuraga nokurherha abathengi be-US ukwenza iimbawo zokungatheliswa kwemikhiqizwabo, njengalokha iinkhamphani zeSewula Afrika zithumela imikhiqizo etlhogekako naleyo eyenziwe itjhiywe imatlhatlha khona izakuqedelelwa e-US.

6. Ukuvuselelwa kweenZinda zamaBubulo

6.1. IKhabinethi yemukela ukuqedelelwa kwesigaba sokuthoma sokuvuselelwa kwesiZinda samaBubulo se-Phuthaditjhaba eFreyistata ekuyipumelelo ekulu ekuhlonyweni kweHlelo lokuVuselelwa kweenZinda zamaBubulo.

6.2. Ukwakha kabutjha lokhu okubize iingidi ezima-R50 kuzokudosa namkha kukhange abosomabhizinisi bendawo ukuthoma amabhizinisi wabo ngokuthuthukiswa komthangalasisekelo nezokuphepha.

7. Itjalomali

7.1. IKhabinethi ithokozisa itjhebiswano elihlangana komNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti) ne-Aspen Pharmacare, ekumphumela wesimemezelo setjalomali esiyibhiliyoni yamaranda ezikweni leenhlahla e-Port Elizabeth ngePumalanga Kapa. Ikhamphani le yeenhlahla izuzile ngesiBonelelo somThelo se-dti ngokufumana iingidi ezima-R209.

7.2. Ukuvulwa kwaleliziko kuzokuvula amathuba ama-500 wemiSebenzi emitjha. Lelisisomali eliqakathekileko elizokuragela iSewula Afrika ezingeni elitjha lezokukhiqiza nokuvula imisebenzi etlhogekako elizweni.

8. Intengo ePhasi yamaDatha

8.1. IKhabinethi yemukela imithetho emitjha etjhukunyiswe liBandla eliziJameleko lezokuThintana leSewula Afrika (Icasa) yokwenza ngcono imithetho elawula ukusetjenziswa kwamadatha, ama-SMS nokuthintana ngokudoselana umtato.

8.2. Amatjhuguluko la amagadango wokuqinisekisa anqophe ukusebenza ngefanelo kobana abathengi bangalahlekelwa sikhathi sokusebenzisa amadatha wabo. IPhenyo kiloMkhakha elenziwa yiKomitjhini yezamaPhaliswano lizakuhlathulula liqalisise nesidingo samagadango angezelelweko ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana intengo yamadatha eSewula Afrika enza kube lula bona abantu abanengi bakwazi ukusebenzisa i-inthanethi begodu akghonakalisa bona soke siwafikelele amathuba anjewesiKhathi sokuSetjenziswa kweThekhnoloji yesiManjemanje.

9. IZiko leeMayini

9.1. IKhabinethi njengoMengameli u-Ramaphosa idlulise ukutlhuwa kwayo ngokulahlekelwa maphilo kwabasebenzi bemayini ye-Sibanye-Stillwater’s Driefontein hlanu kwe-Carletonville nge-West Rand, godu idlulisa ukutjhiriya kwayo emindenini nebanganini balabo abahlongakeleko. UNgqongqotjhe weZenjiwa uNom. Gwede Mantashe, ulindeleke ukujamela urhulumende ekonzweni yesikhumbuzo ezokubanjwa kileveke.

9.2. IKhabinethi ikhuthaza iziko leemayini ukurhabisa irhubhululo labo elizosisiza ngekghono lokuzwa msinyana ukusikinyeka kweemayini nokuphulukisa amaphilo.

10. IsiKhwama sabeNtwana se-UN (i-UNICEF)

10.1. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli Ramaphosa ngokuthokozela isekelo le-UNICEF netjhebiswano lokuthuthukisa ilutjha leSewula Afrika.

10.2. UmNqophisi wesiGungu se-UNICEF, uMma. u-Henrietta Fore, ubambe umhlangano noMengameli ngoMvulo mhlana ali-7 kuMrhayili wee-2018. Uhlathulule umbiko we-UNICEF ngamano weSewula Afrika emkhakheni wezefundo, wezokuthuthukiswa kwamakghono emisebenzini newokuvulela ilutjha amathuba wezomnotho, khulukhulu labo beminyaka ehlangana neli-10 neli-18. I-UNICEF ibuke imizamo yeSewula Afrika yokuvulela ilutjha amathuba wokuzibandakanya ngokuzeleko kezomnotho, yathembisa ngokuzimisela kwayo ukufaka isandla eemfunekweni zeenkolo zelizwe lekhethu ngamanzi neendlwana ezisebenzisa amanzi.

10.3. I-UNICEF imeme iSewula Afrika ukuyokwabelana nabanye ngepumelelo yayo ekuthuthukiseni ilutjha njengengcenye yejima layo lephasi lokukhuphula amathuba welutjha – leli-ke kulitshwayo elihle lokuqinisa itjhebiswano ne-UN.

B. IinQunto zeKhabinethi

1. IKhabinethi ivumele iHlelo lomThethomgomo wokuSebenza kweQhinga lamaBubulo (i-IPAP) 2018/19 – 2020/21. Leli libuyelelo lehlandla le-10 lokusatjalaliswa kwehlelo lokusebenza laqobe mnyaka elikhambisana namahlandla amathathu weTlhatlha leQhinga lokuSetjenziswa keeMali lesiKhathi esiPhakathi.

I-IPAP ebuyekeziweko irhunyeza ipumelelo yomgomo wezamabubulo eminyakeni elithoba edlulileko. Inikela ukuhlaziywa komnotho wephasi newangelizweni okhambisana nomthethomgomo wezamabubulo, irhunyeza iintjhijilo neenqabo ezikhandela ukusetjenziswa nokwethulwa komthethomgomo wezamabubulo ngokuzeleko, namahlelo ahlukileko weziko anesikhathi esibekelwe iminyango ethintekako.

2. IKhabinethi ivumele ukwethulwa nokuphasiswa yiPalamende kwesiVumelwano sokuRhwebelana Simahla seemFunda eziNtathu (i-TFTA). Isivumelwanesi sethula iMakethe eFanako emazweni angePumalanga nangeSewula ye-Afrika, iiNhlangano zePumalanga neHlangano yamaZwe we-Afrika engeSewula (i-SADC).

I-TFTA le iyiphrojekthi ekulu edoswa phambili yi-Afrika eligadango elibonakalako lokuphelisa isiga sobukoloniyali lamamakethe amancani ahlukahlukeneko ngokukhuphula isisomali langaphakathi e-Afrika nokudosa abatjalimali bangaphetjheya kilomkhakha wokurhwebelana simahla.
Njengomphumela wokuhlanganiswa kweemphande neminotho enzinzileko, kubekhona ukukhula kezomnotho okunamandla kutjalomali langaphakathi le-Afrika.

3. IKhabinethi ivumele umBiko wezokuThintana wesiThathu weliZweloke emHlanganweni wokuTjhuguluka kweKlayimethi (UNFCCC).
Umnqopho omkhulu we-UNFCCC kuletha inzinzo ezingeni lerhasi esemkayini ukuze ifikelele ebujameni obuzokukhandela ubungozi berhasi ebangelwa babantu bonyana ingaphazamisani nekambiso yeklayimethi.

Umbiko weSewula Afrika uhlaziya iragelophambili yelizwe ukusukela emBikweni wokuThoma wezokuThintana weliZwe ukuya emBikweni wesiBili weliZwe wezokuThintana kunye nomBiko wesiThathu wezokuThintana welizwe, njengokubuyekezwa ziintjhabatjhaba nababambisani bangekhaya.

C. ImiThethomlingwa

1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa wokuThubhelisa zokuLima emaLwandle wee-2018. UmThethomlingwa lo, okhutjhwa ngemva kwemikhulumiswano nokuthintana nababambisani abafaneleko emkhakheni weemila zemanzini, unqophe ukukhuphula ukukhula kwezeemila emnothweni welwandle. Hlangana nokhunye uqalelela ukuhleleka komkhakha; ulawula ukunikelwa kwamalayisensi nemvumo zokusebenza ngomkhakha weemila namaziko wetuthuko.

2. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa wezokuPhepha, amaLwele nokuKhubalela emSebenzini wee-2018. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wezokuPhepha, amaLwele nokuKhubalela emSebenzini womNyaka we-1993 (umThetho Nomboro 85 we-1993). Nasele uphunyelelisiwe, lomThethomlingwa uzokuqinisekisa ukuvikelwa kwabasebenzi mayelana nokungenwa malwele nokukhubala basemsebenzini.

Lomthethomlingwa wethula iHlelo lokuLawula zamaPhilo nokuPhepha elihlathululwe ngokuzeleko ngokukhambisana nekambiso yeentjhabatjhaba. Ukatelela ukuhlolwa kweengozi ekufuze kwenziwe mqatjhi atlame netlhatha elilawula ukuhlolwa kwengozi elizokuvikela abasebenzi eengozini ezingahle zibehlele.

D. Imilayezo

1. Amezwi wokuthokozisa

1.1. IKhabinethi ithokozisa uMengameli Ramaphosa, omenywe siGungu esiLawula iKhonferensi yabaSebenzi yePhasiloke ayokuba ngusihlalombambisani kuKomitjhini yePhasiloke ngekuSasa lemiSebenzi. 

1.2. UMengameli umenyiwe godu ukuyokukhuluma kukhonferensi ezabe igidinga iminyaka eli-100 yatlanywa. Khonapho uzakuhlonipha umNyaka weKhulu wakaMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela. IKhabinethi ithokoza isiQhema samaZwe we-Afrika asesigungwini esilawula iHlangano yezabaSebenzi yePhasiloke (i-ILO) ngokurhola imikhulumiswano e-Geneva godu ithabela imikhulumiswano erholwa yihlangano ebusako ngelizweni lekhethu eemfundenimakhetho zayo.

2. Amezwi wokuTjhiriya

2.1. IKhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo emndenini nebanganini behloko leya uNgqongqotjhe weeMali wangaphambilini newokuthoma eSewula Afrika yentando yenengi, uNom. Derek Keys, owabamba indima eqakathekileko ekudluliseleni iKoro yeeMali yeliZweloke kurhulumende owakhethwa ngokwentando yenengi ngaphandle kwemiraro ngomnyaka we-1994.   

3. I-Ramadan

3.1. IKhabinethi idlulisa iimfiselakuhle zayo emphakathini wekolo ye-Muslim nabathoma isikhathi sokuzila ukugoma enyangeni ecwengileko i-Ramadan ngeveke ezako. Ngesikhathi se-Ramadan, bekolo ye-Muslim bazila ukugoma ukusekela ekuphumeni ukufikela ekutjhingeni kwelanga lapho bathatha isikhathi sokudzimelelisa ikolwabo.

E. Iminyanya Ezako

1. UMengameli Ramaphosa namhlanjesi, ali-10 kuMrhayili wee-2018, uzokuvakatjhela umNyango wezokuVikela nomNyango wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko (i-CoGTA) ngokulandelanana kwayo, njengengcenye yemizamo yakhe yokukhulumisana neemphathimandla ukuqinisekisa bonyana umsebenzi karhulumende ukhamba ngefanelo. Leli vakatjho liyingcenye yokuzibophelela kukaMengameli akumemezelako eKulumeni yobuJamo beNarha (i-SoNA) eyayingeyakhe yokuthoma ngoMhlolanja wee-2018 lapha athembisa khona ukuvakatjhela yoke iminyango yelizwe.

2. ISekela likaMengameli u-David Mabuza namhlanjesi, ali-10 kuMrhayili wee-2018, uzokwethula ikulumo emHlanganweni wesiThathu womKhandlu oThuthukisa zokuQatjhwa kwabaNtu e-Emperors Palace engeJwanasbhege ngaphasi kwesihloko esithi: ‘Itjhebiswano livuselela umsebenzi nokufunda’. Lomhlangano wamalanga amabili uzokuhlanganisa abarholi bamabubulo, abosolwazi bezemisebenzi neemfundiswa ukukhulumisana ngeenhloko ezihlukileko, kufaka hlangana iintjhukumiso zokuqalana nokungasebenzi kwelutjha nokuthuthukisa ukuphakanyiswa nesikhathi sokuSetjenziswa kweThekhnoloji yesiManjemanje.

3. IKhabinethi ibuyelela isimemo kumaSewula Afrika ukuhlangela imigidi yokugidinga umNyaka weKhulu kaTata Nelson Mandela noMma u-Albertina Sisulu, abasiza ukwakha isisekelo sentando yenengi yeSewula Afrika esiyithabelako namhlanjesi. IsiQhema saboNgqongqotjhe esihlela imigidi yomNyaka weKhulu ka-Nelson Mandela nokaMma u-Albertina Sisulu bahlome iHlelo leliZweloke kileveke. Imininingwana yemigidi le iyafumaneka kubunzinzolwazi karhulumende ku:www.gov.za, lapho kuvezwa khona amahlelo, izaziso zemigidi nemikhulumiswano neembikiindaba.

F. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu.
1. UMma. Lerato Mataboge njengomjameli we-dti kuBhodi ye-Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited.

2. UMma. RS Mogaladi esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: Institutional Support and Co-ordination, kwa-CoGTA.

Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore