Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi samhla ti-18 Imphala 2017

IKhabhinethi beyihlangene ngaLesitsatfu, ngamhla ti-18 Imphala 2017, e-Tuynhuys, eKapa.

A. Tindzaba Letimcoka Telive

1. Lusuku Lwenkhululeko Lwebetindzaba

1.1. IKhabhinethi nayo njengebantfu baseNingizimu Afrika ibungata Lusuku Lwenkhululeko Lwebetindzaba ngaLesine, mhla ti-19 ku-Okthoba 2017.

1.2. Betindzaba badlala indzima lebaluleke kakhulu ekulweni nelubandlululo,  kuveta lababulawa ngesihluku neludlame lebekwentiwa ngumbuso welubandlululo. Lomnyaka ngewe-40 kusukela hulumende welubandlululo wavala kusebenta kwemaphephandzaba lebekanenchubekela phambili lafana ne-World, Weekend World kanye ne-Voice.

1.3. Namuhla, kukhululeka kwebetindzaba kukhutsatwa ngalokugcwele kuMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika futsi kuyohlala kuyincenye lebalulekile kulelive letfu lelisatfutfuka. 

1.4. IKhabhinethi ibuye ikhutsate bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke batfutfukise kufinyelela kulwatiso nekusebentisa lelilungelo lekukhululeka kwebetindzaba ngendlela lefanele kute basite ekwakheni iNingizimu Afrika lebumbene, lengacwasi ngekwebuhlanga, lengacwasi ngekwebulili, lebuswa ngentsandvo yelinyenti futsi lenemphumelelo kubo bonkhe bantfu.

2. Umnotfo Waselwandle

2.1. IKhabhinethi ishayela tandla Mengameli Jacob Zuma ngekwetfula umbiko walokuchubekako kulabo labantsintsekako ngekucala kwekusebenta kwe-Operation Phakisa:Umnotfo Waselwandle nekumema bonkhe labatsintsekako kutsi bachubeke basebentisane nahulumende ekuveteni ematfuba emnotfo lakhona kumalwandle etfu.

2.2. Umnotfo Waselwandle sewuvele wente ligalelo lelilinganiselwa ku- 4.4% kuMikhicito Wonkhe weNingizimu Afrika (i-GDP) kantsi umbiko waMengameli kulaba labatsintsekako ukhombisa ngalokugcwele kwekutsi umtamo lomkhulu nekusekelwa kwabo bonkhe labasebentisana nahulumende labangenelele kulamatfuba lamakhulu lavelako. 

2.3. Imiiklamo yeMnotfo Waselwandle kwanyalo seyivule imali lengemabhiliyoni lange-R24.6 lesisiwe levela ngalokuhlanganisiwe kuhulumende kanye nemkhakha walabatimele, kantsi seyakhe ematfuba emsebenti langetulu kwa-6 500.

2.4. Kusisa lokukhulu kunakokonkhe lokuvela kuMnotfo Waselwandle, lolawulwa ngekukhutsatwa tinsita tahulumende, locondziswe ekutfutfukiseni tinsitanchanti, ikakhulukati emachweba, kukhicita, kwakha imikhumbi, tekulima taselwandle nekwenta lucwaningo lwesayensi kumkhakha wawoyela negesi. 

2.5. Tinhlelo tahulumende kusungula sikhungo sinye lesikhulukati sekwakha imikhumbi eNingizimu ne-Afrika. IKwaZulu-Natal Boatbuilding Park letfolakala kulichweba laseDurban itawungenisa ematfuba kubasisi labasha, kutfunyelwa kwemikhicito ngaphandle nekwakha ematfuba emsebenti.

3. Kuvakasha kweMbuso eZambia

3.1. IKhabhinethi yamukela lemiphumela yeKuvakasha kweMbuso lokwentiwe nguMengameli Zuma eRiphabhulikhi yaseZambia kusukela ngamhlaka-12 kuya ku-13 Imphala 2017.  

3.2. Lokuchumana emkhatsini waMengameli Zuma kanye nemlingani wakhe waseZambia  Mengameli Edgar Lungu kucinise budlelwane lobuhle lebebukhona kutepolitiki, umnotfo nemasiko emkhatsini walamave lamabili, lobusekelwe tibopho leticinile tangalesikhatsi lesesadlula kusukela ngaleminyaka yekulwela inkhululeko. 

3.3. LeTinhloko teMbuso letimbili tivule ngalokusemtsetfweni indzawo yemagugu i-OR Tambo National Heritage leseChelstone, eLusaka, ngekuhlonipha ligalelo lelafakwa ngu-OR Tambo lekulwela inkhululeko yemave aseNingizimu ne-Afrika.  

3.4. I-Zambia iyohlala ingulelinye lemave lahambembili kulesigodzi ekuhwebelaneni neNingizimu Afrika nakumhlaba wonkhe jikelele. Kubambisana kutemnotfo emkhatsini weNingizimu Afrika neZambia kuyachubeka nekukhula, imikhicito yaseNingizimu Afrika letfunyelwa eZambia ilinganiselwa kumabhiliyoni lange-R30 wemarandi nga-2016. Lamave lamabili asebentisana kumikhakha leminyenti, kufaka ekhatsi kuhwebelana nekusisa, isayensi netheknoloji, tekuvikela, tekulima, temvelo, emandla netemphilo. 

4.  Kuvakashela iNigeria ngekwemsebenti

4.1. IKhabhinethi ihalalisela Mengameli Zuma ngekuhlonishwa ngesitfombe lesibatiwe kanye nesitaladi lesibitwe ngeligama lakhe eNigeria, ngalesikhatsi avakashe ngekwemsebenti kuyicinisa budlelwano bekusebentisana kutemnotfo kanye nalamanye emabhizinisi.

4.2. Umphatsi weSifundza sase-Imo, Rochas Okorocha, uhloniphe Mengameli Zuma nge-Imo Merit Award, lekungumklomela lomkhulukati kulesifundza kantsi kuhlonishwa ngawo labo labente umehluko ekutfutfukiseni imimmango yabo. 

5.  Umhlangano we-17 waboNdvuna weMkhandlu we-Indian Ocean Rim Association (i-IORA)

5.1. INingizimu Afrika ibe nguSihlalo ku-IORA ngalesikhatsi salomhlangano we-17 lebewubanjelwe eDurban kusukela ngamhlaka ti-14 kuya ku-18 Imphala 2017.

5.2. Ingcikitsi yeNingizimu Afrika ngalesikhatsi sayo itsi “Kuhlanganisa bantfu base-Afrika, Asia, Australasia naseMiddle East Ngekusebentisa Kubambisana Lokunotsile Kwentela Kuthula, Kusimama Nentfutfuko Lelawulekako”.

5.3. IKhabhinethi ibuye yacinisekisa kutinikela kwayo ngalokuba ngusihlalo kuchubekisa kubambisana etigodzini nakumikhakha lefana nemnotfo waselwandle; kusekela bomake ngemandla kutemnotfo; kutfutfukisa emabhizinisi lasemancane, lasemkhatsini nalamakhulu; kuniketa lusha emandla, nekusebentisana kwalabafundzile, kusayensi netheknoloji.

6.  Imihlangano yemnyaka yeSikhwama Setetimali Temhlaba (i-IMF) neLibhange Lemhlaba

6.1. IKhabhinethi yabikelwa nguNdvuna weTetimali, Mnu Malusi Gigaba, ngemuva kwekungenelela kweNingizimu Afrika emihlanganweni yemnyaka yanga-2017 ye-IMF neLibhange Lemhlaba, lebeyibanjwe kusukela ngamhla ti-13 kuya ku-15 Imphala 2017.

6.2. Lemihlangano yaniketa litfuba lekuhlatiya inchubo yamhlaba wonkhe etindzabeni letiphatselene nekutfutfuka bese  ichaza kancono umtamo weNingizimu Afrika wekutfutfukiswa kwemnotfo, kukhula lokufaka ekhatsi yonkhe intfo, kwakhiwa kwematfuba emsebenti nekunciphisa kuhlupheka.

6.3. IKhabhinethi yabuye yatiswa ngemhlangano waNdvuna Gigaba lekawubambe naletikhungo letitimele letihlola lizinga letimali nebasisi kute kucinisekiswe tinchubumgomo letikhona nyalo eNingizimu Afrika kanye nendlela lekulawulwa ngayo timali takuleli. 

6.4. IKhabhinethi yenelisekile ngalokucinisekiswa lokuniketwe basisi ngetinhlelo tahulumende tekukhulisa umnotfo nekutinikela kwahulumende ekulungiseni tinkhinga tekulawula kutikhungo tetfu letiphetfwe ngumbuso.

6.5. Sitatimende Senchubomgomo Yekwabiwa Kwemali Emkhatsini Nemnyaka sitawetfulwa ePhalamende, eKapa, ngamhla tinge-25 Imphala kantsi sitawucacisa ngetinhlelo tekucitfwa kwemali yahulumende kuleminyaka lemitsatfu letako.  

7.  Kutfutfukiswa kwetinsitanchanti

7.1. IKhabhinethi ishayele tandla lokusekelwa ngemandla ekutfutfukiseni tinsitanchanti tahulumende ngekutsi kuniketwe ngalokusemtsetfweni emabhuloho lamatsatfu laseBotlokwa eLimpopo aniketwa nguMengameli Zuma ngamhla ti-17 Imphala 2017.

7.2. Inhlangano yaseNingizimu Afrika Yemigwaco Yavelonkhe (i-Sanral) yakhe lamabhuloho aseBotlokwa, lafaka ekhatsi libhuloho linye lelisetjentiswa timoto nemabhuloho lamabili lasetjentiswa bantfu labahamba ngetinyawo laku-N1 emkhatsini wePolokwane neMakhado.

7.3. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi lomklamo utawutfutfukisa kakhulu simo setekutfutsa kanye nekuphepha kubo bonkhe labasebentisa umgwaco kuleyo ndzawo.  

8.  Emabhizinisi lasemancane nalasafufusa

8.1. IKhabhinethi ishayela tandla Litiko letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane ngekutsi lomnyaka isebentisane neChina International Small and Medium Enterprises (SME) Fair, njengoba loku kuba neligalelo ekuvuleleni emabhizinisi aseNingizimu Afrika lasemancane kanye netinkampani letisafufusa ematfuba ekutsengisa mikhicitho yato eChina. Le-SME Fair itawubanjelwa eGuangzhou, eChina kusukela ngamhla ti-10 kuya ku-27 Imphala 2017.

8.2. Emabhizinisi lasemancane asisekelo semnotfo wetfu nenjini yekukhula kwemnotfo nekusungula ematfuba emsebenti eNingizimu Afrika, kantsi kungenelela kulemibukiso wekuhwebelana kusinikete litfuba lekutsengisa imikhicito yetfu kanye nekukhulisa emabhizinisi.

8.3. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi loku kukhombisa kutinikela kwahulumende kulenjongo yekutfutfukisa nekusimamisa temabhizinisi. Kusisa kumabhizinisi lasemancane kutawusita lelive kutsi likhone kubukana naletinselele temnotfo netenhlalo letikhona nyalo. 

9.  Tekuvakasha

9.1. IKhabhinethi iyakwamukela lokusungulwa kweLuhlelo lwaVelonkhe  Lwebacapheli Betekuvakasha eSoweto, ngaLesibili, ngamhla ti-17 Imphala 2017, loluhlose kutfutfukisa kutitfokotisa kwetivakashi nekwenta kancono luhlelo lwekuphepha kwetivakashi. 

9.2. Litiko Letekuvakasha, libambisene neNhlangano yeTekuvakasha eGauteng, basungule loluhlelo kwekucala eVilakazi Street, lekungiso kuphela sitaladi mhlaba wonkhe lebesihlala bantfu lababili labakhulu labahlonishwa nge-Nobel Peace Prize – Mengameli wangaphambilini Nelson Mandela na-Archbishop Emeritus Desmond Tutu. 

9.3. Loluhlelo luhambisana netinjongo teLuhlelo Lwavelonkhe Lwekutfutfukisa (i-NDP) tekwakha ematfuba emsebenti kubantfu labasha laba-200, labatawuceceshelwa kutsi babe ngebacapheli etindzaweni letivakashelwako sikhatsi lesilinganiselwa etinyangeni leti-36. 

9.4. IKhabhinethi ikhutsata banikati bemabhizinisi nebantfu baseGauteng kutsi basebentisane nalabacapheli betekuvakasha kute kutfutfukiswe kuphepha kwetivakashi kute kuvikelwe ematfuba etemnotfo lavela kulemboni. 

10. Isayensi neTheknoloji

10.1. IKhabhinethi yamukela ibuye ihalalisele bososayensi labangenelele lucwaningo lobelusentiwa ngematheleskophu e-South African Astronomical Observatory (i-SAAO) kanye ne-Southern African Large Telescope (i-SALT). Loku kugcine kuphumelelisa ekucebentisaneni kwekucala lokuhambembili kwamhlaba wonkhe kute kuphandvwe ngemsuka wekubonwa kwekucala kwema-gravitational waves lakheka uma ngabe kushayisana tinkhanyeti letincane kakhulu letimbili. Lokushayisana kubuye kubangele kudubuka kwekukhanya lokubitwa nge-kilonova. I-kilonova sehlakalo lesenteka emkhatsini lapho khona tinkhanyenti letincanekakhulu letimbili letijikeletako tishayisana noma inkhanyeti lencane kakhulu  tihlangana ndzawonye ne-black hole

10.2. Lama-gravitational waves abaluleke kakhulu kutifundvo te-astrophysics, sehlakalo sekucala sasemkhatsini lesitfolakele kuko kokubili lekungemagagasi e-gravity nekukhanya. I-SALT nalamanye amatheleskophu e-SAAO anikete idatha yekucala ngca ngalesigameko kutfolakala kutsi sijike saba ngulesinye lesesifundvwe kakhulu kutigameko te-astrophysics emlandvweni.

10.3. I-SALT ne-SAAO asekhatsi kwetikhungo letinge-70 letinematheleskophu atfolakala phansi nasemkhatsini labone lokudubuka lokubangelwa kushayisana kwetinkhanyeti letimbili letincane kakhulu, ngekushesha ngemuva kwekubonakala kwemagagasi e-gravity  lekabonwa yi-Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory lese-United States kanye ne-Virgo lese-Europe.

11. Umgidvo Wamhlabawonkhe weLusha neTitjudeni

11.1. I-Russia itawubungata Umgidvo Wamhlabawonkhe weLusha neTitjudeni wanga-2017 kusukela ngamhla ti-14 kuya mhla tinge-22 Imphala 2017, lewutawuhanjelwa bantfu labasha labangetulu kwabanga-20 000 labavela emaveni la-150. 

11.2. Injongo yalomgidvo kuhlanganisa ndzawonye lusha lwasemaveni onkhe emhlabeni atodzingidza ludzaba lwebulungiswa, kuciniswa kwebudlelwano bemave amhlabawonkhe, nekutfutfukiswa kwebudlelwano betinhlanga letihlukene nemasiko lahlukene.

12. Kuvikelwa kwebantfwana

12.1. IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka ngekutfolakala kwemibiko lekhatsatako yebugebengu lobufaka ekhatsi bantfwana, lesandza kwenteka ngulena yekuhlukumeta ngetemacansi bafundzi labandlula kuma-80 eSikolweni Semabanga Laphansi i-AB Xuma lesise-Orlando, eSoweto, bahlukunyetwa ngunogadza. Litiko lakulesifundza lishayelwa tandla ngalokuphendvula ngekushesha ngekutsi likhiphe, ngekushesha, baphatsi kulesikolo, baletse bosonhlalakahle babuye basungule luphenyo lolwentiwa ngumtimba lotimele. 

12.2. IKhabhinethi icela yonkhe imimango eNingizimu Afrika kutsi isebentisane kute ivikele bonkhe bantfwana kunoma nguyiphi inhlobo yengoti noma kuhlukunyetwa, nekutsi basebentisane nemaphoyisa asendzaweni kute imimango yetfu igcinwe iphephile. 

13. Luhlolo

13.1. IKhabhinethi inelitsemba lekutsi luhlolo lwekuphela kwemnyaka etikolweni lutawuchubeka ngaphandle kwekuphatamiseka kulandzela lokushuca lokukhulu kwaleliviki lebekuholwa yi-South African Democratic Teachers’ Union (i-SADTU).

13.2. I-SADTU inikete Ndvuna weteMfundvo Lesisekelo, Make Angie Motshekga, luhlu lwetikhalo yena lotinikele ekusombululeni tinkinga lebakhala ngato ngekushesha. Kubalulekile kwekutsi bonkhe labatsintsekako basebentisane ekwakheni simondzawo lesifanele kute kutsi bafundzi bakhone kubukana nekufundza kanye nekubhala luhlolo.

14. Tikhukhula

14.1. IKhabhinethi yendlulisa kuvelana netihlobo talabashone ngalesikhatsi setikhukhula kuletinye tincenye talelive.

14.2. IKhabhinethi itsandza nekuvakalisa kubonga kwayo kubo bonkhe labatinikele, tinhlangano tonkhe tasemphakatsini, imimango, tisebenti letisitako nakunenkinga kanye nemacembu Ekulawula Tinhlekelele ngekutsi basite labo lebebatsintsekile.

14.3. Ndvuna  weLitiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, Mnu Des van Rooyen, ngekwesikhundla sakhe njengemholi weSikhungo Savelonkhe Setenhlekelele eNingizimu Afrika, uvakashele tindzawo letitsitfwe nguletikhukhula netimvula letine ngemandla kumasipala Lomkhulu waseThekwini KwaZulu-Natal ngamhla ti-13 Imphala 2017, naMasipala Wasekhaya iMogale City eGauteng ngamhla ti-16 Imphala 2017.

Ngenca yaletimvula lebetinemandla netikhukhula letihlasele tindzawo letinyenti kulelive, bantfu laba-19 bashonile kantsi labangetulu kwema-20 balimele. Ndvuna van Rooyen ubuye wavakashela kuletehlakalo letisandza kwehla ePhilippi eNshonalanga Kapa lapho khona emalunga emindeni lesitfupha, kufaka ekhatsi bantfwana labatsatfu, bashonile ngenca yemlilo loshise imikhukhu lemitsatfu kanye nesitodlwana.

15. I-Life Esidimeni

15.1. IKhabhinethi ibonga lokucalwa kwalenchubo lekungulenye indlela yekusombulula kungaboni ngeliso linye ngalokwenteka e-Life Esidimeni lokungaba yindlela yekucala kulapheka kwalemindeni yetigulane letashona. 

15.2. IKhabhinethi yendlulise kuletsemba lelijaji leselitsetse umhlalaphansi lekuLisekela Lelijaji Lelikhulu Lenkhantolo Yemtsetfosisekelo Dikgang Moseneke, lekunguye sihlalo waloludzaba kantsi ifisela emalunga emindeni emandla njengoba bahleli babukela intfo lelukhuni ngekubaliswa kwalesehlakalo.  

15.3. Loluphenyo akufanele lusite ekwamukeleni kuphela kulemindeni letsintsekako kodvwa lubuye lunikete sifundvo kuhulumende. Hulumende utimisele kwetfula tinsita letisezingeni kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

16. Umkhuhlane i-Avian Influenza

16.1. IKhabhinethi icinisekisiwe kwekutsi Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti (i-DAFF) liyawanakisisa emapulazi eveni lonkhe kute likhone kuvikela kubhebhetseka  kwemkhuhlane i-Avian Influenza (HPAI) H5N8.

16.2. I-avian influenza itfolakale etinyonini nasetinkhukhwini. IKhabhinethi icela bantfu kutsi bakugweme kubamba tinyoni netinkhukhu letigulako noma letifile nekutsi bangazami kuniketa tinyoni tasendle kudla babike tinyoni labatibona ngatsi tiyagula kulabo labaphetse kuleyo ndzawo.

17. Kuhlaselwa kwemaphoyisa

17.1. IKhabhinethi iyakugceka lokuhlaselwa lwemalunga lasitfupha eMaphoyisa aseNingizimu Afrika lahlaselwe e-Vanderbijlpark eGauteng ngamhla ti-10 Imphala 2017 ahlaselwa ngemalunga emphakatsi. 

17.2. Letikhungo temtsetfo tiniketwe umyalelo wekuvikela imiphakatsi kunoma ngutiphi tento tebugebengu. Ngako-ke, akukho kukwata lokungasetjentiswa noma ngubani njengesizatfu sekuhlasela letikhungo temtsetfo. 

17.3. IKhabhinethi icela emalunga alowo mango kutsi asebentisane nemaphoyisa kutsi bagweme tento tebugebengu nekusita ekwenteni iNingizimu Afrika iphephe kuwonkhe-wonkhe. 

A. Tincumo TeKhabhinethi

18. Luhlelo Lwetindlu Temiphakatsi

18.1. IKhabhinethi ichazelwe ngalokutfolakele kanye nalokunconyiwe ngalomtselela Nekucala Kusebenta Kwekubuyeketa ngaLoluhlelo Lwetindlu Temphakatsi naloluhlelo lwekutfutfukisa, ngekuzama kucedza kwabiwa kwendzawo lebekubandlulula emalokishi nemklamo wekuhlanganisa tindlu letitfolakala emadolobheni.

18.2. Loluhlelo luniketa indzawo yekucasha lefinyelelekako yalabo labahola kancane nalabahola ngalokulinganene etindzaweni lapho khona bebangeke bakwati kukhona kuhlala khona noma baniketwe tindlu letingabaneli. 

18.3. Loluhlelo lolu ngilo kuphela lolwenta kwekutsi kuniketwa imali yekulawula tikweleti, lolutawenta kutsi kube nemklamo lobukete kusimama etimalini sikhatsi lesidze; kwakheke simo lapho lona locashile atfolakale akhona imali yekucasha bese tikhungo letiphetse tindlu tikhokhele tindleko telubala, intsela nemali yetinsita tamasipala. 

18.4. Lombiko usita lamatiko latsintsekako ekuchubekeni nekutfutfukisa tinhlelo tabo tekusebenta labanato. Umbiko logcwele utawufakwa kuwebhu yeLitiko Letekuhlela, Kucaphela kanye Nekulinganisa (www.dpme.gov.za).

19. Tinsita Telusha Tavelonkhe (i-NYS)

19.1. IKhabhinethi ivume Luhlaka lweLuhlelo lwe-NYS lolubuyeketiwe njengencenye yekutfutfukisa lusha njengebahlali baseNingizimu Afrika labangenelela ngalokugcwele.

19.2. I-NYS yenta kutsi lusha lwaseNingizimu Afrika luhlale lumatasatasa kantsi lufake sandla ngendlela lenhle ekutfutfukeni kwalelive ngalesikhatsi litfola kutitfutfukisa lona nangekwemfundvo. Loku kutawufaka ekhatsi lusha lolungenelela kumisebenti letawuhlomulisa imimango yakuleli ngalesikhatsi lutfutfukisa emakhono alo ngekusebenta nangekufundza kute kutsi ematfuba abente bakhone kungena ngemphumelelo emsebentini baphindze babe bosomabhizinisi. 

20. Iforamu yase-Afrika yesi-3  ye-Agricultual Advisory Services Extension Week

20.1. IKhabhinethi ivumele kutsi kubanjwe  Iforamu yase-Afrika yesi-3 ye-Agricultual Advisory Services Extension Week, letawubanjelwa KwaZulu-Natal kusukela ngamhla tinge-30 Imphala kuya kumhla ti-3 Lweti 2017.

20.2. Lomcimbi uhambisana ne-NDP kantsi ukhetse kukhicitwa kwekudla lokwanele njengendlela yekubukana naletinkinga letintsatfu kuswelakala kwemsebenti, buphuya nekungalingani. 

20.3. Ingcikitsi itsi: “Kwenyusa tindlela tekulima letihlakaniphile letingakhona kumelana netimo telitulu: kuhlanganisa lusha, bomake, netingucuko kutethekinoloji”, lomcimbi utawubanjwa ngaphansi kwebuholi be-DAFF, ngekubambisana ne-South African Society for Agricultural Extension kanye ne-African Forum for Agricultural Advisory Services.

20.4. Lokuchumana lokukhulu kwe-Agricultural Extension and Advisory Services (AEAS) e-Afrika kuniketa indzawo yekufundza nekutfola tingucuko kulabo labaniketa i-AEAS e-Afrika yonkhe namhlabawonkhe.

20.5. I-NDP ibuye isekele kutfutfukiswa kwemakhono nekuceceshwa kumkhakha wetekulima, kufaka ekhatsi kuceceshwa kwemacembu lamasha labatawusabela ngekushesha kutidzingo tebalimi labanemasimu lamancane. 

21. Licembu Lemave Lahwebelana Ngewayini Mhlabawonkhe (i-WWTG)

21.1. Ekufakeni sandla ekukhishweni kwaletihibe tekuhwebelana, iKhabhinethi ibikelwe ngalokuba ngusihlalo kweNingizimu Afrika weLicembu Lemave Lahwebelana Ngewayini Mhlabawonkhe kusukela ngaMabasa 2017 kuya kuNkhwekhweti 2018. Njengasihlalo, iNingizimu Afrika itawubamba lomhlangano wamnyaka wonkhe  we-WWTG eKapa kusukela ngamhla lu-1 kuya ti-3 Lweti 2017.

21.2. Lelicembu lihlose kubuketa kuhwebelana ngewayini nemave aphesheya ngekutsi aniketane lwatiso, kucocisana ngetintfo lemitsetfo lelawula emave lakhicita iwayini kanye nekusebentisane kute kukhishwe tihibe tekuhwebelana. Bakhiciti labasafufusa kanye nalabatfumela iwayini ngaphandle bakuleli laseNingizimu Afrika batawuhlomula ngekungenelela kweNingizimu Afrika.

21.3. Loku kwenetetela kuLuhlelo Lwemaphuzu Layimfinca ne-NDP, lokuhlose kuvuselela tekulima nekuhlelenjiswa kwemikhicito yalokulinyiwe. Kulomkhakha wewayini, inhloso kukhulisa lendzawo lengaphansi kwekukhicitwa ngewayini, bakhiciti labasebancane bese kubukwa tindzawo nemave latsite langakhetfwa kute kukhuliswe samba semkhicito wewayini lotawutfunyelwa ngaphandle.

22. Umhlangano wesi-5 Wemnyaka we-ID4AFRICA Movement

22.1. IKhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika ibambe umhlangano wesi-5 Wemnyaka we-ID4AFRICA Movement nga-2019.

22.2. I-ID4Africa yinhlangano lenalabatsintsekako labanyenti letfutfukisa kutsatfwa nekusetjentiswa kwethekinoloji ngalokubonakalako nangendlela lefanele kute kuhanjiswe kahle kutfutfuka kutemnotfo e-Afrika. 

22.3. Tingcogco titawuhlosa kutfutfukisa indlela kubhaliswa kwebantfu nedatha yelubalo lebalulekile lecokelelwa ngayo, kuyihlanganisa nekuyihlatiya, kwenta lwatiso lolutsembekile lutfolakale kulabo labenta tinchubomgomo.

22.4. Kubamba lenkhomfa kutawusita iNingizimu Afrika kutsi ibone letinye tetinjongo te-NDP kubuye kwakhe kunakwa kwemasu lasezingeni aloluhlelo lwekwatiwa eNingizimu Afrika njengaloluhlelo lwekutsatsa iphasiphoti kanye nabomatisi besimanje bemakhadi (emakhadi-matisi) kusetjentiswa i-inthanethi. Litawubuye ligcugcutele ngendlela lenhle lamanye emave kulesigodzi kutsi babone inzuzo yalelikhadi lesimanje le-ID.

23. Tibalo Tebugebengu Tavelonkhe

23.1. IKhabhinethi ibikelwe ngetibalo tebugebengu tavelonkhe kusukela ngamhla lu-1 Mabasa 2016 kuya ku-31 Indlolenkhulu  2017. 

23.2. Letibalo temnyaka tebugebengu Ttelonkhe tenta kwekutsi hulumende akhone kulawula emanani ekulwa nebugebengu ngalokubalulekile, njengoba kubekiwe kuLuhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF) 2014-2019. Letibalo tebugebengu tisetjentiswa njengesecwayiso kusenesikhatsi sekusimamisa tindlela kanye nemasu ekuvikela bugebengu alamanye ematiko.

23.3. IKhabhinethi ivumile kwekutsi kukhishwe lombiko lowetfulwa nguNdvuna Yetemaphoyisa,  Mnu Fikile Mbalula.

B. Imikhosi Letako

24. Kubungatwa kweminyaka lelikhulu ya-OR Tambo

24.1. IKhabhinethi iyatfokota kwekutsi emalungiselelo ekubungata iminyaka lelikhulu yekutalwa kwa-OR Tambo sekasezingeni leliphakeme kantsi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke batifundzise ngemlandvo loshiwe lesishoshovu setfu lesalwela inkhululeko, indzima lowayidlala ekukhululekeni kwetfu, kanye nemigomo yakhe lekungiyo lesasihola nanamuhla. 

24.2. Mengameli Zuma wetfula umnyaka wanga-2017 njengemnyaka wa-OR Tambo ngaphansi kwalengcikitsi letsi: “Imphilo neMlandvo wa-OR Tambo” kantsi ngaLesine, mhla ti-19 Imphala 2017, utawuvula sitfombe lesibatiwe sa-OR Tambo esikhumulweni setindiza i-OR Tambo International Airport, Ekurhuleni, eGauteng. 

24.3. Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi bahlanganyele kulokubungatwa kweminyaka lelikhulu, lolutawupheleliswa ngamhla tinge-27 Imphala eMbizana, eMpumalanga Kapa, lapho kwatalelwa khona lesishoshovu iminyaka le-100 lendlulile.

24.4. Hulumende uyachubeka nekwakha umlandvo wa-OR Tambo kusukela nga-1994, kantsi lokuhlomula kwetfu lokunyenti njengebantfu baseNingizimu Afrika kufanele kubungatwe futsi kuvikelwe.

24.5. Lelikomidi laboNdvuna leliniketwe umsebenti wekulungiselela lokubungatwa kweminyaka lelikhulu, leliholwa ngusihlalo longuNdvuna Jeff Hadebe, ngaLesihlanu, ngamhla ti-20 Imphala 2017, litawubikela betindzaba ngemalungiselelo alomkhosi. 

C. Imilayeto

25. Kuhlaselwa kwe-Somalia

25.1. IKhabhinethi  yekhuta kamatima lokuhlaselwa ngebhomu lokusandza kwenteka ngaphandle ehotela laseMogadishu, eSomalia.  Lokungenani bantfu laba-300 babikwe kwekutsi bashonile kantsi labangemakhulu noma ngetulu basele balimele. IKhabhinethi ivakalisa kukhala kwayo kutihlobo talabashonile kulokuhlasela lokubi kwebantfu labangenacala. 

26. Kulilela umndeni wakaLubisi

26.1. IKhabhinethi itawutsandza kubuye ivakalise kulila kwayo lokuvela ekujuleni kwetinhlitiyo kuMcondzisi Jikelele loseHhovisi laMengameli, Dkt Cassius Lubisi, ngekulahlekelwa ngumkakhe, Make Lumka Lubisi, ekucaleni kwalenyanga. IKhabhinethi itsandza kufisela lomndeni kutsi ucine ngalesikhatsi sebuhlungu bekulahlekelwa.

D. Kubeka etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuhlolwa  ngalokufanele.
(a) Lisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Lulawulo Lwelucecesho Nekufundzisa, Sikolo Savelonkhe Sahulumende (i-NSG), Mnu S Manana;
(b) Sisebenti Lesiphakeme Setimali (i-CFO), Litiko Letemisebenti Yesive (i-DPW), Mk R Sadiki;
(c) Umphatsi Welitiko: Kulawulwa Kwetekwakha ka-DPW, Mnu B Mokhothu;
(d) I-DDG: Timali Tahulumende kuLitiko Lemafa Avelonkhe, Dkt MP Modise;
(e) I-DDG: Tinsita Temphilo Tetibhedlela Letinongcweti Bodokotela neKutfutfukiswa Kwetisebenti, Litiko Letemphilo, Dkt WW Chitha;
(f) Umcondzisi Lophakeme we-Centre for Public Service Innovation, Mk TE Rabebe;
(g) Ibhodi yesikhashane ye-Passenger Rail Agency of South Africa (i-Prasa):

  • Advocate Tintswalo Annah Nana Makhubele (SC) – (Sihlalo);
  • Dkt Natalie Skeepers;
  • Sol John Maluleke; and
  • Mk Magdelene Cheryl Reddy.

(h) Ibhodi ye-South African Airways:

  • Mnu JB Magwaza – (Sihlalo);
  • Mk Nolitha Fakude – (Sekela Sihlalo);
  • Mnu Geoff Rothschild;
  • Mk Tinyiko Mhlari;
  • Mnu Ahmed Bassa; kanye
  • naMnu Martin Kingston.
     

Imibuto icondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela Lemcondzisi Jikelele (e-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore