IsiTatimende SomHlangano weKhabinethi wamhlana ali-18 kuSewula 2017

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ali-18 kuSewula 2017, e-Tuynhuis, eKapa.

A. Iindaba Ezingundabamlonyeni

1. Ilanga leKululeko yeembikiiNdaba

1.1. IKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika ekugidingeni  iLanga leKululeko yeembikiiNdaba ngeLesine, mhlana ali-19 kuSewula 2017.

1.2. Iimbikiindaba zabamba indima eqakathekileko epini yokulwisana nombuso webandlululo, zaveza tjhatjhalazi izenzo eziyibangamatlhuwo nezinelunya ezenziwa mbuso webandlululo. Lomnyaka ungewama-40 selokhu umbuso webandlululo wavala amaphephandaba anenembombono etjhaphulukileko afaka hlangana i-World, i-Weekend World ne-Voice.

1.3. Namhlanjesi, itjhaphuluko yeembikiindaba idzimelele kumThethosisekelo weSewula Afrika godu ilitshwayo elibonakalako esitjhabeni sekhethu esithuthukako.

1.4. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuraga nokukhuphula ukufikelelwa kwelwazi nokusebenzisa ilungelo letjhaphuluko yeembikiindaba ngefanelo ngomnqopho wokusiza ukwakha iSewula Afrika yabantu boke, ebumbeneko, enganinani ngokobutjhaba, ngokobulili nephumelelako.

2. Umnotho weLwandle

2.1. IKhabinethi ibuka uMengameli u-Jacob Zuma ngokwethula umbiko kubabambisani ngokuphunyeleliswa kwe-Operation Phakisa yomNotho weLwandle nokukhombela boke ababambisani ukuraga nokutjhebisana norhulumende ekuvuleni nekunabiseni ikghono lomnotho wamalwandle wethu.

2.2. UmNotho weLwandle ufake isandla ngama-4.4% kuNgeniso ePheleleko yangeKhaya (i-GDP) kanti nombiko kaMengameli oqaliswe kubabambisani utjengisa ngokuzeleko umzamo wabo boke abatjhebisani bakarhulumende abasebenzisa lelithuba lekghonakalo yomnotho onabileko.

2.3. Bekube gadesi, amaphrojekthi womNotho weLwandle avule inani letjalomali elipheleleko elimabhiliyoni ama-R24.6 anikelwe ngurhulumende namakhamphani wangeqadi lapho kuvulwe imisebenzi ezii-6500.

2.4. Itjalomali elingelikhulu emNothweni weLwandle, elidoswa phambili ziimbonelelo zikarhulumende, lanqotjhiswa ekuthuthukisweni komthangalasisekelo, khulukhulu amadoyelo, zokukhiqiza, ukwakhiwa kweenkepe, umnotho weemila namahlolomazizo wezesayensi emikhakheni ye-oli neyerhasi.

2.5. Urhulumende uhlela ukutlama iziko elilodwa lokwakha iinkepe e-Afrika engesewula. ISizinda soKwakha iinKepe saKwaZulu-Natala esiseDoyelweni le-Durban sizakuletha ikghonakalo yesisomali elitjha, ipahla ethunyelwa ngaphandle nokuvula imisebenzi.

3. IVakatjho lomBuso le-Zambia

3.1. Ikhabinethi yemukela imiphumela yeVakatjho lomBuso nagade uMengameli akhambele iRiphabhliki ye-Zambia  ukusukela mhlana ali-12 ukuya nakali-13 kuSewula wee-2017.

3.2. Imikhulumiswano hlangana noMengameli uZuma nomlinganakhe ngokwesikhundla uMengameli u-Edgar Lungu iqinise itjhebiswano elihle lezepolitiki, zomnotho nezamasiko hlangana namazwe amabili la, esekelwe litjhebiswano elaqiniswa mlando wamazwe la ukusukela eminyakeni yomzabalazo wetjhaphuluko.

3.3. LeziinHloko zemiBuso zivule ngokomthetho isizinda i-OR Tambo National Heritage site e-Chelstone, ese-Lusaka, egameni lokuhlonipha indima eyabanjwa ngu-OR Tambo ngetjhaphuluko  ye-Afrika engesewula.

3.4. I-Zambia imrhwebelani omkhulu weSewula Afrika kilesisiphande nakukhonthinenthi. Itjhebiswano lezomnotho hlangana kweSewula Afrika ne-Zambia liya ngokukhula, ipahla yeSewula Afrika ethunyelwe e-Zambia ngomnyaka wee-2016 ilinganiselwa kumabhiliyoni ama-R30. Lamazwe abambisana emikhakheni ehlukahlukeneko, kufakwa hlangana zerhwebo netjalomali, isayensi nethekhnoloji, zokuvikela, zokulima, zebhoduluko, igezi nezamaphilo.

4.  Ivakatjho lomBuso le-Nigeria

4.1. IKhabinethi ithokozisa uMengameli uZuma ngokuhlonitjhwa ngesithombesibunjwa nokuthiyelela istrada ngaye e-Nigeria, lokha nagade avakatjhele khona ukuyokuqinisa isikhozi sezehlalakuhle nezomnotho namanye  amatjhebiswano.

4.2. UMbusi wesiFunda se-Imo, u-Rochas Okorocha, unikele uMengameli uZuma unongorwana ahlonitjhwa ngaye i-Imo Merit Award, ongomkhulu kilesisifunda onikelwa labo abafake isandla ngokubonakalako ekuthuthukiseni imiphakathi yabo.

5.  UmHlangano we-17 womKhandlu waboNgqongqotjhe we-Indian Ocean Rim Association  (i-IORA)

5.1. ISewula Afrika ifumene ithuba lokubanguSihlalo we-IORA emhlanganweni we-IORA we-17  obegade ubanjelwe e-Durban ukusukela mhlana ali-14 ukufikela nakali-18 kuSewula  wee-2017.

5.2. Ummongondaba weSewula Afrika wesikhathi sokuphatha kwayo kilehlangano uthi “UkuHlanganisa Abantu be-Afrika, be-Asia, be-Australasia nebe-Middle East ngeTjhebiswano eliQinisiweko lokuThula, Inzinzo neTuthuko eBambelelako”.

5.3. IKhabinethi igandelele ukuzibophelela kwayo ekuthuthukiseni itjhebiswano lesiphande emikhakheni efana nomnotho welwandle; ukukhutjhulwa kwabomma kezomnotho, ukukhutjhulwa kwamabubulo amancani, aphakathi namakhulu; ukuthuthukisa ilutjha netjhebiswano kezefundo, isayensi nethekhnoloji.

6.  Imihlangano yaqobe mnyaka yesiKhwama seeMali samaZwe ngamaZwe (i-IMF) neBhanga yePhasi

6.1. IKhabinethi ibikelwe nguNgqongqotjhe wezeeMali, uNom. Malusi Gigaba, ngemva kokubamba indima kweSewula Afrika emihlanganweni yomnyaka wee-2017 yaqobe mnyaka ye-IMF neyeBhanga yePhasi, ebanjwe ukusukela mhlana ali-13 ukufikela nakali-15 kuSewula  wee-2017.

6.2. Imihlangano le ivule ithuba lokuhlahluba iragelophambili leentjhaba eendabeni zetuthuko nokuhlathulula ngamano weSewula Afrika ngetuthuko yezehlalakuhle nezomnotho, ukukhula komnotho okuhlanganyelweko, ukuvulwa kwemisebenzi nokurarha umtlhago.

6.3. IKhabinethi ibikelwe godu ngomhlangano obanjwe nguNgqongqotjhe uGigaba nama-ejensi wokulinganisa izinga lomnotho nabatjalimali ngomnqopho wokuqinisekisa imithethomgomo yagadesi yeSewula Afrika namano wokulawula iimali.

6.4. IKhabinethi iyaneliswa ngesiqiniseko esinikelwe abatjalimali ngamahlelo karhulumende wokukhulisa umnotho nokuzibophelela kukarhulumende ekulungiseni imiraro yelawulo emabubulweni wombuso.

6.5. IsiTatimende somThethomgomo seSabelomali seminyaka emiThathu sizakwethulwa ePalamende, eKapa, mhlana ama-25 kuSewula, sizokuhlathulula amahlelo karhulumende wokusetjenziswa kweemali eminyakeni emithathu ezako.

7.  Ukuthuthukiswa Komthangalasisekelo

7.1. Ikhabinethi ibuke isekelo elikhulu lokuthuthukisa umthangalasisekelo karhulumende ngokwethulwa emphakathini kwamabhlorho amathathu e-Botlokwa eLimpopo nguMengameli uZuma mhlana ali-17 kuSewula  wee-2017.

7.2. I-eJensi yeliZwe Loke yeeNdlela zeSewula Afrika yakhe amabhlorho we-Botlokwa, linye ngeleenkoloyi namabili wabakhambi ngeenyawo ku-N1 hlangana ne-Polokwane ne-Makhado.

7.3. IKhabinethi inethemba lokobana iphrojekthi le izokwenza ngcono ubujamo bezeenthuthi bekube  nokuphepha kwabo boke abasebenzisa iindlela ngesiphandenesi.

8.  Amabubulo amancani naphakathi

8.1. IKhabinethi ibuka umNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani ngokuba yingcenye yabasingathi beTjhewu i-China International Small and Medium Enterprises (SME) yanonyaka ngayo ekusizeka ukuvuleka kwamamakethe we-China kumabhizinisi namabhizinisi wehlanganisela weSewula Afrika. ITjhewu yama-SME  iyaraga e-Guangzhou, ese-China ukusukela mhlana ali-10 ukufikela nakama-27 kuSewula  wee-2017.

8.2. Amabhizinisi amancani ayikaba yomnotho wethu nenjini yokukhulisa umnotho nokuvula imisebenzi eSewula Afrika, kanti ukuzibandakanya kwethu kilelirhwebelwano kukhuphule ithuba lokufikelela amamakethe namathuba wokukhulisa amabhizinisi.

8.3. IKhabinethi inethemba ngokuzibophelela kombuso ngomnqopho wokuthuthukisa amabhizinisi. Ukutjala iimali kumabhizinisi amancani kuzakuba yipengu yenarha yokurarulula iintjhijilo zagadesi zezehlalakuhle nezomnotho.

9.   Zamavakatjho

9.1. IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kweHlelo labaTjheji bezeVakatjho leliZweloke e-Soweto, ngeLesibili, mhlana ali-17 kuSewula wee-2017, ekunqotjhwe ngalo ukuqinisa indlela yokuphathwa kuhle kweemvakatjhi nokuphephiswa kwazo.

9.2. UmNyango wezeVakatjho, ubambisene neBandla lezeVakatjho le-Gauteng, uhlome lelihlelo e-Vilakazi Street, okukuphela kwestrada ephasini loke esinamakhaya wabathumbi bakaNongorwana wokuThula (i-Nobel Peace Prize) – uMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela no-Archbishop Emeritus Desmond Tutu.

9.3. Lelihlelo lilungelelaniswe neminqopho yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) kanti linqophe ukuvulela ilutjha elima-200 umsebenzi, elizokubandulelwa ukuba batjheji emazikweni wezevakatjho isikhathi esiziinyanga ezima-36.

9.4. IKhabinethi ikhuthaza abanini bamabhizinisi nemiphakathi ye-Gauteng ukobana basebenzisane nabatjheji bezevakatjho bazuze nepumelelo yezomnotho kileliziko.

10. ISayensi neThekhnoloji

10.1. IKhabinethi yemukela godu iwahlela abososayensi abazibandakanye erhubhululweni elenziwe ngamatheleskophu liZiko leSewula Afrika lezeSayensi yomKayi (i-SAAO) nerhubhululo leTheleskophu eKulu ye-Afrika engesewula (i-SALT). Lokhu kwadosela kutjhebiswano leentjhaba elingakalindeleki ukurhubhulula isisusa samagagasi avezwa kuqhulana kweenhlasela zeenkwekwezi ezaziwa ngamanyuthroni. Ukuqhulana kweenkwekwezokhu kwabangela ukuthuthumba nokusaphazeka komkhanyo obizwa nge-kilonova. I-kilonova sisehlakalo sokuthuthumba esenzeka  emkayini weenkwekwezi lapho iinkwekwezi zenyuthroni ezimbili ezingezincani khulu zibhodana khona nanyana eyodwa  iginywa mrhoba onzima owaziwa nge-black hole.

10.2. Lomphumela usithomo sesikhathi esitjha sesifundo ngehlobo lomkhakha weenkwekwezi, ekusisehlakalo semkayini sokuthoma esibonwe hlangana namagagasi anyakazako nomkhanyo. I-SALT namanye amatheleskophu we-SAAO anikela ngemininingwana yokuthoma yalokho esele kumkhakha weenkwekwezi orhujululwe khulu okungakhange kwenziwe ngaphambilini.

10.3. I-SALT ne-SAAO zihlangana neensetjenziswa zokuhlola umkayi ezima-70 eziphasi nezisemkayini ezabona ukuthuthumba okukhulu kweenkwekwezi  zenyuthroni ngemva kobana amagagasi womkayi abonwa sisetjenziswa se- Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory ese-United States ne-Virgo ese-European.

11. IFestivali yeLutjha nabaFundi yePhasiloke

11.1. I-Russia isingethe iFestivali yomnyaka wee-2017 yeLutjha nabaFundi yePhasiloke ukusuka mhlana ali-14 ukufikela nakama-22 kuSewula  wee-2017, ekhanjelwe lilutjha elingaphezu kwee-20 000 elivela emazweni ali-150.

11.2. Umnqopho walefestivali kukuhlanganisa ilutjha lemiphakathi yephasi loke ngaphasi komnqopho wezobulungiswa, ukuqiniswa kwesikhozi seentjhabatjhaba nokukhuphula itjhebiswano phakathi kweentjhaba namasiko ahlukahlukeneko.

12. Ukuvikelwa Kwabentwana

12.1. IKhabinethi iveze ukutshwenyeka kwayo ngemva kwemibiko ehlahlathisa umzimba ngobulelesi obuqothele abentwana obudlangileko amalanga la, izwangobatjho yokuhlukunyezwa ngokomseme kwabafundi abangaphezulu kwama-80 esiKolweni samaBanga aPhasi i-AB Xuma esise-Orlando, eSoweto, okwenziwe ngugadi wesikolo. Umnyango wezefundo we-Gauteng uwahlelwa izandla ngokweqa msinyana uthathe igadango lokususa abaphathi besikolo nokuletha abonohlalakuhle nokuhloma iphenyo eliyokwenziwa yihlangano  ezijameleko.

12.2. IKhabinethi ikhombela yoke imiphakathi yeSewula Afrika ukobana ibambisane ngomnqopho wokuvikela boke abantwana kinofana ngiyiphi ingozi nokuhlukunyezwa nokubambisana namapholisa kusetjenzelwa ekwenzeni bona imiphakathi yethu ihlale iphephile.

13. Iinhlahlubo

13.1. IKhabinethi inethemba elikhulu lokobana iinhlahlubo zokuphela komnyaka zizakuraga kuhle ngaphandle kokuphazanyiswa ngemva kwemitjhagalo edoswe phambili yi-South African Democratic Teachers’ Union (i-SADTU).

13.2. I-SADTU inikele ngomtlolo weenghonghoyilo kuNgqongqotjhe  wezeFundo esiSekelo, uMma. u-Angie Motshekga, ozibophelele ukuza nepengu yeentjhijilo ngokurhabekileko. Kuqakathekile bona boke abathintekako babambisane ekuletheni ubujamo obungcono nobuzakwenza bona abafundi bakghone ukuqalana nokuzilungiselela iinhlahlubo zabo.

14. Iiwuruwuru

14.1. IKhabinethi idlulisela amezwi wokutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehlliziyo kilabo abahlongakalelwe ziinthandwa zabo eewuruwurwini zamhlapha ezithinte iindawo ezithileko zelizwe.

14.2. IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo kiwo woke amavolontiya, iinhlangano zomphakathi, imiphakathi, abahlanguli neenqhema eziLawula iHlekelele ngokusiza abathintekileko.

14.3. UNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko, uNom.  Des van Rooyen, ngokwesikhundla sakhe njengehloko yeZiko eliLawula iHlekelele eSewula Afrika, uvakatjhele iindawo ezisahlelwe ziiwuruwuru nezulu eline ngamandla kuMasipala omKhulu weThekwini KwaZulu-Natala mhlana ali-13 kuSewula wee-2017 nakuMasipala weNdawo i-Mogale City ese-Gauteng mhlana ali-16 kuSewula wee-2017.

Ngonobangela wezulu eline ngamandla neewuruwuru ezikhahlumeze iingcenye ezinengi zelizwe, abantu abali-19 bahlongakele kanti abangaphezulu kwabama-20 bakhubala.  UNgqongqotjhe uye ne-Philippi engeTjingalanga Kapa ukuyokuhlola umonakalo owenziwe yihlekelele yamhlapha lapho amalunga womndeni asithandathu, kufaka hlangana nabantwana abathathu, balahlekelwe maphilo wabo emlilweni orhayile imitlhatlhana emithathu nesitodlwana.

15. I-Life Esidimeni

15.1. IKhabinethi yemukela ukuthonywa kwehlelo lokurarululwa kombango webangamatlhuwo ye-Life Esidimeni okungaba yindlela yokusiza imindeni yeengulani ezahlongakalako.

15.2. IKhabinethi inethemba elikhulu kuSekela leJaji eliKhulu leKhotho yomThethosisekelo esele lithethe umhlalaphasi, u-Dikgang Moseneke, ekunguye ophethe ikambiso yokulalelwa kobufakazi begodi iKhabinethi ifisela amalunga walemindeni ukuqina lokha nabethula ubufakazi balokho okwenzekako nakuzakwehla ibangamatlhuwo le.

15.3. Leliphenyo alikafaneli ukusiza kwaphela imindeni elahlekelweko ekutheni itjhiriyeke beyamukele ukuloba kwayo kodwana lifanele  lifundise urhulumende okuthileko mayelana nokukhanjiswa kwamahlelo azizenzelwa zomphakathi. Urhulumende uzibophelele ekunikeleni iinsetjenziswa nezenzelwa zomphakathi zezinga eliphezulu kiwo woke amaSewula Afrika.

16. I-Avian Influenza (Owaziwa ngokuthi Mgomani Weenkukhu)

16.1. IKhabinethi inikelwe isiqiniseko bonyana umNyango wezokuLima, zamaHlathi nezokuThiya (i-DAFF)  utjhejisisa amaplasi elizweni mazombe ngomzamo wokukhandela ukurhatjheka kwe-Avian Influenza (i-HPAI) H5N8.

16.2. Ummulwana we-avian influenza ufunyenwe eenyonini neenkukhwini. IKhabinethi uyelelisa umphakathi ukobana ubalekele ukuthinta iinyoni neenkukhu ezigulako nanyana ezifileko nokobana ungaphi iinyoni zommango ukugoma kodwana ubikele iimphathimandla zomnyango ofaneleko ngeenyoni neenkukhu ezisolelwa bonyana ziyagula.

17. Ukusahlelwa Kwamapholisa

17.1. IKhabinethi inyefula ukusahlelwa kwamaPholisa weSewula Afrika e-Vanderbijlpark ese-Gauteng mhlana ali-10 kuSewula 2017 lokhu kwenziwe malunga womphakathi.

17.2. Ama-jensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho agunyazwe ukuvikela umphakathi kinanyana ngibuphi ubulelesi. Akunazinga lokusilingeka elinikela nanyana ngubani ilungelo lokusahlela amalunga weengungu  zezomthetho. 

17.3. IKhabinethi ikhuthaza amalunga womphakathi we-Vanderbijlpark ukobana asebenzisane namapholisa khona kuzakubotjhwa iinlelesi ngalokho kuzakuqinisekiswa iSewula Afrika ephephileko.

B. IinQunto ZeKhabinethi

18. IHlelo leenKumba zomPhakathi

18.1. IKhabinethi ibikelwe ngeenqunto neentjhukumiso zeHlelo lemiThelela nokuPhunyeleliswa kokuHlolwa kwenKumba zomPhakathi nehlelo lezetuthuko ngomnqopho wokuphelisa ukuhleleka kokwakha kwesikhathi sebandlululo ebagade kuhlukanisa umakho wemalokitjhi kewemadrobheni.

18.2. Lelihlelo linikela ngendawo eqatjhwako engabizi khulu emindenini eyamukela ingeniso ephasi naleyo yengeniso ephakathi endaweni lapho ubujamo bepilo gade buzobanina nanyana bangafumani iinkumba ezifaneleko.

18.3. Leli kuphela kwehlelo elisiza ngesekelo leemali; elitjheja amaphrojekthi angasekelwa ngeemali isikhathi eside; ngalo kutlanywa ithungelelwano leemali lapho abaqatjhi babhadela imali yokuqatjha kuthi amaziko weenkumba zomphakathi abhadele iinsetjenziswa, umthelo neemali zeensetjenziswa zikamasipala.

18.4. Umbiko lo usiza iminyango ethintekako ekukhuphuleni amahlelo wayo wokusebenza. Umbiko ozeleko uzakufakwa kubunzinzolwazi bomNyango wezokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga (www.dpme.gov.za).

19. IHlelo lemiSebenzi yeLutjha leliZweloke (I-NYS)

19.1. IKhabinethi iphasise umTlamo weHlelo le-NYS njengengcenye yokuthuthukisa ilutjha njengezakhamuzi zeSewula Afrika ezisebenza ngamandla.

19.2. I-NYS isikghonakalisi sokobana ilutjha leSewula Afrika libe zizakhamuzi ezisebenza ngamandla nezifaka isandla etuthukweni yelizwe kanti nalo lizithuthukise emabizelweni. Lokhu kufaka ilutjha elizibandakanya emahlelweni asiza umphakathi ngokuzuza amakghono wokuzithuthukisa kukhutjhulwe amathuba walo wokufikelela amamakethe wemiSebenzi azakuphumelelisa ukuba bosomabubulo.

20. IForamu yesiThathu yeVeke yemiSebenzi yabaLimisi neyokuLuleka ye-Afrika

20.1. IKhabinethi iphasise ukubanjwa kweForamu yesiThathu yeVeke yemiSebenzi yabaLimisi neyokuLuleka ye-Afrika, ezokubanjelwa  KwaZulu-Natal ukusukela mhlana ama-30 kuSewula ukufikela nakama-3 kuSinyikhaba wee-2017.

20.2. Lomnyanya ukhambisana ne-NDP nokutshwaya ukufumaneka kokugoma njengendlela yokulwisana neentjhijilo ezincantathu zokutlhayela kwemisebenzi, umtlhago nokungalingani kezomnotho.

20.3. Ummongondaba uthi: “Ukukhuphula izinga lezokulima elikhambisana neklayimethi: ukuhlanganisa ilutjha, abomma, namatjhuguluko wedijithali”. Lomnyanya uzakubanjwa ngaphasi koburholi be-DAFF ngokubambisana neHlangano yabaLimisi beSewula Afrika neForamu yemiSebenzi yokuLuleka ngezokuLima.

20.4. Lelithungelelwano lemiSebenzi yabaLimisi nokuLuleka (i-AEAS) lekhonthinenti ye-Afrika linikela ithuba lokufundisana nobukghwari kubanikelimisebenzi be-AEAS e-Afrika mazombe nephasini.

20.5. I-NDP ikhuthaza  ukuthuthukiswa kwamakghono nebandulo emkhakheni wezokulima, kufaka hlangana nokubandula isiqhema esitjha sabalimisi abazakusiza khulu ekuhlangabezeni iindingo zabalimi abasakhasako.

21. IsiQhema Sokurhwebelana Ngewayini Sephasiloke

21.1. Njengendlela yokufaka isandla ekupheliseni iinqabo kezokurhwebelana, iKhabinethi ibikelwe ngokunikelwa kweSewula Afrika isikhundla sokuba nguSihlalo wesiQhema sokuRhwebelana ngeWayini sePhasiloke ukusukela ngoSihlabantakana wee-2017 ukufikela kuMrhayili wee-2018. Njengosihlalo, iSewula Afrika izakubamba umhlangano waqobe mnyaka wesiQhema sokuRhwebelana ngeWayini sePhasiloke eKapa ukusukela mhlana li-1 ukufikela nakama-3 kuSinyikhaba wee-2017.

21.2. Lesisiqhema sinqophe ukulungelelanisa ukurhwebelana ngewayini neentjhaba ngokwabelana ngelwazi, ukubamba imikhulumiswano ngemithetho kumamakethe wewayini nokubambisana ekupheliseni iinqabo zokurhwebelana. Abakhiqizi abakhasako beSewula Afrika nabathumela iwayini ngaphandle kwemikhawulo yelizwe bayazuza ngokuzibandakanya kweSewula Afrika.

21.3. Lokhu kusiza i-Hlelo lamaPhuzu aliThoba amHlahlandlela ne-NDP, okuzokuvuselela ithungelelwano lezokulima nemikhiqizo yezokulima. Emkhakheni wewayini, umnqopho kukwandisa indawo yokukhiqizwa kwewayini, ukusekela abakhiqizi abasakhasako nokuqothela amamakethe athile ngokuthumela imikhizo ngaphandle kwemikhawulo yelizwe.

22. UmHlangano wesiHlanu waQobe mNyaka we-ID4Africa Movement

22.1. IKhabinethi iphasise ukusingatha  kweSewula Afrika umHlangano wesiHlanu waQobe mNyaka we-ID4Africa Movement ozokubanjwa ngomnyaka wee-2019.

22.2. I-ID4Africa yihlangano yababambisani abahlukahlukeneko ekhuthaza ukwamukelwa kokusetjenziswa kwedijithali tjhatjhalazi ngomnqopho wokukhuphula zehlalakuhle nezomnotho e-Afrika.

22.3. Imikhulumiswano izakunqopha ukukhuthaza indlela yokutloliswa kwezakhamuzi nokubuthelelwa kwemininingwana, ukuhlanganiswa nokuhlungwa kwayo, okusiza labo abasebenza ngemithethomgomo basebenzele phezu kwemininingwana eliqiniso.

22.4. Ukubamba lekhonferensi kuzakusiza iSewula Afrika ukuphumelela keminye yeminqopho ye-NDP nokuletha iyelelo ngokuqakatheka kwamahlelo wamatshwayo weSewula Afrika njengehlelo lamaphasipoti noMazisi Olikarada (i-Smart ID). Lomhlangano uzakukhuthaza namanye amazwe kilesisiphande ukobana azwisise inzuzo yokwethulwa koMazisi Olikarada.

23. Iimbalobalo Zobulelesi Belizweloke

23.1. IKhabinethi ibikelwe ngeemBalobalo Zobulelesi Belizweloke esikhathini esisuka mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2016 ukufikela nakama-31 kuNtaka wee-2017.

23.2. Iimbalobalo zobulelesi zaqobe mnyaka zisiza urhulumende ukutjhejisisa iminqopho namaqhinga wokulwisana nobulelesi, njengalokha kuhlathulula iTlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi nomNyaka 2014-2019. Iimbalobalo zobulelesi zisetjenziswa njengesiyeleliso sokuqinisa imizamo yokukhandela ubulelesi namaqhinga asetjenziswa minyango ehlukahlukeneko.

23.3. IKhabinethi ivumele uNgqongqotjhe wezamaPholisa, uNom. Fikile Mbalula ukobana ethulele izakhamuzi zeSewula Afrika umbiko lo.

C. Iminyanya Ezako

24. UkuGidingwa Kwekhulu Leminyaka Kwabelethwa u-OR Tambo

24.1. IKhabinethi iyathaba ngeragelophambili esele libonakala ngamalungiselelo womnyanya wokuGidingwa  Kwekhulu Leminyaka Kwabelethwa u- OR Tambo begodu ikhombela woke amaSewula Afrika ukobana alulukezeke ngokwazi amagugu waleKutani yomzabalazo, indima ayibambako etjhaphulukweni yethu, neemfundiso zakhe ezisihlahlako nanamhlanjesi.

24.2. UMengameli uZuma wamemezela umnyaka wee-2017 ngokuthi umNyaka ka-OR Tambo ngaphasi kommongondaba othi: “IPilo namaGugu ka-OR Tambo” ngeLesine lo, mhlana ali-19 kuSewula 2017, uzakuvula isithombesibunjwa sika-OR Tambo e-OR Tambo International Airport,  Ekurhuleni, ese-Gauteng.

24.3. AmaSewula Afrika ayakhuthazwa ukuhlanganyela eminyanyeni, ezakufikela esitlhorini mhlana ama-27 kuSewula eMbizana, esePumalanga Kapa, lapha kwasala khona inongo yaleKutani yomzabalazo eminyakeni elikhulu eyadlulako.

24.4. Urhulumende uyaraga nokukhuphula ilifa lika-OR Tambo ukusukela ngomnyaka we-1994, kufanele sigidinge sibuye sivikele inzuzo yethu simaSewula Afrika.

24.5. IKomitihlanganyela yaboNgqongqotjhe enikelwe umsebenzi wokulungiselela umnyanya wokugidinga iminyaka elikhulu, edoswa phambili nguNgqongqotjhe u-Jeff Radebe, izakukhuluma neembikiindaba ngeLesihlanu, mhlana ama-20 kuSewula 2017, lapha kuzakwethulwa khona umbiko ngamalungiselelo wembedla yomnyanya lo.

D. Imilayezo

25. Ukusahlelwa kwe-Somalia

25.1. IKhabinethi ikhalima ngobukhali isenzo samhlapha sokusahlela ngokuthuthunjiswa kwebhomu okwenzeke ngaphandle kwehotela e-Mogadishu, ese-Somalia. Babalelwa ema-300 abantu abahlongakele kilesi sehlakalo kwathi amakhulukhulu wabantu akhubala. IKhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo kilabo abalahlekelwe ziinthandwa zabo abahlongakele kilokhu kusahlelwa okunelunya bacaphazeleka banganamlandu.

26. Amezwi Wokutjhiriya Emndenini WakwaLubisi

26.1. IKhabinethi idlulisela amezwi wokutjhiriya emndenini womNqophisi Zombelele e-Ofisini kaMengameli, uDorh. Cassius Lubisi, ngemva kokuhlongakalelwa nguKosikazakhe, uMma. uLumka Lubisi, ekuthomeni kwalenyanga. IKhabinethi ifisela umndeni ukuqina kilesisikhathi samahlungu.

E. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
(a)  ISekela likamNqophisi Zombelele (u-DDG): UkuPhathwa kweHlelo lokuBandula neZenzelwa, IsiKolo seliZweloke sikaRhulumende, Nom. S Manana;
(b)  UmPhathi oyiHloko weeMali, umNyango wezemiSebenzi kaRhulumende (i-DPW), uMma R Sadiki;
(c)  IHloko yePhiko: ILawulo lezoKwakha e-DPW, Nom. B Mokhothu;
(d)  I-DDG: IiMali zomBuso eZikweni leeMali zeNarha, uDorh. MP Modise;
(e)  I-DDG: ImiSebenzi yezokwElapha kweZinga eliPhakemeko nokuThuthukiswa kwePhiko lezokuQatjhwa nokuBonelelwa kwabaSebenzi, emNyangweni wezamaPhilo, uDorh. WW Chitha;
(f) UmNqophisi wesiGungu i-Centre for Public Service Innovation, uMma. TE Rabebe;
(g)  IBhodi yesiKhatjhana ye-Ejensi yabaKhweli beenTimela yeSewula Afrika:

  • U-Advocate Tintswalo Annah Nana Makhubele (SC) – (Usihlalo);
  • UDorh. Natalie Skeepers;
  • UProfesa John Maluleke; no-
  • Mma. Magdelene Cheryl Reddy.

(h)  IBhodi yezeemPhaphamtjhini yeSewula Afrika:

  • UNom. JB Magwaza – (Usihlalo);
  • UMma. Nolitha Fakude– (iSekela likaSihlalo);
  • UNom. Geoff Rothschild;
  • UMma. Tinyiko Mhlari;
  • UNom.  Ahmed Bassa; no-
  • Nom. Martin Kingston.

Imibuzo ingathunyelwa kuMma. uPhumla Williams – UmJaphethe womNqophisi Zombelele (GCIS)
Inomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore