Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi mhla tinge-20 Inhlaba 2018

IKhabhinethi ibambe umhlangano ngaLesitsatfu, mhla tinge-20 Inhlaba 2018, e-Union Buildings ePitoli.

A. Tindzaba Letimcoka

1. UMkhandlu Wetekuphepha waMhlabuhlangene (i-UNSC)

1.1. IKhabhinethi ivakalisa kudvumisa kwayo emalunga aMhlabuhlangene (i-UN) lasekele kakhulu iNingizimu Afrika kutsi ibelilunga lesikhashana le-UNSC  kusukela nga-2019 kute kube ngumnyaka wanga-2020                

1.2. Lokuketfwa kuta ngemuva kwesincumo lesingazange siphikiswa sekubita Umhlangano Wemhlaba wonkhe Wekuthula ngenhloso yekuhlonipha Mengameli waphambilini Nelson Rolihlahla Mandela ngeNyoni 2018. Umnyaka wanga-2018 ngumnyaka wekugubha iminyaka lelikhulu yekutalwa kwaMengameli wekucala weNingizimu Afrika lebuswa ngetsandvo yelinyenti. Bulunga betfu ku-UNSC sibukinela ekuhlonipheni umshiyandvuku kanye nemisebenti yaMadiba.

1.3. INingizimu Afrika itawusebentisa bulunga bayo ekukhutsateni leto tintfo letibekwe embili kutsi kutawucalwa ngato tentiwe ku-Ajenga yanga-2063 yeNhlangano yeMave Ase-Afrika (i-AU), lokuluhlakamsebenti lwendlelalisu yekuntjintja tenhlalomnotfo talelivekati eminyakeni lenge-50 letako.

2. Tinkhulumiswano ne-Eskom ngemaholo

2.1. IKhabhinethi iyakwemukela kungenelela lokwentiwe yiNdvuna yeMabhizinisi aHulumende kuletinkhulumiswano temaholo emkhatsini nebalawuli baka-Eskom netisebenti. Kuphakelwa kwagezi nguletinye tetintfo letimcoka ekukhuliseni umnotfo wetfu kanye nekudala ematfuba lamanengi emisebenti.

2.2. IKhabhinethi icela onkhe emacembu kutsi asite ekusombululeni letinkhulumiswano tekwenyuswa kwemaholo kute kube nekusimama kanye nenhlalakahle kulelive. 

3. Imishuco yasemigwacweni lengubotselawayekela

3.1. IKhabhinethi iyakusola kakhulu lokuvinjwa kwemigwaco leminyenti lengubotselawayeka lokusandza kwentiwa bashuci kuletinye tincenye talelive. Imigwaco lengabotselawayeka iyincenye lemcoka yesakhiwonchanti setekutfutsa lesekela kutfutfwa kwemphahla kanye nekusita imikhakha leminyenti yetemnotfo. Hulumente wetfu lobuswa ngentsandvo yelinyenti lesekelwe kumtsetfosisekelo wenta kutsi kube netindlela lapho bantfu bangavakalisa khona lokubagongonyako ngaphandle kwekutsi badale kutsi kube nekutsikameteka.

3.2. Tento tebugebengu tebuhonga nekutsikameta ngeke tivunyelwe ngako-ke Ikhabhinethi icela emaphoyisa noma tisebenti tekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi titsatse tinyatselo letidzingekile, letihambisana neMtsetfosisekelo waseNiningizimu Afrika wanga-1996, kucinisekisa kutsi benti balobo bubi babukana nesandla semtsetfo sebulungiswa.

B. Tincumo teKhabhinethi

4. Liviki leKwatisa Ngalamafishane NgeLuhlelo Lwekusebenta

4.1. IKhabhinethi yatisiwa ngemibiko yenchubekelembili yekusebenta lekhicitwa kabili ngemnyaka  yesikhatsi lesisukela mhla ti-01 Imphala 2017 kute kube mhla tinge-30 Indlovulenkhulu 2018. IKhabhinethi yayidvumisa inchubekelembili leyentiwa etintfweni leti-14 lebetibekwe embili kutsi kutawucalwa ngato tentiwe yaphindze futsi yativumela letinyatselo tekungenelela letiphakanyisiwe kuleto tindzawo letikhombise inchubekelembili lehamba kancane. Onkhe emaklasta atawubamba imihlangano nebetindzaba kubachazela ngenchubekelembili nangetindzawo letidzinga kutsi kungenelelwe.

4.2. Luphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Nelwatiso (i-GCIS) litawuchumanisa lemihlangano yebetindzaba nemaklasta. Luhlelo lwalemihlangano lutawushicilelwe ku: www.gov.za khona nje madvute.

5. Kutjelwa ngalamafisha lokumayelana nemihlangano yekubonisana nemkhakha wetetimayini

5.1. IKhabhinethi yatjelwa ngalamafisha yiNdvuna Yetetimbiwa Gwede Mantashe mayelana nemhlangano wetinsuku letimbili lowabanjwa ngeNdlovulenkhulu 2018 balingani betenhlalo labebamelelwe tinhlangano temabhizinisi netetisebenti. Bonkhe balingani betenhlalo bavumelana ngesidzingo sekuvusetela inkhulumiswano yetenhlalo emkhakheni wetetimayini kanye nekutfola tingenelelo letimcoka letidzingekako ekucinisekiseni kutsi umkhakha wetetimayini ubekwa endleleni yekukhula lokungukhukhulelangoco kanye nalokusimeme.

5.2. Labalingani betenhlalo baphindza futsi bachubeka bacoca ngekwehla kwemkhicito wetimbiwa ekoteni yekugcina kanye netindlela letibanti letiphatselene nekutjala timali etimayini, umkhicito nemisebenti. Bavumelene ngekutsi kunesidzingo sekucoca ngembononchanti wetfu sonkhe lomacondzana nemkhakha wetimayini, nekuvumelana futsi ngekudzingeka kwekuhlangana kanye nekuncikana emkhatsini wekuntjintja nelikhono lekukhona kumelana nemcudzelwano.

5.3. IKhabhinethi iphindze futsi yatiswa ngalamafisha mayelana nemacembu lamabili alabatsintsekako emikhakha leminengi lasungulelwe kutsi aphotfule Umculu Wetimayini. Nasekuphotfulwe konkhe lokubonisana, lomculu utakwetfulwa kuKhabhinethi kutsi iwemukele kwekugcina.

6. Luhlakamsebenti Lwesikhashana Lwesabelotimali Savelonkhe sanga-2019 (Liphepha Lekugunyata)

6.1. IKhabhinethi ikuvumile kukhishwa kweLuhlakamsebenti Lolubeka Embili Tintfo Lekumele Tentiwe Kucala kuSabelotimali sanga-2019 kanye netikhatsi tekucedzela Luhlakamsebenti Lolubeka Embili Tintfo Lekumele Tentiwe Kucala kuSabelotimali sanga-2020.

6.2. Loluhlakamsebenti luphakamisa tinhlelo letibeka embili tintfo lekumele kutsi kucalwe ngato tentiwe kuSabelotimali sanga-2019 letitakwenta kutsi hulumende akhone kubukana netinsayeya letintsatfu tebuphuya, kuswelakala kwemisebenti kanye nekungalingani ngekusebentisa imitfombolusito nemali lekhona. 

7. Temandla 

7.1. IKhabhinethi iluvumile luhlelo Lwekihlanza Nekuvala Tikhungo letiyincenye yeTikhungo Letibalulekile Letingasetjentiswa Temkhicito YeNozi (Sigaba se-1) kanye netinye tikhungo temikhicito yenozi letisebentako kwanyalo (Sigaba se-2) letisendzaweni yasePhelindaba. Letikhungo tiyakhonjiswa kwanyalo emabhukwini eKoporasi yaseNingizimu Afrika yeMandla eNozi. IKhabhinethi ivumile kutsi lenchubo kufanele kutsi ichutjelwe embili ngekubonisana neLihhovisi leteMafa aVelonkhe.

C. Imicimbi Letako

8. Umhlangano Wenkhundla Yemhlaba Yetemnotfo (i-WEF) 

8.1. Mengameli Cyril Ramaphosa utawube abambe Umhlangano we-WEF ePark Hyatt Hotel eRosebank mhla tinge-28 Inhlaba 2018 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuvusetelwa Kwemnotfo waseNingizimu Afrika – indzima yeteMabhizinisi.” Lomcimbi utawuhlanganisa ndzawonye bosomabhizinisi bendzawo nebemave angaphandle labalinganiselwa kulaba-100 kanye netiphatsimandla taHulumende waseNingizimu Afrika kute kucocisanwe mayelana nematfuba elutjalotimali nebudlelwane.

8.2. Lomhlangano netebemabhizinisi be-WEF wendvulela Ikhomfa yahulumende yeLutjalotimali lehlelwe kutsi ibe sekupheleni kwalomnyaka, lokuhloswe ngayo kuhlanganisa lutjalotimali lwetigidzigidzi leti-US$100 eminyakeni lesihlanu letako.

9. Umhlangano Wenhlangano Yetemtselo WekuhwebelanaYemave laseNingizimu ye-Afrika (i-SACU)

9.1. Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba lelitawuhambela loMhlangano we-SACU lotawubanjwa mhla tinge-29 Inhlaba 2018 eBotswana. Mengameli utawusebentisa lokuhlangana kutsi ahlangane neLihhovisi laMabhalane weNhlangano yekuTfutfukisa Emave laseNingizimu ye-Afrika (i-SADC) ngenhloso yekucocisana ngekucalisa kwekusebenta kwetinhlelo tesifundza. 

9.2. NjengaSihlalo wanyalo we-SADC, iNingizimu Afrika ikwesekele njalo kuhlanganiswa ngalokubanti kwesifundza ngekusebentisa i-SACU ne-SADC, kanye nekuhola embili ekugcugcuteleni tebumboni kulesifundza kanye nekuhlangana ngekusebentisa tindlela tekukhula letahlukahlukene.

10. IKhomfa yeSikhungo seteManti saseNingizimu Afrika (i-WISA)

10.1. IKhomfa neMbukiso we-WISA lobanjwa ngeminyaka leMibili yanga-2018 utawubanjwa kusukela mhla tinge-24 kuya mhla tinge-27 Inhlaba 2018 lapha eKapa. Sifundza lesingaseNingizimu ye-Afrika sibukane nekubete nenkinga yekungabi nemanti lanele, kantsi tincenye letinyenti taseNingizimu Afrika kulesikhatsi lesisandza kwendlula tihlangabetane nesomiso lesidvonse sikhatsi lesidze kanye netimo tekungabi nemanti.

10.2.  Lekhomfa kulindzeleke kutsi ihanjelwe titfunywa leti-2 000 letitawucocisana ngetindlela letitawucinisekisa kufezekiswa kweNhloso yeNtfutfuko yaMhlabuhlangene lengunombolo yesitfupha, lencike ekutseni kube nekufinyelela kutfola emanti lahlobile kanye nekuhanjiswa ngemanti kwekungcola kubo bonkhe ngemnyaka wanga-2030.

D. Imilayeto

11. Tekudzabuka

IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo lokukhulu:

11.1. Emndenini nakubangani beMhlonishwa Sibusiso Radebe, lolilunga lePhalamende laKhongolose (i-ANC), waseMpumalanga, lobulewe ngesikhatsi balinga kumtsatsela ngenkhani imoto yakhe eGauteng. Umhlonishwa Radebe utawukhunjulwa njengemuntfu lomusha losishikashiki lesisebente ngekutikhandla ekutfutfukiseni timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika.

11.2. Emndenini nakubangani baMk. Joyce Mashamba, ekushoneni kwakhe labekadze anguMphatsiswatiko (i-MEC) wetekuLima eLimpopo. Lesishikashiki saphambilini setenkhululeko sike saba ngumphatsiswatiko etikhundleni tesifundza letehlukahlukene kusukela kwacala intsandvo yelinyenti.

11.3. Emndenini nakubangani baMnu. Billy Modise, labekadze aSisebenti Lesikhulu saphambilini seLuphiko Lemitsetfo Yekutiphatsa Emikhosini NasemicimbiniYembuso nalose futsi waklonyeliswa ngemklomelo wesive, i-Order of Luthuli. Watiwa kakhulu ngemsebenti wakhe wekusungula inshukumo lelwa nelubandlululo emaveni eNordic ngetikhatsi tabo-1960. 

11.4. Emindenini yalabo labatsatfu labashonile labebasebenta emayini yaseSibanye-Stillwater i-Kloof Ikamva edvute naseWestonaria eGauteng nekutsi icela bonkhe labatsintsekako kulomkhakha kutsi bachubeke babeke kuphepha embili etimayini takitsi.

11.5. Esiveni seMampondo ngekukhotsama kweMake weNkhosi yesive seMaMpondo aseNyandeni, Indlovukazi Fikelephi ‘Bongolethu’ Ndamase.

11.6. Emindenini nakubangani baMnu. Ismail Bassa neMnu. Sayaad Hitig, labashone ngesikhatsi kuhlaselwa endlini yelisontfo leMasulumane, i-mosque, eMalmesbury eNshonalanga Kapa.

12. Kuhalalisela

IKhabhinethi itsandza kwendlulisa umlayeto wayo wekuhalalisela lalabalandzelako:

12.1. KuDkt. Robert Gess, umcwaningi lohamba embili waseNingizimu Afrika wetidalwa taselwandle ngeSikhatsi se-Devonian kanye netilwane letinemgogodla nome tinhlanti tasemandvulo kanye netilwane takudzaladzala letinemilente lemibili nome lemine, ma-tetrapods. Watfola lokukholelwa ekutseni ifosili lenetigidzi letinge-360 teminyaka budzala. Letinhlobo letimbili, letinsha letibitwa ngekutsi, i-Tutusius ne-Umzantsia, tilwane letinemgogodla letinemilente lemine tanchanti tase-Afrika tasesikhatsi seminyaka leyengca letigidzi letinge-70. Lokutfolakala kwaloku kubeka live letfu njengaliholako emhlabeni kutesayensi nelucwaningo.

12.2. KuBongumusa Mthembu ngekuvikela sicoco semjaho wekugijima we-Comrades Marathon kanye na -Ann Ashworth ngekuphumelela emjahweni wekugijima wabomake. IKhabhinethi futsi ihalalisela Xolani Luvuno ngekutimisela kwakhe nekubeketela kwakhe logijime ngetimboko wadzimate wafika ekugcineni kwemjaho.

12.3. KuDkt. Siyabonga Cwele, Indvuna yeTakhiwonchanti TekuChumanisa neTinsita teLiposi, emva kwekukhetfwa kutsi abe nguSihlalo weNhlangano yeMave eMhlaba yetekuChumana ngeSathelayithi (i-ITSO). INingizimu Afrika ingusihlalo we-ITSO kwekucala kantsi itawuba kulesikhundla iminyaka lemibili. Lelive litawusebentisa lokuba ngusihlalo kwalo ekuchubeleni embili lokutsandvwa livekati lase-Afrika kanye native letisatfutfuka letisetinhlanganweni temave emhlaba.

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore