IsiTatimende SomHlangano weKhabinethi Samhlana ama-20 kuMgwengweni wee-2018

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ama-20 kuMgwengweni wee-2018, e-Union Buildings, ePitori.

A. Iindaba Ezingundabamlonyeni

1. UMkhandlu wezokuPhepha weHlangano yeBumbano leenTjhaba (i-UNSC)

1.1. IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo kumalunga weHlangano yeBumbano leenTjhaba (i-UN) asekele iSewula Afrika ngokubonakalako ejimeni layo lokuba lilunga lesikhatjhana le-UNSC isikhathi somnyaka wee-2019 ukufikela kewee-2020.

1.2. Amakhetho la eza ngemva kwesiquntosivumelwano sabo boke sokubiza umHlangano wokuThula wePhasi Loke wokuhlonipha uMengameli wangaphambilini u-Nelson Rolihlahla Mandela ngoKhukhulamungu wee-2018, okumnyaka wekhulu wekutani le yeSewula Afrika. Ubulunga bethu ku-UNSC bunikelwe ekuhlonipheni igugu nemisebenzi kaMadiba.

1.3. ISewula Afrika izokusebenzisa ubulunga bayo ukukhwezelela amaqaloqangi we-Agenda 2063 weHlangano yeBumbano le-Afrika (i-AU), okulitlhatlha leqhinga lokutjhugulula zomnotho nezehlalakuhle zekhonthinenthi eminyakeni ema-50 ezako.

2. Imikhulumiswano ngemirholo ye-Eskom

2.1. IKhabinethi yemukela ukungenelela kwakaNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende u-Pravin Gordhan emrarweni wemikhulumiswano ngemirholo hlangana neemphathimandla ze-Eskom neenhlangano zabasebenzi. Ukunikelwa kwegezi kungenye yeenlinganiso eziqakathekileko ekukhuliseni umnotho wethu nokungezelela amathuba womsebenzi.

2.2. IKhabinethi ikhombela woke amahlangothi asebenzisane ngokurhabekileko nangefanelo ukufumana intatha yemikhulumiswano yokukhutjhulwa kwemirholo kuqalelelwe ukunzinza nehlalakuhle yezomnotho neyelizwe loke.  

3. Imitjhagalo yeendleleni zikathelawalisa

3.1. IKhabinethi inyefula ngobukhali ukuvalwa kwamhlapha kukathelawalisa weendlela okwenziwe batjhagali eengcenyeni ezithile zelizwe. Iindlela ziyingcenye yomthangalasisekelo wethu oqakathekileko osekela ukuthuthwa kwepahla neensetjenziswa zemikhakha ehlukileko yezomnotho. Intando yenengi yethu edzimelele kumthethosisekelo inikela amathuba lapho abantu bangaveza iintjhijilo zabo ngaphandle kokuphazamisa.

3.2. Izenzo zobulelesi nokuphazamisa angeze zabekezelelwa godu iKhabinethi ikhombela iimphathimandla zezomthetho ukuthatha amagadango afaneleko ngokulandela imikhawulo yoMthethosisekelo weRiphablikhi yeSewula Afrika we-1996 ukuqinisekisa ukuthathelwa kwezaphulamthetho amagadango wezomthetho.

B. Iinqunto zeKhabinethi

4. IVeke yokuBika ngeHlelo lokuSebenza

4.1. IKhabinethi ibikelwe ngemibiko yeragelophambili eyenziwa kabili ngomnyaka ukuthoma mhla li-01 kuSewula wee-2017 ukufikela nakama-30 kuNtaka wee-2018. IKhabinethi ithokozele iragelophambili efikelelweko kumiphumela eziingatjana kuminqopho yamaqaloqangi eli-14 yavumela ukungenelela okutjhukunyisiweko emikhakheni enanyako. Zoke iinqhema zizokubamba imihlangano yeembikindaba zihlathulule ngeragelophambili nemikhakha etlhoga ukulungiswa. 

4.2. IZiko likaRhulumente lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i–GCIS) lizokuhlela imihlangano yeenqhema neembikiindaba ikhuphe ihlelwelo msinya ku-www.gov.za

5. Umbiko ngemikhulumiswano yeemayini

5.1. IKhabinethi ibikelwe nguNgqongqotjhe weMithongo yezeNjiwa uGwede Mantashe ngomhlangano wamalanga amabili ebewubanjwe ngoNtaka wee-2018 nababambisani ebebajanyelwe ziinhlangano zabosomabhizinisi nezabasebenzi. Boke ababambisani bavumile ukuvuselela imikhulumiswano emkhakheni weemayini batshwaye intatha etlhogekako bonyana zeemayini zibuyele ebujameni bezomnotho ohlanganyelweko nokhulako.

5.2. Ababambisani baye batjheja nokwehla komkhiqizo weemayini wekota edlulileko nekambiso yamalanga la yokusisa kezeemayini, imikhiqizo nokuvula imisebenzi. Bavumelene ngesidingo sokuhlephulelana ngenembombono yomkhakha weemayini, bavumelana godu ngokufananako nagokusizana hlangana namatjhuguluko nepumelelo. 

5.3. IKhabinethi ibikelwe ngeenqhema ezimbili zababambisani ezitlanyelwe ukuqedelela iTjhatha yeeMayini. Nasele imikhulumiswano iphelile, itjhatha le izakwethulelwa iKhabinethi.

6. UmTlamo weTlhatlha leSabeloMali leliZweloke lomnyaka wee-2019 (umHlahlandlela weSabelomali)

6.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhwa kweTlhatlha lamaQaloqangi weSabelomali weSabelomali somnyaka wee-2019 neenkhathi zokuqedelela iTlhatlha lamaQaloqangiweSabelomali weSabelomali somnyaka wee-2020. 

6.2. Lelitlhatlha litjhukumisa amahlelo wamaqaloqangi weSabelomali somnyaka wee-2019 esizokusiza urhulumende ukuqalana neentjhijilo ezincantathu zomtlhago, ukutlhayela kwemisebenzi nokungalingani ngezomnotho ngemali neensetjenziswa ezikhona. 

7. Zamandla

7.1. IKhabinethi ivumele ukuValwa nokuHlwengiswa kwezikhungo zemikhiqizo yenyukliya zesiKhungo seNyukliya esingasaSetjenziswako (isiGaba 1) naleso esisebenzako (isiGaba 2) ecabazini lePhelindaba. Lezinkhungo zitlolwe eencwadini zeKoporasi yaMandla weNyukliya yeSewula Afrika. IKhabinethi ivumele bona kufuze kuragwe nemikhulumiswano neZiko leeMali zeNarha.

C. Iminyanya ezako

8. ImiKhulumiswano yeForamu yezoMnotho yePhasiloke (i-WEF) 

8.1. UMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokuba ngusomnyanya wemiKhulumiswano ye-WEF e-Park Hyatt Hotel e-Rosebank mhlana ama-28 kuMgwengweni wee- 2018 ngaphasi kommongo othi: “UkuTlama kabutjha umNotho weSewula Afrika – indima yamaBhizinisi”. Lomhlangano uzokuhlanganisa abosomabhizinisi bangekhaya nebangaphandle kwemikhawulo abapheze babe li-100 neemphathimandla zikaRhulumende weSewula Afrika lapho kuzokukhulunyiswana ngamathuba wokusisa netjhebiswano.

8.2. Umhlangano lo nabosomabhizinisi be-WEF usisendlalelo seKhomferensi ehlelwe ngorhulumende yamaSiso ezokubanjwa ngokukhamba komnyaka enqophe ukukhwezelela isisomali lamabhiiyoni ali-US$100 eminyakeni emihlanu.

9. UmHlangano weNhlangano yemiThelo ye-Afrika engeSewula (i-SACU)

9.1. UMengameli uRamaphosa uzokudosa phambili ithimba elizokukhambela uMhlangano we-SACU mhlana ama-29 kuMgwengweni wee-2018 eBotswana. UMengameli uzokusebenzisa ithubeli ukuhlangana ne-Ofisi kaNobhala weHlangano yokuThuthukisa amaZwe we-Afrika engeSewula ngomnqopho wokukhulumisana ngokuphunyeleliswa kwamahlelo wesifunda (i-SADC). 

9.2. Njengosihlalo we-SADC wagadesi, iSewula Afrika ilokhu isekela ukutjhebisana nokuhlanganiswa nge-SACU ne-SADC, nokudosa phambili ukufukulwa kwamabubulo kurijini nokutjhebisana kezomnotho ngokusebenzisa iindlela zokukhulisa umnotho ezihlukileko.

10. IKhomferensi yeZiko lezaManzi leSewula Afrika (i-WISA)

10.1. IKhomferensi nomKhangiso we-WISA wee-2018 oBanjwa Ngemva kwemiNyaka emiBili uzokubanjwa ukusukela mhlana ama-24 ukufikela nakama-27 kuMgwengweni wee-2018 eKapa. I-Afrika engeSewula iqalene nokuzaza okurhagalako mayelana nokutlhayela kokunikelwa kwamanzi, iingcenye ezinengi zeSewula Afrika ziye zaqalana nesomiso esidose isikhathi eside.

10.2. Ikhomferensi le izokudosa abajameli abazii-2000 abazokukhulumisana ngeendlela zokuqinisekisa umGomo wesiThandathu we-UN weTuthuko eZinzileko, onqophene nokunikelwa kibo boke abantu kwamanzi ahlwengileko neendlwana zamanzi ngomnyaka wee-2030.

D. Imilayezo

11. Amezwi wokutjhiriya

IKhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo okudephileko ku:

11.1. Mndeni nabangani bakaMhlonitjhwa Sibusiso Radebe, oliLunga lePalamende le-African National Congress leMpumalanga, obulewe emzameni wokumthathela ikoloyi eGauteng. UMhlonitjhwa uRadebe uzakukhunjulwa njengomtjhotjhozeli weLutjha osebenze ngamandla ukuthuthukisa ipilo yamaSewula Afrika.

11.2. Mndeni nabangani bakaMma Joyce Mashamba, ngesikhathi alele ngaso gade anguSomkhandlu wezokuLima eLimpopo. Umtjhotjhozeli wangaphambilini usebenze eminyangweni eyahlukeneko yesifunda ukusekela ekuthomeni kwentando yenengi.

11.3. Mndeni nabangani bakaNom.Billy Modise, ogade ayiHloko yezeKambisolawulo YoMbuso nowawamukeliswa unongorwana we-Order for Luthuli. Ungusaziwako ngomsebenzakhe wokwakhelela ekwakheni iinhlangano ezalwisana nebandlululo emazweni we-Nordic ngeminyaka yabo-60. 

11.4. Imindeni yabasebenzi bemayini abathathu abahlongakalele emayini yeSibanye-Stillwater, i-Kloof Ikamva Mine nhlanu kwe-Westonaria eGauteng begodu kukhonjelwa boke ababambisani kilomkhakha ukuraga nokutjheja qangi ukuphepha eemayini zethu.

11.5. Isizwe samaMpondo ngokukhothama kweNdlovukazi yamaMpondo weNyandeni iNdlovukazi Fikelephi ‘Bongolethu’ Ndamase.

11.6. Imindeni nabangani bakaNom. Ismail Bassa noNom. Sayaad Hitig, ababulewe nakusahlelwa i-mosque ye-Malmesbury eTjhingalanga Kapa.

12. Ukuthokozisa

IKhabinethi idlulisa umlayezo wokuthokozisa abalandelako:

12.1. UDorh. Robert Gess, umdosiphambili wabarhubhululi beSewula Afrika wehlelolandelano wembandana zemanzini ze-Devonian neemfesi zekadeni nemihlobo yeenrhwerhwe zama-tetrapod. Ufumene amafosili weminyaka epheze ibeziingidi ezima-360. Imihlobo yeembandana emibili le ebizwa i-Tutusius ne-Umzantsia, zimbandana ze-Afrika zokuthoma ezaziwako ezabakhona eminyakeni eziingidi ezima-70. Lokhu kufunyanwa kuqinisekisa indawo yethu ephasini njengomdosiphambili kezesayensi nezerhubhululo.

12.2. UBongumusa Mthembu ngokuvikela unongorwanakhe we-Comrades Marathon no-Ann Ashworth ngokuthumba ibanga labomma. IKhabinethi ithokozisa godu uXolani Luvuno ngokuzimisela kwakhe nokubekezela ukuqeda ibanga asebenzisa iingodo zokukhamba.

12.3. UDorh Siyabonga Cwele, uNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso ngemva kokukhethwa kwakhe ukuba nguSihlalo weHlangano yePhasi yeSethalayithi yezokuThintana (i-ITSO). ISewula Afrika ingusihlalo we-ITSO kokuthoma esikhundleni ezosibamba iminyaka emibili. ILizwe lizokusebenzisa isikhundla salo sokuba ngusihlalo ukukhwezelela amakareko wekhonthinenti ye-Afrika ekuthuthukiseni iintjhaba zeenhlangano ezihlukileko.

Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore