Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi lebewubanjwe mhla tinge-27 Indlovulenkhulu 2019

Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi lebewubanjwe ngaLesitsatfu, mhla tinge-27 Indlovulenkhulu 2019, e-Union Building ePitoli

A. Tindzaba Talelive

1. Lutjalotimali

1.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kukhuliswa kwesigaba sesibili seLuhlelo Lwetikhungo Letikhetsekile Tetemnotfo (ema-SEZ) taseDube Trade Port KwaZulu-Natal. Lolutjalotimali lwetigidzigidzi leti-R18 luletsa emahektha langetiwe lange-45 endzawo yetimboni kule-SEZ. Loku kutawuba sisekelo sekuheha lutjalotimali lolulinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R20 kuleminyaka lesihlanu letako.           

1.2. Ikhabhinethi iphindze futsi yemukela lutjalotimali lwetigidzi letinge-R72 te-Hisense yaseChina leyakha imphahla ye-elekthroniki lefaka ekhatsi ticandzisi nabomabonakudze efekthri yayo lelapha e-Atlantis eNshonalanga Kapa, ledale ematfuba emisebenti le-150 ekwakha imphahla. Lolutjalotimali lweHisense lwenta kulesikhungomkhicito sayo lesise-Atlantisi,  lwenta samba lolutigidzi letinge-R440.

 2. Kubuyiselwa kwemhlaba

2.1. Mengameli Cyril Ramaphosa ubuyisele kwekucala ngca umhlaba emmangweni wemaGriqua (Ummango we-Ebenhaeser) eVredendal eNshonalanga Kapa. Lokunikwa kwemhlaba kuchubekisa Luhlelo Lwekuhlelwa Kabusha Kwemhlaba lwekwenta ncono timo temimango lengazange inakwe esikhatsini lesengcile.

2.2. Ikhabhinethi iyakwemukela kusekelwa kwangemuva kwekunikwa umhlaba kwalabo labatfole lowo mhlaba lokwentiwa Litiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni ngekubanika tinhlobonhlobo tetigulumba letitawusetjentiswa balimi kuleyo ndzawo, lokutawucinisekisa kugcinwa nekusetjentiswa kwalomhlaba  kwesitukulwane sanyalo nesakusasa.

3. Luklayo Lwetemisebenti Lwekota

3.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kukhishwa kwemininingwne lemisha yetemisebenti kuleliviki beteLubalobalo baseNingizimu Afrika (i-StatsSA), lecinisekisa kukhula kwemanani alabasebentako ngesikhatsi semnyaka wa-2018. Loluklayo Lwetemisebenti Lwekota, lunye lwetinklayo letimbili letentiwe baka-StatsSA, lukhombise kutsi kucashwa emikhakheni lehlelekile kwenyuke nge-158 000 ngesikhatsi setinyanga leti-12 ta-2018. Ngesikhatsi setinyanga tekugcina ta-2018, lizinga lekucashwa lenyuke nge-87 000. Loluklayo aluyifaki imininingwane yalabacashwe kutekulima kanye nakumkhakha wetemnotfo lengakahleleki.

3.2. Lesento lesemukelekako silandzela kukhishwa kulenyanga lephelile kweLuklayo Lwetemisebenti Lwekota (i-QLFS) loluphelele, lolufaka ekhatsi yonkhe imikhakha yetemnotfo, lehlekelile nalengakahleleki, loluphindze futsi lwakhomba kukhula lokubonakalako kwelinani lalabasebentako ngemnyaka wa-2018.

3.3. Lokwenyuka kwelizinga lemisebenti kulolunye luhlangotsi kukhomba kukhula kwelitsemba lebatjalitimali kanye nekwenyuka kwelutjalotimali lolwentiwa ngco ngemave angephandle emnotfweni, lokuyinkhomba yemphumelelo yemitamo yaMengameli yekukhutsata kutsi iNingizimu Afrika iyindzawo lokungentiwa kuyo lutjalotimali. Ingcungcutsela yeLihhovisi laMengameli Yelutjalotimali lebeyibanjwe ngeMphala kulomnyaka lophelile ihehe tetsembiso tetigidzigidzi letinge-R3000. Kuleminyaka lemine letako, hulumende utawusebentisana nebatjalitimali, imimango yalelive kanye netinyonyana tebasebenti letihlelekile ngenhloso yekwenta kutsi letetsembiso tifezekiswe, kanye nekusita ekudaleni imisebenti leyengentiwe nematfuba eteminotfo.

3.4. Kusukela nje kwacala lolulawulo lolukhona nyalo, i-QLFS ikhombisa kutsi linani lebantfu labacashiwe sebabonkhe sekhule lafinyelela etigidzini leti-16,5, nemisebenti lemisha leyakhekile letigidzi le-1,5 kulesikhatsi seminyaka lesihlanu.

4. Umonakalo weSishingishane Idai

4.1. Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo nemavi endvunduto lewacondzise emindenini yalabo labashone ngenca yeSishingishane Idai lesitsintse tincenye taseMozambique, eMalawi naseZimbabwe. Lesishingishane sishiye sidale umonakalo lomkhulu, bantfu labangemakhulu latinkhulungwane balahlekelwe makhaya abo, sibhidlite tindzawo letinkhulu, kwancamuleka emanethiwekhi ekuchumana nemigwaco yavaleka yangahambeki.

4.2. Ngemoya weBuntfu, Mengameli Ramaphosa uphendvulile kulesicelo selusito lwetenhlalakahle lesivela kubomakhelwane betfu ngekutsi avume tingenelelo letinyenti, lokufaka ekhatsi kutfungatsa nekutakula.

4.3. Ikhabhinethi idvumisa kakhulu umsebenti lowentiwe nguMbutfo Wavelonkhe waseNingizimu Afrika Wetekuvikela (i-SANDF), Luphiko Lwetemisebenti yeMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika  (i-SAPS) kanye neLitiko Letemphilo. Tindiza letinelusiba emhlane te-SANDF tisite ekutakuleni bantfu labebabambeke etikhukhuleni kantsi i-SAPS yona iphindze futsi yatfumela tinja leticeceshwe ngalokukhetsekile kanye nebalawuli bato kulomsebenti wekutfungatsa nekutakula. Ikhabhinethi iphindze futsi ibonge tinhlangano letingekho ngephasi kwahulumende kanye neGift of the Givers ngekunika Lusito loluchubekako kanye nekwelekelela kulenhlekelele. 

5. I-Eskom

5.1. Sekelamengameli David Mabuza ubike kuKhabhinethi mayelana nalokuchubekako e-Eskom kanye nekungabi khona kwagezi ngalokwanele. Sekube nenchubekelembili lenhle ekutfoleni emalahle lanele kanye nekuphakelwa kwedizili, kanye nemanti lapontjiwe lagciniwe etiteshini tekuwagcina kutiphehligezi letisebentisa emanti.

5.2. Iphaneli Yelwatitsite Yekubuketa leyakhetfwa yiNdvuna yeTemabhizinisi aHulumende Pravin Gordhan neBhodi yaka-Eskom mhla ti-04 Indlovulenkhulu 2019, itawuphotfula leminye yemisebenti yayo ekucaleni kwaleliviki lelitawusuka futsi itawukhipha imiphumela yesikhashana kulokubuketa kwayo titeshi temandla taka-Eskom. Loku kutawusita i-Eskom nahulumende kutsi akhone kubeka luhlelo lolunemfutfo lwekugcina tiphehligezi  tisesimeni lesifanele, lokutawusita kutsi kusimame luhlelo lwekuphehla kulamiviki lambalwa letako netinyanga. 

5.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yahlola nesimo setetimali saka-Eskom. Kusabukwa tindlela letibanti tekwesekela lesiphehli semandla. Kuphehlwa kwagezi bekusimeme kuleliviki nekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga kube sezingeni leliphasi. Nanome kunjalo, kusasekhona kucishwa kwegezi lokusezingeni lelisetulu lokungakahlelwa lokudala kutsikameteka kulolonkhe loluhlelo.

5.4. Ikhabhinethi idvumisa balawuli be-Eskom netisebenti ngemitabo yabo yekwenta kutsi kube nekuphakelwa kwemandla lokusimeme, lokungatsikameteki nalokutsembekile emnotfweni wetfu kanye nasetakhamutini tetfu ngaphasi kwetimo tekusebenta letimatima.

5.5. Ikhabhinethi igcizelele kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kufanele kutsi babambisane bavele nemicondvo lemisha – kanye netindlela tekonga gezi lebetisetjentiswa esikhatsini lesengcile – kunciphisa kudzingeka kwagezi. Loku kufaka ekhatsi kucisha emagiza, timpopi temachibi kanye nemalambu nakute sidzingo sekuwasebentisa. Inchubekelembili lenye mayelana ne-Eskom nekuphehlwa kwagegezi, njengaloku kusho Indvuna yeteMabhizinisi aHulumende itawumenyetelwa kuleliviki lelitako.

6. Kwendlula emhlabeni kweMntfwanenkhosi Thandekile Buthelezi

6.1. Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo emndeni nakubangani beMntfwanenkhosi Irene Thandekile Buthelezi, inkhosikati yeMntfwanenkhosi Mangosuthu Buthelezi. Umntfwanenkhosi Irene bekashade nemholi we-Inkatha Freedom Party Umntfwanenkhosi Buthelezi iminyaka lenge-67.

Umntfwanenkhosi bekayinsika futsi asekela Umntfwanenkhosi Buthelezi ngesikhatsi seminyaka lapho angusopolitiki kutepolitiki yaseNingizimu Afrika. Umntfwanenkhosi Irene ushiya emhlabeni bantfwabakhe Umntfwanenkhosi Ntuthukoyezwe Zuzifa, Umntfwanenkhosi Phumzile Nokuphiwa kanye neMntfwanenkhosi Sibuyiselwe Angela, netitukulwane.

7. Sikimu Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS)

7.1. Indvuna Yetemfundvo Lephakeme Nekuceceshwa Naledi Pandor umemetele luphakelomali lolwengetiwe lwetigidzi letinge-R967 lolufakwe ku-NSFAS. Lesamba sitawusetjentiselwa kukhokhela tikweleti letingumlandvo tesikhatsi lesengcile temanyuvesi tebafundzi laba-52 514 labasitwa yi-NSFAS ngetimali labasachubeka netifundvo tabo. Loluphakelomali alubafaki labo bafundzi lasebavele basitwe ngalokugcwele ezingeni leselibuyeketiwe lemalingena lehlanganisiwe yebatali.

7.2. Ikhabhinethi yesekele yonkhe imitamo yekwenta kutsi imfundvo ifinyelele kubafundzi ikakhulu labo labavela emindenini lephuyile. Itawuchubeka yesekele umsebenti wekunciphisa ligebe lekungalingani esiveni sakitsi. Ikhabhinethi icela bafundzi kutsi bachubeke basebentisane nelitiko kute kutfolakale likhambi laleto tinkinga letisasilele labasabukana nato.

8. Inhlangano Lesakata Ngemoya yaseNingizimu Afrika (i-SABC)

8.1. Ikhabhinethi ikubonile futsi iyawemukela umsebenti lowentiwako wekusita i-SABC kutsi itfole tigidzigidzi leti-R3, 2 njengekusitwa ngetimali kwesikhashana lokuvela kumabhange etemabhizinisi. Loku kutakwenta siciniseko sekutsi lenhlangano iyakhona kuhlangabetana netidzinga tayo temali kusukela nyalo kute kube yinyanga yeNyoni 2019.

8.2. Ikhabhinethi itimisele kwesekela i-SABC kantsi loku kulandzela simemetelo lesentiwe phambilini yiNdvuna Yetetimali Tito Mboweni eNkhulumeni yakhe Yeluphakelotimali layetfule ngeNdlovana 2019 macondzana nekusekela tinkampani letingaphasi kwahulumende (ema-SOC) letidvonsa kamatima etimalini, lokufaka ekhatsi i-SABC, kutsi titfole kwesekelwa ngetimali kwanyalo lebetibekiwe tigadze lokungahle kuvele.

9. Ikhomfa Yekutfutfikiswa Kwemave neKuvelana kweMane LangaseNingizimu ye-Afrika (i-SADC)

9.1. Ikhabhinethi iyajabula kutsi iNingizimu Afrika ingenise ngemphumelelo Ikhomfa yeKuvelana ye-SADCkanye neSahrawi Arab Democratic Republic ekucaleni kwalenyanga.

9.2. Inshonalanga Sahara ngilo kuphela live e-Afrika lelisangephasi kwembuso webukoloni.LeKhomfa yeKuvelana ye-SADC kanye neNshonalanga Sahara ifuna, emkhatsini waletinye tintfo, kucinisekisa emalungelo ebantfu baseNshonalanga Sahara ekutiphatsa bona ngekwabo. Loku kuhambisana nemitsetfomgomo yeMculu waMhlabuhlangene (i-UN) kanye neNhlangano Yebunye base-Afrika neLubumbano Lwemave ase-Afrika (i-AU). 

B. Tincumo teKhabhinethi

10. Ikhomishina lensha yeLuphiko Lolugcogca Umtselo waseNingizimu Afrika (i-SARS)

10.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kucashwa kwaMnu. Edward Christian Kieswetter njengeKhomishina lomusha waka-SARS kusukela mhla ti-01 Inkhwekhweti 2019.

10.2. Umnu. Kieswetter watfola ticu takhe te-Honours ku-Education Science nga-1988, ticu te-Master ku-Science Education nga-1996 neticu te-Master of Business Administration nga-2001, emkhatsini walokunye. Uletsa e-SARS sipiliyoni lesikhulu kutekulawula lasitfole emkhakheni lotimele kanye nakuhulumende. Kuphotfulwa kwalokucashwa kwakhe kunika emandla kuletincomo letentiwe yiKhomishini Yekuphenya tindzaba teKuphatsa Umtselo nekuLawula lokwentiwa yi-SARS, sihlalo wayuo lebekuLijaji leselatsatsa umhlalaphasi Robert Nugent.

11. Ikhomishini Yekuphenya tindzaba teKuphatsa Umtselo nekuLawula lokwentiwa yi-SARS (Umbiko waNuget)

11.1. Ikhabhinethi yatiswa ngalamafishane mayelana nemphumela wemsebenti weKhomishini Yekuphenya tindzaba teKuphatsa Umtselo nekuLawula lokwentiwa yi-SARS. Mengameli Ramaphosa wakhetsa lekhomishini mhla tinge-24 Inkhwekhweti 2018 kute kutsi, emkhatsini walokunye isimamise i-SARS, ibuyise kwetsembeka iphindze futsi icinise emandla ayo ekwenta tintfo kute ihlangabetane netinhloso tayo temalingena. Umbiko wayo wesikhashana wangeniswa mhla tinge-27 Inyoni 2018 kwatsi umbiko wekugcina wona wangeniswa mhla ti-11 Ingongoni 2018. 

11.2. Ikhabhinethi ikubonile loko lokutfolwe ngulekhomishini kutsi kwehluleka kwe-SARS kubangwa “kwehluleka lokukhulu kulawula nekwetsembeka” ngaphasi kweKhomishina yaphambilini. Lekhomishini yenta tincomo tekulungisa letinge-27 kute kulungiswe tincumo letiyingoti tasesikhatsini lesengcile, lokufaka ekhatsi lokunyenti lebekufaka ekhatsi indlela yekutfola imphahla netinsita, kuhleleka kwenhlangano nekuciniswa kwebuholi. Sinye saletincomo lesimcoka kube kucashwa masinyane kweKhomishina yaka-SARS.

11.3. Ikhabhinethi ivakalisa kwesekela kwayo lokukhulu letincomo letentiwe yiKhomishini kantsi Indvuna Yetetimali itakwelusa kufezekiswa kwaletincomo, lokutawufaka ekhatsi inchubo yekubonisana kute kuchitjelwe Umtsetfo waka-SARS kute kwentiwe ncono kulawula nekutilandza, kanye nendzima ledlalwa nguMhloli Jikelele nakucatsaniswa neBhodi.

11.4. Ikhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kuJaji Nugent, emalunga ephaneli kanye nelicembu lelisekelako leKhomishini, mayelana nembiko wayo losezingeni lelisetulu, kanye nesivivini nekuwukhipha ngemphumelelo. Lombiko bewusolo ufundvwa sive kusukela wakhishwa, futsi uyatfolakala kuwebhusayithi yelihhovisi laMengameli: www.thepresidency.gov.za

12. Kulinganiswa kweLisu Lavelonkhe Lelikhulu Letidzakamiva (i-NDMP) langa-2013-2018

12.1. Ikhabhinethi ikuvumile kulinganiswa kwembiko we-NDMP wanga-2013-2018 njengenkhomba yekutinikela lokuchubekako kwahulumende kulwa nekusetjentiswa kanye nemiphumela lemibi yetidzakamiva emimangweni yalelive lonkhana.

12.2. Lokulinganisa kuveta kutsi nanome i-NDMP inika luhlakamsebenti loluyinkhombandlela kulomkhakha, kucala kusebenta kwalo kucedvwe emandla kungahambisani kwalo netindlelalisu tematiko lahlukahlukene nalafanele.

12.3. Lokulinganisa kuphakamisa tingenelelo letinengi letifanana nekwenta tindlelalisu tematiko kutsi tihambisane kuphindze futsi kuncome kutsi kube nemtimba lotimele losekelwa ngetimali ngalokuphelele kute uchube lomkhankhaso wekukulwa nekuba tigcili tetidzakamiva nekukuvikela emimangweni yetfu, kubantfu labasha.

12.4. Ikhabhinethi iyatibona tinsayeya imimango yetfu lebukene nato macondzana nekugcilatwa kusebentisa tidzakamiva. Tincomo letentiwe ngulokulinganisa kutawuhamba indzima lendze ekulungiseni ngekutimisela lendzaba. Ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kukhetfwa kweMkhandlu Lolwa Netidzakamiva, lohleleke njengeMkhandlu waVelonkhe waseNingizimu Afrika We-AIDS, kulwa nekuba sigcili setidzakamiva. Lelisu leselibuyeketiwe nyalo selitawubitwa ngekutsi Lisu Lalikhulu Lekulwa Netidzakamiva.

13. Luhlakamsebenti Lolumayelana nekuHlelela, Kwenta Luphakelotimali, Kucaphela Kulinganisa neKuhlola Kulandzelela Lokuphendvula teBulili.

13.1. Ikhabhinethi iluvumile Luhlakamsebenti lolumayelana nekuHlela, Kwenta Luphakelotimali, Kucaphela nekuLinganisa neKuhlola Kulandzelela Lokuphendvula teBulili. Loluhlakamsebenti lubeka bulili njengentfo lemcoka kunchubomgomo yahulumende ngekubeka kutsi kube nendlelalisu nelisu lekufezekisa kuphendvula tebulili kulokuhlela lokukhona, kwenta luphakelotimali, kucaphela, kulinganisa nekuhlola tinhlelo.

13.2. Ligunyakwenta lemtsetfosisekelo lekucedza kubandlulula ngekwebulili, kanye nekwatisa emalungelo abomake nemantfombatana, kudzinga sincumo lesicinile nekuntjintja ngemphumelelo kwendlela yekubuka tintfo kuto tonkhe tinhlaka tembuso.

14. Imibiko yekulinganisa

14.1. Ikhabhinethi iphindze futsi yavumela imibiko yekulinganisa leminengi lebeyinikwe Litiko Letekuhlela, Kucaphela Nekulinganisa (i-DPME) kutsi iyente lokufaka ekhatsi:

  • Kulinganiswa kweLuhlakamsebenti Lwendlelalisu neMasu ekuSebenta Kwahulumende (i-FSAPP)

lolubona kutsi ngabe i-FSAPP ibe nemphumelelo yini ekukhombeni ematiko indlela ekwetfuleni tinsita tawo, ikakhulu ekuphendvuleni loko hulumende lakubeke embili latawucala ngako kukwenta, kanye nekwenta kutsi ematiko atilandze ngemisebenti yawo. Lokubuketwa kucinisekisa kucinisekisa kufaneleka kwalendlela, nanome kunjalo kunetinkhomba letitsi lendlela yekwenta tintfo inemagebe nekutsi lendlela ayihambisani, ayikahlangani futsi ayihambisani nato tonkhe tinchubomgomo nemtsetfo. Lombiko uphakamisa tingenelelo letinengi mayelana nekucinisa lendlela.

  • Kulinganiswa Kwenchubomgomo Yesikhashana Yemakolishi Emmango, kubuka kwentiwa kwenchubomgomo yesikhashana kulungisa kuswelakala kwemfundvo nematfuba ekuceceshwa ebantfu labadzala newelusha emva kwekuphasa matekuletjeni kanye nekwehluleka kwabo kuhlangabetana netidzingo talabadzala nelusha kutsi lukhone kufinyelela  umsebenti nemakhono ekutiphilisa. Lombiko wekulinganisa ugcamisa kungabi khona kwemitfombolusito leyanele kuchuba loluhlelo kutsi luvete imiphumela lelindzelekile. 
  • Kulinganisa Tikhutsati taHulumende kuteMabhizinisi, kuhlola kutsi loluhlelo lulonkhe ngabe luyasebenta yini kusekela emabhizinisi nesive. Hulumende usebentisa tikhutsati letinengi kukhutsata emafemu kutsi atjale emisebentini letsite nome afake ligalelo kutenhlalo nesemnotfweni. Lombiko uveta kutsi kunekulakanyana nekutselelana emanti kuletikhutsati letahlukahlukene tebhizinisi. Emkhatsini walokunye, lombika uncoma kutsi kube nekomidi letawuchumanisa Tikhutsati Emkhatsini Wabohulumende.
  • Kulinganiswa Kwendlelalisu Lelihlanganisiwe Lelimayelana neKukhutsata Temabhizinisi neMabhizinisi Lamancane, lokuhlole kuphumelela kucala kusebenta kwalendlelalisu, lelavunywa nga-2005 kugcila etindzaweni letimcoka njengekudala imisebenti, kulingana nekufinyelela kutfola timakethe. Lamabhizinisi adlala indzima lemcoka kudala imisebenti, imicondvo lemisha nekukhula. Lelisu lekuttfukisa leliphakanyisiwe, kuchumana nekulinganisa kuyo yonkhe imikhakha yahulumende kanye nekucinisa kubusa ngekwetikhungo nekwengamela.

 

14.2. Lokulinganisa kuhlose kucinisa Imisebenti Yahulumende nekubuswa kwahulumende. Lokulinganiswa bekucelwe kutsi kwentiwe batfulitinsita labatimele kantsi kutawufakwa kuwebhusayithi ye-DPME: www.dpme.gov.za.

15. Indlela yaVelonkhe yekuhlanganisa i-UN, i-AU ne-SADC

15.1. Ngekuhambisana neLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko, lokuhloswe ngalo kukhutsata intfutfuko lesimeme ngekubukana netinsayeya tesifundza, talelivekati netemhlaba wonkhe. Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kwendlela yavelonkhe yekuchuhmanisa tinhlelo tentfutfuko lesimeme te-UN, i-AU ne-SADC.

15.2. Lendlela yavelonkhe yekuchumanisa itawusebenta njengenchubo yalabatsintsekako labanengi kanye netinhlaka letinengi kute kube nekubonisana nekuchumana ngekhatsi nangephandle kwekutinikela ngentfutfuko lesimeme yahulumende waseNingizimu Afrika.

15.3. Loku kutawucashelwa Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC), lelisuka kuhulumende, lelitawucinisekisa kutsi tinhlelo tentfutfuko (te-UN 2030 te-Ajenda Yentfutfuko Lesimeme, i-Ajenda ye-AU ya-2063 kanye neLuhlelo Lwentfutfuko lwe-SADC Lendlelalisu Yesifundza) letinhlelo tiyavela etinhlelweni tavelonkhe talelive, futsi titawunika inkhombandlela kuko konkhe ekufezekiseni tidzingo tendlela yekucaphela nekubika.

16. I-IMC Mayelana neLihlandla Lesine Lekutfutfuka Kwetheknoloji (i-4IR)

16.1. Ngekulandzela simemetelo lesentiwe nguMengameli Ramaphosa naketfula Inkhulumo yakhe Yesimo Sebunjalo Belive yanga-2019, Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kwe-IMC mayelana ne-4IR.

16.2. Lekhomishini itakweluleka mayelana netindlelalisu netinchubomgomo kuphendvula kuletintfutfuko letinsha tetheknoloji letiletfwa kusetjentiswa kweditjithali ne-4IR. Sibopho lesimcoka se-IMC kuchumanisa kuhlela nekucala kwekusebenta kwetingenelelo te-4IR, lokufaka ekhatsi kwengeta kulomsebenti weKhomishi yaMengameli mayelana ne-4IR.

17. Kuphela kwethemu

17.1. Njengaloku Ikhabhinethi iphotfula luhlelo lwayo lwelulawulo lwesihlanu, ibonga balingani betenhlalo netakhamuti. Icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bacine ekwakheni live leliphumelelako.

17.2. Ikhabhinethi idvumisa Iphalamende neLuphiko Lwetebulungiswa ngekugcina emagugu emtsetfosisekelo kanye nekwenta kutsi Sigungu sitilandze ngenca yekwenta timphilo tetakhamuti kutsi tibe ncono.

17.3. Iphindze futsi ivakalise kudvumisa kwayo kubalingani beNingizimu Afrika i-SADC, i-AU, i-Brazil, i-Russia, India, i-China neNingizimu Afrika; i-Group of 20 (G20), i-UN kanye naletinye tinhlaka, ngekuma neNingizimu Afrika ekwenteni ncono iNingizimu Afrika, i-Afrika lencono kanye nemhlaba loncono.

17.4. Ikhabhinethi ikhumbula lawo malunga eSigungu saVelonkhe labasishiyile emhlabeni ngesikhatsi selulawulo lwesihlanu, Indvuna Chabane neNdvuna Edna Molewa, kanye nalabanye baholi kuleminye imikhakha yahulumende labasebentele lelive ngekutimisela lokukhulu bachubela embili loko tinshisekelo teNingizimu Afrika lapha eveni kanye nasemhlabeni wonkhe.

C. Imikhosi Letako

18. Simemetelo Sekulwa neBudloba beBulili (i-GBV) nekuBulawa Kwalabasikati

18.1. Lelinye libanga leselihanjiwe ekulweni ne-GBV litawubonakala ngaLesine, mhla tinge-28 Indlovulenkhulu 2019, ngesikhatsi kuvulwa Inkantolo Yamantji yaseBooysens eJozi. Lenkantolo Yamantji yaseBooysens lesezingeni lemhlaba itawunika tinsita letinengi kantsi futsi inetinsita letiphelele tekusekela labo labatsintseke ku-GBV nasekubulaweni kwalabasikati.

18.2. Kuvulwa kwalenkantolo kutakwenta kutsi Mengameli Ramaphosa, kanye netinhlangano temmango letahlukahlukene, basingatsa kwetfulwa kweSimemetelo se-GBV Nekulwa Nekubulawa Kwalabasikati lesicala ngekutinikela ekucaleni kwekusebenta kwetincumo teNgcungcutsela Yavelonkhe ye-GBV Nekulwa Nekubulawa Kwalabasikati lebeyibanjwe ngaLweti.

18.3. Letinkantolo letilandzelako letineTinkantolo Temacala eTemacansi titawundluliselwa kuletinyanga letintsatfu letitako:

  • Inkantolo Yamantji yasePlettenberg Bay eNshonalanga Kapa itawutfola emakamelo layimfica, linye lawo leNkantolo Yemacala eTemacansi. 
  • Inkantolo Yamantji yaseDimbaza neNkantolo Yamantji waseBitji titawukwetfulwa eMphumalanga Kapa.
  • Inkantolo Lephakeme yaseMpumalanga eMbombela neNkantolo lendzala Yamantji waseMiddleburg, lengakavusetelwa ngalokuophelele ngekusebentisa lababanjiwe itawusebenta njengeNkantolo Lephakeme yendzawo.

18.4. Ekupheleni kwelulawulo lwesihlanu, linani selilonkhe letinkantolo letinsha letitawube setakhiwe kusukela nga-1994 titawube tinge-59, kwengce lobekuhloswe nguhulumende kutsi lokungenani kwakhiwe tinkantolo letimbili ngemnyaka.

19. Luhambo Lwemnyaka Lwesibili Lwelusha Loluya Ekuvetweni Kwematfuba Etemnotfo

19.1. Litiko Letekuchumana, Tekuchumakudze Netinsita Teliposi – nekuhlanganyela nalamanye ematiko ahulumende, ema-SOC nalabatsintsekako – batawubamba Loluhambo Lwemnyaka Lwesibili Lwelusha Loluya Ekuvetweni Kwematfuba Etemnotfo mhla ti-13 Mabasa 2019 kuMasipala waseNtabankulu eSifundzeni i-Alfred Nzo eMphumalanga Kapa.

19.2. Loluhambo lwenkhululeko lwelusha, lwekukhumbula iminyaka lenge-25 yenkhululeko, lokuhloswe ngalo kuvetela lusha lolungasebenti nabosomabhizinisi ematfuba etemfundvo, ekufundzela imisebenti nemabhizinisi lakhona kuhulumendeni nasemkhakheni lotimele.

20. Lukhetfo Lwavelonkhe lwanga-2019

20.1. Njengaloku lelive lisondzela elukhetfweni lwentsandvo yelinyenti lwesitfupha, Ikhabhinethi icela bonkhe labafanele kuvota kutsi basebentise lilungelo labo lemtsetfosisekelo kutsi bavote mhla ti-08 Inkhwekhweti. Kutimbandzakanya kwebavoti kumcoka ekusebenteni kahle kwentsandvo yelinyenti kanye nangelukhetfo lolubakhona njalo, takhamuti kute tikhetse labo labatabamela futsi babente kutsi batilandze ngaloko.

20.2. Ikhabhinethi icela Ikhomishini Yelukhetfo Letimele, labamelele imimango kanye nesive kutsi ngeLusuku Lwelukhetfo sitiphatse ngendlela letawucinisekisa kutsi kuba nelukhetfo lolukhululekile nalolungavuninhlangotsi. Ema-ejensi etfu lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo atawutsatsa sincumo lesicinile kulowo lotawutfolakala asabisa, aphehla tentfo telutfutfuva ngesikhatsi selukhetfo.

D. Imilayeto

21. Kudvudvuta

Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo:

21.1. emndenini nakubangani baSosiswebhu Lomkhulu we-ANC, Umnu. Jackson Mthembu, loshonelwe yindvodzakati yawo Khwezi loneminyaka lenge-25.

21.2. kuhulumende nakubantfu baseNew Zealand labashonelwe tihlotbo tabo ngesikhatsi kunekuhlasela kwebuphekulasikhuni eChrist Church.

21.3. kuhulumende nakubantfu baseRiphabhliki yase-Indonesia ngetikhukhula letibahlasele. INingizimu Afrika ne-Indonesia nguwona omabili kuphela emave e-Afrika naseNingizimumphumalanga yase-Asia langemalunga e-G20, omabili lamve angubosihlalo ngekuhlanganyela be-New Africa-Asia Strategic Partnership.

22. Kuhalalisa

IKhabhinethi ihalalisela:

22.1. Solwati Ncoza Dlova, sati setetikhumba lesatiwa emaveni emhlaba waseNyuvesi yaKwaZulu-Natal, losite ekutfoleni lufutontalo lolubanga kakhulu kuphelelwa tinwele kwesiphelane emkhatsini wabomake labadzabuka e-Afrika. Lutsandvo lolukhulu lwemfundvo lwaSolwati Dlova luholele ekutseni abhale incwadzi yekufundza yetimo tesikhumba lahlose ngayo kutsi ifundvwe titjudeni tetekwelapha kulelive, kanye nemabhukwana etemfundvo nemavidiyo ekufundzisa tigulane macondzana netimo tato tesikhumba.

22.2. Licembu lesive lelibhola letinyawo, Bafana Bafana, ngekuphumelela kwalo ekuhlungelweni Indzebe Yemave ase-Afrika yanga-2019. Lelicembu lihlanganyela nalamanye emacembu lamane aseNingizimu Afrikaon – iBanyana Banyana; Ikhilikithi; Libhola Lembhoco neMajita, laphumelele emidlalweni yawo yekuhlungela. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bawasekele lamacembu essive kulomcudzelwano lotako. Iphindze futsi idvumise kusekelwa kwaCaster Semenya bakaMhlabuhlangene eludzabeni lwakhe lwe-International Association of Athletics Federations.

E. Tekubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Dkt. Fiona Tregenna – Uphindze wakhetfwa futsi njengelilunga lelingasilo lesikhatsi lesigcwele leMkhandlu Wekucudzelana.

2. Umnu. Cecil Khosa – Sisebenti Lesikhulu (i-CEO) sekuba nguMlawuli Wedayimani yaseNingizimu Afrika Netinsimbi Letiligugu

3. Umnu. Themba Cyril Dlamini njenge-CEO yeMfundvo Yekuphepha Nekuvikeleka neMtimba wekuCecesha.

4. Umnu. Mduduzi Eric Zakwe njenge-CEO yeBetindzaba, Temkhakha Wemfundvo Yekuchumana Ngetheknoloji neMtimba wekuCecesha.

5. Emalunga langasiwo esigungu lesiphetse eBhodi Ye-ejensi Yekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane sikhatsi seminyaka lemitsatfu:

5.1. Umnu. Mbulelo Sogoni (Sihlalo lophakanyisiwe);
5.2. Mk. Suzan Nyakale;
5.3. Mk. Matshediso Ndlovu;
5.4. Mk. Nomsa Kana;
5.5. Adv Derick Block;
5.6. Umnu. Jim Matsho;
5.7. Mk. Beatrice Nkambule (Umntfwanenkhosi Tsakani);
5.8. Umnu. Charl de Kock;
5.9. Adv Mthokozisi Xulu; kanye
5.10. NeMnu. Mduduzi Sibeko.

6. Mk. Thutukile Skweyiya njengaSihlalo weKoporasi Yetikhali yaseNingizimu Afrika (i-Armscor) kute kube mhla tinge-30 Mabasa 2020.

7. Umnu. Malusi Stanley Motimele njengelilunga lelingekho esigungwini seBhodi neLisekela laSihlalowe-Armscor iminyaka lemitsatfu.

8. Umnu. Sipho Abednego Mosai – I-CEO ye-Rand Water iminyaka lesihlanu.

9. Inkomati-Usuthu Catchment Management Agency Board:

a. Mk. Tokozani Patience Nyakane-Maluka (Sihlalo);
b. Umnu. Mandlakayise Sam Mthembu (Lisekela laSihlalo);
c. Mk. Shivon Desiree Wiggins;
d. Adv Muzikayise Bernard Shabangu;
e. Dkt. Thavamoney M Kelly;
f. Mk. Lungile Linda Carol Zulu;
g. Mk. Lungile Miranda Sikhakhane;
h. Mr Mashudu Gangazhe; and
i. Umnu. Pillay Absalom Tshabangu.

Imibuto icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela Lalokhulumela Ikhabhinethi (e-GCIS)
Makhalekhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore