IsiTatimende Somhlangano weKhabinethi obanjwe ngeLesithathu mhlana ama-27 kuNtaka wee-2019

IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi obanjwe ngeLesithathu mhlana ama-27 kuNtaka wee-2019, e-Union Buildings, ePitori

A. Ezingundabamlonyeni                    

1. Amasiso                    

1.1. IKhabinethi iyasithokozela isigaba sesibili sokukhuliswa kweZiko eliKhethelwe ukuThuthukisela umNotho iDube Trade Port Special Economic Zone (i-SEZ) KwaZulu-Natal. Leliziko, elakhiwe ngamabhiliyoni ali-R18, lingezelela ngama-agere ama-45 wendawo yamabubulo we-SEZ. Izikweli lizakusebenza njengesendlalelo sokudosa amasiso alinganiselwa kumabhiliyoni ama-R20 eminyakeni emihlanu ezako.

1.2. IKhabinethi iyawathokozela namasiso weengidi ezima-R72 wabakhandi be-elekhthronikhi bamaTjhayina, i-Hisense, abawafake emsebenzini wokukhiqizwa kwamafriji namathelevitjhini efemini yabo ese-Atlantis eTjingalanga Kapa, evule amathuba wemisebenzi ali-150 wokukhanda ipahla.  Lamasiso wamva nje aphakamise amasiso we-Hisense ayokuba ma-R440 weengidi ezikweni layo elise-Atlantis.

2. Ukubuyiselwa Kwenarha

2.1. UMengameli u-Cyril Ramaphosa ubuyisele iinzukulwani zama-Griqua (umphakathi we-Ebenhaeser) e-Vredendal, eTjingalanga Kapa ekusisenzo sokuthoma sokubuyisela inarha kilomphakathi.  Lokhu-ke kwelula iHlelo lokuBuyekezwa kwemiThetho yeLizwe kobanyana bazokuphila ngcono abantu ababedinywe amathuba ngaphambilini. 

2.2.  IKhabinethi iyalithokozela isekelo lomNyango wezokuThuthukisa iiNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha ngokukhupha kwawo iintregere ekuzakulinywa ngazo endaweni yama-Griqua, ngaleyindlela kuphunyeleliswe ukusetjenzwa nokulondwa kwenarha iphilise isizukulwani sanamhlanje nesizako.

3. IHlolo yeKota NgabaNtu AbaSebenzako NabangaSebenziko

3.1. IKhabinethi ithokozela ukukhutjhwa kwemininingwana yamva nje yobujamo babantu abasebenzako nabangasebenziko, emenyezelwe liZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA) iveke le, efakazela ukuphakama kwenani labantu abasebenzako naselebaphelele boke, ngomnyaka wee-2018.  IHlolo YaQobe Kota NgabaNtu AbaSebenzako NabangaSebenziko, engenye yokuhlolwa okubili okwenziwe yi-StatsSA, itjengisa ukuthi abantu abaqatjhelwe emisebenzini ehlelekileko bande ngeenkulungwana ezili-158 000 eenyangeni ezili-12 zomnyaka wee-2018. Eenyangeni ezintathu zokugcina zomnyaka wee-2018, bande ngeenkulungwana ezima-87 000 abantu abathole umsebenzi. Kilehlolo-ke nokho abakabalwa abantu abasebenza emaplasini kunye nalabo abasebenza ekorweni engakahleleki.

3.2. Iindaba ezimnandezi zilandela zangenyanga ephelileko zeHlolo yaQobe Kota yabaNtu bokuSebenza (i-QLFS), elifaka zoke iinkoro zomnotho, ohlelekileko nongakahleleki, notjengise ukukhula ngenani okubonakalako kokuqatjhwa kwabantu ngomnyaka wee-2018.

3.3. Enye ingcenye yokukhula lokhu kwemisebenzi ibonakala ngokuphakama kwethemba labasisi kunye nangokuphakama kwamasiso wangaphandle anqotjhiswe emnothweni weSewula Afrika; lokhu-ke kusitjengiso sepumelelo yemizamo kaMengameli ukuphakamisa iSewula Afrika njengendawo ethandwa mumuntu woke ukuthi angazokusisa kiyo. EKhonfrensini KaMengameli NgezamaSiso ebanjwe ngenyanga kaSewula nyakenye, abe ma-R300 wamabhiliyoni amasiso athenjiswe basisi ukuthi bazazokusisa ngawo lapha ekhethu ngeendlela ezihlukahlukileko. Eminyakeni emine ezako, urhulumende uzakusebenzisana nabasisi, umphakathi weSewula Afrika kunye neenhlangano zabasebenzi ukuphumelelisa amasiso athenjisiweko la, alekelele nokuthi kuvuleke eminye imisebenzi namathuba womnotho.

3.4. Solo kuthome ihlandla lokubusa likarhulumende obusako njenganje, i-QLFS itjengisa ukuthi imisebenzi ikhule yayokufikela eengidini ezili-16.5; qobe minyaka emihlanu iba ziingidi eziyi-1.5 imisebenzi emitjha evulekako.

4. Umonakalo Obangelwe Siwuruwuru U-Idai      

4.1. IKhabinethi ilila nemindeni yabongazimbi besiWuruwuru u-Idai ebesiphekelelwa ziinkhukhula, esisahlele e-Mozambique, neMalawi kunye neZimbabwe.  U-Idai utjhiye umtlhala womonakalo, amakhulukhulu weenkulungwana zabantu basala esihlengeleni, kwenzeka umonakalo omkhulu eendaweni ezinengi, kwaqinteliseka ithungelelwano lokuthintana, iindlela zangakhambeka. 

4.2. Ngommoya wobuNtu, uMengameli uRamaphosa uphendule isililo nesibawo sokulekelelwa esivela kibomakhelwana bethu ngokuvumela amahlelo ambadlwana wokulekelela, hlangana nawo ekubalwa nehlelo lokufuna nokuhlenga abongazimbi.

4.3. IKhabinethi izwakalisa ukuthokoza kwayo ngomsebenzi owenziwe liButho lamaJoni wezokuVikela weSewula Afrika (i-SANDF), nesiPholisa seSewula Afrika (i-SAPS) nomNyango wezamaPhilo. Abonophehlwana be-SANDF balekelele ngokuhlenga abantu ebebaragelelwe ziinkhukhula, i-SAPS yakhupha izinja ezibanduliweko nabakhuzi bazo ukuyokusiza ngokufuna abantu abalahlekileko kuhlengwe nalabo abasengozini. IKhabinethi ithokoza neenhlangano ezingasi zombuso kunye ne-Gift of the Givers ngobuntu babo bokusiza ngokungaphelelwako nangokusiza kwabo emrarweni wokusahlela kweenkhukhula.             

5. I-Eskom

5.1. ISekela likaMengameli u-David Mabuza libikele iKhabinethi ngokwenzeka kwa-Eskom nokutlhayela kwegezi. Yihle indima esele yenziwe yokutholakala kwamalahle aneleko nedizeli, neyokutholakala kwamanzi eenlulwini zamanzi neenteitjhini lapho kuphehlwa khona igezi ngamanzi.

5.2. IsiQhema seThekhnikhali SokuBuyekeza esikhethwe nguNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende u-Pravin Gordhan neBhodi yakwa-Eskom mhlana ama-4 kuNtaka wee-2019, sizakuqeda omunye womsebenzi waso ngekuthomeni kweveke ezako le, begodu sizakuba nemiphumela yokuthoma yomsebenzi waso wokubuyekeza iintetjhi zegezi zakwa-Eskom.  Lokhu kuzakusiza i-Eskom norhulumende akghone ukuthola ihlelo elinamandla khulu lokulonda isitetjhi segezi, lona-ke elizakulekelela ukunzinzisa umsebenzi wokuphehla igezi eemvekeni neenyangeni ezizako.

5.3. IKhabinethi ibuye yabonisana nangobujamo beemali zakwa-Eskom. Kusasabonisanwa nangezinye iindlela ekungalekelelwa ngazo lehlangano yegezi. Kileveke umsebenzi wokuphehlwa kwegezi bewukhamba kuhle unzinzile, amancani namathuba wokuqinteliseka kwegezi. Nokho-ke kusesekhona lapho igezi inande icima khona ngaphandle kokuhlelelwa, ngaleyindlela kuliyeka okunengi ehlelweni loke lethungelelwano lokuphakelwa kwegezi.

5.4. IKhabinethi ibuke abaphathi neensebenzi zakwa-Eskom ngemizamo yabo yokuphakela igezi ngaphandle kokuqinteliseka nangokuthembeka emnothweni wekhethu nezakhamuzini zakhona ngeenkhathi zobunzima.

5.5. IKhabinethi ikhulume yagandelela yathi woke amaSewula Afrika kufanele abambisane eze nemibono emitjha - kunye neendlela zokulonda igezi ebezisetjenziswa ngeenkhathi ezidlulileko - ukuphungula igezi efunekako. Hlangana nalokhu-ke kubalwa nokucinywa kwamagiza, iimpompo zamadanyana wokududela wangekhaya kunye namalerhe angasetjenziswa mumuntu. Enye indima esele yenziwe nge-Eskom nokuphehlwa kwegezi, njengoba kusitjho uNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende, izakwaziswa esikhathini esingaba yiveke ukusukela nje.

6. Ukulala kweKosazana U-Irene Thandekile Buthelezi

6.1. IKhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo emndenini nebanganini beKosazana u-Irene Thandekile Buthelezi ongasekho, obekayiKosikazi yomNtwanekosi uMangosuthu Buthelezi.  IKosazana u-Irene ulala nje unama-67 weminyaka enda kumRholi weNkatha Freedom Party umNtwanekosi uButhelezi.

IKosazana u-Irene ube yisika nesisekelo kumNtwanekosi uButhelezi ngeminyaka la ayeqalene khona nomsebenzi wepolitiki eSewula Afrika. UKosazana u-Irene utjhiya abantwababo umNtwanekosi uNtuthukoyezwe Zuzifa, neKosazana Phumzile Nokuphiwa kunye neKosazana Sibuyiselwe Angela, nabazukulu.

7. IsiKhwama SokuLekelela AbaFundi NgeeMali (i-NSFAS)

7.1. UNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko uNaledi Pandor umemezele bona imali yesiKhwama esiLekelela abaFundi (i-NSFAS) ingezelelwe ngeengidi ezima-R967. Imali le izokubhadala isikwelede esisolo sasala singakabhadelwa bafundi bemayunivesithi abama-52 514, abasafunda ukuya phambili.   Lemali-ayikababali abafundi esele basekelwe ngokupheleleko ngemali ngesilinganiso esitjha esibuyekeziweko   esibala ubuncani bomrholo ohlanganeko wababelethi babo.

7.2. IKhabinethi iyisekela yoke imizamo eyenziwako yokwenza ifundo itholwe mumutnu woke, khulu khulu abafundi ababuya emakhaya anganabuyo. Izakusolo iwusekela umsebenzi onqophe ukuvala ukutjhiyana ngendima emphakathini wekhethu. IKhabinethi ibawa abafundi ukuthi baragele phambili ukusebenzisana nomNyango wezeFundo ukufunisana iinsombululo emirarweni abasaqalene nayo.

8. IHlangano YezokuRhatjha YeSewula Afrika (i-SABC)

8.1. IKhabinethi itjhejile beyiyawuthokozela umsebenzi owenziwako wokulekelela iHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC) ukuthola imali emabhiliyoni ayi-R3.2 njengemali engaje ilekelela ebuya emabhanga. Lokhu kuzakwenza isiqiniseko sokuthi i-SABC ikghone ukugcwalisa iimfuneko zayo zeemali ukusukela nje bekube yinyanga kaKhukhulamungu wee-2019.

8.2. IKhabinethi solo isazibophelele ekusekeleni i-SABC, ngemva kobana uNgqongqotjhe wezeeMali uTito Mboweni amemezele eKulumeni yakhe yeSabeloMali ngenyanga kaMhlolanja wee-2019 bonyana umbuso uthatha amagadango wokusiza amabubulo wombuso (ama-SOC) asemrarweni weemali, ekubalwa hlangana nawo ne-SABC; eKulumeni yeSabelomali u-Mboweni ukhulume ngesidingo sokusizwa kwamabubulo wombuso ngemali ebekelwe ngeqadi esesikhwameni esigade isimetjhe.

9. IKhonferensi YeZwelano  YamaZwe wezokuThuthukiswa kwe-Afrika engeSewula (i-SADC)

9.1. IKhabinethi iyathokoza ukuthi iSewula Afrika iyisingethe ngepumelelo iKhonferensi Ye-SADC YeZwelano ne-Sahrawi Arab Democratic Republic phambilini kiyo inyanga le.

9.2. I-Western Sahara Sahara kuphela kwelizwe le-Afrika elisabuswa maphandle.  Hlangana nokhunye okufunwa yiKhonferensi Ye-SADC YeZwelano ne-Western Sahara, kuvuselela ilungelo labantu be-Western Sahara lokuzibusa. Lokhu kukhambisana nekambisolawulo nomTlolo wamaLungelo weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) kunye naneHlangano YoBunye Be-Afrika (i-OAU) neHlanganisela YamaZwe We-Afrika (i-AU). 

B. Iinqunto ZeKhabinethi

10. UKomitjhinara Omutjha Weziko LokuButhelela INgeniso ESewula Afrika ( i-SARS)

10.1. IKhabinethi iyakuthokozela ukuqatjhelwa kukaNom. Edward Christian Kieswetter esikhundleni sokuba nguKomitjhinara omutjha we-SARS ukusukela ngelanga lokuthoma likaMrhayili wee-2019.

10.2. UNom. Kieswetter wathola iziqu zakhe ze-Honours ku-Education Science ngomnyaka we-1988, kwathi ngomnyaka we-1996 wathola iziqu ze-Master of Science Education, kwase kuthi ngomnyaka wee-2001 wathola iziqu ze-Master of Business Administrattion, hlangana nezinye iincwadi zefundo anazo.  Uza kwa-SARS nje nomnotho welimuko lezokuphatha alithole ekorweni yangeqadi neyembusweni, lapha akhe asebenza khona.  Ukuqatjhelwa kwakaNom. Kieswetter kilomsebenzi kuphumelelisa isiphakamiso esenziwe yiKomitjhini yePhenyo ngezokuPhathwa nokuLawulwa KomThelo yi-SARS, uSihlalo wayo ebekuliJaji esele lathatha umHlalaphasi u-Robert Nugent.

11. IKomitjhini yePhenyo NgezokuPhathwa nokuLawulwa komThelo yi-SARS (Umbiko Ka-Nugent)

11.1. IKhabinethi ibikelwe ngomphumela womsebenzi weKomitjhini yePhenyo ngezokuPhathwa nokuLawulwa komThelo yi-SARS.  UMengameli u-Ramaphosa uthume iKomitjhini le ngomhla wama-24 kuMrhayili wee-2018, kobanyana inzinzise i-SARS, ibuyise isithunzi nokuthembeka kwayo, iqinise namandlla wayo wokusebenza kobanyana izokukghona ukubuthelela imali ebekelwe ukuthi iyingenise, hlangana nokhunye.  Umbiko wayo wesikhatjhana wethulwe mhlana ama-27 kuKhukhulamungu wee-2018, kwathi umbiko wokuphela yawethula mhlana ali-11 kuNobayeni wee-2018.

11.2. IKhabinethi ikutjhejile okutholwe yikomitjhini le bonyana ubunengi bezinto ezibhalileko kwa-SARS zibhalelwe ngenca “yokubhalelwa kulawula izinto nokuthembeka” ngaphasi kwesandla sikaKomitjhinara wangaphambilini we-SARS.  IKomitjhini yenze iimphakamiso ezima-27 ezinqophileko yathi akulungiswe ngazo iinqunto zeenkhathi ezidlulileko ezenza umonakalo, hlangana nazo ekubalwa neenqunto ezimalungana neendlela zokutholakala kweensetjenziswa, ukuhleleka kweendlela zokuphatha nokulawula nezimalungana nokuqiniswa koburholi baleliziko.  Esinye seemphakamiso eziphambili esenziwe yiKomitjhini kube kukuthi akuqatjhwe uKomitjhinari omutjha we-SARS msinyana.

11.3. IKhabinethi izwakalisa ukusekela kwayo iimphakamiso ezenziwe yiKomitjhini, kanti-ke uNgqongqotjhe wezeeMali uzakubeka ilihlo ehlelweni lokuphunyeleliswa kweemphakamiswezi; hlangana nokhunye okuzakwenziwa nguNgqongqotjhe wezeeMali kubalwa nokuthi uzakudosa phambili ihlelo lokubonisana ngokutjhugululwa komThetho we-SARS kobanyana izokuphathwa beyilawulwe ngcono, kuqalwe bonyana angeze kwaba ngcono i-SARS nayingasebenzisa umHlolizombelele kunokulawulwa yiBhodi.

11.4. IKhabinethi ithokoza iJaji u-Nugent, namalunga webandla abekasebenzisana nalo kunye nesiqhema ebesisekele iKomitjhini ka-Nugent le, ngombiko wayo omuhle ngezinga lawo eliphezulu, nangokuphumelela kwayo ukwenza umsebenzi omuhle kangaka ngesikhatjhana esincani.  Umbiko lo solo wamenyezelwako uyatholakala tjhatjhalazi kanti godu uyatholakala nakubunzinzolwazi be-Ofisi likaMengameli obuthi: www.thepresidency.gov.za

12. Ukuhlolwa KweHlelo LeenHlahla KweliZwe Loke ( i-NDMP  ) 2013-2018

12.1. IKhabinethi iwuvumile umbiko wokuhlolwa we-NDMP 2013-2018 njengesitjengiso sokuzibophelela kwakarhulumende okuragela phambili kokulwa nokusetjenziswa kweendakamizwa nomphumela weendakamizwa emphakathini welizwe loke.

12.2. Nabekuhlolwa njalo kutholakele bonyana nanyana i-NDMP iveza ikombandlela engalandelwa ngilekoro nje, kodwana ukuphunyeleliswa kwayo kunyefiswa kukuthi ayithomani kuhle namaqhinga weminyango karhulumende ngokwahlukahluka kwayo.

12.3. Iphakamisa amagadango ambadlwana, njengokuthonyaniswa kwamahlelo namaqhinga weminyango ehlukahlukileko nje, ibuye godu iphakamise nokuthi kuvulwe isijamiso esizijameleko nesisekelwe ngeemali ngokupheleleko, kobanyana kuzokuba ngiso esizakula besivimbele nomukghwa wokusetjenziswa kweendakamizwa ebantwini bekhethu, khulu khulu ilutjha.

12.4. IKhabinethi iyavuma ukuthi abantu bekhethu baqalene nobudisi obukhulu ngokuzinikela kwabantu eendakamizweni. Nje-ke isiphakamiso esenziwako ngegadango elinamandla ekufuze lithathelwe lomraro sizakwenza okukhulu ekurarululeni umraro lo.  IKhabinethi ibuye yavumela nokuthi kuvulwe nomKhandlu wokuLwisana neenDakamizwa (i-Anti-Drug Council), eyakhiwe pheze ngendlela efanako neyomKhandlu weliZweloke weNtumbantonga weSewula Afrika (i-South African National AIDS Council), ozakuthwala umsebenzi wokulwa nokuzinikela eendakamizweni. Ihlelo elibuyekeziweko kwanje selizakubizwa ngokuthi ngeHlelo eliHlanganyelweko LokuLwisana Neendakamizwa.

13. ITlhatlha eliTjheja zobuLili, UkwAbiwa kweeMali, ukuTjheja, ukuHlunga

13.1. IKhabinethi    ivumele ITlhatlha eliTjheja zobuLili, ukwAbiwa kweeMali, ukuTjheja, ukuHlunga nokuHlolwa kweeNcwadi.  Lelitlhatlha libeka ubulili obujayelekileko njengesika yomthethokambiso womphakathi ngokuveza iqhinga nehlelo lokuphumelelisa ngokuqala ukuthi abantu bobulili ngokwahluka kwabo bawasikimela njani amahlelo wagadesi wokuhlela,

13.2. Amandla womthethosisekelo wokuqeda ukubandlululana ngokobulili newokuphumelelisa ukutjhejwa kwamalungelo wabomma nabantazana afuna igadango elisimeleleko lokutjhuguluka emfanekiselweni ekwenziwa ngawo izinto kiwo woke amakoro wombuso.

14. Imibiko YokuHlola

14.1. IKhabinethi ibuye yavumela neminye imibiko yokuhlola  elayelwe ngomNyango wezokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga (i-DPME), ekubalwa hlangana nayo nalokhu okulandelako: 

  • Ukuhlolwa KweTlhatlha lamaQhinga namaHlelo WokuSebenza wamiNyaka yoke (i-FSAPP) okuhlukanisa ukuthi i-FSAPP iphumelele namkha njani na ukutjengisa iminyango karhulumende indlela yokwethulela izakhamuzi izenzelwa zikarhulumende, khulu khulu ekulandeleleni imiphumela yamaqalontanzi karhulumende, nekulandeleleni isibopho seminyango karhulumende sokusebenza kuhle. Lokhu kuhlola nokucozulula kufakazela ukufaneleka kwalendlela elandelwako, nokho kutjengisa ukuthi umtlamo lo kukhona lapha usatlhayela khona, kutjengise nokuthi indlela elandelwako le ayithomani kuhle, ayikhambisani patsi nangokufana kiyo yoke imithethokambiso nemithetho efaneleko. Umbiko lo uphakamisa iindlela ezimbadlwana zokuqinisa lendlela yokwenza izinto.  
  • Ukuhlolwa  Kokuhleleka komtlamo WomThethokambiso ngamaKholiji womPhakathi, okuqale ekuhlelekeni komtlamo womthethokambiso ukulungisa ukutlhogakala kwamathuba wefundo nokuthwasiswa ebantwini abakhulu nelutjheni  esele lidlulile eminyakeni yesikolo nokubhalelwa kwabo kuzalisa iimfuneko zabantu abakhulu nezelutjha ukuthola imisebenzi nokuthola amakghonofundwa azabaphilisa. Umbiko wokuhlola lo ukuveza kukhanye ukuthi ayikaneli imithombo ekufuze ilekelele ihlelweli kobanyana lizokuveza imiphumela elindelwe kilo. 
  • Ukuhlolwa Nokulinganiswa kweemBonelelo zamamaBhizinisi kaRhulumende, ehlola ukuthi ihlelo liloke lisebenza njani ukusekela amabhizinisi lizuzise umphakathi. URhulumende usebenzisa imihlobohlobo yehlohlomezelo ukukhuthaza amafemu ukuthi asebenze namkha afake amasiso wawo emisebenzini ethileko namkha afake isandla emisebenzini ethileko yomphakathi namkha yezomnotho. Umbiko lo utjengisa ukwengamana nokusekelana ngeembonelelo kumabhizinisi ahlukahlukeneko. Hlangana nokhunye, uphakamisa ukuthi kusungulwe ikomidi yeemBonelelo ezakuSebenza hlangana neenJamiso zikaRhulumende. 
  • UkuHlolwa kweHlelo eliLungelelweko lokuKhuthaza aMandla wamaBhizinisi namaBhizinisi amaNcani, ahlole amandla wokuphunyeleliswa kwaleliqhinga, elavunyelwa ngomnyaka wee-2005 kobanyana liqalane neenkoro eziqakathekileko anjengokuvulwa kwemisebenzi, ukulinganiseka kunye nendlela yokungena kumamakethe. Amabhizinisi la alima indima eqakathekileko ekuvuleni imisebenzi, nekwakheni amandla wokusungula nawokuhluma.   Ihlelo lokwenza ubungcono eliphakanyiswakweli linqophe ukwenza ubungcono, nokulungelela kunye nokuhlela ngobutjha kiwo woke amakoro karhulumende, libe liqinise nendlela yokuphatha nokulawula khona kwarhulumende.                                                                                                                               

14.2. Lokhukuhlola nokulinganisa kunqophe ukuqinisa iKoro yabaSebenzi beemBusweni nendlela yokuphatha nokulawula kwarhulumende. Umsebenzi lo-ke unikelwe abantu abazijameleko abangaphandle kwakarhulumende, kanti-ke uzakwaziswa kubunzinzolwazi be-DPME ku: www.dpme.gov.za

15. Indlela Yelizwe Yokulungelela i-UN, i-AU Kunye ne-SADC

15.1. Ngokukhambisana neHlelo LokuThuthukiswa KwesiTjhaba, lona elinqophe ukukhuthaza nokuphakamisa ituthuko ebambelelako ngokurarulula imiraro yesiphande, yenarhakazi ye-Afrika kunye neyephasi loke, iKhabinethi ivumele ukusungulwa kwendlela yelizwe yokulungelela amahlelo wetuthuko abambelelako we-UN, i-AU kunye ne-SADC.  

15.2. Indlela yelizwe yokulungelela le izakusebenza njengehlelo elimagatjagatja nelinababelani bemihlobohlobo ukwenza kubanjwe imikhulumiswano yokubonisana ngaphakathi nangaphandle kwakarhulumende ngeembopho zeSewula Afrika zetuthuko ebambelelako emazweni ngamazwe.

15.3. Umsebenzi lo uzakwenganyelwa yiKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe (i-IMC), ezabe itjhayelwa ebandla likarhulumende, yenze iqiniso lokobana avela ngokupheleleko emahlelweni welizwe loke amahlelo wezetuthuko (iHlelo le-UN leTuthuko eBambelelako lomNyaka wee-2030, le-AU lomNyaka wee-2063 kunye neHlelo lezokuThuthukisa isiPhande se-SADC ngamaQhinga wezeTuthuko), ube ukhanyise nendlela eyikomba ekuphunyelelisweni kweemfuneko zokutjheja nezokubika. 

16. I-IMC ngamaTjhuguluko wesiGaba sesiNe seThekhnoloji (i-4IR)

16.1. Ngemva kwesimemezelo sikaMengameli u-Ramaphosa eKulumeni yobuJamo beNarha yomNyaka wee-2019, iKhabinethi ivumele ukusungulwa kwe-IMC ngamaTjhuguluko wesiGaba sesiNe seThekhnoloji.

16.2. IKomitjhini le izokweluleka ngamaqhinga nangemithethokambiso yokuphendula indima etja yetuthuko yetheknoloji ebangwe kungena kwehlelo lokusebenza budijithali kunye nane-4IR. Owona msebenzi omkhulu khulu we-IMC kulungelela ukuhlela nokuphumelelisa amahlelo we-4IR, ekubalwa hlangana nawo nokuzaliselela umsebenzi weKomitjhini kaMengameli nge-4IR.

17. Ukuphela Kwethemu Ye-Ofisi

17.1. Njengoba iKhabinethi iqedelela ihlelo layo lehlandla lesihlanu likarhulumende wentando yenengi nje, ithokoza abasebenzisani bayo bemphakathini nezakhamuzi. Ikhombela amaSewula Afrika ukuthi ahlale abambelele emnqopheni wokwakha iSewula Afrika ephuphuma ngepumelelo.

17.2. IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo iPalamende nePhiko lezoBulungiswa ngokulandela imilayelo yomthethosisekelo nangokwelusa isiGungu esiPhetheko ukubusa kuhle kobanyana izakhamuzi zizokuphila ngcono.

17.3. Ibuye yathokoza nabasebenzisani beSewula Afrika ku-SADC; AU; Brazil, Russia, India, China kunye neSewula Afrika; i-Group 20 ( i-G20), i-UN nezinye iinjamiso ngokujama neSewula Afrika ubujamo bezinto bube ngcono kilelilizwe, nangokusebenzisana nayo  kwakhiwa iSewula Afrika engcono, ne-Afrika engcono kunye nephasi loke elingcono.

17.4. IKhabinethi ihloniphe amalunga wesiGungu esiPhetheko elizweni leSewula Afrika abhubhe ngethemu yalelihlandla lesihlanu likarhulumende, uNgqongnqotjhe u-Collins Chabane noNgqongqotjhe u-Edna Molewa, kunye nabarholi bezinye iinkoro zikarhulumende abasebenzele iSewula Afrika kuhle okubabazekako, baphumelelisa iinrhuluphelo zeSewula Afika khona ekhethwapha kunye nemazweni wephasi loke.

C. Iminyanya Ezako

18. Ukulwisana Nenturhu Eqothele Ubulili (i-GBV) Nokubulawa KwabaNtu abaSikazi

18.1. Elinye iliqha elisibekiso sendima ebonakalako ekulwiseni i-GBV lizokubonakala ngeLesine mhlana ama-28 kuNtaka wee-2019, nakuvulwa iKhotho kaMarhistrada we-Booysens, eJwanisbhege. Lekhotho, ephelele ngayo yoke ithekhnoloji yamva nje, izakwenza imisebenzi embadlwana ehlukahlukeneko kanti-ke ihlome iphelele ngeensetjenziswa zokusiza abongazimbi be-GBV nabongazimbi bommoya wokubulala abantu abasikazi. 

18.2. Ukuvulwa kwekhothokhu kuzokulandelwa mbuthano lapho uMengameli uRamaphosa azabe asingethe khona ngokubambisana neenhlangano zomphakathi ezihlukahlukeneko umbuthano wesimemezelo sokuLwisana neNturhu Eqothele Ubulili (i-GBV) Nokubulawa kwabaNtu abaSikazi, lapho kuzakuthoma khona ukuzibophelela ekuphumeleliseni iinqunto zomHlangano omKhulu we-GBV nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi owawubanjwe ngoSinyikhaba ngomnyaka wee-2018.

  • IKhotho KaMarhastrada E-Plettenberg eseTjingalanga Kapa izakuba nezindlu ezilinganiselwa  kezilithoba lapho kuzakugwetjelwa khona imilandu, enye yazo ezakuba ngeyokugweba imiLandu yezomSeme nje kwaphela;
  • IKhotho KaMarhastrada weDimbaza kunye neKhotho KaMarhastrada WeBitji azokuvulwa ePumalanga Kapa;
  • IKhotho ePhakemeko yeMpumalanga eMbombela kunye neKhotho kaMarhistrada yeMiddelburg, esele ivuselelwe kancani ngesizo leembotjhwa kobanyana  izokusebenza njengekhotho ePhakemeko eMiddelburg;

18.4. Nakuphela ithemu yehlandla lesihlanu likarhulumende obusako lo, kuzabe sekwakhiwe amakhotho amatjha ama-59 solo kwangomnyaka we-1994; lesisibalo-ke seqa isilinganiso ebesiqothelwe ngurhulumende sokwakha okungasenani amakhotho amabili ngomnyaka.

19. UmBukiso wesiBili wamiNyakayoke weKhambo leLutjha lokuNgena emaThubeni wezomNotho

19.1. UmNyango wezokuThintana, wemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso – ngokubambisana neminye iminyango karhulumende, amaBhizinisi womBuso nababelani bawo – bazokubamba iHlandla lesiBili lomBukiso Wami Nyakayoke weKhambo leLutjha lokuNgena emaThubeni wezomNotho, mhlana ali-13 kuSihlabantankana wee-2019 kuMasipaladi weNtabankulu esiYingini se-Alfred Nzo, ePumalanga Kapa.

19.2. IKhambo lekululeko lelutjha, elisikhumbuzo seminyaka ema-25 iSewula Afrika yatjhaphuluka, linqophe ukuvezela ilutjha, abangasebenziko kunye nabosomabhizinisi imihlobohlobo yamathuba wezefundo newamabhizinisi akhona embusweni nekorweni yangeqadi.

20. AmaKhetho weliZweloke womNyaka wee-2019

20.1. Njengoba ilizwe leSewula Afrika litjhidela ehlandleni lesithandathu lamakhetho wentando yenengi nje, iKhabinethi ibawa boke abalungele ukuvowuda basebenzise ilungelo labo lomthethosisekelo ukuyokuvowuda mhlana abunane (8) kuMrhayili.  Ukuvowuda kwabavowudi kuyisika yokusebenza kuhle kwehlelo lokubusa ngentando yenengi, kanti-ke ngokuthi kunande kubanjwa amakhetho, izakhamuzi zingazikhethela abajameli bazo, abazakukghona ukubabeka umlandu, babasole, nakube izinto azikhambi njengoba bathembise abantu ababavowudeleko.

20.2. IKhabinethi ikhombela iKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC), abajameli bomphakathi kunye nomphakathi ngokwawo ngeLanga lamaKhetho baziphathe ngendlela ezakwenza ilanga lamakhetho likhambe kuhle, ngendlela elungileko netjhaphulukileko. Iimphathimandla zethu zomthetho zizabathathela amagadango afaneleko abantu abangatholakala bathusela abanye, bahlohlozela abanye namkha baphehla inturhu ngesikhathi sekhetho.

D. Imilayezo

21. Ukutjhiriya

IKhabinethi idlulise amezwi wokutjhiriya kabalandelako:

21.1. umndeni nabangani bakaSosibebhu omKhulu we-African National Congress uNom. Jackson Mthembu, obhujelwe mntazana wakwakhe uKhwezi, obekaneminyaka ema-25.

21.2. urhulumende nabantu be-New Zealand ababhujelwe ziinhlobo nakusahlela amaphekula esondweni i-Christ Church;

21.3. urhulumende nabantu beRiphabhliki ye-Indonesia la kusahlele khona iinkhukhula.  ISewula Afrika ne-Indonesia kuphela kwamazwe we-Afrika ne-South East Asia amalunga we-G20; womabili amazwe la abambisene isihlalo sehlanganisela yokusebenzisana ngamaqhinga aqakathekileko, i-New Africa-Asia Strategic Partnership.

22. Siyabathokozisa

IKhabinethi ithokozisa:

22.1. UPhrofesa Ncoza Dlova, ongudorhodere wesikhumba owaziwa iphasi loke, ovela eYunivesithi YaKwaZulu-Natal, osize bona kutholakale imbewu yefuzo etja engunobangela omkhulu wokuthi abantu abasikazi babantu abanzima abadabuka e-Afrika baqothuke iinhluthu. Ithando lefundo likaPhrofesa Dlova limkhuthaze bona atlole iincwadi ezinengi zalapha eSewula Afrika lapho akhuluma khona ngezifo zesikhumba ezivamileko; leziincwadi zitlolelwe boke abafundi abafundela ubudorhodere eSewula Afrikapha; ubuye godu watlola namaphetjhana afundisako, wenza nevidiyo efundisa iingulani ngesikhumba sazo.

22.2. Isiqhema sebholo erarhwako selizwe leSewula Afrika, iBafana Bafana, ngokphumelela kwayo ukungena emidlalweni ye-Africa Cup of Nations yomnyaka wee-2019. Ngokungena kwayo kileliphaliswano, iBafana Bafana ijoyina ezinye iinqhema zemidlalo ezine zalapha eSewula Afrika – i-Banyana Banyana; isiQhema seKhrikhethi; isiQhema sikaMakhakhulwararhwe; kunye naMajita, nawo alungele ukungena kileliphaliswano ngokudlula emidlalweni ewangenisako. IKhabinethi godu ibawa amaSewula Afrika ukuthi azisekele iinqhema zelizweli ephaliswaneni lemidlalo elizakweli.  Iyalithokoza nesekelo le-UN ngendaba yomjubalali u-Caster Semenya ehlanganweni yama-atlethiki i-International Association of Athletics Federations.

E. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.  

1. UDorh. Fiona Tregenna – Obuyiselwe esikhundleni sakhe njengelunga elitorhako leBandla LezokuPhalisana (i-Competition Tribunal).

2. UNom. Cecil Khosa – oqatjhwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) ku-South African Diamond and Precious Metals Regulator.

3. UNom. Themba Cyril Dlamini oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-CEO weBandla leFundiso nokuThwasisa YezokuPhepha NokuVikeleka;

4. UNom. Mduduzi Eric Zakwe oqatjhwe esikhundleni sokuba ngu-CEO weBandla leFundiso nokuThwasisa eKorweni yemiThombo yeeMbikiindaba, iThekhnoloji neLwazithintano.

5. Amalunga angasiseenkhundleni zokuphatha weHlangano  yeBhodi yokuThuthukisa abosomaBhizinisi abaNcani, azakusebenza iminyaka emithathu:

5.1. Nom. Mbulelo Sogoni (Ekuphakanyiswe ukuthi abe nguSihlalo);
5.2. Mm. u-Suzan Nyakale;
5.3. Mm. u-Matshediso Ndlovu;
5.4. Mm. uNomsa Kana;
5.5. Adv. Derick Block;
5.6. Nom. Jim Matsho;
5.7. Mm. u-Beatrice Nkambule (Ikosazana u-Tsakani);
5.8. Nom. Charl de Kock;
5.9. Adv. Mthokozisi Xulu; kunye no
5.10. Nom. Mduduzi Sibeko.

6. Mm. uThutukile Skweyiya oqatjhwe esikhundleni sokuba nguSihlalo weHlangano yeenKhali yeSewula Afrika (i-Armscor), bekube mhlana ama-30 kuSihlabantakana wee-2020.

7. Nom. Malusi Stanley Motimele oqatjhwe esikhundleni sokuba lilunga leBhodi elingasisesikhundleni sokuphatha abuye abe liSekela likaSihlalo we-Armscor iminyaka emithathu.                                                                                                                    

8. Nom. Sipho Abednego Mosai – isiKhulu esiPhetheko seBhodi yezaManzi i- Rand Water iminyaka emihlanu.

9. Inkomati-Usuthu Catchment Management Agency Board:

a. Mm. u-Tokozani Patience Nyakane-Maluka (uSihlalo);
b.Nom. Mandlakayise Sam Mthembu (iSekela likaSihlalo);
c. Mm. Shivon Desiree Wiggins;
d. Adv. Muzikayise Bernard Shabangu;
e. Dorh. Thavamoney M Kelly;
f. Mm. uLungile Linda Carol Zulu;|
g. Mm. uLungile Miranda Sikhakhane;
h. Nom.Mashudu Gangazhe; kunye no
i. Nom.Pillay Absalom Tshabangu.

Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womNqophisi Zombelele (GCIS)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

 

 

Share this page

Similar categories to explore