IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ali-9 kuNobayeni 2015

1. Ukuphunyeleliswa kwamahlelo karhulumende aqakathekileko

1.1. IKhabinethi yemukela ukutlikitlwa kwamhlapha kweemvumelwano ezima-26 ezingadla imali elinganiselwa kumabhiliyoni ama-R94 eVakatjhweni lomBuso likaMengameli we-China u-Xi Jinping. Iimvumelwano ezitlikitliweko zifaka hlangana amabhiliyoni ali-R12 wokwakha iziko lokukhiqizwa kweenkoloyi, imali eziingidi ezima-US$500 ebolekwe i-Eskom ngomnqopho wokuthuthukisa umthangalasisekelo nesiqinisekiso samabhiliyoni ama-US$2.5 wokusekela i-Transnet yiBhanga yezeTuthuko ye-China.  

Njengengcenye yesiBili yeForamu yeTjhebiswano le-China ne-Afrika (i-FOCAC), uMengameli u-Xi Jinping uzibophelele ngamabhiliyoni ama-US$60 ukuthuthukisa i-Afrika.
Ukwamukelwa komTlamo wokwEnza omuTjha (womnyaka wee-2016 ukufikela kewee-2018) emhlanganweni we-FOCAC kuqinisa ukukhula kwetjhebiswano hlangana ne-China ne-Afrika, okuzakuvula amathuba amatjha wokurhwebelana nokutjalwa kweemali ekuliqhinga elizakukhuphula umnotho.

Umnotho ufumene ukusekelwa okubonakalako lokha iHlangano ye-BMW yeSewula Afrika imemezela ukutjala imali emabhiliyoni asi-R6 ezikweni layo elise-Rosslyn, ePitori, okubufakazi ngetjhebiswano eliqakathekileko elikhona hlangana kombuso namabhizinisi nendima ebanjwa mabhizinisi ekuthuthukisweni komnotho.

1.2. NgeLesibili, nakabu-8 kuNobayeni, uMengameli uZuma wanikela ngaboNongorwana beNarha kuzakhamuzi zeSewula Afrika nabosaziwako bangaphetjheya abafake isandla ekuthuthukisweni kobuntu. AboNongorwana beNarha baletha ithuba lokuzindla, ukugidinga nokuzikhakhazisa kwabantu bekhethu. Kugidingwa ipumelelo yabantu nokuzinikela ekwenzeni ilizwe libeyindawo engcono. Sibathulela ingwani abazuze aboNongorwana bonyaka wee-2015.

1.3. IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukusebenzisa amanzi ngokuwanconcosela. Lokhu kukhambisana namagadango ahlukileko wokulwisana nokutlhayela kwamanzi okurhagaliswe mtjhiso weemveke ezidlulileko. Nanyana izulu khelana eengcenyeni ezithile ngelizweni, ukutlhayela kwamanzi kusese sitjhijilo esikhulu begodu kuqakathekile ukusebenzisa amanzi ngokuwanconcosela nangefanelo.

1.4. IKhabinethi ithokoze woke amaSewula Afrika ngokufaka isandla ejimeni lamaLanga ali-16 wokuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana, eliphele izolo. Irhubhululo lamhlapha litjengisa bonyana sandile isibalo sokutshwayelana okutjha ngeNgogwana yeNtumbantonga, khulukhulu hlangana nabasikazi abasese batjha nabentazana beminyaka eli-15 nema-24.

AmaSewula Afrika ayakhuthazwa ukuraga nomzabalazo waqobe langa wejima le-#365 Days Campaign lokuLwisana neNturhu eQaliswe kiboMma nabeNtwana nejima le-#CountMeIn, kufuze ilizwe lirage nokukhuthaza umphakathi, khulukhulu amadoda, ukubambisana norhulumende ekuqalaneni nehlekelele le. Kumsebenzi wesitjhaba, umuntu omunye nomunye nangokuhlanganyela, ukuphelisa ukurhatjheka komulwana ngokutjheja amaphilo wethu newabanye.

1.5. IKhabinethi ithabele iragelophambili eyenziwe mKhandlu wezokuRhubhulula ngeSayensi namaBubulo (i-CSIR) ngokukhiqiza amasotja womzimba agogobalisa iNgogwana yeNtumbantonga.

Lokhu kutjhideza ibubulo lezamaphilo ekufunyanweni komtjhoga okhandela iNgogwana yeNtumbantonga ngokomnotho. Nanyana ilizwe lisatlhagiswa kufumana isihlahla esingelapha iNgogwana yeNtumbantonga neNtumbantonga, Kusalindelwe bonyana amaSewula Afrika aye emsemeni ngendlela ephephileko begodu bahloniphe imigomo ye-ABC  (Ukuzithiba, Thembeka nokuSebenzisa ikhondomu) njengendlela yokukhandela ukutshwayelana okutjha.

1.6 IKhabinethi ibuka boke abafundi, abotitjhere, abafundisi bemazikweni aphakemeko, iinkolo namaziko wefundo ephakemeko ngokuqeda umnyaka wezefundo ngepumelelo, nanyana gade kuneentjhijilo phakathi komnyaka. IKhabinethi ibafisela ipumelelo labo abaqunte ukutlola iinhlahlubo zabo emnyakeni wee-2016.   

1.7 UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi, ngokusebenzisana nomNyango wezokuVikela kunye ne-Ejensi yezokuThuthukiswa kweLutjha, uzakubamba iKhonferensi yeLutjha yeHlandla lesiThandathu. Leli lihlelo lokuthuthukisa amakghono welutjha wobudosiphambili elinqophe ukutjhugulula ukuziphatha, indlela yokucabanga nokusiza ilutjha ukusebenzisa amathuba wabo.  Ikhonferensi le izakubasiza ngokufundisa abesana abasese batjha bona bakhule babe madoda ahlonipha abomma.

1.8 Isivumelwano esihlanganyelweko esitlikitlwe hlangana kukaNgqongqotjhe  wezeFundo ePhakemeko nokuBandula, uDorh. Blade Nzimande nabatjhebisani be-BRICS – i-Brazil, i-Russia, i-India ne-China – sinqophe ukutlama itlhatlha lokusebenzisana kezefundo esikhathini esizako.

Isivumelwanesi sifaka hlangana ifundo mazombe, amaqhinga womthethomgomo wezefundo, amakholiji weBandulo leTheknikhali (ama-TVET) nefundo ephakemeko. Amakholiji we-TVET kufuze avulele ilutjha amathuba wamakghono wokungenelela kezomnotho begodu kutjhejwe iintjhijilo zokutlhayela komsebenzi, ukungalingani kezomnotho nomtlhago onamathele imiphakathi.

Isivumelwanesi, esizokwenza ngcono ikhwalithi yokufundisa nezinga lefundo yabotitjhere, sibophelela amayunivesithi we-BRICS ukuhlanganyela kumaphrojekthi werhubhululo, ukukhuthaza  ukubambisana kuziqu zesibili, zezinga lobudorhodere nangaphezulu nokukhutjhwa kwemiphumela yezesayensi ngendlela efanako.
 
1.9 UmNyango wezeSayensi neThekhnoloji wabamba iForamu yeSayensi yeSewula Afrika ngaphasi kwesihloko esithi “Ukulumathisa imikhulumiswano ngesayensi”. Amazwe angaphezu kama-45 ahlanganyela kukulumopendulwano ehlanganisa isayensi nokuhlakanipha kwethekhnoloji nomphakathi, khulukhulu mayelana netuthuko. Iforamu le yasiza ukuqinisa itjhebiswano lezamaqhinga weSewula Afrika kezeentjhabatjhaba.

1.10 ISewula Afrika izakujanyelwa kumKhandlu weenTjhabatjhaba wamaLwandle. Leli ligadango elikhulu lokuhlahlambisa ikghono lelizwe nelekhonthinenthi ebubulweni lezamalwandle.

Ihlangano le iqalene nokuthatha iinqunto eendabeni zephasi loke ezimayelana namalwandle, ukusukela kezomNotho weLwandle, ukuphulukisa, ukuphepha nokuvikeleka elwandle.

Ukuba yingcenye yehlangano le kuzakusekela ihlelo likarhulumende lokuvula ikghono lelizwe ngokweQhinga lezomNotho weLwandle kunye ne-Operation Phakisa elinqophe ukuvula imisebenzi engaphezu kwesigidi kungakafiki umnyaka wee-2033.

‎1.11 IButho lamaJoni weSewula Afrika lithome ngeveke ephelileko umsebenzi wokuvuselela isiTetjhi sesiHlengele seButho leManzini  le-Salibury e-Durban kobana sibe liziko lesijoni elisebenza ngokuzeleko. Ukuvuselelwa kwezikweli kuzakuthuthukisa amakghono wezokuvikela nokusiza ngomnotho welwandle.

1.12 UmNyango wezamaPhilo ngokusebenzisana ne-Soul City ne-Times Media, uhlome isitetjhi sikamabonakude sezamaphilo i-Good Life Network ku-DStv Channel 199. Isitetjhesi sitjengisa amahlelo wokuzithabisa, ukudla okutjalwe emakhaya, zamaphilo nokuthabulula umzimba, amalungelo wobuntu, zomseme zelutjha, iNgogwana yeNtumbantonga nobuLwele besiFuba namalungelo wabathengi newezobulili. IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika bonaabukele amahlelo wesitetjhesi.

2. Iinqunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1 IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini umThetho osaHlongozwako weTjhorensi yezamaPhilo yeLizweloke (i-NHI). I-NHI iyingcenye yamatjhuguluko amakhulu anqotjhwe ngurhulumende kezamaphilo.  

Umthethomgomo lo uhlongoza bonyana urhulumende akghone ukunikela iinsiza zamaphilo kibo boke abakhambela amaziko karhulumende wezamaphilo. Izakusekelwa ngeemali zesikhwama sombuso esizakusiza neenhlangano zokulapha zangeqadi ezifuna ukungena kuskimu lesi. Nasele umthethomgomo lo ulungele ukusebenza, uzakuphunyeleliswa ngokweengaba okuzakuthatha iminyaka ethile egodu unqotjhiswe eendaweni ezitlhayelelwa ziinsiza.

UNgqongqotjhe wezamaPhilo, uDorh. u-Aaron Motsoaledi, uzakukhuluma neembikiindaba namhlanjesi ahlathulule ngokusatjalaliswa kwe-NHI.

2.2 IKhabinethi ivumele umThethomgomo weLizwe loke oHlanganyelweko wokuThuthukiswa kwabeNtwana bamaBanga aPhasi (i-ECD. Umthethomgomo lo watlanywa ngokukhulumisana nabathintekako ebubulweneli. Wakhutjhelwa emphakathini ngomHlolanja wee-2015.  

Umthethomgomo ohlanganyelweko lo we-ECD uzakuqinisekisa bonyana boke abentwana nabatlhogomei babo bakghona ukufikelela iinsetjenziswa ze-ECD ezinekhwalithi ukusukela ekubelethweni kwabo ukufikela kuGreyidi-R. Umthethomgomo lo ufikelela ebantwaneni beminyaka ebunane abanekinga ekukhuleni komkhumbulo wabo.

Umthethomgomo lo unikela nomtlamo wokutjhejisisa nokuhlola ukuqinisekisa bonyana boke abentwana bayatjhejwa kungakhethwa ngobuhlanga, ubulili nanyana ikolo.

2.3 IKhabinethi ivumele umThetho oHlongozwako wamaLungelo waBantu wabaKhubazekileko neTlhatlha lokuphunyeleliswa kwawo. Lokhu kuhlanganiswe nemiNqopho yokuziPhilisa yemiGomo yeTuthuko eyaphasiswa yi-General Assembly (i-GA) yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNGA) ngoKhukhulamungu wee-2015.

Umthethomgomo lo uzakurhabisa amatjhuguluko wokufaka nokuhlanganiswa ngokuzeleko nokulinganiswa kwabantu abakhubazekileko.

 2.4 IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini umThethomgomo weeNdlwana zamanzi weLizwe loke. Umthethomgomo lo ubeka abantu phambili mayelana nokwabiwa kweemali nokusekela  ukutjalwa kweemali ekuletheni izenzelo ezingeni eliphakemeko, ngokunikela izenzelo  emizini engafumani izenzelo kuhle begodu kulungiswe umthangalasisekelo weendlwana zamanzi.

2.5 IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komBiko wesiHlanu weSewula Afrika (wonyaka wee-2009 ukuya kewee-2014) ngokuPhunyeleliswa kwesiVumelwano sokuPheliswa kweHlobo loke lokuNinwa kwaboMma. Umbiko lo unikela ihlathululo ngemithetho ehlukileko, imithethomgomo namahlelo aphunyeleliswako atjengisa ipumelelo yelizwe ekusizeni abomma nokulingana ngobulili. Umbiko lo uveza iintjhijilo neenqabo ekulwisaneni nokungalingani nokuninwa kwabomma.

2.6 IKhabineti ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komTlamo weHlelo lokuSebenza wokuKhandela ubuHlanga, ukuNinana ngobuHlanga, ukuHloywa kwamaPhandle nokungaBekezelelani.

Iqhinga leli lilihlelo elihlanganyelweko elinqophe ukukhandela ubuhlanga nokwakha iSewula Afrika yentando yenengi engabandlululiko ngobuhlanga nangobulili.

Unikela umtlamo wamagadango azokuthathwa lilizwe ukuqalana nendaba yobuhlanga nokuninana ngobuhlanga.

Lokhu kusiza iSewula Afrika ukuhlangabezana neembopho zayo zeentjhabatjhaba, zesifunda samazwe ezelizwe loke, khulukhulu isiVumelwano se-Durban neHlelo lokuSebenza elaphasiswa yiHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kuKhonferensi elwisana nobuTjhaba ngomnyaka wee-2001.

2.7 IKhabinethi yabikelwa ngeragelophambili eyenziweko ngehlelo lokufudukela kudijithali. Ivumele ukuthonywa kwesikhathi esincambili sokuvulela ukurhatjha nge-analogu nedijithali ngeSewula Afrika  mhla li-1 kuMhlolanja ngomnyaka wee-2016.

Ukufuduka ekurhatjheni nge-analogu ukuya kudijithali kunikela ngezinga eliphezulu lomrhatjho ekade litlhogeka ekunikeleni ngethungelelwano le-inthanethi. Lokhu kuzokukhuthaza ukukhuphuka komnotho weSewula Afrika ngokuvuselela ibubulo lezokurhatjha, nokuqinisa ibubulo elikhiqiza ze-elekthronikhi, ukuvula imisebenzi, nokuthuthukisa amahlelo womrhatjho wekhaya nahlukeneko.

2.8 IKhabinethi yabikelwa ngemiphumela yomBiko waMano namaTshwayo weSayensi neTheknoloji yeSewula Afrika wonyaka wee-2014 nokusebenza kweHlelo laMano leLizwe loke (i-NSI), okhutjhwa qobe nyaka mKhandlu wezokuLuleka ngezobuHlakani weliZwe loke.

Umbiko lo usebenzisa amatshwayo aqakathekileko ukuhlola ukusebenza kwe-NSI namaqaloqangi njengokutlolwa komTlamo wokuThuthukiswa kweliZwe Loke (i-NDP) neminye imitlolo yemithethomgomo esiza ekuthuthukisweni komnotho nezehlalakuhle.
 
2.9 IKhabinethi ivumele ukuhlelwa kabutjha kweenyingi zabomarhastrada eLimpopo neMpumalanga, nokuhlonywa kweKhotho kaMarhastrada weLephalale njengeKhotho ePhakemeko yeLimpopo ukufikela lapho kuzakwakhiwa iKhotho ePhakemeko ngendaweni leya.

Ukuhlelwa kabutjha kweenyingi zabomarhastrada neendawo zamagunya weKhotho ePhakemeko kuyingcenye yamatjhuguluko womthethomgomo ngomnqopho wokunatjiswa kobulungiswa okwakukhambisana nebandlululo. Kuyingcenye yamatjhuguluko anabileko ukuqinisekisa ukufikelela ubulungiswa, okukhambisana nomThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika wonyaka we-1996.

2.10 IKhabinethi ivumele umbiko ngeragelophambili mayelana nokuphunyeleliswa kwemileyo yeKhabinethi eLimpopo ukuya ngokwesiGaba-100 (1) (a) somthethosisekelo.
IKhabinethi ivumele ukuhlehliswa kwesiGaba-100 (1) (a) mhlana ama-31 kuNtaka ngonyaka wee-2016 eminyangweni elandelako yeLimpopo: wezamaPhilo; wezeenThuthi; wezemiSebenzi kaRhulumende; wezeeNdlela nomThangalasisekelo neweeMali wesiFunda.

IKhabinethi ivumele ukuhlehliswa okunemibandela kwesiGaba-100 (1) (a) kezeFundo ukuhlahla indlela yomNyango wesiFunda wezeeMali ukuphumelelisa isiGaba sobu-18 somThetho wokuPhathwa kweeMali zomBuso we-1999 (UmThetho 1 we-1999) emnyangweni wezeFundo weLimpopo, ngesekelo likarhulumende welizweloke.

IKhabinethi ivumele imileyo elandelako kuNdunakulu noSomkhandlu (i-MEC) wezeeMali nowezeFundo:
a) Ukusiza iminyango yesifunda ngokuqatjha abasebenzi abanekghono;
b) Ukuqedelela ukuzaliswa kweenkundla zabaphathi abaphezulu; noku
c) Qinisa isandla ngokubhalelwa kobudosiphambili nokulwisana nekohlakalo.

2.11 IKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukubamba iKhonferensi yemiKhulumiswano eLwisana neenDakamizwa ukusukela mhlana ali-11 ukuya nakali-12 kuNtaka ngonyaka wee- 2016, ezabe ilawulwa yiHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU).

Lokhu kulilandelela lemiKhulumiswano ye-Russia yokuLwisana neenDakamizwa, enqophe ukwethula umzamo ohlanganyelweko mayelana nomraro weendakamizwa ephasini loke. Lokhu kuzakwethulwa emHlanganweni oKhethekileko we-UNGA ngoSihlabantakana wee-2016.

Ipi yokulwisana neendakamizwa ikhambisana ne-NDP nemiKhulumiswano izakunikela ikundla yokuqinisa iTlhatlha lokuLwisana neenDakamizwa yeliZweloke (2013-2017).

2.12 IKhabinethi ivumele umNyango wezokHhlaliswa kwabanTu ukubamba ngokuhlanganyela “iKhonferense yekuLetha iTjhuguluko leDorobha: Ukuthoma emiKhukwhini ukufikela eeNdaweni zokuHlaliswa kwaBantu eziPhephileko, eziHlanganyelweko neziNzinzileko wokukhambisana neHlelo le-UN lokuHlaliswa kwabanTu ozokubanjwa ngoNtaka wee- 2016.
Ikhonferensi le isekela i-ajenda yokuthuthukiswa kweentjhaba ne-ajenda yekhaya ngokuqinisa isekelo lomNqopho we-11 wemiNqopho yeTuthuko yephasi loke: Yenza iindawo zokuhlaliswa kwabantu zihlanganyele, ziphephe begodu nezinzinzileko.

Ikhonferensi iyingcenye yemikhulumiswano yokuphunyeleliswa ye-Ajenda yeTuthuko ye-UN yangemva konyaka wee-2015 kunye ne-“Ajenda eTja yamaDrobha” ezokwamukelwa yi-UN ngonyaka wee-2016.

2.13 IKhabinethi ivumele umKhandlu weRhubhululo lezokuLima ukubamba iKhonferensi yesiThathu yePhasi mayelana nokuThuthukiswa kweRhubhululo lezokuLima ngosiHlabantakana ngonyaka wee-2016. Ikhonferensi le izakutshwaya: amaqaloqangi werhubhululo ukufikelela kuminqopho yetuthuko ezako, khulukhulu imindeni yabalimi nemiphakathi etlhagako.

3. ImiThethomlingwa

3.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa wokuHlelwa kweeNdawo wee-2015. UmThethomlingwa lo unikela itlhatlha lezomthetho ukuvula ikghono lomnotho welwandle ngokuthuthukisa ukuhlelwa kweendawo.  UmThethomlingwa lo uzakusiza izakhiwo ze-Operation Phakisa esele zikhona. Kunqotjhwe ngawo ukuthuthukisa itjhebiswano nokulawulwa kwamalwandle.  

4. Iminyanya ezako

4.1. UMengameli uZuma uzakudosa phambili umNyanya weLanga lokuBuyisana mhlana ali-16 kuNobayeni eBhayi, esePumalanga Kapa ngaphasi kommongo othi: “Ukuvala isikhala: Ukwakha ubutjhaba obubodwa beSewula Afrika ngomnqopho welizwe elisathuthukako”.

4.2. UNgqongqotjhe wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso, uDorh. Siyabonga Cwele uzakudosa phambili isiqhema seSewula Afrika ku-UNGA emButhanweni weLwazi (i-WSIS) ukuthoma mhlana ali-15 ukufikela nakali-16 kuNobayeni ngomnyaka wee-2015, lapho kuzakwethulwa khona iphepha leSewula Afrika le-WSIS+10.

5. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

5.1. ISewula Afrika ibambe ngepumelelo umHlangano weKhomba wamaDorobha we-Afrika naborhulumende bekhaya eJwanasbhege ukusukela mhlana ama-29 kuSinyikhaba ukuya nakamaThathu kuNobayeni enyakeni wee-2015. Ngaphasi kommongo othi: “Ukwakha ikusasa le-Afrika nabantu: Isizo leemphathimandla ze-Afrika zikarhulumende wekhaya ku-Ajenda 2063 “yeHlangano yeBumbano le-Afrika”, umhlangano lo, ogade ukhanjelwe mameyara azii-15 000 namakhansela azii-500 000, ungelinye lamagadango aqinileko wokwakha ubunye be-Afrika.

Umhlangano watjheja ukuqinisa urhulumende wekhaya kuKhonthinenti ye-Afrika, khulukhulu ukuphathwa kweemali nokwakha isisekelo seemali esiqinileko ukufikelela ku-Ajenda 2063 – i-Afrika esiyifunako.

Umhlangano usekela iminqopho yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) lapho amadorobha norhulumende wekhaya babamba indima eqakathekileko etuthukweni yethu yoke.

5.2. IKhabinethi iyathemba bonyana njengalokha imikhulumiswano kuKhonferensi yama-21 yeenHlangano (i-COP21) emHlanganweni womThethomtlamo wokuTjhuguluka kobuJamo beZulu (i-UNFCCC), kobana kuzakufikelelwa esiquntweni esilungileko nesisibopho.

Ukutjhuguluka kobujamo bezulu kumraro wephasi otlhoga ipengu yephasi loke, okungenziwa ngokuvumelana kwamazwe woke ngaphasi kwelawulo langokomthetho le- UNFCCC neenhlangano zoke zifaka isandla.

ESewula Afrika singatjho ngokuzibetha isifuba bonyana sethule imithethomgomo eneragelophambili namahlelo wokuqalana nobujamo bezulu obutjhuguluka njalonjalo. Imithethomgomo le ikhambisana nomgomo wetuthuko eragako okusisekelo se-Vision 2030 eku-NDP.

5.3 Njengoba lo kumhlangano weKhabinethi wokugcina emnyakeni wee-2015, IKhabinethi idlulisa iimfiselabuhle zayo kiwo woke amaSewula Afrika esikhathni esizako seholideyi kakresimusi. Ngokukhambisana nomoya woBuntu, IKhabinethi yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana asize abantu nemindeni etlhagako  emphakathini.

Sisitjhaba esitjhejako, esihloniphako nesisekela labo abadobha phasi. UmNyaka omuTjha ozako usikhuthaza bonyana sizibophelele soke ukusebenzela ikusasa elingcono.

6. Ukutjhiriya

6.1. Ikhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya kwayo nokuzwelana emndenini nebanganini baka-Mohamed Ismail (“Issy”) Dinat, odlule ephasini ngeLesibili, mhlana abu-8 kuNobayeni. Ukusebenza kwakhe ngokuzinikela emZabalazweni kwasiza ekufumaneni ikululeko yethu.

7. Ukuqatjha

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

7.1. IKomitjhini yezeRhubhululo lamaNzi:

a) Dorh. Nozibele Mjoli (Usihlalo);
b) Phrofesa Sibusiso Vil-Nkomo  (iSekela likaSihlalo);
c) Phrofesa Aldo Stroebel;
d) Mma. Nompumelelo Msezane;
e) Dorh. Mosidi Makgae;
f)  Mma. Masaccha Khulekelwe Mbonambi;
g) Nom. Mxolisi Adolphius Cassius Ndhlovu;
h) Dorh. Ntombifuthi Patience Nala; kunye
i)  UmJameli womNyango wezeSayensi neThekhnoloji

7.2.  IBhodi yaManzi ye-Matola

a) Mma. NN Mnqela (uSihlalo);
b) Nom. A Hadebe (iSekela likaSihlalo);
c) Nom.  EV Jooste;
d) Nom. AP Le Roux;
e) Nom. BE Hollingworth;
f) Nom. C Mbande;
g) Mma TF Maenetja; no
h) Mma.M Nzimande
i)  Ngorholwazi L Louw.

7.3. IBhodi yemiSebenzi yoMlalwuli weenKimu zomPhakathi:

a) Nom. Vukile Charles Mehana, (ubuyiselwe esikhundleni sakhe njengoSihlalo);
b) Mma. Beauty Nomhle Dambuza;
c) Nom. Bhekumusa Gorden Dlamini;
d) Taureen Dylan Holmes;
e) Rajesh Jock;
f)  Oupa Moshongoane Moshebi; no
g)  Nomazotsho Yvonne Memani (ubuyiselwe esikhundleni sakhe).

7.4. IBhodi ye-Ejensi yokuThuthukiswa kwesiTjhaba:
a)  Mma. Judy Hermans (Usihlalo);
b)  Nom. Zolile Thando Ngcakani (Uqatjhwe kabutjha njengeSekelo likaSihlalo);
c)  Mma. Suraya Bibi Khan (uqatjhwe kabutjha);
d) Nom. Abram Stefanus Hanekom;
e) Mma. Sebenzile Matsebula;
f)  Mma. Mashila Matlala;
g) Nom. Moses Mabokela Chikane (umjameli karhulumende);
h) Mma. Bernice Makgoro Mannya (umjameli karhulumende);
i)  Mma. Thabitha Shange (umjameli karhulumend );
j)  Mma. Farzana Suliman Varachia (umjameli karhulumende).

7.5. IBhodi yeSizo lezomThetho:

a) Ngorholwazi Yousuf Abdoola Vawda;
b) Nom. Nkosana Mabhuti Francois Mvundlela;
c) Mma. Thulisile Mhlungu;
d) Mma Nonhlanhla Mgadza;
e) Mma. Marcella Naidoo;
f)  Nom. Matome Leseilane; no
g) Mma. Adila Chowan;
h) Mma. Aneline Rhoda (ilunga elijanyiselwelweko); no
i)  Nom. Langelihle Ezrome Mtshali (ilunga elijanyiselelweko).

7.6. Ukungezelelwa kwekontraka kaNom. Mr Thabane Wiseman Zulu njengomNqophisi Zombelele (i-DG) emNyangweni wezaMandla.

7.7. Dorh. Mmaphaka Ephraim Tau njengeSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): AmaHlathi nokuPhathwa kwezeMvelo emNyangweni wezokuLima, amaHlathi nezokuthiya.

7.8. Mma. Kelebogile Sybil Sethibelo njengo-DDG: iZiko lokuBusa emNyangweni wezobuKghwari namaSiko.

7.9.  Nom. Omega Shelembe njengo-DDG: amaBubulo womBuso, ukuTjheja nokuThuthukiswa kweThekhnoloji yezokuThintana emNyangweni wezokuThintana nezamaPoso (i-DTPS).

7.10. Nom. Edward Xolisa Makaya njenge-DDG: emNyangweni wezeTjhebiswano leenTjhabatjhaba nokuBambisana.

7.11. Mma Thulisile Glory Manzini njengo-DDG: ZokuPhatha e-DTPS.

IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo kumaSewula Afrika athobele umthetho ngokuthumela imininingwana yawo yentela okufikelele eengidini ezi-5.94 ezibuya kubabhadelintela.
Isibalwesi sikhule ngamaphesenti ali-11.52 kunonyaka wee-2014, esele kumaphesenti ama-90 iminyaka emithathu ngokulandelana. Izinga leli eliphezulu lisiza urhulumende ukuletha izenzelo ezithuthukisa ikhwalithi yamaphilo wazo zoke izakhamuzi.

Ngesikhathi samaholideyi kakresimusi, urhulumende uphumelelisa amajima ahlukileko afuna  woke amaSewula Afrika neemvakatjhi ukubamba indima ekuqinisekiseni bonyana amaholideyi kakresimusi athatjelwa ebujameni obuphephileko.

IKhabinethi yenza ibizelo kibo boke ukubambisana nesiPholisa seSewula Afrika ngokubika nofana ngiziphi izenzo zobulelesi emakhaya wethu nemiphakathini.
 
Ukuze kutjhejwe iinqubuthu ezidlula emikhawulweni, yoke iminyango karhulumende emadoyelweni wobungeno ukusukela mhlana ali-10 kuNobayeni 2015 ukufikela mhlana ali- 14 kuTjhirhweni 2016 izakungezelela ama-iri wokusebenza. Iminyango le ifaka hlangana wezamaPhilo, wezokuLima, isiPholisa, wezangeKhaya neZiko lokuButhelela iNtela leSewula Afrika). Imininingwana iyafumaneka ku; www.home-affairs.gov.za.

Boke abasebenzisi beendlela bakhuthazwa ukuhlonipha imithetho yendlela, kufaka hlangana ukuhlonipha isilinganiso sebelo elibekiweko; qinisekisa bonyana iinkoloyi zikulungele ukuba sendleleni; bangatjhayeli basele begodu babophe amabhande. Abakhambi ngeenyawo bayakhuthazwa ukuqinisekisa bonyana nabasebenzisa iindlela bangabeki ubuphilo babanye abatjhayeli engozini. Ama-ejensi wokuthotjelwa komthetho azakusebenza ngamandla ukuqalana nezaphulamthetho.

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Mma. Nebo Legoabe (uMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Umtato: 082 453 2874

Share this page

Similar categories to explore