Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla ama-4 kuKhukhulamungu 2013

05 Sep 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi yamukela ukuhlonywa komTlolo wezemiSebenzi yomBuso begodu yathokoza iinyonyana zabasebenzi nomBuso njengomqatjhi ngeembopho ezenziwe ngokulawulwa mTlolo lo.

UmTlolo wethula amazinga wokusebenza ngaphakathi komkhakha wezabasebenzi bombuso ngahlanye iinyonyana zabasebenzi zizibophelele ekusekeleni amazing wokusebenza.

1.2. IKhabinethi itjhejile ukobana imikhakha eminengi sele nanyana seyithomile ngemikhulumiswano yemirholo. IKhabinethi yamukela iimvumelwano zemirholo  esele zenziwe ngeminye imikhakha begodu iyitjhejile imikhulumiswano eragela phambili keminye imikhakha. IKhabinethi iyazi bona embusweni wentando yenengi, abasebenzi banelungelo lokutjhagala. IKhabinethii iyagandelela bona ilungelo elinjalo alisetjenziswe ngendlela enganamguruguru begodu ngendlela yokulandela umthetho ngokupheleleko. 

Kunomsebenzi oqalene nabarholi beenyonyana zabasebenzi, abaqatjhi nebomkhakha wombuso wezokuphepha wokobana baqinisekise bona umthetho uyalandelwa, nokuthi izenzo zokurhuga zibalekelwe kanti begodu izenzo zokutjhagala zenziwe ngendlela enokuthula.

IKhabinethi ikhombela zoke iinhlangano bona zisebenze ngokusemandleni wazo ziphethe imikhulumiswano yemirholo ngokurhaba okukghonakalako begodu zibalekele ukungavumelani. Ukuphethwa msinyana kwemikhulumiswano kuzakusiza ukuphungula iindleko ezikhinyabeza umnotho begodu kuphumelelise iminqopho yokungezelelwa kwamathuba wemisebenzi nokuhluma komnotho wenarha.

1.3. IKhabinethi yamukele i-Lekgotla yesibili Yaqobe Ngunyaka yezeeMayini ebegade ibanjwe iveke ephelileko. I-Lekgotla le iveze elinye ithuba labadlalindima ebubulweni lezenjiwa bona liragele phambili likhulumisane ekutholeni iinsombululo zesikhathi eside zeentjhijilo ezithinta ibubulweli. Ngaphasi koburholi beSekela likaMengameli uKgalema Motlanthe, umbuso usaragela phambili ngokusekela itlhatlha lesivumelwano  nokusetjenziswa kwalo emkhakheni wezenjiwa oqinileko nonzinzileko.

1.4. Njengombana siqale ekugidingeni imiNyaka ema-20 yeKululeko mhlana ama-27 kuSihlabantakana 2014, IKhabineyji ikhombela woke amaSewula Afrika bona agidinge umlando wethu begodu agidinge amasiko wethu ahlukahlukeneko ngeNyanga yamaGugu. Iminyanya yokugidinga yanonyaka izakutshwaywa ngaphasi kommongo othi: “Ukubuyela Emasisweni, Ukuvuselela nokuGidinga amaGugu Wethu aPhilako”.

Umnyanya omKhulukazi wokugidinga iLanga lamaGugu uzokuba seTatawini lemiDlalo iSisa Dukashe eMdantsane, kuMasipala omKhulu i-Buffalo City, ePumalanga Kapa mhlana ama-24 kuKhukhulamungu 2013. Njengengcenye yejima lokugidinga imiNyaka ema-20 yeKululeko, itjhebiswano lenarha lezokuthintana lizakuqinisekisa ukuhlonywa kuka ‘Lesihlanu weKululeko’ omhlana ama-20 kuKhukhulamungu 2013.

Ijimeli lizokunikela amaSewula Afrika ithuba lokuhlonipha ikululeko yethu eyalwelwa kabudisi kangaka bekuqinisekiswe bona iinzukulwana ezizako ziyakwazi ukuzuza kuntando yenengi yethu esathuthukako
NgoKhukhulamungu, njengendlela yokusekela imizamo yethu yokuvakatjhela iindawo ezingenarheni yekhethu, iKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukobana avakatjhele iindawo zamagugu njengendlela yokuzikhumbuza ikhambo lethu lokuya ekululekweni. Begodu lokho kuzakuba yindlela yokusekela amagugu wethu wemvelo ngokuvakatjhela amaphaga wenarha ekuzabe kungenwa kiwo simahla kusukela mhlana ali-9 kufikela mhlana ali-13 kuKhukhulamungu 2013 njengengcenye yeVeke yobu-8 yaQobe nguNyaka yokugidingwa kweenQiwu zeemBandana zeNarha yeSewula Afrika.

1.5. Ikhabinethi ikhuthaza boke ababelethi  nabatjheji babentwana bona basekele abentwana babo lokha nabazilungiselela ukuHlolwa kweliZwe Loke koNyaka (i-ANA) kulitheresi nakunyumeresi okuzokwenzeka phakathi komhla we-10 kufika nakali-13 kuKhukhulamungu 2013.

Ababelethi nabatjheji bafanele baqinisekise bona bayayihlolisisa imiphumela ye-ANA yonyaka wee-2013 njengombana lokhu kuzokusebenza njengethulusi lokuhlola ukuqina nobuthakathaka babafundi.

Njengendlela yokuzilungiselela i-ANA ezako abazali, abatjheji nabafundi bayakhonjelwa bona basebenzise amathulusi abanikelwe wona Mnyango wezeFundo esiSekelo. Ilwazi lelo liyatholakala kubunzinzolwazi bomNyango wezeFundo esiSekelo ku:www.education.gov.za.

1.6. Ikhabinethi ithumela umlayezo wokusekela amasotja weButho lezokuVikela leSewula Afrika athunyelwe epumalanga ye-Democratic Republic of Congo ayokusiza kusuka mhlana ali-13 kuMgwengweni kufikela nakama-31 kuNtaka 2014. AmaSewula Afrika ayakhonjelwa bona asekele bekahloniphe amasotja la atjengise ubukutani ekuzibopheleleni kweSewula Afrika emizameni yokuletha ukuthula, ukunzinza nokuqinisa intando yenengi enarhakazini ye-Afrika. .

1.7. Ikhabinethi ithokozisa labo abaqatjhwe ngokukhethwa nguMengameli,  uNom. Mxolisi Sandile Oliver Nxasana esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele kezokuTjhutjhiswa koMphakathi noVasantrai Soni esikhundleni zokuba yiHloko weKoro eKhethekileko yezokuPhenya.

1.8. Ikhabinethi ifisela umphakathi wamaJuda weSewula Afrika i-Rosh Hashanah enethabo, ezokugidingwa mhlana ama-5 ukuya nakasi-6  kuKhukhulamungu 2013. I-Rosh Hashanah iqakatheke khulu eMphakathini wamaJuda njengombana itshwaya ukuthoma kwehlelo lokuzihlola nokukhumbula i-Yom Kippur, ekuliLanga lokuziHlambulula.

1.9. Ikhabinethii idlulise amezwi wokutjhiriya uNgqongqotjhe uMthethwa nomndenakhe ngokuhlongakalelwa ngunina u-Nurse Gumbi mhlana ama-3 kuKhukhulamungu 2013.

2. Imikhulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1. Ikhabinethi yamukele imibiko yemiphumela yeThulusi lokuHlolwa kokuSebenza kwabaPhathi- (i-MPAT)  kweminyango yombuso ephezulu neyeemfunda yonyaka weemali wee-2012/13. Umbiko lo ungelinye ithulusi elihlonyelwe ukwenza ngcono ikhwalithi yemisebenzi eyenziwa minyango. Lihlola ngokunabileko iindima ezine zokuphatha, ekungilezi; ukuphathwa kokuthengwa kwepahla nemisebenzi; zokuqatjhwa kwabasebenzi; ihlelo lamano labaphathi abaphezulu nokwethulwa ngcono kwezenzelwa zomphakathi. Ukuhlolwa kwenziwa emikhakheni emithathu, ukuzihlola-wena; bese kuza ihlelo elifaneleko lokuhlolwa kwangaphakathi begodu kokugcina ukuhlolwa kwenziwe siqhema esizijameleko sabahloli.

Umbiko emva kwalokho uzakwendlalwa Mnyango wezokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga ngesikhathi nakuhlonywa i-MPAT iveke ezako eKapa.

2.2. Ikhabinethi yemukele beyaphasisa imibiko yekota yokuthoma ka-2013/14 yokusetjenziswa kweemVumelwano zokuSebenza zemiPhumela. Imibiko le izakwendlalwa ngesikhathi esihleliweko semilandelande yokubikela iimbikiindaba ngemiPhumela yoke eli-12.

2.3. Ikhabinethi iwutjhejile umbiko kusukela ‘kuPhrojekthi yokuSuswa kweLwazi eLimbi leenKolodo’  beyemukela iinqunto zeKomidi eKhethekileko yezokuRhwebelana nokuTjhebisana kweenTjhabatjhaba.

Lokhu kunqotjhwe ngakho ukulungisa indaba yonikelwa  kwamaSewula Afrika iinkolodo lawo angakghona ukuzibhadela. Laba kubathengi okungenzeka bona sebaqedile ukubhadela iinkolodo zabo ngokuzeleko begodu basebujameni bokulungela ukukghona ukubhadela isikolodo kodwana ithuba labo lokuthola isikolodo esinye likhandelwa lilwazi elimbi lokungakabhadeli kuhle iinkolodo zangaphambilini elikumarekhodi wabo.

Ngalokhu kuqalelelwa  kokuthoma isiqinisekiso sokobana uMthetho weenKolodo weNarha (uMthetho 34 ka-2005) usebenza ngokunqophileko malungana nokuqinisekisa bona abathengi abalungele ukunikelwa isikolodo bayasithola.

Ukungalungeli ukunikelwa isikolodo  nanyana isikolodo esibiza khulu kungezinye zeenqabo zokuhluma komnotho. Ukungena eemakethe zeenkolodo ezinzinzileko kuyingcenye eqakatheke khulu yiminqopho yetuthuko.

2.4. Ikhabinethi yamukele  umThetho oHlongozwako wokuValelwa eJele kweemBotjhwa lezo iKhotho iHlehlise imiLandu yazo nokwethulwa kwawo ePalamende.

Umtlamo womThetho oHlongozwako unqophe ukusebenza okungcono ekulawulweni kwehlelo leembotjhwa ezisalindele isigwebo ezingemajele weSewula Afrika. UmThetho oHlongozwako lo uhlathulula imithethomgomo ezokulawula  ukuphathwa kokujanyiswa nokuhlehliswa komlandu. Umbiko uzakukhutjhwa ngokulawulwa yikambiso yePalamende.

2.5. Ikhabinethi yamukele isiVumelwano seenKhali zokuRhayila ngasikhathi sinye bona sithunyelwe ePalamende ukuze siyokwamukelwa. Ikhabinethi isekela ukutjhatjalaliswa kweentoko zeenKhali zokuRhayila ngasikhathi sinye okukhambisana nesiVumelwano lesi.

NgoSinyikhaba wonyaka wee-2006 ikhonferensi yeenTjhaba eziBumbeneko azange ifikelele esivumelwaneni sokuthi umthelela omumbi weenkhali okhinyabeza abantu uzokulungiswa njani. Lokhu kwenza bona isiqhema esibunjwa ziinarha ezima-46, nakufakwa neSewula Afrika hlangana, zisngule ihlelo ngaphandle kweenTjhaba eziBumbeneko, elibizwa ngokuthi yi-Oslo Process, ngomnqopho wokukhandela ukusetjenziswa kweenkhali ezirhayila ngasikhathi sinye.

ISewula Afrika ngokuhlanganyela neeNarha ezinye ezima-93 yatlikitla isiVumelwano ngoNobayeni wonyaka wee-2008. Mhlana li-1 kuRhoboyi 2010 isiVumelwano sathoma ukusebenza. IsiVumelwanesi sikhandela ukusetjenziswa,ukukhiqizwa, ukubeka esilulwini nokusatjalaliswa kwemihlobo ethileko yeenkhali ezirhayila ngasikhathi sinye. Ukutlikitlwa kwesiVumelwano kukhambisana nokuzibophelela kweSewula Afrika ekuhlonipheni amalungelo wobuntu nomthetho ophathelene nokungakhahlunyezwa kwabantu lokha nakunezipi.

2.6. Ikhabinethi yemukele ukuthunyelwa ePalamende kombiko wokuHlolwa kweNarha yoMbuso eTlolisiweko nokuhlathululwa kobuNikazi beNarha yangeQadi eSewula Afrika,  okwenziwa mHlahlubi weNarha.

Ilwazi elimayelana neNarha liqakathekile lokha nakuphunyeleliswa ukuthuthukiswa kwenarha yoke. Umnqopho wokuhlolwa kwenarha etlolisiweko kufuna ukwazi bona yinarha engangani engaphasi kombuso, isetjenziselwani begodu ngubani ohlala kiyo begodu isetjenziselwani.

Lokhu kuzokusetjenziselwa ukuqinisa isithunzi sokutloliswa kwenarha, lokho okuzokusebenza njengesizathu sokuqinisa ukuhlelwa kweendawo nokulawulwa, kufakwa phakathi eminye imisebenzi ekhambelana nomsebenzi wokuphathwa kwepahla nemisebenzi yezenzelwa zomphakathi.

2.7. Ikhabinethi yamukele amabumbeko weKhamphani eGadangisa beyiKhiqize iMali yeSewula Afrika wonyaka wee-2013 ihlamvu yemali i-R2 (i-1/4 oz) isikhumbuzo somlandelande wamakhoyini ayi-24 ct nesikhumbuzo somlandelande wamakhoyini ayi-24 ct.

Ibumbeko lonyaka wee-2013 liyikhoyini yegolide ye-R2 ezakufaka ilimi laBathwa nebumbeko lekhoyini yegolide ye-R1 azakukuba ziinkhambisi zesiThathu-uMaphelaphelani weenThelo. Amabumbeko wamakhoyini begodu nokuMenyezelwa kwawo kuzakukhangiswa kuGazede yomBuso. Ngemva kwalokho azakukhiqizwa bekathengiswe ngokulandela ikambiso efaneleko.

Ikhabinethi yamukele ukwethulwa kwemibiko emithathu kuKomidi yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko emalungana namaLungelo wabeNtwana neKomidi yaboSiyazi yoBunye baMazwe we-Afrika emalungana neragelo phambili eyenziweko ekuvikelweni kwamalungelo nehlalakuhle yabentwana. Imibiko le inikela amaSewula Afrika   ithuba elibonakalako neliqakathekileko lokobana ahlole iragelo phambili elenziweko eendabenezi:
a)  Umbiko weeNarha Wesivumelwano seKambiso yokuziKhethela yokuThengiswa kwabeNtwana, ukuThengisa ngeDini kwabeNtwana neenThombe zoBulanzi babeNtwana
b)  umbiko ohlanganisiweko wesibili, wesithathu newesine wesiVumelwano seenTjhaba eziBumbeneko mayelana namalungelo wabeNtwana
c) umTlolo we-Afrika wamaLungelo neHlalakuhle yabeNtwana: umBiko wokuThoma  weNarha owethulwe kuKomidi yaboSiyazi yoBunye bamaZwe we-Afrika yamaLungelo neHlalakuhle yabeNtwana.

Ikhabinethi ithokoza  ukuzimisela kweehlangano zomphakathi ezahlukahlukeneko nabasebenzisani beentjhabatjhaba abatjhebisana norhulumende emnqopheni wokuhlonipha iimbopho ezenzelwe abentwana ezimumethwe Mthethosisekelo wethu.

3. iMithethomlingwa

3.1. Ikhabinethi yamukele ukwethulwa ePalamende koMthethomlingwa wokuKhibelela wokuBuyiselwa kweNarha kuBanikazi.

UMthethomlingwa ukhibelela uMthetho wokuBuyiselwa kweNarha kuBanikazi ukwenzelela bona kungezelelwe isikhathi sokufakwa kweembawo zokubuyiselwa inarha sifike mhlana ama-31 kuNobayeni 2018; ukwenza kube kuphula umthetho ukufaka isibawo esibukhwabanisi; ukwenziwa lula kwekambiso yokukhethwa kwamaJaji weKhotho yokuBuyiselwa kweNarha kuBanikazi; neenkhibelelo zeminye imithetho  enqophe ekuthuthukiseni ukusetjenziswa kuhle koMthetho.

Ukuvulwa ngobutjha kokufakwa kweembawo zokubuyiselwa inarha kukhambisana nenembombono yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke begodu neHlelo eliDephileko lokuThuthukisa iiNdawo zemaKhaya namano wokukhulisa anqophe ukukhuthaza ukubuyelana kwesitjhaba nehlalakuhle yomphakathi.

3.2. Ikhabinethi yamukele ukwethulwa ePalamende koMthethomlingwa wokuKhibelela imiThetho yezeSayensi neThekhnoloji, yonyaka wee-2013.

UMthethomlingwa wokuKhibelela umalungana neenkhibelelo newoma  lemiThetho yokuthoma elawula ukusebenza kwemikhandlu (iingungu zesayensi)  ezasungulwa ngaphasi kwemiThetho ekukhulunywa ngayo le. UMthethomlingwa unqophe ukuhlanganisa ikambiso yokukhethwa nokuqatjhwa kwamalunga begodu nokuvalwa kweenkhundla kumaBhodi nanyana imiKhandlu yemisebenzi efana nale. UMthethomlingwa uqinisa ukusebenza kuhle nangendlela efanako kokuphathwa kwamaziko wombuso angaphasi kukaNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji.

Njengendlela yokuqinisa indima yePalamende yokutjhejisisa, uMthethomlingwa unqophe ukukhulula iPalamende keminye imisebenzi yesigungu emalungana nokuqatjhwa kwamalunga nokuzaliswa kweenkhundla ezifana nezamaBhodi nezemiKhandlu. Lokhu kukhambisana nomthethomgomo wokuhlukaniswa kwamandla wokuphatha..

3.3. Ikhabinethi yamukele ukugadangiswa koMthethomlingwa weeNdaba zeNdabuko kuGazede yoMbuso ukobana umphakathi uveze imibono yawo.
UMthethomlingwa unikela iinjamiso ezisemthethweni zokwamukela  umphakathi wamaKhoyi-Sani begodu ulungisa imikhawulo ebutjhapha yemithetho ekhona emalungana nokuphatha noburholi bendabuko.

Kusukela ngonyaka we-1994 urhulumende utjheje khulu iintjhijilo ezithinta amaKhoyi-Sani, khulukhulu ukungahlonitjhwa nokungamukelwa  kwemiphakathi yamaKhoyi-Sani  nabarholi bawo. UMthethomlingwa uzakufaka isandla eminqopheni eqakathekileko ye-NDP emalungana nokunatjiswa kokubumbana komphakathi bekulungiswe ukungalingani kwesikhathi esadlulako.

3.4. Ikhabinethi yamukele ukwethulwa ePalamende kweTlhatlha loMthethomgomo eliBuyekeza uMthetho weenKolodo noMthethomlingwa weNarha weenKolodo wokuKhibelela.

UMthetho weenKolodo weNarha, wonyaka wee-2005 (uMthetho 34 ka-2005) uthome ukusebenza ngokuzeleko mhlana li-1 kuMgwengweni 2007 wethula imithetho emitjha yeenkolodo erherhweni lezomthetho leSewula Afrika.

UMthethomlingwa unqophe ukuqinisa igunya lomLawuli weenKolodo weNarha  ukulungisa iintjhijilo ezithileko malungana neenkambiso zekhotho begodu nokuqinisa umthetho nokusebenzisa iinqalelelo zomThetho weenKolodo weNarha (umThetho Nomboro 34 ka-2005).

UMnyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti) ubuye waqunta bona itlhatlha lomthethomgomo  kezokuNikelwa kwabaThengi iinKolodo, okusekelwe mThetho weenKolodo weNarha (umThetho Nomboro 34 ka-2005) utholakele ulungile  begodu ufanelekile. Lokhu kulandela ukubuyekeza okungeneleleko okwenziwe yi-dti ngonyaka wee-2012.

3.5. Ikhabinethi yamukele ukulethwa komThethomlingwa wokuKhibelela wesiQunto somRholo wamaLunga wamaZiko aSungulwe ngokomThethosisekelo.

UmThethomlingwa unqophe ukwenza kufane malungana nesiqunto somrholo, iimbonelelo neminye imibandela nemigomo yokuqatjhwa kwamalunga kusukela emaZikweni aSekela iNtando yeNengi wesiGaba se-9, ngalokho uqinisa ukusebenza kuhle nokungatjhuguluki ekusebenzeni nekuphatheni kwamaziko aqakathekileko la.

4. Ukuqatjhwa

4.1 Ikhabinethi yamukele ukuqatjhwa kukaNom. Mokutule Joseph Kgobokoe esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: kezokuFumaneka kokuGoma okwAneleko nokuTjhugululwa kwezokuLima eMnyangweni wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi.4.2  Ikhabinethi yamukele ukuqatjhwa kukaKkz uZandile Yvonne Mathe esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele:  kezomThangalasisekelo weenSetjenziswa zaManzi eMnyangweni wezaManzi.

4.3 Ikhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwabantu abalandelako njengamalunga webhodi  ye-Ejensi yezokuThuthukiswa kwamaBhanga aTjhebisanako:

a) Sethe Patricia Makhesha (usiHlalo)
b) Peter Koch (ukhethwe ngobutjha njengeSekela likaSihlalo)
c) Venete Jarlene Klein
d) Lufuno Nevondwe
e) Thabo Vaughan Shenxane
f) Samuel Senalor Akrong
g) David Ginsburg
h) Renganayagee Kisten.

4.4 Ikhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwamalunga alandelako emKhandlwini wokuRhubhulula ngezokuLima ngokukhambisana nesigaba se-9(1) somThetho wokuRhubhulula ngezokuLima,1990 umThetho Nomboro 80 ka-1990 isikhathi esingaphasi kweminyaka emithathu.

a) Nom. Jonathan Winston Alexander Godden (ukhethwe ngobutjha)
b) Phrof. Michael Jeffrey Kahn (ukhethwe ngobutjha)
c) Phrof. Sibusiso Vil-Nkomo (ukhethwe ngobutjha)
d) Dorh. Joyce Chitja (ukhethwe ngobutjha)
e) Kkz. Wilna Jansen Van Rijssen (ukhethwe ngobutjha)
f) Kkz. Dudu Msomi (ukhethwe ngobutjha)
g) Nom. Mzolisi Dyasi (ukhethwe ngobutjha)
h) Phrof. Frans J.C Swanepoel (ukhethwe ngobutjha)
i) Nom. Gerard John Martin
j) Kkz. Dora Ndaba
k) Nom. Ismail Cassim Motala
l) Kkz. Muhle Joyce Mashiteng
m) Kkz. Rowen Graham Nicholis
n) Nom. Clive Douglas Kneale
o) Phrof. Louw C. Hoffman
p) Nom. Allen Henry Bishop

4.5 Ikhabinethi ivumelene nokukhethwa kwabantu abalandelako eMkhandlwini  weGunya eliLawula amaBubulo  waboGadi wangeQadi   isikhathi esingaphasi kweminyaka emithathu:

a) Nom. Daniel Claude Mojalefa Rathebe (Lisekela likaSihlalo)
b) Brigadier Cynthia Lindiwe Philison (likhansela)
c) Nom. Benjamin Somangamane Ntuli (likhansela)
d) Kkz. Nontokozo Mthembu (likhansela).

4.6 Ikhabinethi ivumelene nokungezelelwa kwekontraga yokusebenza kukaDorh. Vuyelwa Nhlapho esikhundleni sokuba Mphathi oyiHloko we-Ejensi  yokuThuthukiswa  kwesiTjhaba, isikhathi esiminyaka emibili kusukela mhlana li-1 kuKhukhulamungu 2013 kufikela mhlana ama-31 kuRhoboyi 2015.

4.7 Ikhabinethi yamukele ukuqatjhwa kukaNom. Mokadi Max Mathye esikhundleni sokuba Mphathi oyiHloko weeMphathimandla zezokuFundisa nokuBandula eBubulweni lokuGoma neenSelo.

4.8 Ikhabinethi yamukele ukukhethwa ngobutjha kwamalunga aveze bona angakghona ukuragela phambili nokusebenzela uMkhandlu oThuthukisa zokuQatjhwa kwabaSebenzi weSewula Afrika kusukela ngoKhukhulamungu wonyaka wee-2013 kufikela kuRhoboyi ka-2018.

USihlalo womkhandlu oyelelisako wemikhakha-eminengi nguSekela Mengameli uKgalema Motlanthe begodu unaboNgqongqotjhe abali-13 abaneenhlalo zasafuthi begodu abajamele umbuso. Begodu wakhiwa bajameli bamabhizinisi ahlelekileko nebabasebenzi, abajameli beemfundiswa, iinhlangano zomphakathi namalunga akhethiweko. (Amabizo wabantu abakhethiweko atlolwe kusiLungelelo soku-1)

Ikhabinethi ibuye godu yamukele amalunga amatjha akhethiweko alandelako:
a) Nom. Mongwena John Maluleke (ojamele iinyonyana zabasebenzi ezihlelekileko)
b) Nom. Thero Micarios Lesego Setiloane (ojamele amabhizinisi ahlelekileko)
c) Nom. Seeraj Mohamed (ojamele iimfundiswa)
d) Dorh. Octavia Khabelani Mkhabela (ilunga eliphakanyisiweko)
e) Dorh. Raymond Patel (ilunga eliphakanyisiweko)
f) Dorh Duduzile Rosemary Mkhize (ilunga eliphakanyisiweko)
g) Kkz. Happy Mavis Sibande (ilunga eliphakanyisiweko).


ISILUNGELELO I

Ikhabinethi yamukele ukukhethwa ngobutjha kwamalunga alandelako ukobana asebenze eMkhandlwini oThuthukisa zokuQatjhwa kwabaSebenzi weSewula Afrika kusukela ngoKhukhulamungu wonyaka wee-2013 kufikela kuRhoboyi wonyaka wee-2018, ukuthi angezelele amalunga amatjha akhethiweko alikhomba atlolwe ngehla.  
.
a) Nom. Dennis George (FEDUSA)
b) Nom. Narius Moloto (NACTU)
c) Kkz. Nolitha Fakude (SASOL)
d) Kkz. Lulama Nare (SADTU)
e) Kkz. Fezeka Loliwe (SADTU)
f) Nom JJ Mbana (East Cape Midland College)
g) Dorh. Jeffrey Mabelebele (zeFundo ePhakemeko yeSewula Afrika)
h) Dorh. Rob Adam (AVENGE GROUP)
i) Nom. Bheki Ntshalintshali (Cosatu)
j) Nom.  Nape Maepa (SA Academy of Engineering)
k) Nom. Brian Whittaker (VUMELANA)
l) Dorh. Allyson Lawless (SA Institute of Civil Engineering)
m) Nom. Ravi Naidoo (iPhiko eliYelelisa ngezomThangalasisekelo nezeTuthuko)
n) Phrof. Cheryl de la Rey (iYunivesithi yePitori)
o) Phrof. Vuyiswa Mazwi-Tanga (Cape Peninsula University of Technology)
p) Kkz. Buelah Mosupye (BLH Consulting)
q) Nom. Sizwe Nxasana (First Rand Bank)
r) Kkz. Mzolisi Toni (umNyango wezaboMma, abeNtwana nabaNtu abaKhubazekileko)
s) Phrof. Peliwe Lolwana (iYunivesithi ye-Witwatersrand)
t) Nom. Brian Angus (ubuRholi bezamaBhizinisi weSewula Afrika)
u) Dorh. Florus Prinsloo (UmNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula)
v) Kkz. Janet Lopes (iHlangano yezamaBubulo wobuNjiniyera bamaKghono yeSewula Afrika)
w) Adv. Rams Ramashia (Rand Refinery Limited)
x) Dorh. Xolani Mkhwanazi (BHP Billiton)
y) Phrof. Edward Webster (iYunivesithi ye-Witwatersrand)
z) Nom. Edward Majadibodu (isiPhathimandla samaKghono seNarha)
aa) Nom. Elija Litheko (iZiko lezokuPhathwa kwabaNtu
bb) Phrof. Lekoa Solly Mollo (iZiko lokuBandula ngobuRholi nokuLawula imiSebenzi kaRhulumende)
cc) Kkz. Jenny Cargill (umBuso wesiFunda seTjingalanga Kapa)
dd) Nom. Yershen Pillay (i-Ejensi  yokuThuthukiswa  kweLutjha leNarha)
ee) Kkz. Jenna Ferreirinha (umKhandlu wamaPutukezi).

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore