IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Womhla Wama-27 KuKhukhulamungu Wee-2023

A. Ezingundabamlonyeni

1. IBandla EliPheleleko LeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UNGA)

1.1. IKhabinethi ithokozele ikulumo eyethulwe nguMengameli Cyril Ramaphosa emhlanganweni weHlandla lama-78 we-UNGA ebewubanjelwe e-New York, e-United States of America ukusukela ngomhla we-18 ukuyokufika kumhla wama-26 kuKhukhulamungu wee-2023.

1.2. Ikulumo kaMengameli le, ethokozelwe ngabanengi, iqiniselele indima yeSewula Afrika ekusekeleni iinrhuluphelo nokuhlanganyela ngokulinganako nangendlela ezwakalako kwekhonthinenthi ye-Afrika nomKhakha wamaZwe wePhasi ancangeSewula (i-Global South) eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko nakezinye iinkundla zokukhulumiselana ezimahlangothimanengi.       

1.3. Ikulumo le ibuye godu yafakazela ukudzimelela kweSewula Afrika ekusekeleni okulandelako:              

(a) Ukuzibophelela ngobutjha ehlelweni lokuhlanganyela ngobunengi kwaborhulumende ngokusekelwa mithetho ezwakalako nanga ziinjamiso ezinento eziyenzako.     

(b) Ukuhlelwa ngobutjha komKhandlu wezokuPhepha nokuVikeleka weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNSC), ukuphumelelisa ikambisolawulo yokulingana kwemibuso ezijameleko kunye nokusiza i-UNSC ikwazi ukuthatha amagadango angcono kilokhu okwenzeka njenganje epolitikini elawulwa bujamo belizwe.            

(c) Amazwe anothileko azokwandisa isekelo leemali kobanyana kuzokuphunyeleliswa imiNqopho yee-2030 yeTuthuko eBambelelako abe aphumelelise neminqopho yokutjhuguluka kwetlayimethi ngendlela epheleleko nelungelelweko, ekubalwa kiyo nesidingo sokunikela amandla wokusebenza kwesiKhwama sokuLahlekelwa noKonakalelwa emazweni acaphazekako akhisinyezwe yihlekelele yetlayimethi, njengoba kwavunyelanwa eKhonfrensini yezokuTjhuguluka kweTlayimethi yeHlandla lama-27 ebeyibanjelwe eGibhithe ngoSinyikhaba wee-2022.         

1.4. UMengameli uRamaphosa ukufakazele ngobutjha ukuzibophelela kweSewula Afrika ngokuragela phambili ngokulungisa imiraro yokutjhuguluka kwetlayimethi nokulungiselela ilizwe lekhethu bonyana libe ngelidosa phambili ehlelweni legezi evuselelekako, nehayidrojini etshegileko kunye nehlelo lokwakhiwa kwamabubulo ngendlela ebambelelako.               

1.5. UMengameli u-Ramaphosa ubuye wakhuluma nangeHlelo lokuKhandelwa kweziFo eziRhagalako ziSeza, nangomHlangano wabaRholi wokuBonisana ngokuLungela nokuLwa neziFo, yena njengoSihlalo weHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) emSebenzini wokuSekela nokulwa nesifo se-COVID-19.              

2. Ihlelo Lobudlelwano Bamazwe Amabili BeSewula Afrika Emhlanganweni Wehlandla Lama-78 Le-UNGA

2.1. Ngasikhathi sinye njengobanyana bekubanjwe umhlangano we-UNGA weHlandla lama-78, ngahlanye uMengameli u-Ramaphosa uthwele ibandla leenthunywa zikarhulumende elibambe imihlangano yobudlelwano bamazwe amabili embadlwana enqophe ukuqinisa ubudlelwano bamahlelo wamaqhinga, bezepolitiki, zobuzenda kunye nezokurhwebelana.                 

2.2. UMengameli ubonene nomlingani wakhe we-Ukraine u-Volodymyr Zelensky bacocisana ngendima eyenziwako ngamagadango wokuNcengelela ukuThula newokubuyisa ithemba e-Afrika, bacocisana nangezinye iindaba ezenzekako.              

2.3. UMengameli Ramaphosa ubuye wacocisana nano:

2.3.1. Mengameli Recep Tayyip Erdoğan we-Türkiye malungana nokuqiniswa kobudlelwano hlangana kweSewula Afrika ne-Turkey, nokubikelana ngamagadango wokuthula ngepi hlangana kwe-Russia ne-Ukraine.                  

2.3.2. Mengameli Bola Tinubu we-Federal Republic of Nigeria, malungana nokuqiniswa kobudlelwano hlangana kweSewula Afrika ne-Nigeria. Ubuye wabikelwa ngezamva nje ngegadango elidoswa phambili yi-Economic Community of West African States ngokuketulwa kombuso e-Niger kunye nemizamo yokubuyisa intando yombuso wenengi e-Sahel.          

2.3.3. Mengameli Emmerson Mnangagwa we-Riphabhligi ye-Zimbabwe, ngamagadango karhulumende we-Zimbabwe wokuhlanganisa amahlelo wokuvuselela ilizwe le-Zimbabwe ngemva kwekhetho lakhona elisandukudlula.                     

2.4. UMengameli Ramaphosa ubuye wahlanganyela nabanye emiKhulumiswaneni yamaBhizinisi nokuRhwebelana ebeyihlangana kwe-United States (i-US) neSewula Afrika, la bekukhulumisana khona abarholi bamabhizinisi beSewula Afrika nabe-Amerikha. Njengoba zingaphezulu kwama-600 nje iinkhampani ze-US ezisebenzela lapha eSewula Afrika, bewuqakathekile lomhlangano ehlelweni eliragako lokuqinisa ubudlelwano hlangana kweSewula Afrika ne-US.                

2.5. Ngalesisikhathi, kwenziwe isimemezelo esihlelekileko sokuthi izokubanjelwa eJwanisbhege ukusukela ngomhla we-02 ukuyokufika kumhla we-04 kuSinyikhaba iKundla yomHlangano wezeRhwebo nezokuSebenzisana kezemNotho hlangana kwe-US ne-Sub-Sahara (iKundla ye-AGOA).  Kilekundla yomhlangano kuzakubuye kubukiswe nangepahla eyenziwe e-Afrika enetshwayo elithi ‘Yenziwe e-Afrika’ ekuzakutjengiswa ngayo irherho lokukhiqizwa kwepahla ekhonthinenthini ye-Afrika.                

2.6. UMengameli Ramaphosa ubuye waba ngufakazi wamehlo wesimemezelo sokusebenzisana hlangana kwe-Novo Norsdik ne-Aspen.  Ukusebenzisanokhu kuzakwenza ukuthi kukhiqizwe i-insulini efemini yakwa-Aspen eseGqeberha, ePumalanga Kapa. Ubudlelwano bokusebenzisanokhu bunqophe ukusabalalisa imithamo ye-insulini engaphezulu kwe-16 leengidi ngomnyaka wee-2024, ozakwandiswa ngomnyaka wee-2026. Lokhu-ke kuzabandisa ngokubonakalako abantu abazakukghona ukwelatjhwa nge-insulini, hayi eSewula Afrika kwaphela, kodwana ngitjho ne-Afrika yoke imbala.                   

3. Zegezi 

3.1. IKhabinethi ithokoze iHlangano eLawula zeGezi eSewula Afrika (i-NERSA) ngokunikela kwayo iKhampani eKhambisa iGezi eSewula Afrika ilayisense yokuthengisa nokuthenga igezi ngaphakathi nangaphandle kweSewula Afrika, ngaleyindlela kwavuleka indlela yokuthenga igezi nakamanye amazwe wesiphande se-Afrika.               

3.2. Ukubuyela ekusebenzeni kweZiko 4 lePhawa yeKusile ngemva kokulungiswa kwalo njengoba bekuhleliwe kubuyise umthamo wegezi oma-800 wama-megawatt ethungelelwaneni legezi yelizwe.  Lesisilinganisoliqha siqakatheke khulu ekwenzeni ubungcono bamandla wokuphehlwa kwegezi yethungelelwano lelizwe nekuphunguleni amahlandla wokuqinteliswa kwegezi.             

3.3. IKhabinethi ibuye yabikelwa ngendima eyenziwako ukubuyisela ekusebenzeni kwamaZiko 1, 2 ne-3 wePhawa yeKusile ngaphambi kwesikhathi ebesibekiwe.                    

3.4. IKhabinethi izithokozele iindaba ezithi i-Moody’s Investors Service ibeke u-Eskom ebujameni obunzinzileko nayenza iinlinganiso zokusebenza kwehlangano yegezi le; nje-ke lokhu kuzakuphakamisa ubujamo baka-Eskom bokuthembeka emsebenzini wakhe, ngaleyindlela ibe imenze ukuthi akghone ukuhlelela phambili ngemisebenzi yakhe yokulungisa ekuphehlweni kwegezi.                

4. Ukutholakala Nokuphepha Kwamanzi 

4.1. IKhabinethi ibikelwe nangemizamo yokulungisa iintjhijilo zamanzi ezisahlele iindawo ezinengni elizweni lokeli. UNgqongqotjhe wezaManzi nezokuHlwengisa uNom. Senzo Mchunu nabomeyara besigungu kamanye wamadrobha amakhulu e-Gauteng bazakubika ngokwenzeka mvanje ngamagadango aragako athathelwa ukunzinzisa umsebenzi wokuphakelwa kwamanzi esifundenesi.                         

4.2. IKhabinethi ithanda ukukhumbuza woke umuntu ukuthi iSewula Afrika ililizwe elitlhayelelwa mamanzi. Woke amaSewula Afrika nabo boke abanye abantu abakilelilizwe kumele balonde babe basebenzise amanzi ngokuwababalela.        

5. Iindaba Zerhwebo    

5.1. IKomitjhini Yobudlelwano Bamazwe Amabili Hlangana KweSewula Afrika Ne-Lesotho (i-BNC) Nomhlangano WeHlanganisela YaboNgqongqotjhe

5.1.1. I-BNC yeSewula Afrika ne-Lesotho nomHlangano weHlanganisela yaboNgqongqotjhe ebewubanjwe ukusukela ngomhla wama-25 ukuyokufika kumhla wama-28 kuKhukhulamungu wee-2023 iqalelele ukusebenzisana kezomnotho, neendabeni zokweqiwa kwemikhawulo hlangana kwamazwe amabili la, nokukhamba kwabantu ngaphandle kwemibandela, nokukhanjiswa kwepahla nezenzelwa hlangana kwamazwe amabili la.              

5.1.2. UMengameli Ramaphosa banoNdunakulu we-Lesotho u-Samuel Ntsokoane Matekane bazokudlhegana ngesiHlalo sokuphatha umNyanya wokuVulwa kwe-BNC hlangana kweSewula Afrika ne-Lesotho ngeLesine womhla wama-28 kuKhukhulamungu wee-2023.   I-BNC izakusebenza ngeendaba zobudlelwano babosomaqhinga/babazenda, zobujoni nokuvikeleka, zamanzi, zokuthutha, zegezi kunye nezerhwebo.             

5.2. Iphenyo Ngeemakethe Ekundleni Yokulamula Ku-Inthanethi 

5.2.1. IKhabinethi yethulelwe umbiko yiKomitjhini yezePhaliswano ngalokho okutholwe liPhenyo ngeeMakethe eKundleni yokuLamula ku-Inthanethi nangeemphakamiso zokulungisa ekumele kulungiswe kilokho okutholwe liphenyo.  IKhabinethi iwubukile umsebenzi weKomitjhini ngokukhuluma ngeenghonghoyilo zokukhonya eenkundleni zokulamula nge-inthanethi, ekubalwa hlangana nakho nokuthengiselana nge-inthanethi, iinthunywa ezilungisela amakhambo wabantu nge-inthanethi, ukulethwa kokugoma eentolo nebantwini, iintolo zeensetjenziswa zamaselifoni, abondli abakhethekileko kunye neensetjenziswa zekhomphyutha ekufunwa ngazo imininingwana.                       

5.2.2. IKhabinethi ilayele aboNgqongqotjhe beminyango karhulumende efaneleko ukuthi babonisane ukuya phambili ngeemphakamiso zokwenza ubungcono, baqalelele imithethokambiso babe benze namatjhuguluko wemithethokambiso angafuneka azakwenza amaSewula Afrika afake isandla esilisizo ekuthuthukiseni amabhizinisi amancani, alingeneko kunye namancancani ebhizinisini ye-inthanethi ekhulako.               

6. Umgomani Weenyoni

6.1. IKhabinethi iwutjhejile umgomani weenyoni obukhali owehlileko lo (i-HPA) H5 ne-H7 ogulisa iinkukhu eSewula Afrika. ITjingalanga Kapa neKwaZulu-Natala zehlelwe yi-HPAI H5 kanti-ke ngahlanye kubikwe bona i-HPAI H7 yehle esifundeni se-Gauteng, nese-Limpopo, neseMpumalanga kunye neTlhagwini Tjingalanga. Zikhona iindlela zokulawula lesisifo ukuthi singarhatjheki kanti abafuyi bakhuthazwa ukuthi bathobele imilayelo yokuvikeleka ekungenweni ngilesisifo.

6.2. Ukwehla kwesifesi kuyingozi ekutholakaleni nekuphepheni kokudla; ngalokho-ke kungasetjenziswa iindlela zokurhwebelana ezinjengokuthenga emazweni wangaphandle kobanyana amaqanda azokuhlala akhona, ngokunjalo nenyama yekukhu ihlale ikhona.    UmNyango wezokuLima, zokuHlelwa ngobutjha kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya, neBandla eliLawula iPilo yemiKhiqizo eSewula Afrika (i-South African Health Products Regulatory Authority) kunye nebubulo leenkukhu loke usafunisana iindlela zokwenza iimbawo zokutloliswa kwemijovo engatholakala, namagadango wokuthobela imibandela yezokuphepha, lapho amandla wokusebenza komjovo nekhwalithi yawo kuzizinto eziqakatheke khulu khona.

7. Ipi Elungelelweko Yokulwa Nobulelesi

7.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuzwa ngezamva nje ezimalungana nokulwa nobulelesi, ezibuye zethulwa nanga nguNgqongqotjhe wezamaPholisa uJenerali Bheki Cele nesiGungu sezoBuhloli, i-National Joint Operational and Intelligence Structure.

7.2. Ihlelo elihlanganyelweko lokulwa nokumayina ngokungasi semthethweni nokufahlela kwamaphandle elizweni lekhethu eTlhagwini Kapa lenze ukuthi kubotjhwe abantu abama-867, ubunengi babo abavela e-Lesotho, e-Zimbabwe, e-Mozambique kunye namanye amaSewula Afrika.  IKhabinethi isibuyelele isiyeleliso sabathobelisimthetho esithi amaSewula Afrika abhacise izephulamthetho ezinesandla ekumayineni ngokungasi semthethweni azakuqalana nesandla esiqinileko somthetho.

8. Ubujamo Obumbi Bezulu

8.1. Ubujamo obumbi bezulu oburhageleko elizweni lekhethwapha busitjengiso sokuthi ukutjhugulukatjhuguluka kobujamo bezulu kunomphumela omumbi kangangani phezu kwepilwethu, butjengisa nesidingo segadango elibambelelako ekumele lithathwe lokuqeda irhasi esilaphaza ummoya emnothweni wekhethu, ngahlanye nakulandelwa ihlelo lokusimelelisa ituthuko ebambelelako.             

8.2. IKhabinethi inande ibikelwa ngobujamo bezinto malungana nomonakalo obhubhisako obangwe ziinkhukhula ezimbi ebeziphekelelwa mawuruwuru ePumalanga Kapa, eTjingalanga Kapa kunye ne-Gauteng, njengoba kuneentjengiso zokuthi lokhu kungadlulela nakezinye iimfunda.                      

8.3. IKhabinethi ikhombela umphakathi kizo zoke iindawo ukuthi uhlale uyelele nakuvela ezinye iiyeleliso zobujamo obumbi bezulu, obungahle buthuwelelise umonakalo elizweni lokeli.            

8.4. Urhulumende uragela phambili ngokusekela imisebenzi yesizo elirhabako namaziko wokulawula ihlekelele kobanyana azokukghona ukuhlenga abe asize abantu.               

9. Indlela Ethiywe Ngobutjha, i-Winnie Mandela Avenue

9.1. IKhabinethi ikuthatha njengegadango eliqaketheke khulu ekutloleni ngobutjha umlando weSewula Afrika ukuthiywa ngobutjha kwendlela i-William Nicole Drive ibe yi-Winnie Mandela Avenue, kobanyana kuzokuphakanyiswa umsebenzi omuhle owenziwa ngilabo abalwela ikululeko yekhethu.                

9.2. Ukuthiywa kwendlela le ngobutjha ngo-Winnie Madikizela Mandela kuthomene nelanga lakhe lokubelethwa lapho bekazabe ahlanganisa khona iminyaka ema-87 ngomhla wama-26 kuKhukhulamungu wee-2023.                     

B. Iinqunto ZeKhabinethi 

1. Ihlelo Elibuyekeziweko Lenyama Yenyamazana ESewula Afrika

1.1. IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa kwehlelo eliBuyekeziweko leNyama yeNyamazana elizakusetjenziswa yiSewula Afrika, elinqophe ukutjhugulula nokuhlela ngobutjha ibubulo lenyama yenyamazana.               

1.2. Lelihlelo linqophe ukuqinisa ikoro yenyama yenyamazana engasiza ukwandisa ukutholakala nokuvikeleka kokugoma kunye nokuhlumisa umnotho okungasiza ngokuvula amathuba wemisebenzi.

1.3. ISewula Afrika ikhamba phambili ekhonthinenthini ye-Afrika ngokukhiqiza inyama yenyamazana. Ihlelweli-ke liqothele ukuthi kuthi nakufika umnyaka wee-2030 kube sekuvuleke imisebenzi ebambelelako ema-202 666.              

1.4. Ihlelweli lizokumenyezelwa kubunzinzolwazi bomNyango wezamaHlathi, zokuThiya iinHlambi nezeBhoduluko:  www.dffe.gov.za.

2. Ihlelo EliLawulako LeKoro YezeVakatjhobukelo

2.1. IKhabinethi ivumele ukuthonyaniswa kweHlelo lokuVuselelwa kweKoro yezeVakatjhobukelo nehlelo elitjha eliLawulako kezeVakatjhobukelo.                 

2.2. Okuqakathekileko ngeHlelo eliLawulako kukuthi kumele linyefise amagalelo wesifo se-COVID-19 ekorweni yezevakatjhobukelo. Ukudlula lapho, lirhula nendlela yokuvuseleleka komnotho ngokupheleleko elizweni lekhethweli. Njengoba iHlelo lokuVuselela iKoro yezeVakatjhobukelo lasungulelwa ukukghonakalisa ukuvuselelwa kwekoro le nje, kulondwe imisebenzi bekuvikelwe nemisebenzi abantu abaziphilisa ngayo, iHlelo eliLawulako lizakudlulisela umsebenzi lo kelinye izinga belenze nokuthi kuvuleke amathuba amatjha kilekoro.                  

2.3. Ihlelweli liphakamisa iingaba zokusiza ezilikhomba ekuzakuqinisekiswa ngazo ukuthi ikoro yezevakatjhobukelo ibuyela ebuhleni ekhe yaba kibo izolo nakuthangi, kuqinisekiswe nokuthi iba liziko lokuvula imisebenzi namabhizinisi.                    

2.4. Ibubulo lezevakatjhobukelo liqakatheke khulu emnothweni begodu lisekele imisebenzi ezii-725 000 ngaphambi kokusahlela kwesifo se-COVID-19.                  

C. Imithethomlingwa

1. UmThethomlingwa Wee-2023 WeHlangano YezokuRhatjha NgoMmoya ESewula Afrika (i-SABC)

1.1. IKhabinethi ivumele ukuthi ungathunyelwa ePalamende umThethomlingwa we-SABC wee-2023.             

1.2. UmThethomlingwa lo ungaphasiswa ube mthetho, uzakubulala lomThetho wezokuRhatjha osebenza khona nje we-1999 (umThetho Nomboro 4 womNyaka we-1999). Ukutjhugululwa komthetho lo kuzakuqinisa ukusebenza kuhle kwehlangano yezokurhatjha le.                

1.3. Ukudlula lapho, umThethomlingwa lo uphakamisa amatjhuguluko angenziwa ehlelweni lokusekelwa ngeemali kwe-SABC kunye nehlelweni lokubhadeliswa kwamalayisense kaMabonakude.               

2. UmTlamo WomThethomlingwa OTjhugulula UmThetho OLawula ZaManzi  

2.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezaManzi kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.            

2.2. Iminqopho eqakathekileko yomThethomlingwa lo kuqinisa ukuziphendulela ebantwini abaphethe umsebenzi wokulethela isitjhaba amanzi kunye nokuletha indlela yokwenzela izinto emkhanyweni.                

2.3. Amatjhuguluko enziwa emThethweni wezaManzi we-1997 umThetho 108 womNyaka we-1997) azakuqinisekisa ukuthi abantu abalethela isitjhaba amanzi baletha amanzi wekhwalithi ephezulu, njengomunye wemibandela wokunikelwa kwabo ilayisense yokulethela abantu amanzi.     

2.4. Amatjhuguluko la azakubuye alungise nobuthakathaka ebesele bubonakele ekorweni yezamanzi.               

2.5. UmThethomlingwa lo ubeka isilinganiso esingesokugcina ngobuncani emsebenzini wabantu abalethela isitjhaba amanzi, ekufuze bona iimphathimandla zaManzi zenze ukuthi umsebenzi owenziwako awubi ngaphasi kwalesosilinganiso.                      

3. UmTlamo WomThethomlingwa OTjhugulula UmThetho WeliZwe NgezaManzi 

3.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethomlingwa oTjhugulula umThetho weliZwe ngezaManzi kobanyana umphakathi uphefumule ngawo. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wezaManzi weliZwe womNyaka we-1998 (umThetho Nomboro 36 womNyaka we-1998).             

3.2. Amatjhuguluko la azakwenza imithetholawulo ibe ngcono, aqinisekise nokuthi imithombo yamanzi yelizwe yeluswa kuhle, ivikeleke kuhle beyilondeke kuhle.           

3.3. UmThethomlingwa lo wenza iimphakamiso zokuqeda ukutjhigama kwemikghwa yeminyaka eyadlulako yokwabela izakhamuzi amanzi, kanti godu uza neendlela ezingcono nezimsinya zokurarulula ukuphambana kwemibono kwangekhaya.            

D. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana   nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. UNom. Kuberndran Moodley, oqatjhelwe isikhundla sokuba mPhathi Zombelele: Zokukhiqiza nobuNjiniyera eZikweni likaRhulumende i-Government Printing Works.   

2. UNom. Sihle Ngubane, oqatjhelwe isikhundla sokuba mPhathi Zombelele: ILawulo lamaSebenzo eZikweni likaRhulumende i-Government Printing Works.     

3. UMm. uMmolaeng Mooki, oqatjhelwe isikhundla sokuba mPhathi Zombelele: Iindaba zeBhizinisi yeKhampani, eZikweni likaRhulumende i-Government Printing Works. 

4. Ukuqatjhwa Kwabanqophisi Ababonisako Bebhodo ye-South African Special Risk Insurance Association

4.1. UMm. u-Deshnie Subbiah; no-

4.2. Nom. Jannie Venter.

5. Ukuqatjhwa Kwabanqophisi Ababonisako BeBhodi YeBhanga EThuthukisa amaZwe we-Afrika EngeSewula

5.1. UNom. Bongani Nqwabana (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);

5.2. UNom. Petrus Matji (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);

5.3. UMm. u-Pinkie Nqeto (ubuyiselwe esikhundleni sakhe);

5.4. UNom. Jonathan Muthige;

5.5. UMm. u-Chantal Naidoo;

5.6. UMm. u-Disebo Moephuli;

5.7. UNom. Barry Hore;

5.8. UNom. Joel Netshitenzhe;

5.9. UPhrof. Edgar Pieterse; no-

5.10. Mm. uZodwa Mbele.

E. Iminyanya Ezako 

1. INyanga YezokuThutha

1.1. INyanga yezokuThutha yanonyaka izokugidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “Siyakha – Building Better Infrastructure to grow South Africa.” – “Siyakha – Sakha Umthangalasisekelo Ongcono Wokukhulisa ISewula Afrika.”            

1.2. INyanga yezokuThutha yomNyaka wee-2023 iqale ukusebenzisa imali enengi khulu ngomthangalasisekelo wezokuthutha nesibawo sokusikima kuvikelwe umthangalasisekelo wezokuthutha ebuseleni nekugirizweni kwemithangalasisekelo.            

2. Ilanga LaboTitjhere Lephasiloke 

2.1. ISewula Afrika izokuhlanganyela nephasi loke esikhumbuzweni seLanga laboTitjhere Lephasiloke ngeLesine womhla we-05 kuSewula wee-2023 ngaphasi kommongondaba othi: “Abotitjhere Esibadingako Efundweni Esiyifunako: Ukuqakatheka Kwephasi Ekupheliseni Itlhayelo Yabotitjhere.” Ngalelilanga kuhloswe ukuphandlulula nokuzwisisa ukuqakatheka komsebenzi owenziwa botitjhere efundweni nekuthuthukiseni isizwe ephasini loke.                   

2.2. Ilangeli limenyezelwe ngokuhlanganyela kweHlangano yezabaSebenzi ePhasini (i-ILO) neHlangano yezeFundo, zeSayensi nezamaSiko eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko ukuthokozela umsebenzi oqakathekileko owenziwa botitjhere.            

F. Imilayezo   

1. Siyabathokozisa 

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

  • KuJenerali Bheki Cele, uNgqongqotjhe wezamaPholisa, owethweswe imendlela i-Great Wall Commemorative Medal ebuya e-Peoples Republic of China ngomsebenzi awenzele iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) wokuthobelisa umthetho nokusebenzisana hlangana kwamazwe amabili la.      
  • KuMm. u-Angie Motshekga, uNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo, ngokukhethwa kwakhe nguNobhala Zombelele we-UN u-Nom. Antonio Guterres, ukuthi abe lilunga le-Global High-Level Panel ezakweluleka yena wakwa-Guterres ngokuthi amazwe angawahlela njani ngobutjha amahlelo wawo wezefundo.   Ukukhethelwa kukaNgqongqotjhe u-Motshekga kilelibandla eliphakemeko kutjengisa izinga lakhe ekorweni yezefundo begodu kuyindlela etjengisa ukuthenjwa kwakhe endleleni yefundo yeSewula Afrika. 
  • Kilelibandla kukhona nabajamele i-ILO, neHlangano yaboTitjhere kezeFundo, zeSayensi nezamaSiko, namaYuniyoni waboTitjhere ePhasini Loke ngaphasi kwe-UN kunye naboNgqongqotjhe bezeFundo abathathu. AboMengameli balokhuya ababili bebadlhegana ngomsebenzi wokuba boSihlalo balelibandla.           
  • Ku-Cape Town Film Studios, ebalingisini balapha ekhethu nebalingisini abadosa amehlo, ngomsebenzabo abawenze emdlalweni olilungelunge we-Netflix i-One Piece, ophakeme wayokuba ngokhamba phambili ephasini loke ekundleni erhatjha nge-inthanethi.      
  • Ku-Van Ryn's Distillery, ngokwethweswa unongorwana we-World’s Best Brandy ngebhrendi ye-12 leminyaka ku-International Spirits Challenge e-London ngomnyaka wee-2023.   

2. Silila Imbiko 

IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • UNom. Aziz Goolam Hoosein Pahad (obekaneminyaka ema-82), umtjhotjhozeli walokhuya owayelwa nombuso webandlululo owaba mSewula Afrika wokuthoma ukuba liSekela likaNgqongqotjhe wezaMazwe waNgaphandle embusweni wentando yenengi ukusukela ngomnyaka we-1994 ukuyokufika emnyakeni wee-2008.  
  • U-Lieutenant Commander Gillian Elizabeth Hector, u-Master Warrant Officer William Masela Mathipa, no-Warrant Officer Class One Mmokwapa Lucas Mojela,  ababhubhele emsebenzini basemkhunjini okhamba ngaphasi kwelwandle i-SAS Manthatisi, hlanu kwe-Kommetjie, eTjingalanga Kapa.                  
  • Abasebenzi bemayini abama-22 bemayini i-Venetia Diamond Mine e-Limpopo, ababhubhele engozini yendlela e-Musina (esiYingini se-Vhembe).  
  • UMm. uZoleka Mandela (obekaneminyaka ema-43), umtloli nomtjhotjhozeli, obekamzukulu wamaqhawe alwa nombuso webandlululo u-Nelson Mandela no-Winnie Madikizela-Mandela.         
  • Abantu abali-11 ababulewe bujamo obumbi bezulu obebusahlele iindawo eziimbadlwana zelizwe lekhethweli esikhathini esiyiveke esidlulileko.              

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMm. uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende    
Iselifoni: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore