IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo obegade ubanjwe ngeLesithathu mhlana ama-27 kuMrhayili wee-2020

IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo obegade ubanjwe ngeLesithathu mhlana ama-27 kuMrhayili wee-2020

1. UbuLwele bengongwana i-Corona bangomnyaka wee-2019 (i-COVID-19) eSewula Afrika

1.1. IKhabinethi ibikelwe ngemiphumela yemikhulumiswano ebanjwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa neenhlangano zomphakathi ezihlukahlukeneko, ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana ukugedliswa kwemileyo yokuqinteliswa kwamakhambo ukusuka esiGabeni sesi-4 ukuya kesesi-3 kwelizweloke kunesekelo labathintekako begodu neenhlangano zomphakathi zifaka  imibono neemphakamiso zazo.
1.2. Aphekelelwa boNgqongqotjhe abahlukahlukeneko, ubambe imihlangano nomphakathi, neenhlangano zabasebenzi nemikhakha yamabhizinisi, umKhandlu wamaSonto weSewula Afrika (i-South African Council of Churches); ubudosiphambili bemiphakathi yekolohlanganyela; aboMeyara; aboNdunakulu; iHlangano yaboRhulumende beeNdawo zemaKhaya yeSewula Afrika (i-SALGA), ubudosiphambili bezendabuko neenhlangano zepolotiki ezinabajameli ePalamende.
1.3. IKhabinethi yemukele umphumela wemikhulumiswano le eyakhako ngokunabileko begodu nebelisizo ekuhlelweni kwemithethokambiso yokugedliswa kwemileyo yokunqinteliswa kwamakhambo isiwe esiGabeni sesi-3 esithoma mhlana li-1 kuMgwengweni wee-2020. Isigabesi sizokufaka hlangana ukuvulwa kwamakoro amanengi wezomnotho nokususwa kwemibandela emayelana nokukhandelwa kokukhambakhamba kwabantu. Sizokuvulela  naSewula Afrika abalelwa pheze eengidini ezibunane bonyana abuyele emsebenzini.
1.4. Kuzokutjhejwa ngokukhethekileko iindawo ezinesibalo esiphezulu sabantu abangenwe yingogwana i-corona ezithathwa “njengamadzaba wobulwelobu”. Iminyango yezamaphilo yeemfunda izokusabalalisa amano wokungenelela anqophileko eendawenezo ezimadzaba wobulwelobu ngeendlela ezifaka hlangana ukupopola/ukukhanyisa, ukuhlolwa, nokukhethelwa ngahlanye kwabarhaqwe bulwele namagadango wokubuvikela. 
 1.5. IKhabinethi ibuyelele isekelo layo lemikhulumiswano ehlanganyelweko eyenziwe nguMengameli u-Ramaphosa solo kwamenyezelwa ubujamo behlekelele belizweloke mhlana ali-15 kuNtaka wee-2020. Imikhulumiswano le ikghonakalise bona yoke imikhakha yomphakathi ibe nethuba lokufaka isandla ekulwisaneni nombulalazwe oyi-COVID-19, ukuphulukisa amaphilo nokuwavikela.
1.6. Amano wokungenelela newokulwisana ne-COVID-19 ngokwesayensi adoswa phambili mKhandlu oHlanganyelweko wemiSebenzi nezobuHlakani weliZweloke (i-NATJOINTS) nomNyango wezamaPhilo. I-NATJOINTS mkhandlu karhulumende omikhakhaminengi owasungulelwa ukuphatha amaphrojekthi amakhulu anjengale. 
1.7. I-COVID-19 NATJOINTS yakhiwe ngokuhlanganisa amakoro  wemisebenzi ekhethekileko efaka hlangana abososayensi; abosolwazi bezamaphilo; abosonjiniyera; abajameli bamasentha aLawula iHlekelele yeliZweloke; abeluleki bezomthetho; abadosiphambili bezokuphepha nama-ejensi wokusetjenziswa komthetho, neenqhema zeminyango yezomnotho nezehlalakuhle zeForamu yabaNqophisi Zombelele beSewula Afrika (i-FOSAD).
1.8. I-NATJOINTS ifumana imibiko evela eminyangweni ehlukahlukeneko bese idlulisele iintjhukumiso kubaNqophisi Zombelele (abo-DG) ngomnqopho wokobana batlole imibiko ezokwethulelwa umKhandlu weliZweloke oLawula iNgogwana i-Corona (i-NCCC).
1.9. I-NCCC ikhulumisana ngeentjhukumiso zabo-DG begodu nayo ifake beyidlulisele zayo iintjhukumiso kuKhabinethi lapho iimphakamiso, kufaka hlangana imithetholawulo, ziphasiswa khona. Ikambiso le iqinisekisa isiGungu esiLawulako (iKhabinethi) bona sithatha iinqunto ezihlanganyelweko nekuvunyelenwe ngazo nezifaka hlangana imibono yabantu boke. Ngalokho-ke, iKhabinethi inyefula ngamezwi aqinileko imibiko eyizwangobatjho ethi iinqunto ze-NCCC nezeKhabinethi zithathtwa malunga  athileko weKhabinethi ngaphandle kokulalela imibono yabathintekako.
1.10. IKhabinethi ikhombele igadango lobunye lemikhakha yoke yomphakathi ekulwisaneni nenaba linye eliyingozi, Umbulalazwe oyi-COVID-19.
1.11. IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrika ngokuzinikela kwawo nokuzwisisa okuragako ngalesisikhathi esihleliweko sokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko. Igadango likaMengameli u-Ramaphosa lokumemezela ubujamo behlekelele yelizweloke ngokugunyazwa omThetho oLawula iHlekelele wee-2002 (UmThetho Nomboro 57 wee-2002) sisize khulu ekuhlengeni amaphilo. 
1.12. Amagadango wokukhandela ubulwelobu afikelele ekwehliseni ngokubonakalako izinga lokubhebhedlha kwabo. Ukuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko kwanikela iSewula Afrika isikhathi nethuba lokwethula amagadango emikhakheni yezamaphilo yombuso neyangeqadi ngomnqopho wokulwisana nokwanda kokuthelelana okungakalindelwa.
1.13. IKhabinethi ikhombele godu amaSewula Afrika woke ukobana athathe amagadango abonakalako wokuzivikela bekavikele nabanye ngokwehlisa izinga lokurhatjheka kwengogwana.
1.14. AboNgqongqotjhe beminyango ehlukahlukeneko bazokuhlathulula ngokuzeleko emihlanganweni yeembikindaba ezokubanjwa namhlanjesi, ngeLesine mhlana ama-28 kuMrhayili nakusasa, ngeLesihlanu nakama-29 kuMrhayili wee-2020.

IinQunto zeKhabinethi
2.    Ukwakhiwa kwesiTetjhi i-Deep Space Ground


2.1. IKhabinethi ivumile bona i-Ejensi yezomKayi yeliZweloke yeSewula Afrika (i-SANSA) itlikitle isivumelwano sokusebenzisana ne-National Aeronautics and Space Administration (i-NASA bona yakhe i-Deep Space Ground. 
Isitetjhesi, esizokwakhiwa e-Matjiesfontein eseTjingalanga Kapa, sizokusiza amakhambo wabantu wokuya eNyangeni, i-Mars nakezinye ezingale kwayo.  2.2 Sizokufakwa ngaphakathi kwethungelelwano esele likhona leentetjhi ezintathu se-United States of America, se-Spain nese-Australia. Njengombana lesi kusitetjhi sesine, sizokusebenzisana nezinye ezintathu ezizokunikela isekelo lokuya emajukujukwini. Isitetjhesi sizokulungiswa besisetjenziswe. I-SANSA izokulawula beyitjheje isitetjhesi.
2.3  Isitetjhesi sizokusiza iSewula Afrika, hlangana nokhunye, ukuthuthukiswa kwamakghonofundwa atlhayelako nokukhula kwesayensi, zobunjiniyere, ithekhnoloji nomkhakha wamakghono wokutlama. Sizokunikela amathuba wokusekela umnotho welwazi, kukhuliswe umphumela wezerhubhululo kusayensi yomkayi nethekhnoloji. 

3. UmThethomtlamo wemiSebenzi yeenCimamlilo
3.1. IKhabinethi iphasise umThethomtlamo wemiSebenzi yeenCimamlilo. IPhephamibono lomThethomtlamo lihlathulula iintjhukumiso zomthethomgomo eziqakathekileko ezizokuba sisekelo somthetho wemisebenzi yeencimamlilo ozokujamiselela umThetho wemiSebenzi yeenCimamlilo wee-1987 (umThetho Nomboro 99 wee-1987).  
3.2. Uhlathulula iindima nemisebenzi yemikhakha yelizweloke newesifunda karhulumende ekusekeleni abomasipala. Ukuqinisekisa bonyana umsebenzi lo uhlala ukhambisana neendlela zagadesi zokulawula ihlekelele yomlilo, utjhukumisa irhubhululo nekghono lokubuthelelwa kwemininingwana. 
3.3. Ngokuvamileko, uqothele ukulinganisa neminye imithetho ephasiswe ngemva komnyaka we-1994 ekhambisana norhulumende weendawo zemakhaya. Sekhe yabanjwa imikhulumiswano engeneleleko nababambindima abafaneleko nomphakathi wokana.

4. Imisebenzi yeKhabinethi esiGabeni sesi-3

4.1. IKhabinethi ivumele bonyana ngaphasi kwesiGaba sesi-3, esithoma ngoMvulo, mhlana li-1 kuMgwengweni wee-2020, izokuthoma ukusebenza ngeendlela ezihlukahlukeneko ezifaka hlangana ububamba imihlangano yeKhabinethi ngokuza ndawonye nezakuragwa ngethungelelwano  levidiyo.
4.2. IKhabinethi godu ivumele ukutlanywa kweenqhema ezibeka ilihlo ezibunjwa boNgqongqotjhe namasekela waboNgqongqotjhe. Babelwe ngamunye iiyingi  namadorobha amakhulu kilezi ezima-52 ukobana bayokutjheja indlela araga ngayo amagadango ethuliweko wokukhandela ukurhatjheka kwe-COVID-19.

Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko. 

Amalunga weBhodo i-Council for Mineral Technology (i-MINTEK): 

  • UDorh. Vanguard Mbuyiseli Mkosana (onguSihlalo);
  • UMm. uNtokozo Faith Ngcwabe – womNyango weZenjiwa nezaMandla (i-DMRE);
  • UNom. Rantsadi Andries Moatshe (umJamiseleli);
  • UDorh. Maropeng Walter Ngobeni;
  • UPhrofesa Lindiwe Zungu;
  • UNom. Philippus Rudolf Heydenrich;
  • UMm. uPontsho Maruping;
  • UNom. Harold Motaung;
  • UMm. uPhydelis Ntombifuthi Zikalala-Mvelase;
  • UMm. uMargaret Mosibudi Phiri;
  • UNom. Lefadi Lucas Makibinyane; no-
  • Dorh. M Motuku.

1.    Amalunga weBhodo i-Council for Geoscience:

  • UDorh. Humphrey Lawrence Mbendeni Mathe (onguSihlalo);
  • UNom. Andries Moatshe (i-DMRE);
  • UDorh. Thuli Khumalo (womNyango wezeBhoduluko, amaHlathi nezokuThiya);
  • UNom. Sanelo Malaza (umJamiseleli);
  • UMm. uRosalind Mdubeki (womNyango wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuTjhugululwa kweNarha);
  • UMm. uPontsho Tsotetsi (umJamiseleli);
  • UMm. uDeborah Mochothli (womNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kweSila);
  • UNom. Paul Nel (umJamiseleli);
  • UDorh. Jennifer Mirembe;
  • UNom. Smunda Mokoena;
  • UNom. Xolisa Mvinjelwa (ojamele umkhakha weemayini);
  • U-Adv Ntika Maake;
  • Umm. U-Adila Chowan (ojamele umkhakha wamabhizinisi);
  • UNom. B Gerryts (womNyango wezeSayensi nokuTlama okuTjha);
  • UMm. uLebogang Madiba (weZiko leeMali zeliZweloke); no-
  • UNom. Moses Mabuza – omPhathi oyiHloko (u-CEO).


2.    Abanqophisi abangaThathi iinQunto zokuLawula eBhodini eLawula amaDoyelo weSewula Afrika (i-Ports Regulator of South Africa): 

  • UNom. Zolani Kgosietsile Matthews (onguSihlalo);
  • UMm uSiphokazi Matolengwe;
  • UNom. Asraf Mohamed Adam;
  • UMm. U-Leanda-Marsha Vilakazi;
  • Umm. U-Kenosi Selane; 
  • UNom. Zola Fihlani;
  • UDorh. Tshisikawe Victor Munyama; no-
  • Mm. uZandile Kabini.

3.    UNom. Abel Moffat SithoIe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko (u-CEO) kwa-Public Investment Corporation. 
4.    UMm. uPhumla Williams esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele (u-DG) weZiko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS).

Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – omKhulumeli weKhabinethi 
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore