Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-31 Ingci 2016

1. Kucala kwekusebenta Kwetinhlelo taHulumende Letibalulekile

1.1. Mengameli Jacob Zuma uhole litsimba laHulumende waseNingizimu Afrika eNgcungcutseleni ye-36 Letayelekile Yetinhloko Tembuso Tenhlangano Yekuntfutfukisa Wemave e-Afrika LengaseNingizimu (i-SADC) lebeyibanjwe mhla tinge-30 kuya mhla tinge-31 Ingci 2016 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuhlanganisa Umtfombolusito kute Kutjalwe Timali Kusakhiwonchanti Semandla Lasimeme kute kufake ekhatsi Tetimboni te-SADC kanye Nekuphumelela kwaleSifundza’’.

Lengcungcutsela igcile esidzingweni sekutfutfukisa tetimboni netakhiwonchanti kute kwentiwe ncono kuhlanganiswa kuhweba kanye nekuhwebelana emkhatsini wetifundza ekutfuleni i-ajenda ye-SADC yentfutfuko lesimeme.

Macondzana netepolitiki kanye netekuphepha kulesifundza, bekugcilwe kutingucuko temtsetfosisekelo, tahulumende kanye netekuvikeleka eMbusweni waseLesotho, kubuyisana kwavelonkhe, kucala kwekusebenta kweNkhombandlela ye-SADC eMadagascar kanye nenkhulumiswano yavelonkhe lemayelana nemalungiselelo elukhetfo lwavelonkhe eDemocratic Republic of Congo.

IKhabhinethi ihlanganyela naMengameli Jacob Zuma ekubongeni Emave Angamalunga e-SADC ngekukhetsa iNingizimu Afrika kutsi ibe nguSihlalo we-SADC ngeNgci 2017.

1.2. IKhabhinethi ilwemukele lutjalotimali loluyinchophamlandvo lwetigidzigidzi leti-R11 teBeijing Automobile International Corporation (i-BAIC) tekusungula sikhungomkhicito sekwakha timoto lapha eNdzaweni Yetentfutfuko Yetetimboni eCoega.

Lesivumelwane sebhizinisi ngulesikhulukati selutjalotimali lwetimoto lapha e-Afrika kuleminyaka lenge-40 leyengca kantsi kucinisekisa kutsi lelive liphuma embili kutekutjala ngetimali kubakhiciti betimoto emhlabeni wonkhe.

Loku kube yimphumelelo ngenca yenchubomgomo yaseNingizimu Afrika leyesekela simondzawo, ikakhulu Luhlelo Lwentfutfuko Yekukhicita Timoto loseluhehe bakhiciti betimoto kulo lonkhe lelive.

Lutjalotimali lwaka-BAIC lungumphumela weMhlangano weKusebenta Ngekubambisana emkhatsini welaseChina kanye ne-Afrika  (i-FOCAC) lowabanjelwa lapha eJozi ngeNgongoni 2015, lapho Mengameli Jacob Zuma kanye naNdvunankhulu Xi Jinping waseChina basayina khona tivumelwane emkhatsini walamave lamabili letingekho ngaphasi kwaletinge-23 letilinganiselwa kusamba setigidzigidzi leti-R100.

Lomklamo ubeka iMphumalanga Kapa njengendzawo yemabhizinisi etimoto futsi inemandla ekujulisa nalamanye mabhizinisi lakhicita nalatsengisa tinsimbi tetimoto, kudala imisebenti kanye nekutfutfuka kwetemnotfo. Kulindzeleke kutsi kudaleke ngco kulesikhungomkhicito imisebenti le-2 500 kanye naleminye misebenti lengetulu kwe-10 600 kwamanye amabhizinisi lasebentisana nalesikhungomkhicito.

Ekucaleni kwalomnyaka bakaToyota bamemetele kutsi batawukwakha tinhlobo te-Toyota Hilux kanye ne-Fortuner letinsha njengencenye yetigidzigidzi leti-R6.1 telutjalotimali kantsi baka-BMW bona batakwakha sitolo lesizengeni lelisetulu lesitawukhicita timoto lesibita tigidzigidzi le-R6.

Lolutjalotimali lusita kakhulu ekwenteni ncono leto tintfo tavelonkhe letibeke embili njengekuvusetela kukhula kwemnotfo, kugcina imisebenti lekhona kanye nekudala imisebenti leminyenti kulomnotfo.

1.3. IKhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kweSikhungo sekucala Setetimali Setinhlangano Tekusebentisana saBomake Basetindzaweni Tasemaphandleni  Kutebuciko Nemsebenti wetandla lesetfulwa yiNdvuna Yetekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, Gugile Nkwinti. Sikhungo saseMzansi seTetimali Setinhlangano Tekusebentisana kuTebuciko Netemsebenti Wetandla Tasetindzaweni Tasemaphandleni, lesibhaliswe ekucaleni kwalomnyaka, sitawusebenta njengenkhundla yekubhanga yebantfu labenta imisebenti yetandla etindzaweni tasemaphandleni labangemalunga etinhlangano tekusebentisana lasungulwe le Kwazulu-Natal, eMphumalanga Kapa, eLimpopo naseMpumalanga.

LeSikhungo sivumela kutsi bomake bakhone kufinyelela kuLuhlelo Lwavelonkhe Lwekukhokhela, kusebenta lokutentekelako, kubika lokuhlakaniphile nalokungiko futsi kutakwenta kutsi emalunga akhone kutidvonsela imali yawo lapho batsengisa khona, ku-ATM kanye nakuletinye tikhungo tetimali letisebenta ngekubambisana kulo lonkhe laseNingizimu Afrika. Leminye yalemiphumela lemcoka yekwesekwa lokukhona, kufaka ekhatsi kutfolakala kwetitifiketi tekubhalisa letisemtsetfweni, ema-akhawunti asebhange, titifiketi temtselo kanye nekuchumaniswa nemamakethe lamasha endzawo kanye netimakethe temave ngemave. Lesichamkelo siyincenye yemtamo lofaka konkhe wekuhlomisa ngemakhono nangelwati bomake basetindzaweni tasemaphandleni kute bakhone kusungula emabhizinisi ngemphumelelo.

1.4. Kwetfulwa kwenchubomgomo ye-50/50 yiNdvuna Yetekutfutfukisa tindzawo Tasemphandleni kanye Netingucuko Temhlaba, kubonakale lipulazi lekucala lingena kulesigaba sekulinga kusebenta kwaloLuhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yekulwela Emalungelo Ebantfu Labasebenta Ngemhlaba, KwaZulu-Natal.

Emahektha lange-514 asepulazini eWestcliffe acuketse emahektha lange-207  emoba, emahektha la-140 etihlahla tekwenta mapulangwe bese kutsi emahekta la-10 abe ngulaniselwe ekusebenta ngeliklabishi. Lesivumelwane sitakwenta kutsi tisebenti tasemapulazini kanye nebanikati bemapulazi babe banikati ngekuhlanganyela kulebhizinisi yetekulima lapha kumasipala wasekhaya eMshwathi, dvute naseGreytown.

Emkhatsini waletinye tintfo, lenchubomgomo ihlose kucinisekisa kutsi tisebenti tasemapulazini titfola lilungelo lekuba banikati bemhlaba kepha ibe ifuna kuntjintja tindlela tekuba nemhlaba kulelive kanye nekuhlomisa tisebenti kutsi titfole tabelo ebhizinisini yetekulima. Loluhlakamsebenti lwenchubomgomo ye-50/50 luhlose futsi kwenta ncono kuntjintja kutemnotfo emkhakheni wetekulima.

1.5. Umhlangano Wa-2016 Wenkhulumiswano Lemayelana Netingucuko Kubetindzaba Letibhalwako lebewubanjwe Litiko Letekuchumana kute kucociswane ngetingucuko kanye nekwehlukahlukana kubetindzaba kulelive kanye  nenkhundla lapho labatsintsekako kukhona labakwentako kusimondzawo sebetindzaba kucocisana ngetingucuko kubetindzaba balelive, kutilandza kanye naloko lokwahlukahlukenwe lokubekwe embili kutsi kucalwe ngako kwentiwe.

Lomhlangano wekukhulumisana, lobewugcile kakhulu kutinchubo tenkampani emkhakheni webetindzaba, kusukela kubunikati kuya ekuphrinteni, ekusabalaliseni, elucwaningweni kanye nasekukhangiseni, lokutawuholela ekutseni umcondvo weliphepha uhambisane netingucuko kutetindzaba tengucuko kanye nakubetindzaba labasha eNingizimu Afrika.

1.6. INingizimu Afrika igubha Inyanga Yetekuvakasha ngeNyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Tekuvakasha tawonkhe wonkhe” kute kugcugcutelwe tekuvakasha letinotsile talelive kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

IKhabhinethi ikhutsata wonkhe umuntfu kutsi kusetjentiswane ngekuhlanganyela kucinisekisa kutsi tihibe letivimba kufinyelela tiyasuswa nekutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika banikwa litfuba, baphindze futsi bafakwe umoya wekuba nenshisekelo yekuhlwaya lelive letfu lelihle nalelihehanako.

1.7. Sicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagubhe lokwehlukahlukana kwemasiko etive tetfu njengaloku lelive ligubha Inyanga Yemagugu ngenyanga yeNyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Imicebo Yebantfu kanye Nemachawe: Amagugu Etfu Aliphilako.”

Bantfu baseNingizmu Afrika bayakhutsatwa kutsi batigcabhe ngemagugu etfu laphilako nekutsi badlale indzima levakalako ekucinisekiseni, kuligcugcutelai kanye nasekulilondvoloteni. Kubalulekile kutsi njengesive sigubhe Imicebo yetfu Lephilako Lebantfu kuyo yonkhe imikhakha yemphilo esiveni setfu.

Kulomnyaka kugujwa iminyaka lenge-20 kusukela Lusuku Lwemagugu lwamenyetelwa ngalokusemtsetfweni ngemnyaka wa-1996 ngaleyo ndlela-ke kufanele kutsi sisebentise lolusuku kukhumbula emagugu etfu lesabelana ngawo kute sakhe inchubekelembili yetfu kusukela nga-1994 ekwakheni iNingizimu Afrika lebumbene.

1.8. IKhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana neNyanga Yetisebenti Tahulumende ngesikhatsi senyanga yeNyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Imisebenti Yahulumende Iyindzaba Yekukhula Lokungukhukhulelangoco: Kubeka Umkhankhaso we-Batho Pele kulelinye lizinga ekuchubeleni Embili Tisebenti Tahulumende.”

Lenyanga Yetisebenti Tahulumende lonyaka iphindze futsi yenteke libanga lelisemkhatsini tethemu yaHuhulemnde Lowatsatsa Lulawulo nga-2014 futsi ngemuva kwenyanga  kwenteke lukhetfo lwahulumende wasekhaya. Loluhlelo lutotsatsa inyanga luyincenye yeLisukuhlela Lekuvusetela i-Batho Pele lokuhloswe ngalo kwakha futsi kusebenta lokuhle, kutiphatsa, kutigcabha kanye nebungcweti etisebentini tahulumende natenta umsebenti wato.

Tisebenti tahulumende kuyo yonkhe imikhakha yahulumende titawusebentisa lenyanga kutsi tichumane netakhamuti kanye nalabanye labatsintsekako labasebentela sive mayelana nesidzingo sekuletsa tinsita kubantfu. Loku kuyincenye yekucinisa kucala kusebenta kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe ngekutsi kwakhiwe umbuso lophumelelako nalodlala indzima ekutfutfukiseni nasekuletseni luntjintjo.

1.9. Kugutjwa kweLiviki Lomnyaka lema-Thusong Service Centre kusukela mhla ti-19 kuya mhla tinge-23 Inyoni 2016 kutawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Ema-Thusong Service Centre – Kuchubela Embili Umsebenti Wahulumende: Sibakhe, Siyanakekela, Siyasebenta.” Leliviki ligcamisa lwatiso ngahulumende, tinsitakalo kanye nematfuba lakhona ema-Thusong Service Centre kulolonkhe lelive. Imicimbi seyihleliwe yekugubha leliviki kanye nekugcamisa loko letikhungo letiphumelele kukwenta kusukela tasungulwa ngemnyaka wa-1999.

1.10. Hulumende wetfule luphawukutsengisa kanye nelisukuhlela lekuchumana lweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP). Loluphawu lolubonakalako lwe-NDP lutawuhlanganisa luphindze lugcamise imtamo yahulumende mayelana nenchubekelembili ekucaleni kwekusebenta kwe-NDP ngekusebentisa luphawukutsengisa lolubonakalako.

2. Tincumo letimcoka teKhabhinethi

2.1. IKhabhinethi ilivumile lisu lelitawusetjentiswa yiNingizimu Afrika emhlanganweni walonyaka we-G20, leyemukele ingcikitsi lebanti letsi "Kugcamisa Tindlela Letinsha Tekwenta Tintfo, Ngemfutfo lomkhulu, Ngekuhlangana kanye Nekufaka Wonkhe Umnotfo Wemhlaba." Mengameli we-G20 wanyalo live laseChina.

Inhloso lemcoka ye-G20 kwandzisa kusebenta ngekubambisana ngemave lahlukene kute kusimame umnotfo wemhlaba wonkhe, kwenta kutsi kube nekusimama nasetinhlelweni tetetimali temhlaba wonkhe, kugcugcutela kukhula kwesikhatsi lesidze lokusimeme kanye nekucinisa tindlela lolawulwa ngayo mnotfo wemhlaba.

Mengameli Jacob Zuma utawuhambela Ingcungcutsela ye-G20 letawube iseHangzhou, eChina mhla ti-04 kanye namhla ti-05 Inyoni 2016. Kutimbandzakanya kweNingizimu Afrika kumayelana nekunika lisukuhlela lelibuka embili ekusunguleni inkhundla yetemnotfo yemave ngemave letawuchubela embili iphindze icocisane ngemphumela lotawuba muhle kakhulu eveni laseNingizimu Afrika, i-Afrika kanye nemanye emave lasatfutfuka. Ingcugcutsela ye-G20, kwekucala emlandvweni kutsi ibe nelinani lelinyenti lemave lasatfutfuka lahambela lengcungcutsela.

2.2. Kukhishwa kweLubalobalo Lwavelonkhe Lebugebengu Lemnyaka wa-2015/16, lesitsatfwa kudatha yebugebengu lobubikwa etiteshini temaphoyisa  kuvunyiwe futsi sitawushicilelwa mhla ti-02 Inyoni 2016

Kukhishwa kwalelubalobalo kufaka ligalelo kumphumela welisukuhlela lotsi 'Bonkhe bantfu eNingizimu Afrika baphephile futsi nabo beva njalo.’

Lolubalobalo lwebugebengu luyinkhomba lebalulekile yahulumende ekulweni kwakhe nebugebengu ngekuhlanganyela nemimango, tinhlangano tetisebenti kanye nemabhizinisi. Lolubalobalo kufanele kutsi lubukwe ngeliso lekukhula kwelinani lebantfu kanye nesimo setemnotfo.

2.3. IKhabhinethi itfole umbiko lomayelana neMiphumela Yeseshini Ye-12 Yengcungcutsela Yemave Angamalunga Esivumelwano seMhlabuhlangene Sekulwa Nekudaleka Kwelugwadvule (i-UNCCD COP12) lebeyibanjelwe  e-Ankara, eTurkey kusukela mhla ti-12 kuya mhla tinge-23 Imphala 2015.

INingizimu Afrika yacokwa njengalelinye live lelitawuzuza kuloko lokuhloswe yi-UNCCD eluhlelweni lwekusekela, lolutawusita emave kutsi akhe ngekwawo tinhloso tawo tavelonkhe letitawuhambisana netimo tawo kanye netintfutfuko lokuhloswe kucalwa ngato kutsi tentiwe.

Live laseNingizimu Afrika liyakwemukela lokutsi Lesivumelwano sitsintsa emave onkhe kanye nesidzingo sekusita onkhe emave latsintsekile ngalobugwadvule, kwehla kwelizinga lemhlaba kanye nesomiso lokutakwenta kutsi kucinisekiswe kutsi letintfo tiyanakwa nangabe tenteka emaveni nome emhlabeni wonkhe. Loku kutawucinisekisa kutsi kuba nakhukhulelangoco kanye nekwenta ncono budlelwane baseNyakatfo Ningizimu kanye nekusebenta ngekubambisana.

2.4. IKhabhinethi ikuvumile kubamba ngekuhlanganyela Kwengcungcutsela Yemhlaba Yesibili Yekumunyisa Litiko Letemphilo kanye ne-International Baby Food Action Network, kusukela mhla ti-11 kuya mhla ti-14 Ingongoni 2016, ngaphasi kwengcikitsi letsi “Asenteni kutsi sidale simondzawo lesitawusita bomake nebantfwana.”

Loku kukhomba kutinikela kweNingizimu Afrika kulesicelo sekuvikela, kugcugcutela kanye nekusekela kumunyiswa kwebantfwana kanye nekwenta ncono i-ajenda yebantfwana labancane kanye netinswane.

Loku kufaka ligalelo ekufezekiseni yinye yetinhloso tesikhatsi lesidze letiyimfica tetemphilo letibekwe kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe, kunciphisa kushona kwabomake, kushona kwetinswane nebantfwana. Tinhloso Tentfutfuko Letisimeme tiphindze futsi tigcizelele ekwenteni ncono kudla. Lisu Leliphelele Lekucala Kusebenta mayelana Nabomake, Kudla Kwetinswane kanye Nebantfwana Labancane, linenhloso yinye yetinhloso temhlaba wonkhe letisitfupha tekudla kutsi kwandziswe linani labomake labamunyisa bantfwana libele kuphela etinyangeni letisitfupha tekucala lokungenani nga-50% nga-2025.

Kumunyisa umntfwana libele ngulenye yetindlela letincono tekucinisekisa kuphila kwemntfwana. Kumunyisa bantfwana libele ngendlela lephasi ngiko lokubanga kushona kwebantfwana laba-800 000 ngemnyaka (13% wabo bonkhe labafayo) kubantfwana labaneminyaka yebudzala lengaphasi kwemiihlanu kumave lasatfutfuka kanye nesimo lesisetulu sendlala, lokuyinsayeya lenkhulu yetemphilo e-Afrika.

2.5. IKhabhinethi ivumile kutsi Litiko Letemphilo libambe Ingcungcutsela Ye-17 Yemave Ngemave Yemitimba Lelawula Mitsi, kusukela mhla tinge-27 Lweti kuya mhla ti-02 Ingongoni 2016, ngekusebenta ngekuhlanganyela neNhlangano Yemhlaba Yetemphilo (i-WHO). Loku kukhomba kutinikela kwahulumende ekubukaneni netinsayeya tetemphilo temhlaba wonkhe ekusebenteni ngekubambisana kwemitsetfo kanye nekwenta ncono kuphepha, kuphumelela kanye nelizinga lemitsi netisetjentiswa tetekwelapha.

Lenkhundla yekubonisana yemitimba lelawula imitsi yemave langemalunga e-WHO la-194 ihlose kulungisa kulawulwa kwemitsi kanye netisetjentiswa tekwelapha kanye nekutsi kube nekusebenta ngekubambisana kwemitsetfomgomo yekulawula.

Kubamba lengcungcutsela kutawucinisa umtimba wavelonkhe wekulawula                                            imitsi, Umkhandlu Wekulawula Imitsi, kanye netinhlelo temikhicito yetemitsi. Kucocisana kutawuba neligalelo futsi ekusebentisaneni ngekubambisana kanye nekwenta ncono emazinga ekulawula e-Afrika kanye nakummango we-SADC.

Kuphindze futsi kunike live laseNingizimu Afrika kunakwa njengelive lelidlala indzima emhlabeni wonkhe ekulawuleni nasekungameleni imitsi nemikhicito lehambelana nawo. Lelive litawuba nelitfuba lekwakha tinchubomgomo temitsi temave ngemave lengaphindze ibe ligunyakwenta emaveni langemalunga e-WHO.

2.6. IKhabhinethi iphindze futsi yabikelwa ngalamafishane mayelana nenchubekelembili lebekhona mayelana nekucala kusebenta kweMtsetfo  We-11 wa-2014 Wekulawula Kuphatsa Ummango. LoMtsetfo ucinisekisa kutsi kube neluhlelo lolufanako lwekulawula ummango kuyo yonkhe yomitsatfu imikhakha yahulumende kute kugcugcutelwe emagugu esive nemitsetfomgomo lelawula kuphatfwa kwemmango njengekusho kwesigaba se-195(1) seMtsetfosisekelo.

LoMtsetfo wenta kutsi kusungulwe tinhlaka letimbili letibitwa ngekutsi: (i) Lihhovisi Lemazinga Ekulinganisa Nekuhambisana kanye (ii) NeYunithi Yekusita Kusebenta.  Kulandzelwe indlela lemangalisako yekucala kusebenta kwaletinhlaka.

Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa (i-DPSA) lakhe imitsetfo yekucala leyashicilelwa kugazethi mhla ti-15 Kholwane 2016 kutsi ummango uphawule ngayo. Kucocisana kusachubeka emkhatsini weLihhovisi laseNingizimu Afrika Lemazinga Ekulinganisa (i-SABS) kanye naleminye imitimba yavelonkhe kutsi kwakhiwe indlela lesemtsetfweni letawuholela ekusebenteni nasekusunguleni Lihhovisi Lemazinga Ekulinganisa Nekuhambisana.

I-DPSA isachubeka nekucubungula kanye nekusungula luhlakamsebenti lemazinga ekulinganisa nemibandzela, lokufaka ekhatsi indlela yahulumende yekuhlelembisa letawuvumela kutsi kucale kusetjentiswa kwemibandzela lefanele.

2.7. IKhabhinethi itjelwe ngalamafisha mayelana nembiko welubalobalo lalabacele kukhoseliswa ngesikhatsi saBhimbidvwane kuya enyangeni yeNgongoni 2015. IKhabhinethi ukusekele kusungulwa kwelicembu lekusebenta lematiko ngematiko kute kucocisanwe ngekulawula kwaliwa kwekugcina kweticelo talabo labafuna kukhoseliswa kulelive.

LoMbiko ufaka ligalelo ekwatiseni kulawulwa kwalabangena kulelive ngenhloso yekwenta ncono kulawulwa kwalabafuna kukhoseliswa kanye nebabaleki labavela kulamanye emave.

Ngekusho kwelwatiso lolutfolakale kuLuhlelo Lwavelonkhe Lwelwatiso Lwalabangena Kulelive, kunalabasha labacela kukhoseliswa laba-62 159 lababhalisiwe, kunalabo laba-71 914 labhaliswe nga-2014 kanye nalaba-70 010 nga-2013. Ticelo leti-60 640 talabafuna kukhoseliswa tibhalisiwe tasetjentwa taphotfulwa esigabeni Sekuncuma Simo Sebuchamuki emkhatsini waBhimbidvwane nenyanga yeNgongoni 2015. Kuleto ticeloa tasetjentwa: ticelo leti-2 499 tekucela kukhoseliswa tavunywa, kwatsi leti-4 093 taliwa njengatite sisekelo kwatsi ticelo leti-44 048 tkufuna kukhoseliswa taliwa njengatiete sisekelo, letichaphatako netingekho emtsetfweni.

2.8. IKhabhinethi itjelwe ngalamafishane mayelana nenchubekelembili leseyentiwe mayelana neMtsetfosivivinyo Wemtimba Lolawula Iminyele (iBMA), wanga-2016 lowavunywa kutsi ungeniswe ePhalamende mhla tinge-23 Imphala 2015. LoMtsetfosivivinyo wangeniswa kwekucala ePhalamende mhla ti-08 Imphala 2015. Imitselela yetenhlalo netemnotfo, yalokusungulwa kwaloMtimba Wekulawula Iminyele, idzinga kutsi ingeniswe futsi naku-NEDLAC, kantsi loko kwentiwa mhla ti-13 Imphala 2015.

Kwabakhona inchubo lebanti yekubonisana ne-NEDLAC mayelana naloMtsetfosivivinyo emkhatsini wenyanga yeLweti 2015 kanye nenyanga yeNkhwekhweti 2016. Ngamhla ti-12 Inkhwekhweti 2016 umbiko wekuphotfula we-NEDLAC mayelana neMtsetfosivivinyo we-BMA, wanga-2016 wavunywa Likomidi Lekulawula Le-NEDLAC. LoMtsetfosivivinyo wacinisekiswa mhla ti-18 Inkhwekhweti Lihhovisi Lemelulekimtsetfo Wembuso kutsi wetfulwe ePhalamende. IKhabhinethi yanaka kutsi loMtsetfosivivinyo i-BMA, wanga-2016 wetfulwa ngalokulandzelako ePhalamende mhla tinge-25 Inkhwekhweti 2016 kwase kutsi kucocisana kwekucala ngaloMtsetfosivivinyo kwenteka ePhalamende mhla ti-06 Ingci 2016.

IKhabhinethi ivumile kutsi Litiko  Letasekhaya (i-DHA) kanye Nensitakalo YaseNingizimu Afrika Yemalingena (i-SARS) iyiphotfule ngekushesha Isivumelwano Sekuvisisana lephatselene nekunconyelwa etikhundleni kwetisebenti letifanele taka-SARS kutsi tibe seTikweni  Lasekhaya kute teseke kulawulwa kwemnyele lokukhona njenganyalo kanye nekuchumanisa imitamo kusimondzawo semnyele.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Imphahla Yetinhlangano Temmango, wanga-2016. LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Wemphahla Yetinhlangano Temmango, wa-1996 (Umtsetfo we-28 wa-1996), ngekuwenta kutsi uhambisane neligunyakwenta lekubuketa kwemhlaba lokubanti kwalelive.

Ugcugcutela kubusa ngentsandvo yelinyenti kanye nekusetjentiswa ngalokusimeme kwemhlaba wemmango lolawulwa tinhlangano temphahla yemmango egameni lemimango. Ucinisa umtsetfo wetikhungo tekubusa kanye nekwenta ncono kusekelwa kwato ngumbuso. LoMtsetfosivivinyo uhlose kusungula Lihhovisi Letinhlangano Temphahla Yemmango leliphetfwe nguMphatsi Wetinhlangano Temphahla Yemmango.

Imimango itawukhona kutsi itfole, ibe nemphahla iphindze futsi iyilawule ngemphumelelo ngekulandzela umtsetfo losungulwe ngekusebentisa umtfombolusito wemmango kanye nekulawulwa kweluphakelo nekuphatsa tinhlaka, letesekelwa nguhulumende.

3.2. Kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Tindzaba Tebulungiswa, wanga-2016 lohlose kuchibiyela imitsetfo lemnyenti lenemtselela ekwenteni bulungiswa kute kulungiswe tindzaba letibonakalako naletiphatselene nendlela yekwenta tintfo, kucinisekisa kutsi kwentiwa kwebulungiswa ngaphandle kwetihibe yintfo leyo futsi levunyiwe.

Letichibiyelo tenteka ngendlela yekutsi akwenteki kutsi kugcugcutelwe Umtsetfo munye Wekuchibiyela kute kube nemtselela kuletichibiyelo kulemitsetfo lokukhulunywa ngawo. Letichibiyelo tehlukahlukene futsi tingachunyaniswa kuletinhloso letimcoka letilandzelako teLuhlelo Lwekutfutfukisa  Lwavelonkhe, letibitwa ngekutsi kucinisekisa kutsi bonkhe bantfu baphephile futsi nabo bativela njalo ngekubuka luhlelo lwebulungiswa lolutimele kanye  neluhlelo lwebulungiswa kutebugebengu lolungatsatsi luhlangotsi, kubumbana kutenhlalo, kute kufezeke umbuso lotfutfukako, lokhonako nalowenta tintfo ngemfanelo lophatsa takhamuti ngesitfunti kanye nekufakwa etindzabeni tetemnotfo.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika eMhlanganweni Lomkhulu We-71 Wamhlabuhlangene (i-UNGA 71) emkhatsini wamhla ti-13 kuya mhla tinge-26 Inyoni lapha eNew York ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Tinjongo Tentfutfuko Letisimeme: kwenta konkhe kuntjintja umhlaba wetfu.”

Loku kunika emalunga emibuso litfuba lekuhlola kuphumelela kwaMhlabuhlangene, ikakhulu njengenhlangano lesandza kugubha iminyaka lenge-70. Tinkhulumo kulindzeleke kutsi tigcile ekuntjintjweni kwaMhlabuhlangene, lokufaka ekhatsi kuvuseteleka kwe-UNGA, kwenta ncono umsebenti weMkhandlu Wetenhlalo Netemnotfo (I-ECOSOC), kanye nekuntjintja kuMkhandlu Wetekuphepha Wamhlabuhlangene (i-UNSC) kutsi yandzise linani lemave angamalunga esikhatsi lesidze nalawo angamalunga esikhashana.

Loku futsi kutawuba kwekugcina lapho Ban Ki-moon atawube etfula khona inkhulumo yakhe eMhlanganweni Lomkhulu Wemhlabuhlangene njengaMabhalane Jikelele wayo.

4.2. Umbutfo waseNingizimu Afrika Wetemaphoyisa (i-SAPS) utawugubha Lusuku Lwavelonkhe Lwekukhumbula mhla ti-04 Inyoni 2016, kukhumbula onkhe emalunga eMbutfo waseNingizimu Afrika Wemaphoyisa lashona emkhatsini wamhla lu-01 Mabasa 2015 kuya mhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2016, ngesikhatsi asemsebentini alinga kucinisekisa  kuvikeleka nekuphepha eNingizimu Afrika.

5. Tincumo teKhabhinethi mayelana netindzaba letimcoka tanyalo

5.1. IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo ngalokujikijelana ngemavi lokuchubekako emkhatsini wemacembu lahlukahlukene mayelana nendzaba lephatselene neluphenyo lwema-Hawks  etindzabeni letitsintsa baka-SARS. IKhabhinethi icela bonkhe labo labatsintsekako, lokufaka ekhatsi emalunga eKhabhinethi lasetikhundleni letahlukahlukene, kutsi atibambe futsi ayekele kukhuluma tinkhulumo esiveni leticondziswe kunome ngubani lotsintsekako kulendzaba. IKhabhinethi icela bonkhe labatsintsekako kutsi batiphatse ngesizotsa nangendlela lefanele futsi bakhulumisane kahle nangendlela lekhombisa inhlonipho kunekutsi bakhulume etinkhundleni tesive.

5.2. IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Zuma ekuvakaliseni kuyetsemba ngalokuphelele Indvuna Yetetimali, kanye nalamanye emalunga lahlukahlukene eKhabhinethi, temabhizinisi, Tinhlangano Tetisebenti kanye netinhlangano temmango, beyenta umsebenti lomuhle kakhulu  ekwakheni sitfombe sekutsembeka emnotfweni wetfu kubatjalitimali balelive nakulabo bemave angephandle. IKhabhinethi icele bonkhe labatsintsekako kutsi bahloniphe futsi babambisane netinhlaka tembuso letinikwe umsebenti wekuticinisekisa kugcinwa kwemtsetfo.

5.3. IKhabhineti iyachubeka ngekwenta konkhe lokusemandleni kuvikela umnotfo, kanye nemsebenti lobalulekile wentfutfuko tinhlaka letingaphasi kwahulumende letitfweswe umtfwalo wekutsi tiwente. Onkhe ema-ejensi embuso anemtfwalo wekutsi ente loko lagunyatwe kutsi akwente ngendlela yekutsi akutsikameteki umsebenti wahulumende nome akubi nemtselela lomubi emnotfweni welive.

5.4. Mengameli Jacob Zuma uhambele Ingcungcutsela Yesitfupha yaseTokyo Yemave Ngemave Lemayelana Nentfutfuko Yase-Afrika (i-TICAD VI) lebeyibanjelwe lapha eNairobi, eKenya kusukela mhla tinge-27 kuya mhla tinge-28 Ingci 2016. Loku kwaba kwekucala ngca kutsi i-TICAD ibanjelwe e-Afrika kusukela yasungulwa nga-1993.

I-TICAD-VI  inike Tinhloko Tembuso kanye naboHulumende base-Afrika litfuba lelibalulekile kutsi beluse inchubekelembili kanye nekucala kusebenta kwetivumelwane taphambilini te-TICAD lokuhloswe ngato kugcugcutela ngekushesha kukhula kanye nentfutfuko e-Afrika.

I-TICAD-VI iphindze futsi yabakhona ngemnyaka wekucala kwekusebenta kwema-ajenda entfutfuko yesifundza kanye newemhlaba wonkhe, labitwa ngekutsi yi-Ajenda Ya-2030 Yentfutfuko Lesimeme kanye ne-Ajenda Ya-2063 kanye neLisu Lekucala Kusebenta kwawo Kweminyaka Yekucala Lelishumi. Ngekuhambisana ngalokuphelele nalama-ajenda entfutfuko, i-TICAD VI icocisane ngetingcikitsi tetindzaba livekati lase-Afrika lelibukene nato kusukela ngemhlangano wekugcina we-TICAD-V lebewuseYokohama, eJapan nga-2013. Loku kufaka ekhatsi tetimboni, temphilo, kanye netekusimama kutenhlalo.

IKhabhinethi iyasemukela setsembiso saNdvunankhulu Shinzo Abe lesitsi live laseJapan litawugcogca tigidzi tetigidzi letinge-$30 kumkhakha wetikhwama tetimali tangasese nakuhulumende itotitjala lapha e-Afrika kuleminyaka lemitsatfu letako kute kukhutsatwe kwakhiwa kwesakhiwonchanti e-Afrika.

Lenhlanganiso ibambe tinkhulumiswano letibanti naletijulile mayelana nemkhakha welutjalotimali lwangasese, kugucula iminotfo yase-Afrika ibe yetetimboni, kudala tinhlaka temnotfo letisimeme, tetemphilo kanye nekuvikela kubhebhetseka kwetifo letifanana nabo-Ebola ne-Zika, kulwa nebuphekulasikhuni, kufundzisa nekuhlomisa lusha loluphuye kakhulu nekuluvikela kutsi lungahehwa ngemacembu etidlamlilo newebuphekulasikhuni.

Tinhloko tembuso kanye nahulumende bayakugcizelela kutinikela kwabo ekuchubekeni ngekucinisa tinchubo te-TICAD ngekulandzela imitsetfomgomo yekungafihli lutfo kanye nekufaka wonkhe wonkhe, kucocisana nalabatsintsekako labamihibahiba, kuhambisana nema-ajenda ase-Afrika aphambilini, kugcila kakhulu etintfutfukweni letitsintsa bantfu, kanye nekucala kutisebentisa ngemphumelelo ngekusebentisa tindlela letifaka ekhatsi kulandzelela kubuka losekwentiwe.

5.5. Tehlakalo tebuhlanga letishiwo ngesikolo semantfombatana iPretoria High School for Girls tiyasikhatsata. IKhabhinethi iyasidvumisa sibindzi salabafundzi sekuveta lobuhlanga kanye nekubandlulula lokwenteka kulesikolo. Mbambamba labafundzi batishikashiki tengucuko kutenhlalo, letidzingekako ekususeni live lakitsi kumkhuba lomubi waphambilini wekubandlulula balisondzete kuleto tinjongo letenta iNingizimu Afrika ibe live lelibumbene kakhulu. Sicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphane futsi babumbane ekulweni nebuhlanga lobusehlukanisako esiveni setfu. Live lakitsi lelibuswa  lelibuswa ngentsandvo yelinyenti lwakhiwe ngekuhloniphana kanye nasekuvumelaneni.

5.6. Sihlanganyela netigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika ngekuhalalisela Licembu laseNingizimu Afrika ngekusebenta kahle kakhulu Emidlalweni yema-Olympikhi yanga-2016 lebeyibanjelwe eRio. Lelicembu lente lelive kutsi litigcabhe ngekutsi liphumelele kutfola tindondo letilishumi emidlalweni leyahlukahlukene, lokufaka ekhatsi tindondo tegolide letimbili. Kusebenta ngekutikhandla lokukhulu lokwentiwe nguWayde Van Niekerk ngekuphumelela kutfola igolide ku-400m waphindze wephula lirekhodi lemhlaba, kanye nekugijima ngekutimisela kwentfombi yetfu lesiyitsandza sonkhe Caster Semenya ku-800m ngeke sikukhohlwe etingcondvweni tetfu.

5.7. IKhabhinethi ihalalisela bantfu baseNingizimu Afrika kanye ne-IEC ngendzima labayidlalile ekucinisekiseni kutsi luhamba ngemphumelelo Lukhetfo Lwabohulumende Basekhaya. Kulo lonkhe lelive, emakhansela ahlangene akhetsa bosodolobha, bosomlomo kanye nabososiswebhu labakhulu. Lokhu kuwufakazi bekutsi lulawulo lwentsandvo yelinyenti luyasebenta.

IKhabhinethi igcugcutela takhamuti kutsi tichubeke titimbandzakanye kuMakomiti Emawadi kanye nakuletinye tindlela lokufaka ekhatsi imimango lekubohulumende bendzawo.

5.8. Lesimemetelo setigidzi tetigidzi le-R1, 5 tenhlawulo lekhokhwe baka-ArcelorMittal, bakhiciti bensimbi labakhulu balelive, ngekuhlanganyela ekuvumelaneni ngekutsengisa imphahla ngalokungekho emtsetfweni embonini yetinsimbi yinhlawulo yinye lenkhulukati lehlawuliswe inkampani yinye yemitimba lebukene netekucudzelana kutebhizinisi.

Lenkampani iphindze futsi yatibophelela, njengencenye yalenhlawulo, kutjala timali letitigidzi tetigidzi leti-R4,6 njengemali yekucala umsebenti lomusha wekwenta ncono tikhungomkhicito tayo kanye nekwenta ncono lizinga lekucudzelana. Lenhlawulo iphindze ifake ekhatsi indlela yekubeka intsengo etimphahleni emkhicitweni wensimbi lesicabati walenkampani sikhatsi seminyaka lesihlanu.

Loku kuyincenye yekulwa nekuchashatwa kwemandla emakethe kanye nekubeka intsengo yemphahla lengekho emtsetfweni lokusento lesilimata umnotfo, lesibanga tindleko letingakadzingeki emafekthri kanye nekufaka imisebenti engotini. Hulumende solomane usatinikele ekugcugcuteleni kukhula kwemnotfo lokuholwa lutjalotimali, hhayi kungakhulu kutemnotfo lokubangwa kuhlangana lokungekho emtsetfweni.

5.9. Sicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emanti ngekucophelela futsi bawonge, ngekusebenta ngekubambisana singenta siciniseko sekutsi kuba nekuphakelwa kwemanti lokusimeme futsi sivikele takhiwonchanti tetfu letimcoka.

Kunetimo tesomiso letisolomane tichubeke njalo etincenyeni letehlukene talelive nyalo seyiGauteng leseyitsintsekile njengaloku Luhlelo Lwemfula iVaal selungaphasi kwekucindzeteleka lokukhulu.

Kubukana nalesimo lesesikhona, Litiko Letemanti kanye Nekuhanjiswa Kwekungcola lisebentisana neNhlangano Yabohulumende Bekhaya (i-SALGA), Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netendzabuko (i-CoGTA) kanye nabomasipala selitawubeka imikhawulo macondzana nekusetjentiswa kwemanti e-Ekurhuleni, eJozi, eTshwane kanye naseMogale City.

Kuphakelwa kwemanti emadolobheni kutakwehliswa nga -15% bese kutsi kuphakelwa kwemanti ekunisela kona kwehliswe -20%. Lemikhawulo ayigwemeki futsi itawuhlala isebenta kute kongiwe kuphakelwa kwemanti lesimo sidzimate sibe ncono.

5.10. Loko lokutfolwe yi-Mid-Year Population Estimates beLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-Stats SA) kukhombisa kutsi linanibantfu laseNingizimu Afrika lenyuke lafinyelele etigidzini letinge-55.9 tebantfu labanesikhatsi sekuphila seminyaka lenge-62 kantsi kushona kwetinswane kona kulinganiselelwa ku-33.7 kulabatelwe baphila laba-1 000.

IKhabhinethi beyikhatsatekile ngekwenyuka kwelizinga lesandvulelangculazi (i-HIV) kusukela ku-12.2% kulomnyaka lophelile kwaya ku-12.7% ngemnyaka wa-2016 lokulinani lebantfu lelilinganiselwa kubantfu labatigidzi leti-7.03 labaphila ne-HIV.

IKhabhinethi incusa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane nahulumende kuvikela kutsi kungabi nekusuleleka lokusha ngekutsi bantfu bahlolwe lokungenani kanye ngemnyaka, temacansi batente ngendlela lephephile bese kutsi emadvodza nebafana basilalele lesicelo sekutsi bayibuke indzaba yekuyosoka ngekwetemphilo.

5.11. IKhabhinethi isivile sincumo seNKantolo Yemtsetfosisekelo mayelana neMtsetfo Wekuchibiyela Emalungelo Ekwabiwa Kwemhlaba, lesentiwa nga-2014, kute kuvulwe futsi inchubo yalelive yekwabiwa kwemhlaba.

INkantolo inike iPhalamende iminyaka lemibili kutsi iwakhe futsi lomtsetfo nome iphasise Umtsetfo lomusha. Lesincumo sisho kutsi ngeke kube neticelo letisha letitawufakwa kudzimate kuphasiswe Umtsetfo lomusha lotawuphindza futsi uvule kufakwa kweticelo.

IKhomishini Yemalungelo Ekwabiwa Kwemhlaba itawube inemhlangano nebetidzaba kuhlahla indlela leya embili mayelana nalesincumo.

5.12. INingizimu Afrika itawube ibambe Ikhongolose Ye-35 Yemave Ngemave Yesayensi Yesimomhlaba lapha e-Cape Town International Convention Centre kusukela mhla tinge-27 Ingci kute kube mhla ti-04 Inyoni 2016.

LeKhongolose ihlose kufaka ligalelo ekwenteni ncono lucwaningo lolusisekelo kanye nalolo cwaningo lolusetjentiswa kutesayensi yesimomhlaba. Lomcimbi utawukhombisa ngesayensi yesimomhlaba yalesifundza ledvume emhlabeni kanye nemagugu esimomhlaba kanye netindzawo tesimomhlaba letingabukwa. Tinsayeya tesayensi yesimomhlaba kulesifundvo nato titawuhlolwa.

5.13. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini kanye nakubangani beNdvuna yeKhabhinethi yaphambilini kanye naNdvunankhulu waphambilini waseMphumalanga Kapa, Umfundisi Arnold Makhenkesi Stofile. Umfundisi Stofile bekangumakadzebona wesishikashiki setepolitiki lotimbandzakanye kuto tonkhe tinsika temzabalazo waseNingizimu Afrika, kusukela kumshoshaphasi nasekugcugcuteleni bantfu, kuya ekuvelaneni kwemave ngemave kanye nasekwakheni ngekwemtsetfo tinhlaka tahulumende.

Ikhabhinethi ivakalisa futsi kudzabuka kwayo emindenini yemalunga eMbutfo waseNingizimu Afrika Wetekuvikela lashone engotini yebhasi lapha eClarens eFreyistata.

IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Jacob Zuma ekutfumeleni imilayeto yekuvelana naMengameli Sergio Mattarella, Hulumende kanye nebantfu baseItaly ngemuva kwekutamatama kwemhlaba lokwenteke lapha enkhabeni yelive laseItaly, lokuholele ekushoneni kwetakhamuti kanye nekudaleka kwemonakala lomkhulu emadolobheni lamanyenti. Sifisela futsi labo labalimele kwelulama masinyane.

6. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

6.1. IKhabhinethi icocisene mayelana nekucashwa kwemalunga eBhodi yaseNingizimu Afrika Yetindlela Tasemoyeni (I-SAA) yakuvuma kucashwa kwalaba labalandzelako:

a) Make Duduzile Cynthia Myeni (uphindze futsi wacashwa njengaSihlalo);
b) Make Mmakeaya Magoro Tryphosa Ramano (Lisekela laSihlalo akasiye umcondzisi losesigungwini);
c) Make Bajabulile Swazi Tshabalala (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse);
d) Make Thandeka Nozipho Mgoduso (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse);
e) Make Nazmeera Moola (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse);
f) Mnu. Akhter Hoosen Moosa (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse);
g) Make Gugu Sepamla (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse);
h) Mnu. Siphile Buthelezi (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse);
i) Mnu. Peter Holmes Maluleka (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse);
j) Mnu. Mzimkulu Malunga (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse);
k) Dkt Martha Mbatha (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse); Kanye
l) NeMnu. Peter Tshisevhe (akasuye umcondzisi losesigungwini lesiphetse).

Indvuna Yetetimali itawubamba umhlangano nalamalunga eBhodi lamasha kute awakhombe indlela ngelisu lekuba ngumnikati welutjalotimali.

Imibuto icondziswa ku:
Donald Liphoko
Makhalekhikhini: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore