IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ama-31 kuRhoboyi wee-2016

1. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

1.1. UMengameli u-Jacob Zuma udose phambili isiqhema sikarhulumende weSewula Afrika emHlanganweni weHlandla lama-36 weenHloko zamaZwe weHlangano yokuThuthukisa  i-Afrika engeSewula (i-SADC) owabanjwa mhlana ama-30 ukuya nakama-31 kuRhoboyi wee-2016 ngaphasi kommongo othi: “UkuKhuthalela iTjalomali kuMthangalasisekelo wamaNdla oNzinzileko kumaBubulo we-SADC eHlangene nePumelelo yesiFunda”.

UMhlangano utjheje isidingo sokukhuphula amabubulo nomthangalasisekelo ukuqinisa itjhebiswano nokurhwebelana kwamazwe ngomnqopho wokuthobela i-ajenda enzinzileko yokuthuthukiswa kwe-SADC.

Mayelana nezepolitiki nezokuphepha ngesifundeni, kwatjhejwa imikhakha yomthethosisekelo, amatjhuguluko weminyango yombuso nezokuphepha emBusweni we-Lesotho, ukubuyisana kwesitjhaba, ukuphunyeleliswa kwetlhatlha lokusebenza le-SADC e-Madagascar nemikhulumiswano yesitjhaba yokulungiselela amakhetho welizwe e-Democratic Republic of the Congo.

IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Jacob Zuma ekuthokozeni imiBuso emaLunga we-SADC ngethemba elitjengisileko lokha nayikhetha iSewula Afrika ukuba nguSihlalo olandelako we-SADC kusukela ngoRhoboyi wee-2017.

1.2. IKhabinethi yemukele itjalomali elimlando lamabhiliyoni ali-R11 elinikelwe yi-Beijing Automobile International Corporation (i-BAIC) ukuvula iziko lokukhiqiza iinkoloyi esiZindeni sokuThuthukisa amaBubulo se-Coega.

Isivumelwanesi singesikhulu setjalomali kezeenkoloyi e-Afrika eminyakeni ema- 40 edlulileko begodu siqinisa ilizwe lekhethu njengendawo ekhamba phambili lapho kungatjalwa khona iimali kubakhiqizi benkoloyi ephasini zombelele.

Lokhu kukghonakaliswe bujamo bemithethomgomo yeSewula Afrika esekela iHlelo lokuKhiqizwa kweenKoloyi neTuthuko edose abakhiqizi beenkoloyi ephasini zombele.

Itjalomali le-BAIC limphumela weForamu yeTjhebiswano le-China ne-Afrika (i-FOCAC) egade ibanjelwe eJwanasbhege ngoNobayeni wee-2015, lapho uMengameli u-Jacob Zuma noNdunakulu we-China u-Xi Jinping batlikitle iimvumelwano ezingasingaphasi kezima-26 ezilinganiselwa kumabhiliyoni ali-R100.

Iphrojekthi le ibeka isifunda sePulamanga Kapa ebujameni obuhle njengesikhungo esikhiqiza iinthuthi begodu sinekghono lokunabisa ithungelelwano lokuthengisa iingcenye zemikhiqizo, ukuvula imisebenzi nokuthuthukiswa komnotho.  Kulindelwe ukuvulwa kwemisebenzi yamambala ezii-2 500 kunye nengaphezu kwezii-10 000 engakanqophi.

Ekuthomeni komnyaka lo ikhamphani yakwa-Toyota yamemezela ukukhiqizwa kwemihlobo ye-Toyota Hilux etjha ne-Fortuner njengengcenye yetjalomali lamabhiliyoni asi-R6.1 kanti i-BMW izokwakha itjhabhu yesimanjemanje ekhiqiza imizimba yeenthuthi ngamaBhiliyoni asiThandathu wamaRanda.

Lelitjalomali lisiza ukunabisa amaqaloqangi wethu welizwe loke ekuvuseleleni ukukhula komnotho, ukubulunga umnotho esinawo Njenganje nokungezelela ukuvulwa kwemisebenzi.

1.3. IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kweZiko leKoporasi yeeMali yaboMma beeNdaweni zemaKhaya kezoboKghwari nemisebenzi yeZandla lokuthoma elivulwe nguNgqongqotjhe wezokuThuthukisa iiNdawo zemaKhaya  nokuBuyekezwa kweNarha uGugile Nkwinti. IZiko leMzansi leKoporasi yeeMali lobuKghwari nemisebenzi yeZandla, elatloliswa ekuthomeni kwalomnyaka, lizakusebenza njengebhanga ukusiza abasebenzi bobukghwari bemakhaya abamalunga wamakoporasi esele ahlonyiwe KwaZulu-Natala, ePumalanga Kapa, e-Limpopo neMpumalanga.

Leliziko lisiza abomma ukufikelela ihlelo lemiRholo leliZweloke, iinsetjenziswa ezizilawulako, indlela enqophileko yokutlola imibiko nezakusiza amalunga ukuthenga nokubhadela emazikweni athengisako, kuma-ATM namanye amaziko weemali wamakoporasi eSewula Afrika zombelele. Eminye yemiphumela eqakathekileko yesekelo elinikelwako lifaka hlangana ukufunyanwa kweentifikedi zokutloliswa zangokomthetho, ama-akhawundi webhanga, iintifikedi zebhadelontela nobufakazi bokutjhebisana namamakethe amatjha wangaphakathi newangaphandle kwemikhawulo yelizwe.  Amano la ayingcenye yomzamo ohlanganyelweko wokuthuthukisa abomma beendaweni zemakhaya ngamakghonofundwa ngelwazi lokutlama amabubulo aphumelelako.

1.4. Ukuhlonywa komThethokambiso we-50/50 nguNgqongqotjhe wezokuThuthukisa iiNdawo zemaKhaya  nokuBuyekezwa kweNarha, kuveze iplasi yokuthoma ingena esigabeni sokuthoma seTlhatlha lomThethokambiso wokuQiniswa kwamaLungelo wabaNtu abaSebenza ngeNarha KwaZulu-Natala.

Iplasi ye-Westcliffe yamahekthara ama-514 inomoba omahekthara ama-270, amahekthara ali-140 yeenhlahla zepopliri namahekthara ali-10 wetoni yekhabitjhi esezelwako. Lesisivumelwano sizakusiza abasebenzi nabanini maplasi batjhiyelana ngobunini bebubulo elikuMasipala wendawo yeMshwathi, hlanu kwe-Greytown.

Hlangana nokhunye, umthethokambiso lo unqophe ukuphumelelisa ubunini bepahla kubasebenzi bemaplasini ngakelinye ihlangothi kunqotjhwe ukutjhugululwa  indlela yobunini benarha ngelizweni ngokunikela abasebenzi babe namatjhere emabubulweni wezokulima. Itlhatlha lomThethokambiso we-50/50 linqophe ukuthuthukisa amatjhuguluko womkhakha wezokulima.

1.5. IsiFundo mayelana neTjhuguluko leeMbikiindaba zamaphephandaba somnyaka wee-2016 esabanjwa mNyango wezokuThintana kukhulunyiswana ngamatjhuguluko nokutjhebisana kwemikhakha ehlukileko kezeembikiindaba zelizwe kwanikela abasebenzisani beembikiindaba ithuba lokukhulumisana ngokutjhugululwa kweembikiindaba zelizwe, ukuziphendulela namaqaloqangi kokusenbenzisana kwemikhakha ehlukahlukeneko.

Ikhonferensi le, egade iqalene nethungelelwano loke kezokuthenga nokuthengisa emaphephandabeni, ukusukela kubanini ngokugadangisa, ukusatjalaliswa, irhubhululo nokukhangisa kuzakukhutjhwa iphepha lemibono elikhambisana namatjhuguluko weembikiindaba zakade nezesikhathi sanamhlanjesi eSewula Afrika.

1.6. ISewula Afrika igidinga iNyanga yezeVakatjho ngoKhukhulamungu ngaphasi kommongo othi: “iVakatjho Labo Boke” ngomnqopho wokuhlumisa umnotho wezevakathjo welizwe omuhle kiwo woke amaSewula Afrika.

IKhabinethi ikhuthaza woke umuntu ukubambisana ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana kupheliswe zoke iinqabo ezikhandela ukufikeleleka kwezevakatjho begodu amaSewula Afrika woke anikelwe ithuba lokukhuthaza ikareko yokuvakajtha babone ilizwe lekhethu elikarisako nelihle.

1.7. Senza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika bona agidinge amasiko ahlukahlukeneko weentjhaba zekhethu njengalokha ilizwe likhumbula iNyanga yamaGugu ngoKhukhulamungu ngaphasi kommongondaba othi: “AmaGugu Ababantu neenKutani: iLifa lethu eliPhilako”.

AmaSewula Afrika akhuthazwa ukuzikhakhazisa ngelifa lethu eliphilako babambe indima ebonakalako ekuqiniseni, ukulikhuphula nokulibulunga. Kuqakathekile bonyana thina njengesitjhaba sithabele amaGugu wethu aPhilako emikhakheni yoke yomphakathi.

Isikhumbuzo sanonyaka singesama-20 selokhu kwamenyezelwa iLanga lamaGugu ngomnyaka we-1996 begodu kufuze sisebenzise ilangeli ukumumatha amagugu wethu esabelana ngawo ukwakhelela ituthuko yethu ukusukela ngomnyaka we-1994 ekwakheni iSewula Afrika etjha ebumbeneko.

1.8. IKhabineth ibikelwe  ngeNyanga yabaSebenzi bomBuso emnyakeni wee-2016 ngoKhukhulamungu ngaphasi kommongondaba othi “imiSebenzi yomBuso eThuthuka ngokuHlanganyelako: UkuRagela imigomo yeBatho Pele ezingeni eliPhezudlwana ngomNqopho wokuragela  imiSebenzi yomBuso Phambili”.

Ukukhunjulwa kweNyanga yabaSebenzi bomBuso kwanonyaka kwenzeka phakathi nehlandla lesihlanu lokuphatha kukarhulumende begodu ngemva kwenyanga kudlule amaKhetho karhulumende weendawo zemakhaya. Lelihlelo elizokudosa inyanga yoke liyingcenye yeQhinga lokuVuselela i-Batho Pele elinqophe ukwakha kabutjha ipatho ehle, umdlandla, ukuzikhakhazisa nokusebenza ngefanelo kwabasebenzi bombuso ekuletheni izenzelwa zomphakathi.

Abasebenzi bembusweni kurhulumende mazombe bazakusebenzisa lenyanga ukuthintana nokukhulumisana nezakhamuzi nabanye ababambisani bombuso mayelana nesidingo sokulethwa kwezenzelwa ngendlela elungileko. Lokhu kuyingcenye yokuqinisa ukuphunyeleliswa komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) ngokufaka isandla ekwakheni ilizwe eliphumelelako nelibamba indima yetuthuko namatjhuguluko.

1.9. IVeke yemiSebenzi yamaZiko we-Thusong yamiNyaka yoke  ukusukela mhlana ali-19 ukufikela nakama-23 kuKhukhulamungu wee-2016 izakubanjwa ngaphasi kommongondaba othi “AmaZiko wemiSebenzi ye-Thusong – UkuRagela imiSebenzi yomBuso Phambili: Simunye, Siyatjheja, Siyasiza”. Leveke iveza ilwazi likarhulumende, iinsetjenziswa, namathuba akhona emaZikweni wemiSebenzi ye-Thusong elizweni mazombe. Kuneminyanya ehleliweko yokugidinga leveke nokutjheja ipumelelo yalamasentha ukusukela nakatlanywako ngomnyaka we-1999.

1.10. URhulumende uhlome itshwayo neqhinga lezokuthintana lomTlamo we-NDP. Itshwayo elibonwako le-NDP lizakuhlanganisa belihlathulule nemizamo karhulumende yokuthintana neragelophambili ngokuphunyeleliswa kwe-NDP ngokusetjenziswa kwetshwayo elaziwako.

2. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1. IKhabinethi ivumele indlela yeSewula Afrika engameleko yokuzibandakanya ku-G20 yanonyaka elawulwa yi-Ofisi kaMengameli we-China, eyamukele isihloko esinabileko sokusebenzela “umNotho wePhasi wamAno, onoMdlandla, oHlangeneko noFaka Phakathi  umNotho wePhasi”.

Umnqopho omkhulu we-G20 kungezelela itjhebiswano lamazwe ngomnqopho wokuvuselela ihlelo lomnotho wephasiloke, ukuletha ukunzinza nokuqinisa ukulawulwa komnotho ephasini.

UMengameli u-Jacob Zuma uzakukhambela umHlangano we-G20 e-Hangzhou, e-China mhlana ama-4 ukufikela nakama-5 kuKhukhulamungu wee-2016. Ukuzibandakanya kweSewula Afrika ku-G20 kunikela amano nenembombono ekutlameni umthethomgomo wezomnotho weentjhabatjhaba ozakuba nemiphumela yemikhulumiswano emihle ngeSewula Afrika, i-Afrika namazwe asathuthukako. Kuzakuba ngekokuthoma umHlangano we-G20 ukhanjelwe sibalo esiphezulu samazwe asathuthukako.

2.2. Ukukhutjhwa kwamiNyaka yoke kweemBalobalo zokuPhulwa komThetho wee-2015/16, ezisuselwa kumininingwana emayelana nobulelesi obubikwa eentetjhini zesipholisa begodu leziimbalobalo zivunyelwe begodu zizakukhutjhwa mhlana ama-2 kuKhukhulamungu wee-2016.

Ukukhutjhwa kweembalobalo kusiza ngeqhinga lomphumela wokobana ‘Boke abantu eSewula Afrika bahlala begodu bazizwa baphephile’.

Iimbalobalo zobulelesi zilitshwayo eliqakathekileko likarhulumende lokulwisana nobulelesi ngokubambisana nomphakathi, iinhlangano zabasebenzi namabhizinisi. Iimbalobalo kufuze zizwisiseke mayelana nokukhula kwesibalo sesitjhaba nobujamo bezomnotho.

2.3. IKhabinethi ifumene umbiko wemiPhumela weKhonferensi yeHlandla leTjhumi namBili yeeNhlangano zesiVumelwano seHlangano yeenTjhabatjhaba oLwisana nokuKatjwa kwamaHlathi (i-UNCCD COP12) obanjelwe e-Ankara, e-Turkey ukusukela mhlana ali-12 ukuya nakama-23 kuSewula wee-2015.

ISewula Afrika ikhethwe njengelinye ilizwe labazuzi behlelo leminqopho ye-UNCCD, elizakusiza amazwe ukutlama iminqopho ekhambisana nobujamo belizwe namaqaloqangi wetuthuko.

ISewula Afrika yemukela ubutjhabatjhaba besivumelwano nesidingo sokusiza woke amazwe anomraro wokukatjwa kwamahlathi, ukurhurhuleka kwequlwani nesomiso okuzakuqinisekisa bonyana iintjhijilwezi ziyatjhejwa nazenzekako elizweni nephasini mazombe. Lokhu kuzakuqinisekisa ukuhlanganyela nokuthuthukisa itjhebiswano lamazwe weTlhagwini neweSewula.

2.4. Ikhabinethi yemukele ukubanjwa ngokuhlanganyela kweKhonferensi yesiBili yokuMunyisa ehlelwe mNyango wezamaPhilo neThungelelwano lokuGoma kwabeNtwana leenTjhabatjhaba, ukusukela mhlana ali-11 ukufikela nakali-14 kuNobayeni wee-2016, ngaphasi kommongondaba othi “Asitjaleni ekwakheni ubujamo obuvumela ukukhululeka kwabantwana nabomma”.

Lokhu kutjengisa ukuzibophelela kweSewula Afrika ukuqinisa isimemezelo sokuvikela, ukukhuphula nokusekela ukumunyisa nokuqinisa i-ajenda yokugoma kwamasana nabantwana abancani.

Lokhu kusiza ekufikeleleni emnqopheni wezamukwehlisa izinga lokuhlongakala kwabomma, kwamasana nabentwana. ImiNqopho yeTuthuko igandelela ukuqakatheka kokugoma okungcono. IQhinga eliHlangeneko lokuPhumelelisa ukuGoma kwaboMma, amaSana nabeNtwana, linomgomo munye kesithandathu ephasini bonyana kukhutjhulwe amazinga  wokumunyisa amasana eenyangeni ezisithandathu zokuthoma okungaenani ngamaphesenti ama-50% ngaphambi kokufika komnyaka wee-2025.

Ukumunyisa kungenye yeendlela ezingcono zokuqinisekisa ukukhula kuhle nokuphila  komntwana. Ukungamunyiswa kwamasana ngefanelo kubangela ukuhlongakala kwamasana azii-800 000 (okumaphesenti ali-13% wakho koke ukuhlongakala) hlangana nabantwana beminyaka engaphasi kwemihlanu emazweni athuthukako nokurhagala kobulwele bendlala okusitjhijilo esikhulu esiqalene nezamaphilo e-Afrika.

2.5. IKhabinethi ivumele umNyango wezamaPhilo ukubamba iKhonferensi ye-Hlandla le-17 yeenTjhabatjhaba yokuLawulwa kweenHlahla, ukusukela mhlana ama-27 kuSinyikhaba ukufikela nakama-2 kuNobayeni wee-2016, ngokubambisana neHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO). Lokhu kutjengisa ukuzibophelela kukarhulumende ekuqalaneni neentjhijilo zezamaphilo ephasini nekuhlanganiseni imileyo nokwenza ngcono ukuphepha, ukusebenza ngefanelo nekhwalithi yeenhlahla neensetjenziswa zokwelapha.

Leforamu yemikhulumiswano yezokwelapha nokulawulwa kwekomiti elawulako yamazwe amalunga we-WHO ama-194 nokuhlanganisa imigomo elawulako.

Ukubamba lomhlangano kuzakuqinisa iimphathimandla ezilawula iinhlahla, umKhandlu oLawula iinHlahla namahlelo wemikhiqizo yezokwelapha. Lemikhulumiswano izakusiza ngokuhlanganisa nokukhuphula amazinga wokulawula e-Afrika neHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC).

Inikela godu iSewula Afrika ukuhlonitjhwa njengombambisani ephasini ekuhloleni nekutjhejeni iinhlahla nemikhiqizo ekhambisana nazo. Ilizwe lizakuba nethuba lokuzibandakanya ekutlanyweni kwemithethomgomo yeenhlahla yephasi ezakukateleleka kumazwe amalunga we-WHO.

2.6. IKhabinethi ibikelwe ngeragelophambili elenziweko ngokuphunyeleliswa komThetho wokuLawulwa kwemiSebenzi yomBuso, Nomboro 11 wee- 2014. Lomthetho utlama ikambiso efanako yokulawulwa kwemisebenzi yomBuso kumikhakha yomithathu karhulumende nokukhuphula nokudephisa iimfundiso nemigomo elawula imisebenzi yomBuso ngokwesigaba 195 (1) yomThethosisekelo.

LomThetho uqalelela ukutlanywa kwezakhiwo ezimbili ezibizwa: (i) i-Ofisi yamaZinga nokuThotjelwa kunye ne (ii) iYunithi yeSizo leThekhnikhali. Kuquntwe ukusebenzisa indlela yokwakhela ekutlanyweni kwalamayunithi.

UmNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha (i-DPSA) yabuthelela isethi yokuthoma yemithetholawulo eyakhutjhelwa emphakathini kugazede mhlana ali-15 kuVelabahlinze wee-2016. Itjhebiswano liyaraga hlangana neZiko eliHlahluba amaZinga wemikhiqizo leSewula Afrika namanye amaziko abeka amazinga welizwe loke ukutlama iinlinganiso zomthetho ezizakusiza ekusebenziseni ukutlanywa kwe-Ofisi yamaZinga nokuThotjelwa.

I-DPSA nayo iphenya begodu izokutlama itlhatlha lekambiso namazinga, kufaka hlangana ukutlanywa kweendlela zokulawula ezizakukhambisana nokuphunyeleliswa kwekambiso efaneleko.

2.7. IKhabinethi ibikelwe ngombiko weembalobalo zabakhoseliswa zesikhathi sokuthoma kuTjhirhweni ukufikela kuNobayeni wee-2015. IKhabinethi isekele ukuhlonywa kwesiqhema seminyango ehlukahlukeneko ngomnqopho wokukhulumisana ngobujamo babakhoseliswa abalelwe nemvumo.

Lombiko usiza ekulawulweni kwabafuduki kukhutjhulwe ukulawulwa kwabafuduki nababawa ukukhoseliswa.

Ukuya ngokwelwazi elifunyenwe eHlelweni leLwazi ngabaFuduki, abakhoseliswa abatjha abazii-62 159 batloliswa, nakumadaniswa nabazii-71 914 abatloliswa ngomnyaka wee-2014 nabazii-70 010 ngomnyaka wee-2013. Kwatjhejwa iimbawo ezii-60 640 zabakhoseliswa abatlolisiweko babekwa ezingeni lokuTjhwa kweemBawo zabaKhoseliswa hlangana noTjhirhweni  noNobayeni  wee-2015. Hlangna neembawo ezaquntwako: kwaphasiswa iimbawo zabakhoseliswa ezizii-2 499, ezizii-4 093 zararhwa njengezinganaqiniso kanti ezizii-44 048 zararhwa njengezinganaqiniso, nezinobukhwabanisi nokuhlukumeza.

2.8. IKhabinethi yabikelwa ngeragelophambili eyenziwe ngomThethomlingwa wokuLawula imiKhawulo (i-BMA) Bill, wee-2016 ovunyelwe ukudluliselwa ePalamende mhlana ama-23 kuKhukhulamungu wee-2015. UmThethomlingwa lo wethulwa ePalamende kokuthoma mhlana abu-8 kuSewula wee-2015. Imithelela yezehlalakuhle nezomnotho mayelana nePhiko eliLawula imiKhawulo elijanyelweko, yakatelela bonyana yethulwe godu ku-Nedlac, lokhu kwenziwa mhlana ali-13 kuSewula wee-2015.

Kwaba khona imikhulumiswano edephileko e-Nedlac mayelana nomThethomlingwa hlangana noSinyikhaba wee-2015 noMrhayili wee-2016. Mhlana ali-12 kuMrhayili wee-2016 umbiko wokugcina we-Nedlac mayelana nomThethomlingwa we-BMA, wee-2016 waphasiswa yiKomiti yezokuPhatha e-NEDLAC. UmThethomlingwa waqinisekiswa mhlana abu-18 kuMrhayili wee-2016 yi--Ofisi kaMeluleki ngezomThetho womBuso oyiHloko bonyana wethulwe ngePalamende. IKhabinethi itjheje bonyana umThethomlingwa we-BMA, wee-2016 wethulwa ePalamende mhlana ama-25 kuMrhayili wee-2016, imikhulumiswano yokuthoma ngalomThethomlingwa yabanjwa ePalamende mhlana asi-6 kuRhoboyi wee-2016.

Ikhabinethi ivumele umNyango wezangeKhaya (i-DHA) neZiko lokuButhelela iNtela (i-SARS) bonyana zirhabise isiVumelwano sokuSebenzisana mayelana nokuthunyelwa kwabasebenzi be-SARS emNyangweni wezangeKhaya ngomnqopho wokuyokusekela abaphathi bemikhawulo nokuhlanganisa imizamo ebhodulukweni lokulawula imikhawulo.

3. ImiThethomlingwa

3.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende  kwesiKhibelelo somThethomlingwa weeNhlangano zobuNini beZakhiwo, wee-2016. LomThethomlingwa ukhibelela umThetho weenHlangano zeMakhiwo eHlanganyelweko, we-1996,  (umThetho nomboro 28 we-1996), ngokulungelelanisa igunya elinabileko lokutjhugulula inarha ngelizweni.

Unzinzisa ilawulo lentando yenengi nokusetjenziswa kwenarha ehlanganyelweko ngokunzinzileko nokulawulwa ziinhlangano zemakhiwo egameni lomphakathi. Uqinisa ukulawulwa kwamaziko alawulako nokuqinisa isekelo lombuso. UmThethomlingwa unqophe ukuhloma i-Ofisi yeeNhlangano zePahla eHlanganyelweko eyenganyelwe yiHloko yeenHlangano zeMakhiwo eHlanganyelweko.

Imiphakathi izakukghona ukufumana, ubunini nokulawula imakhiwo ngokulandela ikambiso yangokomthetho esekelwe ngurhulumende.

3.2. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wezoBulungiswa wee-2016, onqophe ukukhibelela imithetho ethileko enomthelela ekusebenzeni kobulungiswa begodu kutjhejwe ukusebenza kuhle kobulungiswa.

Akukghonakali ukuphumelelisa isiKhibelelo somThetho ngasinye emithethweni ethintekako. Iinkhibelelwezi zihlukile begodu zingamadaniswa neminqopho elandelako yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), ngomnqopho wokuqinisekisa bonyana boke abantu bazizwa kuya ngokwehlelo lokulwisana nobulelesi neliletha ubulungiswa; ukubuyisana ngokwezehlalakuhle; ukufikelela ilizwe elikghonako nelithuthukako eliphatha izakhamuzi ngesithunzi; nokufaka woke umuntu kezomnotho.

4. Iminyanya Ezako

4.1. UMengameli u-Jacob Zuma uzakudosa phambili isiqhema seSewula Afrika emButhanweni weHlandla lama-71 weHlangano yeenTjhabatjhaba (i-UNGA 71) hlangana namhlana ali-13 namhlana ama-26 kuKhukhulamungu e-New York ngaphasi kommongondaba osithi: "ImiNqopho eNzinzileko yeTuthuko: umzamo ohlanganyelweko wokutjhugulula iphasi lethu."

Lokhu kunikela amazwe amalunga ithuba lokuqalisisa ukusebenza kweHlangano yeBumbano leenTjhaba, khulukhulu njengalokha ihlangano le igidinge mhlapha umnyaka wama-70. Kulindelwe imikhulumiswano mayelana nokutjhugululwa kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, kufaka hlangana ukuvuselelwa kwe-UNGA; ukukhutjhulwa komsebenzi komKhandlu wezomNotho nezeHlalakuhle (i-ECOSOC); nokutjhugululwa koMkhandlu wezokuVikela weenTjhaba eziBumbeneko (i-UNSC) ngomnqopho wokwandisa ubulunga bayo emikhakheni yobulunga basafuthi nebesikhatjhana. 

Leli lihlandla lokugcina u-Ban Ki-moon ethula ikulumo yakhe kumButhano weHlangano yeBumbano leenTjhaba njengoNobhala Zombelele.

4.2. IButho lamaPholisa weSewula Afrika  (i-SAPS) lizakubamba iLanga lesiKhumbuzo lamiNyaka yoke mhlana ama-4 kuKhukhulamungu wee-2016, umnqopho kukukhumbula woke amalunga we-SAPS ahlongakala hlangana namhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2015 ukufikela nakama-31 kuNtaka wee-2016, lokha nagade benza umsebenzabo wokuphephisa nokuvikela eSewula Afrika.

5. UbuJamo beKhabinethi ngeeNdaba eziQakathekileko eBhodulukweni

5.1. IKhabinethi iveze ukutshwenyeka kwayo ngokunyefulana okuragako kwemikhakha ethileko endabeni yephenyo laboKholo liphenya i-SARS. IKhabinethi ikhombele boke abathintekako, kufakwa hlangana amalunga weKhabinethi aseenkhundleni ezihlukeneko, bonyana azikhalime begodu balise ukukhuluma tjhatjhalazi baqalise kinofana ngubani endabeni le. Ikhabinethi yenza isimemezelo kiyo yokhe imikhakha ethintekako ukobana ihloniphe beyithobela ikambiso nokukhulumisana nabathintekako bunqopha kunokukhuluma tjhatjhalazi.

5.2. IKhabinethi ihlanganyela  noMengameli uZuma ngokubeka ithemba lakhe elizeleko kuNgqongqotjhe  wezeeMali, ngokubambisana namanye amalunga wesiGungu, amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nomphakathi begodu wenza umsebenzi omuhle ekuletheni ukuthemba emnothweni wethu hlangana nabatjalimali bekhaya nebaphetjheya. IKhabinethi yenze isimemezelo kiwo woke amahlangothi ukobana ahloniphe bekasebenzisane nemikhakha yombuso eqalene nokuqinisekisa ukuthotjelwa komthetho.

5.3. IKhabinethi iraga nokwenza koke okusemandlenayo ukuvikela umnotho, nomsebenzi wetuthuko oqakathekileko oqalene namabubulo wombuso. Woke ama-ejensi wombuso kufuze enze umsebenzawo ngendlela engeze yaphazamisa umsebenzi karhulumende nanyana kube nomthelela omumbi emnothweni.

5.4. UMengameli u-Jacob Zuma ukhambele iKhonferensi yeenTjhabatjhaba yesiThandathu ye-Tokyo engeTuthuko ye-Afrika (i-TICAD VI) egade ibanjelwe e-Nairobi, e-Kenya ukusukela nakama-27 ukuya nakama-28 kuRhoboyi wee-2016. Bekungekokuthoma bonyana i-TICAD ibanjelwe e-Afrika selokhu yahlonywa ngomnyaka we-1993.

I-TICAD-VI inikele iinHloko zoMbuso naboRhulumende be-Afrika ithuba eliqakathekileko lokutjhejisisa ukuphunyeleliswa  kweemvumelwano ze-TICAD zangaphambilini ezinqophe ukurhabisa ukukhula nokuthuthuka kwe-Afrika.

I-TICAD-VI ibanjwe ngomnyaka wokuthoma wokuphunyeleliswa kwe-ajenda yetuthuko yephasi neyesifunda, ebizwa i-2030. I-Ajenda yeTuthuko ne-Agenda 2063 neQhinga lemiNyaka eliTjhumi yokuthoma yokuphunyeleliswa kwayo. Ngokukhambisana ngokuzeleko nama-ajenda wetuthuko, i-TICAD-VI yakhuluma ngeenhloko egade i-Afrika iqalene nazo ukusukela ku- TICAD-V eyayise-Yokohama, e-Japan ngomnyaka wee-2013. Lokhu kufaka hlangana ukwakhiwa kwamabubulo, zamaphilo nokunzinza kezehlalakuhle.

IKhabinethi yemukela isithembiso sikaNdunakulu u-Shinzo Abe bonyana i-Japan izakukhuthaza inani elimabhiliyoni ama-$30 kumikhakha yangeqadi neyombuso ukutjala iimali ngomnqopho wokuhlumisa ukwakhiwa komthangalasikekelo e-Afrika.

I-Assembly ikhulumisene ngokuqinileko ngokutjalwa kweemali makhampani wangeqadi ngomnqopho wokutjhugulula umnotho we-Afrika ngamabubulo, ukwakha izakhiwo zomnotho ezinzinzileko, zamaphilo nokuzivikela emalweleni afana ne-Ebola neZika, ukulwisana namavukelambuso, ukufundisa nokunikela amandla wezomnotho kulutjha elibhodwe mtlhago ukubakhandela ukungenela iinhlangano zamavukelambuso.

Iinhloko zemibuso naborhulumende zibuyelele ukuzibophelela kwazo ekuqiniseni ihlelo le-TICAD ngemigomo yomhlahlandlela yeforamu ebutjhatjhalazi nehlanganyeleko, ukuhulumisana kwababambisani abahlukileko, ukukhambisana ne-ajenda yamaqaloqangi, ituthuko enzinze ebantwini nokuphunyeleliswa okunendlela zokulandelela iragelophambili.

5.5. Izehlakalo zokuninana ngokobutjhaba ezibikwe e-Pretoria High School for Girls zimnako. Ikhabinethi ibuka isibindi sabafundi ngokuveza tjhatjhalazi ukuninwa ngokobutjhaba nokuninwa esikolweni. Babatjhotjhozeli bamambala bamatjhuguluko wezehlalakuhle abatlhogekako ekususeni ilizwe lethu epilweni yakade eyayihlukanisa abantu begodu basilethe kuSewula Afrika eneminqopho yobunye.

Senza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukuhloniphana nokubumbana kulwisane nokuhlukana emphakathinethu. Ikhambo lethu lentando yenengi lakhelwe phezu kokubekezelelana nehlonipho.

5.6. Sihlanganyela neengidi zamaSewula Afrika ekuthokoziseni isiQhema seSewula Afrika ngomsebenzi omuhle emiDlalweni yama-Olimphiki yomnyaka wee-2016 e-Rio. Isiqhema sithabise ilizwe ngokuthumba abonongorwana abalitjhumi emikhakheni ehlukahlukeneko, kufaka hlangana abonongorwana ababili berhawuda.  Umgijimo wenyazi ka-Wayde Van Niekerk ngokuthumba irhawuda ebelweni lama-400m nokuphula irekhodi lephasi, nokugijima okukarisako komntazana oyikwekwezi yethu eligugu u-Caster Semenya ebelweni lama-800m kuzakuhlala isikhathi eside emikhumbulwenethu.

5.7. IKhabinethi ithokozisa amaSewula Afrika neKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC) ngendima yabo yokuqinisekisa ipumelelo yamaKhetho waboRhulumende beeNdawo zemaKhaya. Imikhandlu sele ihlangene ngelizweni zombelele ukuyokukhetha abomeyara, abosomlomo nabososibebhe abakhulu ngevowudu ekulu evuna intando yenengi.

IKhabinethi ikhuthaza izakhamuzi ukuraga nokuzibandakanya kumaKomiti wamawadi nezinye iindlela ezifaka hlangana imiphakathi kurhulumende weendawo zemakhaya.

5.8. Isimemezelo sehlawulo yebhiliyoni yi-R1,5 ekufuze ibhadelwe yi-ArcelorMittal, ikhamphani engekulu ngelizweni ekhiqiza isimbi, ngobulelesi bokupheka intengo yemikhiqizo nokusebenzisana nabanye ebubulweni lokukhiqiza isimbi ingekulu eyakhe yanikelwa ikhampani yinye yihlangano yamaphaliswano.

Ikhamphani le ithembise bonyana, njengengcenye yehlawulo, ukutjala amabhiliyoni ama-R4,6 ezabelweni ezitjha ngomnqopho wokuvuselela amaziko wayo ikhuphule nezinga lokusebenza kwayo. Isivumelwano sehlawulo siqalelela indlela yokubeka intengo ezakubeka isiqunto kumikhiqizo yesimbi isikhathi esiminyaka emihlanu.

Lokhu kuyingcenye yokulilisa umutja kilabo abasebenzisa amandla wokulawula amamakethe butjhuleni ngokuzibekela intengo nokuqalela phasi ubujamo bezomnotho okubangela iindleko zangabomu kumafemu asakhasako kulimaze nemisebenzi yekhaya. Urhulumende uzibophelele ukukhuphula ukukhula komnotho nokulwisana nokujama ndawoyinye komnotho okubangelwa bungani obungasi semthetheni.

5.9. Senza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukusebenzisa amanzi ngokuwanconcosela begodu bawonge; ngokusebenzisana singaqinisekisa ukufumaneka kwamanzi begodu sivikele umthangalasisekelo wethu wamanzi oqakathekileko.

Kunokuthuwelela kwesomiso eendaweni ezihlukeneko zelizwe lapho i-Gauteng ithinteke khulu lapho iRherho eliHlangeneko loMlambo i-Vaal lingaphasi kwegandelelo ekulu. 

Ukuqalana nalobubujamo, umNyango wezaManzi nokuHlwengisa ngaManzi ngokubambisana ne-Salga, i-Cogta nabomasipala bazakuqinisa isandla ngokusetjenziswa kwamanzi Ekurhuleni, eJwanasbhege, e-Tshwane ne-Mogale City.

Ukunikelwa kwamanzi emadorobheni kuzakwehliswa nge-15% kuthi amanzi wokusezela ehliswe ngama-20%.  Iinquntwezi azinabubalekelo begodu zizakuhlala njalo ngomnqopho wokuqinisekisa ukufumaneka kwamanzi ukufikela lapho ubujamo buba ngcono. 

5.10. Iinqunto zeenLinganiso zaPhakathi komNyaka zesiBalo saBantu zeZiko leemBalobalo zeSewula Afrika zitjengisa bonyana isitjhaba seSewula Afrika sikhule ukufikela eengidini ezima-55.9 abaphila ukufikela eminyakeni ema-62 kanti ukuhlongakala kwamasana kulinganiselwa kabama-337 emasaneni ayi-1 000 ababelethwa aphila.

Ikhabinethi gade itshwenyekile ngokukhula kwezinga leNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) ukusukela kumaphesente ali-11.2 ngomnyaka wee- ukufikela kali-12.7 ngomnyaka wee-2016 okuhlathulula bonyana abantu abane-HIV balinganiselwa eengidini ezili-7.3.

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukobana abambisane norhulumende ukuvikela ukutshwayelana okutjha ngokuhlolwa okungasenani kanye ngomnyaka, ukuzivikela nakuyiwa emsemeni ngokuthi amadoda namasokana balalele isimemezelo sokuthi bayokusoka emazikweni wezamaphilo.

5.11. IKhabinethi itjheje isiqunto seKhotho yomThethosisekelo ngesiKhibelelo somThetho wokuBuyiselwa kwamaLungelo weNarha, owathoma ukusebenza ngomnyaka wee-2014, ngomnqopho wokuvula ithuba lelizwe lokubuyiselwa inarha.

IKhotho inikele iPalamende iminyaka emibili bona ivuselele lomthetho nanyana iphasise umThetho omutjha. Lesisiqunto sitjho bonyana akukafaneli kufakwe iimbawo ezitjha ukufikela lapho kubethwa umThetho omutjha ozakuvula ithuba lokufaka iimbawo.

IKomitjhini yokuBuyiselwa kwamaLungelo weNarha izakubamba umhlangano weembikiindaba ngomnqopho wokunikela umhlahlandlela mayelana nesiquntwesi.

5.12. ISewula Afrika izokubamba uMbuthano weHlandla lama-35 weenTjhabatjhaba nge-Geology e-Cape Town International Convention Centre ukusukela mhlana ama-27 kuRhoboyi ukufikela nakama-4 kuKhukhulamungu wee- 2016.

Lombuthano unqophe ukusiza etuthukweni yezerhubhululo esisekelo nesetjenziswako ku-geological sciences. Lomnyanya uzakukhangisa nge-geology namagugu wamatje wesifunda aziwa ephasini loke neendawo ezihle zawo. Kuzakuhlahlutjwa neentjhijilo abantu abahlangana nazo.

5.13. IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya emndenini nebanganini bakaNgqongqotjhe wangaphambilini nogade anguNdunakulu wesifunda sePumalanga Kapa, umFundisi Arnold Makhenkesi Stofile. UMfundisi Stofile gade angumakekere nomtjhotjhozeli wezepolitiki owaba nesandla kizo zoke iinsika zomzabalazo weSewula Afrika, ukusukela emajimeni womtjhotjhaphasi nokukhuthaza iinqhema, ukufikela ekufumaneni isekelo leentjhabatjhaba nokuhlonywa ngokomthetho kwezakhiwo zikarhulumende.

IKhabinethi ibuye idlulise ukutjhiriya kwayo emindenini yamalunga weButho lamaJoni wezokuVikela weSewula Afrika abahlongakalele engozini yebhesi e-Clarens eFreyistata.

IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Jacob Zuma ngokuthumela ukutjhiriya kwakhe kuMhlonitjhwa uMengameli Sergio Mattarella, urhulumende nabantu be-Italy ngemva kokusikinyeka kwephasi okusahlele ikaba ye-Italy, okubangele ukuhlongakala kwezakhamuzi nomonakalo omkhulu emadorobheni athileko. Sifisela abalimeleko ukuphola kwamsinyana.

6. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

6.1. IKhabinethi ikhulumisene ngokukhethwa kweBhodi ye-South African Airways (i-SAA) yavumela ukuqatjhwa kwabalandelako:

a) Mm. Duduzile Cynthia Myeni (ubuyiselwe esikhundleni sikaSihlalo);
b) Mm. Mmakeaya Magoro Tryphosa Ramano (iSekela likaSihlalo nomNqophisi onganasikhundla);
c) Mm. Bajabulile Swazi Tshabalala (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha);
d) Mm. Thandeka Nozipho Mgoduso (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha);
e) Mm. Nazmeera Moola (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha);
f) Nom Akhter Hoosen Moosa (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha);
g) Mm. Gugu Sepamla (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha);
h) Nom. Siphile Buthelezi (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha);
i) Nom. Peter Holmes Maluleka (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha);
j) Nom. Mzimkulu Malunga (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha);
k) Dorh. Martha Mbatha (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha); no
l) Nom Peter Tshisevhe (umnqophisi ongasisesikhundleni sokuphatha).

UNgqongqotjhe wezeemali uzakuhlangana neBhodi etjha ngomnqopho wokuyihlahla ngokomkhumbulo wabanini matjhere.

Imibuzo:
Donald Liphoko
Umtato: 082 901 0766

Share this page

Similar categories to explore