Sitatimende semhlangano weKhabinethi mhla ti-18 Lweti 2015

1. Kucala kwekusebenta kwetinhlelo letimcoka tahulumende

1.1. IKhabhinethi iyalidvumisa Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu ngekunika tindlu bantfu labaphuyile ngekusebentisa umklamo Lohlanganisiwe waseDolobheni laseSavanna Wekuhlalisa Bantfu kuMasipala weSifundza saseSedibeng. Bantfu baseNingizimu Afrika labadvumile bajoyina betimboni labatsintsekako, lokufaka ekhatsi bosodolobha kanye netiphatsimandla taMasipala waseSifundzeni saseSedibeng, tapenda leto tindlu leseticedziwe ngesikhatsi tetfulwa kanye nekuhlanganyela tingadze.

Kwakhiwe tindlu letilinganiselwa kuleti-18 000, kwazuza labaluphele, bantfu labanekukhubateka, kanye nemindeni leholwa bantfwana naleholwa bafati. IKhabhinethi iphindze futsi iyasemukela simemetelo lesitsi kulomnyaka lotaka litiko litakwetfula umklamo, lotawusita ekwakheni tindlu leti-60 000.

1.2. IKhabhinethi iyayemukela inchubekelembili leyentiwe ngumklamo i-Tshepo 10 000, lesita ngekucedza kuswela umsebenti kwebantfu labasha eDolobheni laseTshwane. Lomklamo wetigidzigidzi temarandi lowentiwa Lidolobhakati, ngekuhlanganyela Nenyuvesi yasePitoli uhlose kucecesha bantfu labasha labangasebenti la-10 000 ngekutsi babanike emakhono nebungcweti lobudzingekako nawusungula imiklamo.

Bantfu labasha nasebacedze kuceceshwa basungula tinhlangano tekusebenta ngekuhlanganyela batichube ngemphumelelo. Kute kube ngunyalo, kunetinhlangano letisebenta ngekuhlanganyela leti-190 lesetidale ematfuba emisebenti kubantfu labasha labanengi. Kwengeta, ematiko elidolobhalakati acasha labanye balabantfu labasha labaceceshiwe.

1.3. IKhabhinethi iyakwemukela kwentiwa ncono kwemgwaco i-R25 (P6-1), umgwaco longemakhilomitha lange-42 lochumanisa iGauteng nesifundza saseLimpopo. Lomklamo walomgwaco, lodzabula emkhatsini weBapsfontein neBronkhorstspruit, ucashe bantfu labangetulu kwe-200. Kutawuphindza futsi kuzuze imikhakha yetekulima newetimayini lekulendzawo ngekutsi kugcugcuteleke kuhamba ngekushesha kwemaloli latfwala timphahla.

2. Tincumo TeKhabhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi yabikelwa ngalamafishane Litiko Letesayensi Nethekinoloji, lelitawube libambe liviki letesayensi lemmango: Inkhundla Yetesayensi yaseNingizimu Afrika ngaphasi kwengcikitsi letsi: “kucala inkhulumiswano mayelana netesayensi” kusukela mhla ti-8 kuya mhla ti-9 Ingongoni 2015, ePitoli.

Lomcimbi unika labatsintsekako baseNingizimu Afrika, bakulelivekati kanye nebalingani bemave ngemave inkhundla yekubamba tinkhulumomphikiswano kanye nekufundza ngenchubomgomo lemayelana nesayensi nemmango.

2.2. IKhabhinethi ivumile kutsi i-World Maritime Day Parallel Event ye-International Maritime Organisation (i-IMO) ibanjelwe eNingizimu Afrika nga-2020. Lihhovisi Lelitiko Letekutfutsa ngako-ke litawundlulisa lesincumo seKhabhinethi kuMkhandlu we-IMO emhlanganweni lohlelwe kutsi ubanjwe mhla tinge-23 Lweti kute kube mhla ti-04 Ingongoni 2015.

3. Imikhos letako

3.1. Mengameli Jacob Zuma utawube amukela umlingani wakhe waseChina Xi Jinping lotawuvakasha ngekwembuso emalanga lamabili kusukela mhla ti-02 kuya mhla ti-03 Ingongoni 2015. Lokuvakasha kuhlose kuphotfula Luhlaka Lweminyaka Le-5-10 LweChina neNingizimu Afrika lolumayelana neKusebentisana lolutawucinisa kucala kwekusebenta kwetivumelwane tetfu kusukela kwaphotfulwa Simemetelo saseBeijing nga-2010. Lutawuphindza futsi lujulise luphindze lwandzise Budlelwane Bendlelalisu Lobuphelele lamave lamabili labelana ngabo.

Budlelwane beNingizimu Afrika nelaseChina bumcoka ekufezekiseni luhlelo lwayo lwetentfutfuko ngekusebentisa inchubomgomo yayo yetangaphandle njengaloku yandzisa imitamo yekucalisa ngeLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko (i-NDP), kuhlanganyela kutekulima, kutemvelo, kutekuhwebelana netimboni kanye netetimali njengaloku lelive lichuba luhlelo lwekuchubela iNingizimu Afrika embili. Buphindze futsi budale litfuba lekubuketa inchubekelembili etintfweni letikhona tekuhwebelana kanye nekusebenta ngekuhlanganyela emkhatsini waletive letimbili, kanye nekuphotfula tindzawo letinsha tekusebenta ngekuhlanganyela.

3.2. Mengameli Zuma utawuhola litsimba lelitawuya kuseshini yema-21 Yengcungcutsela Yemave yeLuhlaka Lwengcugcutsela YaMhlabuhlangene lemayelana neKuntjintja kweSimo Selitulu (i-UNFCCC) kanye neSeshini ye-11 yeNgcugcutsela yeMave lasebenta njengeKuhlangana kweMave kuSivumelwane saseKyoto (i-CMP11) letawubanjwa kusukela mhla tinge-30 Lweti kuya mhla ti-11 Ingongoni 2015 lapha eParis eFrance.

Tinkhulumiswano tekucocisana temave ngemave mayelana nesivumelwane lesisha lesisemtsetfweni lesitakwakha indlela yekuphendvula mayelana nekuntjintja kwesimo selitulu, lesitawucala kusebenta kusukela nga-2020 kuya embili.  Ngekuhambisana naloko kwavelonkhe lokutsandvwa iNingizimu Afrika njengelive lelisatfutfuka lelitawudzinga kwesekelwa ngemuva kwa-2020, iNingizimu Afrika itawuchubeka ivikele tinchubomgomo te-UNFCCC letisisekelo tekulingana nekwehlukahlukana.

Emhlanganweni weMave lange-77 kanye neChina, iNingizimu Afrika itawuchubeka igcine iphindze icinise kubumbana kwemave lasatfutfuka kute itfole Sivumelwane saseParis lesingavuni muntfu, lesinenshisekelo lesisime kutesayensi nalesiveta litfuba lentfutfuko lemave lasatfutfuka.

3.3. Mengameli Zuma utakwetfula Umkhankhaso Wetinsuku le-16 Tenshukumo Yekulwa Neludlame lolucondziswe kubomake nakubantfwana mhla tinge-25 Lweti 2015 lapha eNaauwpoort, eMahikeng ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Angingene Nami: Sisonkhe Sichubekisela Embili iNingizimu Afrika Lete Ludlame.” Lomkhankhaso.ugutjwa njengencenye yeTinsuku Letinge-365 Tenshukumo, lokungumkhankhaso lochubekako lokhutsata kucaphela ludlame lolucondziswe kubomake nakubantfwana nekugcugcutela lowo nalowo kutsi ahlanganyele naye kulenshukumo yemnyaka wonkhe. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bawusekele lomkhankhaso nekutsi basebentise lesikhatsi kugcugcutela imimango kanye nekuhlanganyela nahulumende ekucedzeni ludlame lolucondziswe kubomake nebantfwana - #Count me In.

3.4. Lisekela laMengameli Ramaphosa utawuhola litsimba lahulumende ekucocisaneni kwabo lokubakhona njalo neNkhundla Yavelonkhe Yebahleli baseNingizimu Afrika (i-SANEF) mhla tinge-21 Lweti 2015 njengencenye yahulumende yekutinikela kanye neluhlelo loluchubekako lwekucinisa budlelwane nebetindzaba. Hulumende utawubikela bahleli ngalamafishane mayelana netindzaba letimcoka nangetinhlelo letitawkwentiwa ngaleyo ndlela bahleli batawutfola litfuba lekusho kuhulumende loko lokuyinshisekelo yabo.

3.5. INingizimu Afrika itawugubha Lusuku Lwemhlaba Lwe-AIDS ngaphasi kwengcikitsi letsi - “Situkulwane Lesite i-HIV: PHAKAMA YENTA. VIKELA. KUTE – ngumkhankhaso wekutsi imimango kube khona lekwentako. Ingcikitsi yalomnyaka itsatselwe engcikitsini yaMhlabuhlangene yeLusuku Lwemhlaba Lwe-AIDS ya-2011 kuya ku-2015 letsi “Sente kutsi Kubete.” Lusuku Lwemhlaba Lwe-AIDS lwa-2015 lutawucinisa inkhulumiswano mayelana neluphawombi nekubandlululwa, kanye nekugcugcutela imimango kutsi ifinyelele ekuvikelekeni, ekwelashweni kanye nasekusekelweni.

Umcimbi lomkhulu wekugutjwa kweLusuku Lwemhlaba Lwe-AIDS utawubanjelwa KwaZulu-Natali. Loku kutawuletsa umoya njengaloku iNingizimu Afrika kutawube kungiyo lemukela Ingcungcutsela Ye-21 Ye-AIDS Yemave Ngemave lapha e-Inkosi Albert Luthuli International Convention eDurban kusukela mhla ti-17 kuya mhla tinge-22 Kholwane 2016. INingizimu Afrika iyachubeka ngekuba nemphumelo ekulweni ne-HIV ne-AIDS, njengaloku seyilwandzisise luhlelo lwalelive lwekwelapha i-HIV, lapho bantfu labangetulu kwetigidzi letintsatfu balshwa ngesidzambisigciwane, lokuyintfo lenciphisa kakhulu kwendluliseka kwesandvulelangculazi kumntfwana ngunina kanye netinkhomba letincono tesifo sesifuba.

3.6. IKhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batimbandzakanye emicimbini yeZimbizo letihlelwe kulo lonkhe lelive ngesikhatsi Seliviki Letimbizo Tavelonkhe kusukela mhla tinge-30 Lweti kuya mhla ti-6 Ingongoni 2015. Letinkhundla tisita takhamuti kutsi ticocisane nemalunga eSigungu.

Liviki Lembizo Yavelonkhe litawukwentiwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sisonkhe Sichubekisela iNingizimu Afrika embili” futsi sitayatisa imimango mayelana nekucala kwekusebenta kweLisu Lemaphuzu Layimfica lahulumende macondzana nekugcugcutela kukhula kutemnotfo kanye nekudala imisebenti, njengaloku kwasho nguMengameli Zuma eNkhulumeni Yakhe Lemayelana Nesimo Selive ngenyanga yeNdlovulencane 2015. Emalunga eSigungu atawuphindza futsi asebentise lelitfuba acinise kutimbandzakanye kwemmango ekusombululeni tinkinga tenhlalo letahlukahlukene, letifaka ekhata ludlame lolucondziswe kubomake nebantfwana.

3.7. Ingongoni Inyanga Yekubuyisana ngaleyo ndlela iNingizimu Afrika itawugubha Lusuku Lwekubuyisana mhla ti-16 Ingongoni lapha ePort Elizabeth eMphumalanga Kapa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuvala Ligebe Lekwehlukana: Kwakha buve baseNingizimu lobuvamile lobuholela kumbuso wavelonkhe lonentfutfuko.” Lenyanga inekubaluleka lokukhetsekile esiveni ngobe ikhutsata kubuyisana, lucolo kanye nekubumbana ngekwetenhlalo lokuyintfo intsandvo yelinyenti lensha lesekelwe kuyo.

IKhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lenyanga kutsi bafinyelele kulowo nalowo njengaloku lesive sichubeka sisebenta ngekubambisana ekwakheni sive lesibumbene nalesiphumelelako.

3.8. IKhabhinethi ikhumbuta bakhokhi bentsela labangakangenise emafomu abo ekukhokha intsela anga-2014/15 kutsi lilanga lelingumncamulajucu lekuwangenisa ngumhla tinge-27 Lweti 2015. IKhabhinethi ibonga bonkhe bakhokhi bentselo ngekuhlanganyela nahulumende ekunikeni ummango tisitakalo letidzingeka kakhulu letisa ekwenteni ncono timphilo tetinkhulungwane temimango lekhona kulo lonkhe lelive.

3.9. IKhabhinethi ihalalisela Litiko Lekuntfutfukiswa Kwetenhlalakahle mayelana ne-Gender-Based Violence Command Centre (i-GBVCC) ngekuwina Umklomelo Wemhlaba wonkhe Wekuba Sikhungo Sekutsintsana Ngetincingo Lesiphuma embili lebewulapha eLas Vegas, eMelika ngaLesine ti-5 Lweti 2015. I-GBVCC isikhungo setincingo lesisebenta busuku nemini siletsa lusito lwekusekela nekululeka labo lavelelwe ludlame lwebulili. Lena ngulenye yetindzaba letimnandzi lekhombisa kutsi hulumende uyanakekela futsi utimisele ekulweni nekucedza ludlame lwebulili

3.10. IKhabhinethi ihalalisela baka-Eskom ngekusebenta tinsuku leti-100 ngaphandle kwekuncamula emandla agezi (kucisha gezi ngenhloso yekuwonga). I-Eskom ifinyelele kulomgomo ngaLesibili, mhla ti-17 Lweti 2015. Letinsuku leti-100 tekungatsikameteki kwagezi akusho kutsi sekufanele sidzembesele. Esikhundleni saloko, iKhabhinethi icela imimango kutsi ichubeke ilandzele tingenelelo tekonga emandla agezi.

3.11. IKhabhinethi ihalalisela labo emagama abo lanyulwe kutsi bangene Umklomelo WaseNingizimu Afrika Wa-2015 Wetemidlalo lotawubanjwa mhla tinge-22 Lweti 2015 eSand du Plessis Theatre eMangaung, eFreyistata. Lemiklomelo letawubanjelwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuphuma Ngemalengiso akusho kuba ncono kepha kusho kwenta kancono,” kugubha iminyaka le-10 yekunaka nekuhlonipha lowo nalo kanye nemacembu laphume ngemalengiso enkhundleni nangephandle. Bantfu baseNingizimu Afrika bayagcugcutelwa kutsi basekele lomcimbi ngekutsi bavotele Inkhanyenti Yetemdlalo Yemnyaka wa-2015.

4.  Lokushiwo yiKhabhinethi mayelana netindzaba letimcoka eveni

4.1. IKhabhinethi isho ngalivi linye naMengameli Zuma kanye nemmango wemave ngemave ekusoleni kakhulu kuhlasela kwemaphekula lokusandza kwenteka eBeirut (eLebanon) eBaghdad (e-Iraq), eYola  (eNigeria) kanye naseParis  (eFrance), lokuholele ekutseni kuphume imiphefumulo lete licala kanye nekucekelwa phasi kwemphahla. INingizimu Afrika ime icinile ekusoleni kwayo konkhe kuhlasela lokucondziswe kubantfu bemmango labangati lutfo isaphindza isasho leme kuko kutsi buphekulasikhuni nome ngabe baluphi luhlobo futsi bentiwa ngubani, ngeke bucolelwe.

4.2. IKhabhinethi iyakweseka kwenta kweLikomidi Lahulumende Letindvuna Lekuswelakala Kwemanti Nesomiso kunciphisa umphumela lomubi wesomiso kanye nekugcugcutela imimango kutsi isebentise emanti ngekuwongela likusasa.

Hulumende sewengete tigidzi letinge-R96,6 kuleto takucala letinge-R352,6 etigidzi letibekelwe eceleni kutsi tisekele imitamo yalelive yekulwa nesomiso. Loku kufaka ekhatsi kutsengwa kwemaloli emathangi emanti lange-45 kute aletse emanti kuleto tindzawo letitsintsekile, kugujwa kwemigodzi yekudvonsa emanti, kongiwa kwemanti nekulawula kufuneka kwawo, kanye nekungeta imitfombo lapho kudzabuka khona emanti.

Litiko Letekutfutfukisa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingcuku Kutemhlaba kuleto tindzawo letitsintseke kakhulu litawuvumela kususwa kwemfuyo iyiswe emhlabeni wahulumende lapho kusanemadlelo khona lancono. Kwengeta kuloko, Litiko Letebusa Ngekubambisana Netendzabuko selichumane nabosodolobha kutsi kucale kusetjentiswe tinyatselo letahlukahlukene tekonga emanti ngaphasi kwekuholwa Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola.

Loku kufaka ekhatsi imikhawulo yemanti; kweluswa kwekutsi iyagcinwa yini imikhawulo yemanti; kusetjentiswa kwetigwebo lapho kudzingeka khona, kubeka embili kulungiswa kwetindzawo letivutisa emanti; kusetjentiswa kwemathekinoloji longa emanti njengemathoyilethi lasebentisa emanti lamancane, kukhongotela emanti emvula kanye nekusebentisa emanti lamphunga nakuniselwa.

4.3. Mengameli Jacob Zuma uhole litsimba laseNingizimu Afrika kuNgcungcutsela Yebaholi be-G20 e-Antalya eTurkey kusukela mhla ti-15 kuya mhla ti-16 Lweti 2015. Ingcikitsi yalengcungcutsela bekukadze kubukhukhulelangoco, kutjala timali kekucala kusebentisa. Live laseNingizimu Afrika lisemkhatsini wemave lange-51 lasayine Sivumelwane Sekuntjintjiselana Ngekutentekela Ngelwatiso Lwentsela lapha eBerlin eGermany ngeMphala 2015. Emave atawucala antjintjiselane ngelwatiso nga-2017, lokuyintfo letawuciniswa ngumtsetfo njenganyalo losasePhalamende. Mengameli Zuma wakwemukela kuphotfulwa kwetintfo lekumele tentiwe leti-15 temklamo we-G20/Inhlangano Yetekusebenta Ngekubambisana Kutemnotfo Nentfuntfuko Nekuntjintja Kwenzuzo, lebetikadze timcoka ekucinisekiseni kutsi imalingena yemave ase-Afrika aseningizimu neSahara  iphatfwa ngalokufanele.

4.4. Emalunga Omkhandlu Wetindvuna we-Southern African Customs Union (i-SACU)  ahlangana mhla ti-11 Lweti 2015 lapha eWindhoek eNamibia ngembi kwekubekwa ngalokusemtsetfweni kwenhlokohhovisi ye-SACU kanye nekucocisana ngalokungekho emtsetfweni kweTinhloko tembuso te-SACU kanye naHulumende. Lomkhandlu wasebentisa lelitfuba kutsi ucabange ngemphumelelo leyentiwe mayelana neLisu Lemaphuzu Lasitfupha kusukela kumhlangano wawo wekugcina kanye nekugcizelela kabusha kutinikela kwawo ku-SACU. Lomkhandlu wavumelana ngekutsi i-SACU kufanele kutsi isuke ekwabelananeni ngemalingena iye kutichamukelo tetentfutfuko letitawusekela kuhlangana kulesifundza. Emalunga aphindza futsi amukela libalave kanye nelisu lekusebenta macondzana nengcungcutsela letawubanjwa ngeNhlaba 2016.

4.5. IKhabhinethi iyayemukela Imiphumela Yekuhlolwa Kwemabhuku Ya-2014-15 yahulumende wavelonkhe newetifundza. Lombiko ukhomba intfutfuko lengantjintji cishe kuto tonkhe tinhlangotsi temiphumela yahulumende wavelonkhe newetifundza. Lombiko ukhomba indlelamkhuba lesimeme mayelana nekuphatsa lokuhle kanye nekuphatfwa kwetimali lokuhleCabine kantsi loko kucinisekisa kuphatsa lokuhle njengaloku ematiko lamanyenti atfole imibiko yetimali lete emacashati. Lentfutfuko ikhombisa futsi kutsi hulumende usebenta kamatima kucinisekisa kutilandza kuto tonkhe tindzawo temsebenti wakhe.

Nanome kukhona lentfutfuko, hulumende uncume kutsi utawuchubeke asekele lawo matiko lanemibiko lengasimihle kanye nekucinisekisa kutsi wonkhe hulumende usebenta ngalokusezingeni lelisetulu.

4.6. IKhabhinethi iyakwemukela kukhetfwa nguMengameli Zuma kweLijaji Mandisa Muriel Maya njengeLisekelamengameli Wenkantolo Lenkhulu Yesicelosikhalo ngekulandzela sigaba se-174(4) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wa-1996 kanye naJustice Nonkosi Zoliswa Mhlantla njengelijaji leNkantolo yeMtsetfosisekelo ngekulandzela Sigaba se-174(3) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wa-1996.

Lokukhetfwa kucinisa kutinikela kweNingizimu Afrika mayelana nekulingana kwebulili ezingeni lelisetulu kantsi loko futsi kuchubela embili luntjintjo kutebulungiswa. IKhabhinethi iyawahalalisela omabili lamajaji iphindze futsi iwafisele lokuhle emsebenti wawo lobaluleke nakangaka kuTebulungiswa taseNingizimu Afrika.

4.7. IKhabhinethi ihalalisela Dkt. S’thembile Ngidi locophe umlandvo ngesikhatsi aba ngulomsikati lomnyama wekucala losati semhlata waKwaZulu-Natali lotfole ticu temfundvo takhe eKolishi Letekwelapha laseNingizimu Afrika aphindze futsi abe wesibili kulelive.

4.8. IKhabhinethi ihalalisela umenti wemafilimu waseNingizimu Afrika Reina-Marie Loader idokhumentari yakhe letsi ‘Horn’ lezuze imiklomelo leminyenti, lokufaka ekhatsi kukhetfwa kwayo kuMklomelo Wekongiwa Kwabhejane 2015 ngaKholwane kumkhakha we-Best Awareness, Education and Funding, yazuza umklomelo i-Best Conservation Film ku-2015 International Film Festival eNew York City, eMelika.

4.9. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kumndeni nakubangani beLisekela Lendvuna Yetemanti Nekuhanjiswa Kwekungcola, Mk Pamela Tshwete, ngekushonelwa ngunina, Mk Ruth Nomzi Zondeki.

4.10.  IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo kuhulumende waseNew Zealand, umndeni bangani kanye nakuNyonyana Yelicembu Lemboco yaseNew Zealand ngekushona kwesihlabani selibhola lembhoco, Jonah Tali Lomu, lobe nelifutse lelikhulu kulomdlalo.

5. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.
5.1.  Kunwetjwa kweNkontileka ibe minyaka lesihlanu yaMnu. Maswahle Diphofa – Umcondzisi Jikelele (i-DG): Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa.
 
5.2. Kunwetjwa kweNkontileka ibe tinyanga leti-12 taMk Nonkululeko Sindane – I-DG: Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo.

5.3. Umnu. Livhuwani Tommy Makhode njengeLisekela leMcondzisi Jikelele: Institutional Planning and Support kuLitiko Letesayensi Nethekinoloji

5.4. Umnu. Rory Gallocher njengeSisebenti Lesikhulu se-Social Housing Regulatory Authority.

5.5. Dkt. Pradish Rampersadh njengeMcondzisi weSigungu lomusha weMkhandlu waseNingizimu Afrika weTingcweti Tesayensi.

5.6. Umnu. Mark Barnes njengeMphatsi Lomkhulu weTemaposi aseNingizimu Afrika

5.7. Ibhodi yeLibhange Lentfutfuko Yemave lase-Afrika lengaseNingizimu:
i. Umnu. Jabulani Philip Moleketi – (uphindze futsi wakhetfwa futsi unguSihlalo);
ii. Umnu. Msokoli Frans Baleni – (uphindze futsi wakhetfwa futsi uLisekela laSihlaloe);
iii. Mk Martie Janse van Rensburg – (Ungumcondzisi longasilo lilunga leSigungu Lesiphetse);
iv. Mk Malijeng Theresa Ngqaleni – (Ungumcondzisi longasilo lilunga leSigunhgu Lesiphetse); kanye
v. Na-Mk Kameshni Naidoo – (uphindze futsi wakhetfwa kepha unguMcondzisi longasilo lilunga leSigungu Lesiphetse).

5.8. Ibhodi yaseNingizimu Afrika yeNhlangano Yemshwalensi Webungoti Lobukhetsekile Lenemkhawulo:
i. Mk Margaret Octavia Ndlovu – (uphindze futsi wakhetfwa kepha unguMcondzisi longasilo lilunga leSigungu Lesiphetse); kanye
ii. Na-Mk Bulelwa Mnkangisa – (uphindze futsi wakhetfwa kepha unguMcondzisi longasilo lilunga leSigungu Lesiphetse).

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk Phumla Williams (Libambela laSomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore