Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-24 Inhlaba 2015

1. Kucala kwekusebenta Kwetinhlelo Letimcoka Tahulumende

1.1. IKhabhinethi itemukele tincumo letitsatfwe Kungcungcutsela We-25 Wenhlangano Yebunye be-Afrika (i-AU) lebeke i-Afrika endleleni lensha yentfutfuko nekukhula lokutakwenta lelivekati kutsi litsatse indzawo yalo lefanele etindzabeni temhlaba wonkhe

Letincumo tifake ekhatsi umbutfo munye wetemphi lohlangene nalosebentako ekupheleni kwalomnyaka. Baholi batsembisa kutsi batawenta kutsi kusebenta kweMbutfo Wetemphi Wase-Afrika Lolindzile (i-ASF) kuphangise kucale kusebente.

IKhabhinethi isishayele lihlombe sinyatselo se-AU sekuhlanganiswa kwesigodzi kanye nekuhwebelana lokuyintfo leyenteke nakwetfulwa tinkhulumiswano tekusungulwa kwekuhwebelana ngekukhululeka kwalelivekati lokuyintfo letakwenta kutsi kube nebudlelwane lobucinile emkhatsini weteminotfo kumave ase-Afrika. 

1.2 IKhabhinethi iphindze futsi yakwemukela kuhlangana Kwetindvuna Te-AU Letibukene Nebulili kanye Netabomake mhla ti-12 Inhlaba 2015, ngekulandzela Umhlangano Wesibili Wephaneli Lemayelana Nekulingana Ngebulili kanye Nekunikwa Emandla Kwabomake (i-HLP) lebewubanjwe kusukela mhla ti-10 kuya mhla ti-12 Inhlaba 2015 kuSeshinimvama ye-25 yeNhlangano ye-AU, ngaphasi kwengcikitsi letsi:“Yenta kutsi Kwenteke Ngekufaka Bomake Ngekwetimali Kumkhakha Wetebhizinisi Yetekulima.”.

Umphumela wemihlangano lemibili kwaba Simemetelo kanye Nesicelo Sekwenta mayelana Nekufakwa Ngekwetetimali Kutemabhizinisi Etekulima. Lesicelo Sekwenta sicela Emave Angemalunga kutsi kuletinye tintfo:

  • Acalise ngekusebenta kwemalungelo abomake ekufinyelela, ekutseni balawule babe nebunikati baphindze bazuze kwetetimali lokufaka ekhatsi kufinyelela kutinchubo tahulumende tekutsenga Kutemfundvo, telwatiso nekutfutfukiswa kwemakhono, tebuchwepheshe letinsha nekusebenta, kufundzisa kanye nekutfutfukisa bomake kutemnotfo wetebhizinisi yetekulima;
  • Kucinisa imetamo yekwakha simo lesitawuvumela bomake kutsi bachube temabhizinisi etekulima kanye neminye imikhakha lesita ekukhiciteni imikhicito lelinywako ngekutsi kuvikelwe ludvweshu kuLelivekati, kubukwane, kulungiswe futsi kutayelwe kuntjintja kwesimo selitulu kanye nekubukana nelifutse lemibulalave netinhlekelele temvelo.       
  • Kugcugcutela intfutfuko kutemabhizini etekulima kanye neminye imikhakha  lesita ekukhiciteni imikhicito lelinywako ngekusebentisa imishini, tindlela letinsha tebuchwepheshe kanye nekutfutfukiswa kwemakhono abomake;

1.3 Etinyangeni letimbalwa letitako bafundzi bakamatekuletjeni batawube babhala kuhlolwa kwabo kwekuphela kwemnyaka. IKhabhinethi icela Bafundzi Bakamatekuletjeni ba-2015 kutsi bafake kusanesikhatsi ticelo tekufundza etikhungweni temfundvo lephakeme njengencenye wemkhankhaso we-Apply Now/ Khetha Career Guidance Campaign lowentiwa minyaka yonkhe Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha.

Sikhutsata bafundzi kutsi baphindze futsi babuke Tibalo neSayensi njengetifundvo letingatfutfukisa kukhula kwemnotfo kuye emazingeni lasetulu. Kucamba Nemcondvo Lomusha kumcoka ekutfutfukiseni temnotfo eveni. Bantfu labasha kufanele kutsi bahlwaye ematfuba lakhona emakolishi  Etifundvo Tebuciko Bemisebenti Yetandla kanye Nekuceceshwa lakhona eveni lonkhe ngetulu kwemayunivesi lakhona, lokufaka ekhatsi inyuvesi lesandza kusungulwa iSol T Plaatje leseNyakatfo Kapa kanye neNyunivesi YaseMpumalanga.

2. Tincumo Tekhabhinethi Letibalulekile

2.1 IKhabhinethi isivumile yasigunyata sincumo sekukhetsa iZoni Yekutfutfukisa Timboni i-Maluti-A-Phofung (i-MAP IDZ) eTshiame (i-Industriqwa-1A), eHarrismith, eSifundzeni saseFreyisitata.  Iphindze futsi yakuvuma kuniketa iNhlangano Yokutfutfukisa yaseFreyistata Imvume Yekusebenta kulendzawo.

Lendzawo lekhetsekile ye-MAP IDZ itawusungula inkhundla lephatselene nekutfutsa kanye nekuhambisa timpahla (i-Logistics Hub) emakhilomitha la-10 ngaphandle kwe-Harrismith (indzawo lendzala ye- Industriqwa), ikakhulu kutsi ite timoto, umkhakha wetemnotfo longasebentisi lenyenti imali ekwenteni imikhicito, imikhicito yetekulima nekutfutsa kanye nekuhambisa timpahla.

2.2 IKhabhinethi ikuvumile kutsi iNingizimu Afrika ijoyine i-Asian Infrastructure Investment Bank. Lelibhange ligcila kakhulu eSigodzini sase-Asia nase-Oceania ekusekeleni tinsitanchanti telutjalotimali. 
Kutimbandzakanya kweNingizimu Afrika kutawucinisa kukhulisa budlelwane bayo naletitigodzi kutawuphindza futsi kukhombise kubambisana kutentfutfuko netifiso taletitigodzi.

2.3 IKhabhinethi ikuvumile kukhetfwa kweNdvuna Yetebulungiswa Nekucondziswa Kwetimilo kanye neNdvuna Yetemaphoyisa njengeTindvuna lokusemahlombe ato kufezekisa tibopho tembuso ngekulandzela sigaba se-9(2) Semtsetfo Wekuvikela Nekulwa Nekuphatfwa Ngesihluku Kwebantfu wa-2013.

Kutawuba semahlombe ato totimbili Letindvuna kutsi tisungule tinhlelo lokuhloswe ngato ekuvikeleni nasekulweni nekuphatfwa ngesihluku kute kugcugcutelwe emalungelo lasisekelo enkhululeko nekuvikeleka kwemuntfu njengeloku kusho sigaba se-12 seMtsetfosisekelo.

2.4 IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweProtokholi Lengetiwe Kusivumelwane Sekuhwebelana, Intfutfuko Nekuhlanganyela emkhatsini Wenhlangano Yemave WaseYurophu Nemalunga Ayo kute yemukelwe ngekwemtsetfo. 

LeProtokholi Lengetiwe ibuka sivumelwane sekungeniswa kweRiphabhliki yase-Croatia kwiNhlangano Yemave WaseYurophu (i-EU) lejoyine kamuva kuleProtokholi. 
Kukhula kwe-EU kutawukhulisa linani lemave atawuhwebelena neNingizimu Afrika ku-EU, lokuyintfo letawuholela kutsi kudaleke ematfuba emisebenti, kukhula kutemnotfo, kanye nekutfutfukisa kutsi batsengi batikhetsele. Loku kuhambelana nembononchanti weLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko wekudala imisebenti, kukhula kwemnotfo kanye nekukhutsata kuyiswa kwemikhicito yakuleli kulamanye emave.

2.5 IKhabhinethi ikuvumile kutsi emazinga lafanele emave ngemave kanye netilinganiso tetesayensi ticale tisetjentiswe ngenhloso yekucinisekisa kutsi kunekulawulwa lokwanele kwebungoti lokusetjentiswako nakuyiswa tinkhomo kulamanye emave kanye nemikhicito yetinkhomo.

Loku kuhambisana kwetimfanelo taseNingizimu Afrika tekuyisa imikhicito kulamanye emave netinkhombandlela tetesayensi temave ngemave, kutawucinisa simo salelive kutekuhwebelana kwemave ngemave. Loku kutawukwandzisa kufinyelela kabanti ngalokwanele kwebantfu netilwane kutekuphepha nasekudleni lokunemsoco ngekusebentisa indlelalisu lekutfola imitfombolusito kuphindze kwandzise kudaleka kwematfuba emsebenti ngekutfumela kulamanye emave imikhicito yenkhomo lokuhloswe kutsi ichubeke isetjentwe lapha eNingizimu Afrika.

3 Imitsetfosivivinyo

3.1 IKhabhinethi ikuvumele kwetfulwa ePhalamende Kwemtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Wetindzaba Temacala wa-2015.

Letichibiyelo tenta kutsi kube netingucuko kumitsetfo lephatselene nemacala lahambelana netakhiwonchanti njengekwebiwa kwekhebuli, tintsambo telucingo. Timiso leticinile tekuniketwa kwebheyili, kugweba labanelicala kanye nekusungula licala lelisha ngekwenta kutsi kube tento tebugebengu kulimata takhiwonchanti letisisekelo lokubangwa kutsikameta kusebenta kwetinsita letisisekelo ngenca yemsebenti yebugebengu.

Lomtsetfosivivinyo nasewuphasisiwe utakwenta kutsi kucinisekiswe kutsi kunetindlela letikhona tekuvikela sakhiwonchanti, letidzinga kakhulu lutjalomali lahulumende, kute kucinisekiswe kutsi umnotfo walelive uyakhona kuhlangabetana netinhloso tekukhula kutemnotfo kanye nekwandzisa ematfuba emisebenti.

3.2 IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende Kwemtsetfosivivinyo lobuyeketiwe Wekuvikelwa Kwelutjalotimali, wa-2015.

LoMtsetfosivivinyo ucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyaluvumela lutjalotimali lwalamanye emave, yenta kutsi bonkhe batjalitimali babe nekuvikeleka nekuphepha lokwanele, futsi ligcina emalungelo ekutentela aHulumunde waseNingizimu Afrika ekuchuba tinjongo tentfutfuko nekuntjintja kwetinchubomgomo tahulumende.

Loku kuyindlela yekusekela injongo yeLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko (i-NDP) yekugcugcutela lutjalotimali kanye nekukhula kwemikhicito letfunyelwa kulamanye emave kute kukhutsatwe kukhula nentfutfuko lesimeme eNingizimu Afrika.

3.3 IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kuGazethi Yahulumende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Lilungelokucamba wa-2015 kute kubonisanwe ngawo kabanti.

LoMtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo Welilungelokucamba, Longunombolo ye-98 wa-1978 kanye Nemtsetfo Wekuvikela Badlali, Longunombolo ye-11 wa-1967, leseyengcelwe sikhatsi ngobe ayikhoni kubuka intfutfuko kumazinga lamanyenti nome ayikhoni kubukana netindzaba temadijithali.

LoMtsetfosivivinyo utsintsa kunikwa imvume kwemsebenti nobe lilungelokucamba lelimayelana naloko kute kuvikelwe kuchashatwa ngekwenzuzo letfolakale ngekutsengiswa kwawo. Loku kutawusita hulumende kutsi alungise indzaba yekuhlupheka kwebaculi nebadlali ngekwenta siciniseko sekutsi imali yabo labayisebentele bakhokhelwa yona ngesikhatsi tinkampani temarekhodi kanye nemisakato ngobe linyenti labo lishona liphuyile.

3.4 IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Wekhomishini Yetemisebenti Yahulumende wa-2015. Lomtsetfosivivinyo uchibiyela Umtsetfo we-46 Wekhomisani Yetemisebenti Yahulumende wa-1997.
Lomtsetfosivivinyo uphatselene nekuvusetelwa kwethemu yaKhomishina kanye nekugunyata sihlalo kutsi akhetse munye wabokhomishana kutsi abe ngusihlalo nangabe sihlalo nelisekela lakhe bangekho.

4. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo

4.1 IKhabhinethi iyabemukela LabaseCuba Labasihlanu labebabanjwe eMelika nga-1998 babekwa emacala lafaka ekhatsi bunhloli nekubulala. Lalabasihlanu batfunyelwa eMelika njengencenye yeluhlelo lelubitwa ngekutsi yi-La Red Avispa kutsi bayophenya ngemisebenti yemacembu aseCuba latidlamlilo lasekudzingisweni labehlela kuketula umbuso waFidel Castro.

4.2 IKhabhinethi ibonga hulumende waseMalawi lomelelwe Lincusa laseNingizimu Afrika Mk Cassandra Mbuyane-Mokone losite ngekubuyiswa emuva kwebantfwana lababili baseNingizimu Afrika (labaneminyaka le-14) nalomunye (lone-20) labatsatfwe kugogo wabo eMpumalanga ngumake lotishaye sathishela wabo waphambilini wabasa eMalawi ngaKholwane 2014. Lamuhla Indvuna yeTelitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle Bathabile Dlamini, utawubamukela labantfwana.

5 Imikhosi letako

5.1 IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batimbandzakanye kumcimbi lotako wekugubha Inyanga YaNelson Mandela ngaKholwane ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Yenta Lusuku LwaMandela lube lwemalanga onkhe: Sinikele ngemizuzu lenge-67 esikhatsi setfu kutsi sisite labo labaswelako.” Lowo nalowo umuntfu waseNingizimu Afrika unemandla ekwandzisa umshiyandvuku waMengameli waphambilini longasekho Nelson Mandela ngekutsi ente umehluko etimphilweni talabanye.

Ngemoya wemshiyandvuku waMadiba asisebentisananeni ngekuhlanganyela njengaloku sigubha Inyanga Yekuhlangana Kwemmango ngaKholwane kute sakhe sive lesihlangene ngekutsi kugcugcutelwe imicondvo lephakeme yekungabandlululi ngebuhlanga, yebulungiswa kanye neyekulingana kwetfu sonkhe njengaloku kungumbononchanti futsi kushiwo nguMtsetfosisekelo wetfu.

5.2 Njengencenye yekugubha nekuhlonipha ligalelo lelibabatekako kutesayensi, tebunjiniyela, tebuchwepheshe kanye nemicondvo lemisha, Indvuna Yetesayensi Neteknoloji Naledi Pandor utawube anemcimbi wekudla kwakusihlwa lapho atawumemetela khona labaphumelele ku-2014/15 National Science and Technology Forum  – BHP Billiton Awards mhla ti-9 Kholwane 2015 e-Emperors Palace, eKempton Park ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kukhanya.”

Lemicimbi yemiklomela yatfulwa nga-1988.  Kugubha ingcikitsi yalonyaka ye-UNESCO letsi: “Umnyaka Wemave Ngemave Wekukhanya kanye Nebuchwepheshe Bekukhanya,” kantsi Umklomelo Welikhetselo utawuniklonyeliswa kulucwaningo loluhambelana ne-Photonics.

5.3 Ngekuhambisana nemoya Weliviki Lase-Afrika Lemisebenti Yahulumende lelicala kuleliviki (kusukela mhla tinge-22 kuya mhla tinge-26 Inhlaba 2015), Ikhabhinethi itsandza kubonga tonkhe tisebenti tahulumende ngekutinikela kwato, kutidzela kanye nekusebenta kamatima kute tiletse tinsita kubantfu bakitsi. Sicela tonkhe tisebenti tahulumende kutsi titinikele kabusha kute kuhlangabetanwe netidzingo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

6. Lokushiwo yiNingizimu Afrika mayelana nendzaba ye-ICC

IKhabhinethi, income kutsi itakubuketa kutimbandzakanya kweNingizimu Afrika kwayo Kusivumelwano saseRome sekusungulwa Kwenkantolo Yemacala Yemave Ngemave (i-ICC), ngenca yetizatfu letinengi.

INingizimu Afrika beyisolo ikusekela kakhulu kusungulwa kweNkantolo Yemacala Yemave Ngemave futsi beyingulelinye lemave lelisayine Lesisivumelwano saseRome sekusungulwa Kwenkantolo Yemacala Yemave Ngemave. Lelive solo lisatinikele kuluhlelo lwebulungiswa bemave ngemave “kucinisekisa kutsi emacala lamabi kakhulu latsintsa emave ngemave kufanele kutsi ajeziswe kanye futsi nekutsi nekushushiswa kwawo ngemphumelelo kufanele kutsi kucinisekiswe ngekutsi kutsatfwe tinyatselo ezingeni lavelonkhe kanye nekugcugcutela kubambisana kwemave ngemave.”

INingizimu Afrika itawuchubeka igcugcutele imetamo yesigodzi kanye neyemave ngemave kulwa nemacala lanjalo.

INingizimu Afrika ililunga Lenhlangano Yemacembu Emibuso lesungulwe ngekulandzela Sigaba ee-112(1) yeSivumelwanosaseRome sokusungulwa kwe-ICC.

INingizimu Afrika iphindze futsi ibe lilunga Lamhlabuhlangene (i-UN), Le-AU kanye naleminye imitimba yemave ngemave. Tibophelelo tayo temave ngemave kanye netibopho ititsatsela etulu ngekutimisela lokukhulu.

INingizimu Afrika idlala indzima lebalulekile kulelivekati lase-Afrika kanye nakuleminye imitimba lehlukahlukene yalelivekati. IPalamente Yenhlangano Yebunye be-Afrika iphindze ibanjelwe lapha kulelive. Indvuna yaphambilini Yetasekhaya yaseNingizimu Afrika ingusihlalo weKhomishini Yenhlangano Yebunye Be-Afrika.

INingizimu Afrika ihlanganyele kumikhankhaso yekugcina kuthula kumave lamanengi ase-Afrika njenge-Democratic Republic of the Congo. INingizimu Afrika futsi ingene shi ekucinisekiseni kutsi tinchubo tekuthula lokuntekenteke letichubekako eSudan naseSouth Sudan tiyachubeka, ngekulandzela lokufiswa bantfu baleyo mibuso letimele kanye nelivekati lase-Afrika.

INingizimu Afrika kumave ngemave itsatfwa njengelive lelicotfo nalelitsembekile ekugcineni kuthula lelinemasotja aseNingizimu Afrika lalinganiselwa ku-3 000 latimbandzakanye kumikhankhaso yekugcina kuthula ngaphasi kwesandla se-AU ne-UN.

INingizimu Afrika igcugcutela kusebentisana emkhatsini weNingizimu Afrika nalamanye emave kanye nentfutfuko lehlangene kulelivekati. INingizimu Afrika isebentisa Isikhwama se-African Renaissance kanye nese-International Cooperation, emkhatsini waletinye tintfo, kugcugcutela intsandvo yelinyenti, kuphatsa lokuhle kanye nekuvikela nekusombulula ludvweshu.

INingizimu Afrika itjale kakhulu ngekwetetimali, ngetemphi, tethekniki kanye nangemitfombolusito yebantfu kutsi kube nekuthula, kuphepha nemphumelelo kulelivekati lase-Afrika. Tinzuzo taloku kutjala setiyacala tiyabonakala kancane kulawo mave lapho iNingizimu Afrika ikwenta khona loko. Lawo mave afaka ekhatsi live laseSudan kanye nelaseSouth Sudan.

Ngaphandle kwekutsi iNingizimu Afrika ililunga Lenhlangano Yemave asayine Sivumelwano saseRome sekusungulwa kwe-ICC, iNingizimu Afrika kufanele kutsi ibhalansise tivumelwano tayo ne-ICC kanye netivumelwano tayo na-AU kanye netivumelwano tayo kuleyo nakuleyo mibuso, lokufaka ekhatsi leyo lese-Afrika, ngekulandzela tivumelwane temave ngemave letisayinile.

INingizimu Afrika iyakubona kutsi ngisho Nemalunga Esiphelane Emkhandlu Wetekuphepha langakawusayini Lesivumelwano saseRome sekusungulwa kwe-ICC angatimbandzakanya ngalokuphelele etinkhulumiswaneni mayelana ne-ICC kanye nekundluliselwa nguMkhandlu Wetekuphepha ku-ICC kwesimo lesikhona eveni.

Lawo mave atsatse tinyatselo tekucinisekisa kutsi tisebenti tawo kanye netisebenti tetemphi ngeke timise timbilapho ngaphasi kweligunya lebulungiswa le-ICC.

INingizimu Afrika iphindze futsi ibone kutsi kunekushayisana kutigaba letahlukahlukene kuSivumelwano saseRome se-ICC mayelana nekuvikelwa kweTinhloko Temibuso.

ISigaba se-27 sichaza loku lokulandzelako:

Kungabaluleki kwesikhundla lesigunyatiwe
1.  Lesisivumelwano sitawusebenta ngalokulinganako kubo bonkhe bantfu ngaphandle kwekuhlukanisa ngekwesikhundla lesigunyatiwe. Ikakhulu, sikhundla lesigunyatiwe njengeNhloko Yembuso nome Yahulumende, lilunga laHulumende nome Lephalamende, lilunga lelikhetsiwe nome siphatsimandla sahulumende ngeke umvumele umuntfu lowente bugebengu kutsi ayekelwe, ngeke futsi ngekwawo ubeke sizatfu sekunciphisa sigwebo.

2.  Kudzela inkhululeko nome tincubo temitsetfo letikhetsekile letihanjiswa kanye nesikhundla lesigunyatiwe semuntfu, nome ngaphasi kwemtsetfo wavelonkhe nome wemave ngemave, ngeke kuyivimbele Lenkantolo kutsi isebentise lilungelo lebulingiswa layo kulowo muntfu lonjalo.

Nawubuka nje kwekucala, lesigaba sinika i-ICC ligunya lebulungiswa kulowo muntfu, akukhatsalekile kutsi sikhundla sakhe sitsini.

Noko-ke, Isigaba se-98 sona sichaza loku lokulandzelako:

Kubambisana mayelana nekudzela inkhululeko kanye nekuvuma kutinikela.

1.  INkantolo ngeke ichubeke nesicelo sekutinikela nome kusita kuloko lokuyintfo letawudzinga kutsi lowo mbuso loceliwe wente tintfo ngekungantjintjantjintji mayelana netibopho tawo ngaphasi kwemtsetfo wemave ngemave mayelana nekungaboshwa kwembuso nome kwetebuncusa kwalowo muntfu noma-ke leyo mphahla yalomunye umbuso, ngaphandle nangabe Lenkantolo icala ngekutfola kusebentisana nalomunye umbuso kute kunganakwa loko kungaboshwa.

2.  Inkantolo ngeke ichubeke nesicelo sekutinikela lokuyintfo letawudzinga kutsi lowo mbuso loceliwe wente tintfo ngekungantjintji mayelana netibopho tawo ngaphasi kwetivumelwane temave ngemave ngekulandzela kuvuma kwembuso lomtfumelako kuyadzingeka nakunikelwa lowo muntfu wembuso eNkantolo, ngaphandle nangabe Lenkantolo ingatfola kwekucala kubambisana nembuso lotfumela lowo muntfu kute kutfolwe kuvuma kwalowo muntfu lonikelwako.   

Isigaba se-98(2) simcoka futsi asididani. Sikubeka kukhanye bha kutsi i-ICC ngeke icele kutsi umuntfu atinikele ngembuso loceliwe, nangabe loko kutawuholela ekutseni lowo mbuso loceliwe kutsi uphule tivumelwano tawo temave ngemave, ngaphandle nangabe i-ICC cobo lwayo icala ngekutfola kubambisana nalowo mbuso lomtfumelako. Ngalamanye emavi, Isigaba se-98(2) sibeka sibopho emahlombe e-ICC kutsi isite emave kutsi afezekise timvume tekubopha.

Kukhanya bha kutsi i-ICC beyati kutsi iNingizimu Afrika itawuba netinkinga kufezekisa lemvume yekubopha Mengameli Al-Bashir, ngenca yetivumelwano tayo temave ngemave.

I-ICC bese ivele mhla tinge-28 Inkhwekhweti 2015, seyivele iyimemile iNingizimu Afrika kutsi kutewuboniswana mayelana nekufezekisa imvume yekubopha ngekulandzela Isigaba se-97 lekubeka kube sebaleni ngaphandle kwekufunisela kutsi nangabe Ilive litfola sicelo kepha nalisibuka kukhandzakale kutsi sinetinkinga letingavimbela kutsi leso sicelo singafezekiswa, umbuso kufanele kutsi ubonisane neNkantolo ngekushesha kute kusombululwe leyo nkinga.

Leto tinkinga tingafaka ekhatsi kutsi kufezekiswa kwaleyo mvume yekubopha kulesimo lesikuyo njenganyalo kutawudzingeka kutsi lowo mbuso locelwako kutsi wephule tibopho tetivumelwane lebetivele tikhona phambilini nalomunye umbuso.

I-CC kufanele kutsi beyati kutsi, ekufezekiseni kwayo lemvume yekubopha, ngaleyo ndlela itawube seyephula tivumelwane tetibopho taphambilini ne-AU. Loko kungaba ngiso sizatfu lesivakalako lesente kutsi i-ICC imeme iNingizimu Afrika kutsi itewubonisana nayo.

Njengaloku i-ICC bese imeme iNingizimu Afrika kutsi itewubonisana nayo, i-ICC bekufanele kutsi ibonisane neNingizimu Afrika ngekutsembeka futsi iyisite kutsi igcine tibopho tayo ne-ICC kanye ne-AU.

INingizimu Afrika isemukele lesimemo se-ICC kute ibonisane nayo ngekulandzela Isigaba se-97. Ecinisweni, iNingizimu Afrika ibe netinkinga letinyenti mayelana nekuba semtsetfweni kanye nekufezekiswa kwaletimvume tekubopha kanye netibopho temave ngemave teNingizimu Afrika letivela ngenca yebulungu bayo be-AU.

INingizimu Afrika ibophelekile kutsi isihloniphe sincumo lesitsatfwe yi-AU eSirte eLibya mhla ti-3 Kholwane 2009 lesitsi emalunga ayo kufanele kutsi angabambisani ne-ICC, njengekusho kweSigaba se-98 Sesivumelwano sseRome sekusungulwa kwe-ICC Umkhandlu Wetekuphepha udzimate usibuke leso sicelo se-AU. I-AU icele Umkhandlu Wetekuphepha kutsi ishintjhe sincumo sayo kutsi indlulisele simo saseDarfur ku-ICC kutsi isiphenye.

Leso sicelo solo asikentiwe. I-AU yenta lesicelo ngekulandzela Isigaba se-16 Sesivumelwano saseRome sekusungulwa kwe-ICC, njengaloku i-AU ikholelwa ekutseni kubakhona kwe-ICC kulendzaba kutawubanga kutsi kuthula nekuphepha kube sengcupheni kulelivekati lase-Afrika.

INingizimu Afrika inenshisekelo letsite kulesincumo se-AU ngenca yekutimbandzakanya kwayo kutinchubo tekugcina kuthula eSudan naseSouth Sudan. Omabili lamave anike iNingizimu Afrika imisebenti lehlukahlukene mayelana naletinchubo tekugcina kuthula. Nangabe letinchubo tekugcina kuthula tingaphumeleli, loko kutawuba nemphumela loyinhlekelele kubantfu balawo mave kanye nelivekati lase-Afrika.

INingizimu Afrika ibamba tinkhulumiswano njalo nawo omabili lamave, iSudan neSouth Sudan futsi itfole ticinisekiso kuwo omabili lamave macondzana naletinchubo tekuthula.

INingizimu Afrika isemukele lesimememo se-ICC kute ibonisane nayo ngekulandzela Isigaba se-97 ngekutsembeka futsi beyetsembe kutsi kutawuba nekukhulumisana lokwakhako, lokunetitselo nalokuvakalako macondzana netinkinga iNingizimu Afrika lehlangabetane nato ekufezekiseni lemvume yekubopha.

Umhlangano wekucala wabanjwa ne-ICC mhla ti-12 Inhlaba 2015. Lowo mhlangano wahanjelwa Lincusa LaseNingizimu Afrika kanye nebaluleli betemtsetfo belincusa. Kulowo mhlangano Lincusa lagcizelela kutsi liyehluleka kubukana netindzaba letimatima netitsintsa umtsetfo lafuna kuhlela lomunye umhlangano kute bantfu labangabukana naleto tindzaba nabo babekhona.

Umhlangano wesibili, waloko, wahlelwa kutsi ube ngeMsombuluko, mhla ti-15 Inhlaba 2015. Ngalelo langa, kubonisana mbamba ngekulandzela Isigaba se-97 kutawentiwa. Noko, I-CC yacela umhlangano lotawuphangisa ubanjwe wase-ke lowo mhlangano uhlelwa kutsi ubanjwe ngeLisontfo mhla ti-14 Inhlaba 2015 igabence insimbi ye-12H00. Kepha-ke ebusuku bangeMgcibelo, mhla ti-13 Inhlaba 2015, Umshushisi we-ICC wafaka sicelo lesiphutfumako ku-ICC ngalemibandzela lelandzelako:

“Sicelo Lesiphutfumako Semshushisi kutsi kube Nemyalo lochaza kutsi ngabe Isigaba se-97 mayelana Nekubonisana neNingizimu Afrika ngabe kuphotfuliwe yini nekutsi iNingizimu Afrika ingaphasi Kwesibophelelo Sekubopha Ngekushesha Nekunikela Omar Al Bashir.”

Lomshushisi wafaka Lesicelo Lesiphutfumako ku-ICC, ngaphandle kwekwatisa iNingizimu Afrika. LoMshushisi wacela kutsi imininingwane yaLesicelo Lesiphutfumako ingadzalulwa, kepha sincumo se-ICC sanekelwa live.

I-CC yayiva ngekushesha lendzaba yakhipha Sincumo sayo.  Ecinisweni i-ICC, ngaphandle kwekutsi ive iNingizimu Afrika, yancuma kutsi leSigaba se-97 yekubonisana sekucedziwe ngaleyo ndlela iNingizimu Afrika seyingaphasi kwesibophelelo sekubopha nekunikela Mengameli Omar Al-Bashir. Leso sincumo sentiwa, njengaloku kushiwo, ngaphandle kwekwatisa iNingizimu Afrika.

INingizimu Afrika njengeLive Lelililunga leSivumelwano saseREome sekusungulwa kwe-ICC kanye futsi nekuba lilunga Lenhlangano Yemacembu Emibuso bekufanelekutsi yatiswe ngeSicelo Lephutfumako seMshushisi lesifakwe ku-ICC kanye futsi nekutsi beyifanele kutsi ilalelwe mayelana nalendzaba, ikakhulu ngobe vele tinkhulumo tekubonisana bese tivele setihleliwe.

Kutimela kweNingizimu Afrika njengesive, kuphindze futsi kuvete kutsi ifanele kutsi iphatfwe ngekulingana futsi ihlonishwe, nanome ngabe timo titsini. 

Kutawubonakala sengatsi i-ICC ayizange imeme iNingizimu Afrika kutsi itewubonisana nayo ngekulandzela Isigaba se-97 ngekwetsembeka kanye nangemitamo lecotfo nangekuyitsatsela etulu lendzaba kute isite iNingizimu Afrika. Ngaleyo ndlela, iNingizimu Afrika seyitsatse sincumo sekubuketa kutimbandzakanya kwayo kuleSivumelwano saseRome sekusungulwa kwe-ICC.

Tigaba letibili eSivumelwano saseRome tibalulekile kutsi kubukwe kutsi simo sini iNingizimu Afrika lekumele isitsatse mayelana nekubambisana ne-ICC esikhatsini lesitako.
Leto Titigaba te-119 kanye nete-127.

ISIGABA SE-119
Kusonjululwa kwetincabano
1.  Nome ngabe ngukuphi kucabana lokumayelana nekusebenta ngekwemtsetfo kweNkantolo kutawusonjululwa ngesincumo seNkantolo.
2.  Nome ngabe ngukuphi kucabana kweMave Angamalunga e-ICC amabili nome langetulu macondzana nekuhumusha nome kusebentisa kwaleSivumelwano lokungasonjululwa ngekubonisana kungakapheli tinyanga letintsatfu kucalile itawundluliselwa Kunhlangano Yemacembu Emibuso.

LeNhlangano ngekwayo ingalinga kuyisombulula lencabano nome ingenta tincomo kutsi ngutiphi tindlela letingalandzelwa ekusombululeni lencabano, lokungafaka ekhatsi Inkantolo.

Isigaba se-119 siphatselene netimo letimbili:

Kwekucala, tincabano letimayelana nekusebenta ngekwemtsetfo kwe-ICC, nekutsi kwesibili, nome ngabe ngukuphi kucabana emkhatsini weMave Angamalunga e-ICC amabili nome angetulu mayelana nekuhumusha nome kusebentisa Isivumelwano saseRome.

Macondzana naloko kwekucala lokungenhla, iNingizimu Afrika ingaba nayo incabano ne-ICC mayelana Nesincumo leyasenta ngekulandzela Sicelo Lesiphutfumako seMshushisi Semyalo lochaza kutsi ngabe Isigaba se-97 mayelana Nekubonisana neNingizimu Afrika ngabe kuphotfuliwe yini nekutsi iNingizimu Afrika ingaphasi Kwesibophelelo Sekubopha Ngekushesha Nekunikela Omar Al Bashir.

INingizimu Afrika itawubamba tinkhulumiswano ngekwemtsetfo ne-ICC mayelana nalendzaba ngenhloso yekuvisisa kucabanga kwe-ICC nekutsi imhumusha njani Isigaba se-97.

INingizimu Afrika futsi ifuna kuvisisa ku-ICC, kutsi titsini tibophelelo tayo ngekulandzela Isigabase-98(2) kumbuso loceliwe longakhoni  ngekutsi wephule tivumelwano temave ngemave tekufezekisa imvume yekubopha.

INingizimu Afrika ifuna futsi nekuyifaka lendzaba emhlanganweni lolandzelako weNhlangano Yemave Angamalunga eSivumelwano saseRome sekusungulwa kwe-ICC. Ngenca yenkinga yetemtsetfo neyekwenta tintfo lesibe nayo, iNingizimu Afrika itawuphindza futsi ikubuke kutsi ngeke yini iyendlulisele kuNkantolo Yebulungiswa Yemave Ngemave kutsi itsatse sincumo mayelana nalendzaba.

Isigaba se-97 asizange sisetjentiswe ku-ICC. Loku kube kwekucala kutsi Live Lelililunga le-ICC limenywe yi-ICC kutsi libonisane nayo mayelana nebumatima lelingaba nabo ekufezekiseni imvume yekubopha lokuyintfo lengaholela kutsi lelo Live liphule tivumelwano talo temave ngemave.  I-ICC bekudzingekile kutsi lendzaba iyitsatsele etulu futsi omabili lamacembu abonisane ngekwetsembeka.
INingizimu Afrika, njengendlela yekugcina ikubuke kutsi isale iphuma ku-ICC. Leso sincumo iNingizimu Afrika itasitsatsa kuphela nangabe tonkhe tisombululo letikhona ngekulandzela Isivumelwano saseRome sekusungulwa kwe-ICC seyitisebentisile, Umculu Wamhlabuhlangene kanye naleminye imitsetfo yemave ngemave lekhona.

Isigaba se-127 lesiphatselene nekuphuma ku-ICC nekutsi kuletinye tintfo ichaza kutsi:

1.  Live Lelililunga le-ICC, lingabhala satiso lisicondzise kuMabhalane Jikelele Wamhlabuhlangene, liphume kuleSivumelwano. Lokuphuma kutakwenteka emva kwemnyaka sicelo saloko sitfoliwe, ngaphandle nangabe lesatiso sikhomba lusuku loludzala.

INingizimu Afrika itawubamba tinkhulumiswano ngekushesha ne-AU kanye nemalunga emibuso mayelana nekutsi tindlela tekusombulula tincabano tase-Afrika tingacaliswa njani kusetjentiswa ngaphandle kwekubambeleleka “kute kucinisekiswe kutsi emacala lamabi kakhulu lakhatsata ummango wemave ngemave wonkhana kufanele kutsi ajeziswe nekutsi kushushiswa kwawo ngemphumelelo kufanele kutsi kucinisekiswe ngekutsi kutsatfwe tinyatselo ezingeni lavelonkhe Kanye nekugcugcutela kubambisana kwemave ngemave.”

Ikakhulu, iNingizimu Afrika itawubamba tinkhulumiswano letifaka emave lamanyenti kanye naletifaka lamabili nalamanye emave ase-Afrika kute kwentiwe ngekushesha kuntjintjwa Kwenkantolo Yase-Afrika mayelana Nemalungelo Eluntfu kanye Newebantfu kanye naletinye tinkhundla tesigodzi.. Loku kutawucinisekisa kutsi emacala lamabi kakhulu lentiwa kuluntfu asetjentwa ngekushesha futsi ngemphumelelo ngulemitimba nekutsi kube khona netinhlelo letitawusita kutsi emacala lanjalo ashushiswa yi-ICC nome yimitimba yetigodzi.

INingizimu Afrika itawuhlela nje khona madvute kutsi icalise tinkhulumiswano letisemtsetfweni ne-ICC mayelana naleto tindzaba letikhatsata iNingizimu Afrika.

INingizimu Afrika itawulungisa umbiko mayelana nekucocisana kwayo ne-ICC ngekulandzela Isigaba se-97 kanye netinkinga lehlangabetane nato ngekulandzela Isigaba se-98(2) bese iyingenisa kumhlangano loloandzelako weNhlangano Yemacembu Emibuso.

INingizimu Afrika itawuphindza futsi iphakamise kutsi kube nekuchitjiyelwa kweSivumelwano saseRome sekusungulwa kwe-ICC kuchaza kanye nekunweba tibophelelo tekubonisana nekubambisana kwe-ICC nemibuso.

Kucosisana ne-AU kanye nemibuso yase-Afrika kutawucala. Hulumende utawukhetsa licembu Letindvuna letiwucala ngekushesha ngaletinkhulumiswano ne-ICC, i-AU kanye nemibuso yase-Afrika.

7. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.

7.1 Kucashwa kweBacondzisi Labangekho eSigungwini Lesiphetse kutsi babe kuBhodi YaseNingzimu Afrika Yetekuphepha Elwandle (i-SAMSA):

a) Mnu. Mavuso Msimang (Sihlalo);
b) Nomsa Cele (Lisekela Lasihlalo)
c)  Mk Anna Sekabiso Molemane;
d) Mnu. Mervyn Robert Burton

7.2 Mnu. Virgin Anzel Seafield ukhetfwe kutsi abe Lisekela Lemcondzisi Jikelele kuLitiko Letemisebenti

7.3 Prof. Richard Michael Levin   Thishelanhloko weSikolo Savelonkhe Sahulumende iminyaka lesihlanu, inkontileka iphela ngeNgongoni 2019.

Kubutwa ku: Mk. Phumla Williams (Libambela Lesomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore