Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi wamhla ti-12 Ingci 2015

1. Kuphunyeleliswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile

1.1. IKhabhinethi iyayemukela inchubekela embili yemklamo lobitwa ngekutsi pheceleti Project Mikondzo, njengemtamo wekwetfulwa kwetinsita lohlose kukhulisa kufinyelela kwemisebenti yetenhlalo emimangweni yalelive lephuye kakhulu. Loku kukhonjiswe e-De Doorns eNshonalanga Kapa, lapho khona kusitwa imindeni le-4 021 lekutsi linyenti lalabo lekungubona bondla lemindeni batisebenti tasepulazini tetikhatsi letitsite. Lolusito lufaka ekhatsi, emkhatsini waletinye tintfo, kunikwa inhlanyelo netitfombo tetingadze temindeni kanye nekusitwa ngetimali tekusungula tinhlangano temmango nemakoporasi. Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle lisebentisa i-De Doorns kwakha inchubomgomo lemayelana netisebenti tetikhatsi letitsite.

Kwengeta, I-ejensi Yekucinisekisa Tenhlalakahle YaseNingizimu Afrika (i-SASSA) yetfule luhlelo lolubanti Lwekuhhamula Buphuya Betenhlalo kute lunikete kudla naletinye tintfo letidzingekako njengetinyifomu tesikolwa tebantfwana lababuya emindenini lephuyile. Sibonelelomali saHulumende lesi-R1 083 160 lesivela ku-Ejensi Yetekutfutfukisa Yavelonkhe isita emacembu ekudlala eNkhulisa (i-ECD) lete sikhungo la-11, manje sekunebantfwana lange-975 labafundza kuletikhungo tema-ECD kulendzawombese kutsi-789 wato uzuza kuselekelelo sahulumende sema-ECD.

1.2. IKhabhinethi incoma imphumelelo lechubekako ye-Operation Fiela, lesandza kwenteka ngulena leyenteke eNyakatfo Kapa lapho khona kusebenta ngekubambisa kweLuphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika (i-SAPS), ematiko ahulumende, nema-ejensi lacinisekisa umtsetfo esifundza newamasipala achubekela embili acinisekisa kutsi bantfu baphephile nekutsi futsi bativa baphephile. Likomidi Langekhatsi Letindvuna (i-IMC) Letekuphuma Nekungena litawetfulela betindzaba umbiko kuleliviki lelitako letfule imininingwane labanti yakamuva.

1.3. IKhabhineti incoma tinyonyane netinkampani tetimayini ngekusebentisana nahulumende kutfutfukiswe umkhakha wetetimayini, lokunguwona mgogodla wemnotfo wetfu futsi icela bonkhe bantfu kutsi basebente ngekutinikela. 

Hulumende, akanye nemabhizinisi netisebenti, bekaloku etama kutfutfukisa kwakhiwa kwetindlu letinesitfunti kanye netimo tekuhlala emadolobheni etimayini. Imali seyiyonkhe lengu-R18 wetigidzigidzi ifakwe emsebentini lochubekako wemimango leselusizini, linyenti layo libuya kuhulumende bese kutsi inkampani letimba timbiwa tifake imali lecishe ibe ngulokutsatfu kwalemali yekusita.

1.4. IKhabhinethi ivume kufakwa kweTindvuna Teklasta Yetekuvikeleka kulelikomidi langekhatsi letindvuna (i-IMC) letekuphuma nekungena lokwamenyetelwa nguMengameli Zuma.

Le-IMC, iholwa Lisekela Mengameli Cyril Ramaphosa, litawuhlola libuye futsi lisombulule imiphumela lengabakhona futsi lengakahloswa yalemitsetfosimiso yekuphuma nekungena lemisha emikhakheni leminyenti, kufaka ekhatsi tekuvakasha nelutjalomali. Le-IMC itawufaka ekhatsi Tindvuna Yetekuvakasha; Litiko Letasekhaya; Tekuhwebelana Netimboni; Kutfutfukiswa Kwetenhlalo; Kutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane, neKlasta Yetekuvikeleka.

2. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile kusimondzawo

2.1. IKhabhinethi yemukele Kugujwa Kwelusuku Lwabomake lokwentelwe eSasolburg eFreyistata ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Bomake Bahlangane Ekuchubeleni INingizimu Afrika Embili”. Tinkhulungwane tabomake tibutsene eNkhundleni Yetemidlalo iHarry Gwala eSasolburg kutewuhlonipha indzima lebalulekile leyadlalwa ngemashanhlitiyo labomake ngesikhatsi semzabalazo wenkhululeko kuliwa nembusobucalu nelubandlululo.

IKhabhinethi imema yonkhe imikhakha yemmango kutsi igcine lengcikitsi yeNyanga Yabomake futsi ichubeke isebentele kucinisekisa bonkhe bomake, bantfwana bemantfombatana, bahlonyiswa emakhono futsi bayakhululwa ekubandlululeni kwentenhlalo kute kutsi sikwati kulungisa kungalingani ngekwebulili kulelive.

Kwengeta, Mengameli Zuma ubuye futsi wetfula umbiko longakate ube khona mayelana neSimo Sabomake eNingizimu Afrika. Lombiko watisa, emagcatsi lentiwe kulelive kusukela nga-1994 kutfutfukisa simo sabomake. Lombiko wahlanganiswa Litiko Labomake ngemuva kwekubamba imihlangano kulo lonkhe lelive emkhatsini wenyanga yeNdlovulenkhulu neNhlaba kulomnyaka (2015). Lombiko usebenta njengedokhumenti lesendlalelo yekukhutsata kuhlonyiswa kwabomake ngemakhono nemnotfo, kulingana ngebulili nemalungelo ebuntfu.

Hulumende utawusebentisa lencenye lesele yalenyanga kubonga bomake lababazuzi kanye nekuhlanganyela kwabo kutemnotfo ikakhulu etindzaweni lapho khona bangakamelelwa ngalokwenele. Loku kufaka ekhatsi Imiklomelo Yabomake Kutesayensi (13 Ingci) kanye neMiklomelo yaBomake Kutemanti Nekutfutfwa Kwendle (23 Ingci).

2.2. IKhabhinethi incoma ema-Protea ngekwenta iNingizimu Afrika kutsi itigcabhe kuNdzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla eSydney, e-Australia. Licembu laseNingizimu Afrika selidvute nekufaneleka kungena kumjikeleto lowendvulela wekugcina weNdzebe Yemhlaba ngemuva kwekudlala ngekutikhandla nemidlalo lematima kute kube ngumanje.

Ngekuya kweNhlangano Yelibhola Letandla, iNingizimu Afrika manje seyikunombolo yesihlanu emhlabeni. IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi besekele ema-Protea lapho basachubeka nemshikashika kuleNdzebe Yemhlaba.

2.3. IKhabhinethi seyijoyine Mengameli Zuma  ekulileleni imindeni, bangani kanye nalabo bebasebenta nemalunga labulewe e-SAPS. Kubulala ngesihluku longenangcondvo kufanele kutsi kugcwekwe ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika

Emaphoyisa abalulekile ekuvikeleni imimango kubugebengu lobusemimangweni yetfu. Lokubulala ngesibhuku lokungenagcondvo akwemuki nje kuphe live letfu tikhulu tekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo, kepha kuphindze kutsatsele imindeni emadvodza ayo, bafati, bobhuti, bosisi nebatali.

IKhabhinethi icela labanelwatiso mayelana nalobulawa ngesibhuku  lokungenangcondvo kutsi bavele futsi basebentisane kanye nema-ejensi  lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kwenta sicinisekiso sekutsi labo labente  loku bayaboshwa futsi babukana nemtsetfo.

2.4. IKhabhinethi ihalalisela Licembu LaseNingizimu Afrika ekudlaleni ekusebenteni kwabo lokuvelele kweba nguShampeni Wemhlaba ku-FINA ye-16 (Inhlangano Yekubhukusha Yemave Emhlaba) eKazan, eRashiya lapho khona batfole emamedali eligolide lamabili kanye nalamatsatfu elisiliva.

3. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

3.1. IKhabhinethi ivume kukhishwa kweLuhlakamtsetfo Lwenchubomgomo Ytitimela Yavelonkhe, lobukene neludzaba lwekutfutfwa kwebantfu nemphahla, kutsi ummango uphawule ngawo. Lenchubomgomo, lehambisana neKhomishini Lechumanisa Takhiwonchanti Telihhovisi LaMengameli, kwenta kancono imboni yetetitimela ngekusebentisa kungelela lokuholwa lutjalomali lolubalulekile lokuhambisana neLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP).

Ihloso kwakha tekutfutsa letenetisako futsi letiyimphumelelo letikhona kucudzelana ekhaya nasemaveni emhlaba, kanye nekunciphisa tindleko tetitfutsi. Loku kutawukhutsata kusetjentiswa kwetebucwepheshe letifanele kukhulisa umkhicito kanye nekutfola emakhono ladzingeka kakhulu emnotfweni. Kuphindze futsi kukhulisa kufinyelela emaphandleni, kukhula kwelizinga lekuhamba kanye nekwakheka kwematfuba emsebenti.

3.2. IKhabhinethi ivume kujikeletiswa “Kwelisi Lekutfutfukisa Emakhono Avelonkhe neMfundvo Yemkhakha neTiphatsimandla Tekucecesha kwendlule-2016 ngekhatsi kwengcikitsi yedokhumenti ummango lotawuphawula ngayo mayelana nenchubo lehlanganisiwe, imfundvo leyehlukanisiwe yangemuva kwekucedza sikolwa nekuceceshwa”.

Ledokhumenti ilungisa kwenela nekusebenta ngemphumelelo kwetikhungo letitfutfukisa emakhono nekungena kwato enchubeni lebanti yekucecesha yemfundvo lephakeme.

Ikakhulu, iphakamisa kutsi Lisu Lekutfutfukisa Emakhono Lavelonkhe lelilandzelako lifanele kutsi licale ngemisebenti lekhonjwe njengaleyo ledzingeka kakhulu ekuphumeleliseni tinhlelo letihamba embili tavelonkhe. Iphindze futsi ibukane ngekusebenta ngemphumelelo nemakhono etindzaba tekuphatsa tetiphatsimandla tekucecesha nemfundvo yemkhakha ekukhishweni kwetibonelelo tahulumende temisebenti lehamba embili.

3.3. IKhabhinethi ivume kukuniketa Sikhumulo Semikhumbi seTransnet emalayisensi alomphelo ekusebenta ngemakhonteyina emanganisi eSikhumulweni Semikhumbi eNgqura, lemise elugwini lolusemphumalanga yeNingizimu Afrika, 20 wemakhilomitha enyakatfo mphumalanga ye-Port Elizabeth nasemkhatsini we-Durban ne-Cape Town. Loku kuhambisana netintfo hulumende latibeka embili kutsi tentiwe mayelana ne-Operation Phakisa ekukhuliseni Umnotfo Waselwandle. Umphumela waloku kutawuba kususa kusebenta ngamanganisi etikhumulweni temikhumbi kuyiswe e-Port Elizabeth nase-Saldanha kuye eSikhumulweni Semikhumbi eNgqura.

3.4. IKhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika yemukele Sivumelwane Semave Emhlaba Nekuncemphetela Nekuba Nelicala Lekulimata Leliphatselene Nekuhanjiswa ngeLwandle Tintfo Letiyingoti Naletingushevu Letingatsandzeki, 2010.

Lesivumelwane sicinisekisa sincemphetelo sekulimala kwebantfu nemphahla, netindleko tekuhlanta netinyatselo tekubuyisela esimeni lesifanele, kanye nekulahlekelwa ngumonotfo ngenca yekutfutfwa ngetitfutsi taselwandle kwemphahla leyingoti futsi lengushevu nengangcolisa lwandle. INingizimu Afrika itawukwati kufinyelela timali nekusita etehlakalweni tetintfo letiyingoti naletingushevu nangabe tonkhe tinchubo tephalamende tekwemukela lesivumelwane setiphetsiwe.

4. Imitsetfosivivinyo

4.1. IKhabhinethi ikuvumile kutsi kungniswe ePhalamende Umtsetfosivivinyo Wsichibiyelo Semafilimu Netishicilelwa, nga-2015 ePhalamende. Lomtsetfosivivinyo Uchibiyela Umtsetfo Wemafilimu Netishicilelwa, wanga-1996 (Umtsetfo 65 wanga-1996). Letichibiyelo tiniketa kutfutfukiswa kwethekinoloji, ikakhulu ku-inthanethi nasetinkhundleni tekucocisana kwemmango, kute kutsi kuvikelwe bantfwana kutsi bangavuleleki etintfweni tetindzaba latiphatamisananako futsi letiyingoti kuto tonkhe tinkhundla (ku-inthanethi netinye tinkhundla).

Lomtsetfosivivinyo ucinisa tinhlawulo letikhokhiswa tinkampani tabomakhalekhikhini nebetfulitinsita kuvikela ummango nebantfwana ngesikhatsi basebentisa tinsita tato. Umtimba Wetekuchumana Lotimele WaseNingizimu Afrika angeke ukhiphe emalayisensi noma uwavusetele ngaphandle kwesicinisekiso lesivela kuBhodi Yemafilimi Netishicilelwa sekuhambisana ngalokuphelele nemtsetfo.

5. Imikhosi letako

5.1. Mengameli Zuma utawungenela Ingcungcutsela Leyetayelekile ye-35 Yebaholi Bemave Emmamgo Wekutfutfukisa I-Afrika LaseNingizimu (i-SADC) kusukela mhla ti-17 kuya kuhla ti-18 Ingci 2015 eGaborone, eBotswana. Kulengcungcutsela, Mengameli utawuyekela kuba ngusihlalo weMtimba we-SADC kuTepolitiki, teKubambisana kuTekuphepha Nekuvikela. Kulendzima labekayidlala, iNingizimu Afrika seyihole sitfupha seMisebenti Yekubukisisa yeLukhetfo Lwe-SADC, lokucinisekise kutsi lonkhe lukhetfo lolube khona belunekuthula naleyenetisako.

5.2. Lisekela Mengameli Ramaphosa Utawungenela Luhambo Lwekuvakashela eJapan kusukela mhla tinge-24 kuya kumhla tinge- 25 Ingci 2015. Loluhambo lwekuvakasha lufaka ekhatsi simemo semusa sekuhlanganyela kuNKhomfa Yetebhizinisi yeNgkangano Yekuhweba Yangaphandle yeNingizimi Afrika neJapan.

IKhabhinethi iyalwemukela luhambo lwemsebenti lwekuya eJapan, lolutawucinisa bungani nekuvana lokukhona emkhatsini walamave omabili. INingizimu Afrika neJapan banemibono lefananako mayelana nekubaluleka mayelana nekuhlangana kwemave kanye nesidzingo nekwakha kabusha Umkhandlu Wekuciniseka WaMhlabuhlangene (UN) nenchubo ye-UN kuNgcungcutsela Jikelele ye-UN ye-70.

5.3. Mengameli Zuma utawuba Imbizo Yelihhovisi laMengameli e-Eersterust, ePitoli mhla tinge-21 Ingci 2015 letawubukana netindzaba tekusetjentiswa budlabha kwetidzakamiva. Luhlelo Lolukhulu Lwetidzakamiva Lwavelonkhe, 2013-2017, luchumanisa imitamo yahulumende ekulweni nekusetjentiswa  budlabha kwetidzakamiva netjwala.

IKhabhinethi imema yonkhe imimago kutsi isebentisane nahulumende nema-ejensi lacinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo kutsi ikhulule imimango yetfu ekusetjentisweni kabi kwetidzakamiva, lokungukona kuba tinkinga letinyenti tetenhlalo, kufaka ekhatsi budlova lobentiwa kubomake nakubantfwana. Batali nebanakekeli bebantfwana banendzima lebalulekile lekufanele bayidlale ekucinisekiseni kutsi bantfwana bayavikelwa futsi bakhuliswa kahle.

5.4. IKhabhinethi iyakwemukela kuvulwa kwesikolwa lesilungiswe kabusha iMakgatho Lewanika Mandela Primary School eMvezo eMphumalanga Kapa mhla tinge-25 Ingci 2015 nguMengameli Zuma.

Lesikolwa siyincenye yemsebenti wahulumende lochubekako wekubuyisa sitfunti kubafundzi nekunika tikolwa tasemaphandleni tikolwa tesimanje. Ngekusebentisa Umtamo Wekwetfula Kwakhiwa Kwetikolwa Ngekushesha (i-ASIDI) weLitiko Letemfundvo Lesisekelo, hulumende sewususe tikolwa letinyenti lebetakhiwe kabi wakha letikahle. Kute kube ngumanje, i-ASIDI seyakhe yacedza tikolwa leti-116 yabuye futsi yaniketa tikolwa le-499 emanti, kutfutfwa kwendle kuletinge-425 kufakwa gezi kuletinge-298.

5.5. Lisekela Mengameli Ramaphosa utawuhlanganyela kuNgcungcutsela yeLwatiso neTinhlangano Temitapolwati Temave Emhlaba letawbanjelwa e-Cape Town International Convention Centre kusukela mhla ti-15 kuya kumhla tinge-21 Ingci 2015 ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Imitapolwati Lenemandla Legucugucukako: Kufinyelela, Kutfutfuka neKuntjintja”. 

Lengcungcutsela yenteka ngesikhatsi sinye nekuvulwa kwemitapolwati yetikolwa lengetulu kwale-1 000 kulo lonkhe lelive emkhatsini wamhla ti-18 Kholwane 2015 namhla ti-18 Kholwane 2016 kukhutata bafundzi labanyenti kutsi bafundze. Litiko Letemfundvo Lesisekelo licela tinhlangano nemabhizinisi latimele netinhlangano letingekho ngaphansi kwahulumende kutsi tesekele lomkhankhaso ngekunikela tincwadzi nekusungula imitapolwati, emkhatsini waletinye tintfo.

IKhabhinethi icela batali nabothishela kutsi betame kwenta tincwadzi tifinyelelwe bantfu labancane, futsi imema imimango kutsi inikele ngetincwadzi ibuye dutsi isungule emaklabhu ekufundza ngoba sive lesifundzako sive lesiphumelelako.

5.6. Indvuna Yetekuvakasha Derek Hanekom itawetfula Inyanga Yetekuvakasha  mhla ti-16 Ingci 2015 e-Euphoria Golf Estate, eMookgophong eLimpopo ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Ematfuba Letigidzi Lamasha Alindzile”, lokususelwe engcikitsini yeLusuku Lwemhlaba Lwekuvakasha (27 Inyoni): “Tivakashi Letisigidzigidzi – Ematfuba lasigidzigidzi”. 

Tingcikitsi yemhlaba neyasekhaya tihlose kwenta tivakashi tati ngekubaluleka kwekuba nesibopho kutekuvakasha. Njengencenye yaloku, tivakashi tikhutsatwa kutsi tihloniphe emasiko, tivikele emagugu, tonge emandla nemanti, futsi lokunye lokubaluleke kakhulu, titsenge imikhicito leyesekela imisebenti yendzawo.

IKhabhinethi ikhutsata iNingizimu Afrika kutsi ibukisise live letfu lelihle lelikhungatsekisanako, futsi ngekwenta njalo basita kugcina imisebenti nekwesekela imikhicito yendzawo.

5.7. Ematiko letemidlalo nekukhibika nelabomake ahlangene ne-G-Sport bomake baseNingizimu Afrika labahlanganyela kutemidlalo.

Litiko Letemidlalo Nekukhibika ne-G-Sport litawuhlonipha, liklomelise bomake labafanele betema-athilethi nebalawuli labalwa nako konkhe kucindzeteleka kute baphakamise umjeka walelive.

itiko liwati umsebenti lodzingako ekuchubekiseleni embili i-ajendza yetekulingana lebandzakanyeka kutemidlalo, ekulawuleni nasekuhlanganyeleni. Lapho litiko likubona kutsi usesemunengi umsebenti lekufanele kutsi wentiwe mayelana naloku, litikile ekusebentisaneni nalabo labatimisele kwenta umehluko ekulweni nekuhlupheka kwabomake.

5.8. IKhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhetse labo labatawunikwa Imichele Yavelonkhe ya-2016, lekumichele lesezingeni lelisetulu kakhulu lelitetfwesa takhamuti talo kanye netakhamuta tangaphandle kulamanye emave letivelele labafake sandza kutfutfukiseni intsandvo yelinyenti futsi lababe nemphumela lobalulekile ekwenteni kancono timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika.

Imichele Yavelonkhe lesitfupha yi-Order of Mendi for Bravery, i-Order of Ikhamanga, i-Order of the Baobab, i-Order of Luthuli, i-Order of Mapungubwe, kanye ne-Order of the Companions of OR Tambo.

Lusuku lwekuvaka kukhetsa ngumhla tinge-31 Ingci 2015. Emafomu ekukhetsa ayatfolakala ku: www.presidency.gov.za futsi afanele kutsi aphekeletelwe likhasi linye lekukhutsata kukhetfwa kwaloyo muntfu.

6. Kubekwa etikhundleni

Kubekwa etikhundleni kutawuya ngekucinisekiswa kweticu tetemfundvo nekuhlengwa lokufanele.

6.1.  Emalunga langekho kusigungu lesiphetse eBhodi Yemaposi AseNingizimu Afrika.
a. Dkt. Simosezwe Dugmore Lushaba (Sihlalo);
b. Mk. Bulelwa Patricia Soci (Lisekela lasihlalo);
c. Mnu. Robert Nkuna;
d. Mnu. Mduduzi Eric Zakwe;
e. Mnu. Zibuse Comfort Ngidi;
f. Mk. Nomahlubi Victoria Simamane;
g. Dkt. Lynette Moretlo Molefi;
h. Mk. Marion Lesego Dawn Marole;
i. Mnu. Joel Sihle Ngubane; na
j. Mnu. Phetole Elvis Rabohale.

6.2. 6.1.  Bacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse be-South African Forestry  SOC Ltd.
a. Mnu. Lungile Rudolph Mabece (Sihlalo);
b. Mnu. Stanley Mandla Mnguni;
c. Mnu. Gabriel Christiaan Theron;
d. Dkt. Petros Mbiji Mahlangu;
e. Mnu. Maroale Jacob Rachidi;
f. Mk. Sakekile Baduza;
g. Mk. Caroline Phumzile Mavasana Ngwenya;
h. Mk. Nazia Carrim; kanye na
i. Dkt. Pulane Elsie Molokwane.

6.3. 6.1. Bacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse beBhodi ye-Alexkor:
a. Mk. Hantsi Bhetilda Mayeza – (Sihlalo);
b. Mk. Mamoroke Lehobye;
c. Mk. Vimal Bansi;
d. Mk. Tshediso John Matona;
e. Mnu. Trevern Marais Haasbroek;
f. Mnu. John Sembie Danana;
g. Dkt. Roger Paul (uyaphindza kukhetfwa); na
h. Mk. Zukiswa Zandile Ntlangula (uyaphindza kukhetfwa).

6.4. Mnu. Mathanzima Hubert Mweli – Umcondzisi Jikelele (i-DG) kuLitiko Letemfundvo Lesisekelo.

6.5. Mnu. Petrus Mduduzi Shabane – kwelulwa kwekontileka ya-DG kuLitiko Lekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba

6.6. Dkt. Nontsikelelo Tshayingca-Mashiya – Lisekela la-DG kuTekuhlola Nekulandzelela Kusebenta Kwetikhungo kuLitiko Lekuhlela, Kucaphela kanye Nekulungisa.

6.7. Mnu. Nkhumeleni Victor Tharage – i-DG kuLitiko Letekuvakasha.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams (Libambela Lasomlomo WeKhabhinethi)
Tinombolo Tekumtsintsa: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore