Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-6 Ingongoni 2017

Ikhabhinethi ihlangene yabamba umhlangano wayo wekugcina wanga-2017 e-Union Buildings ePitoli.

A. Tincumo TeKhabhinethi

1. Ikhabhinethi ivumile kutsi Lisukuhlela Lemkhakha Wavelonkhe Wetekuvakasha (i-NTSS) lwanga-2016-2026 luphunyeleliswe. Le-NTSS isime kutinsika letine letibalulekile, lekunguleti, kumaketha, kwenta kutsi tivakashi tifinyelele kalula, kwenta kancono loko tivakashi letihlangabetana nako, kulawula indzawo lekuyiwa kuyo kanye netinzuzo letimkhakhubanti.
Umculu lophelela uyatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letekuvakasha: www.tourism.gov.za.

2. Ikhabhinethi iluvumile luhlakamsebenti lwekusungula Inkampani Yavelonkhe Ye-intanethi Lesheshisako. Itawakhiwa ngekutsi kuhlanganiswe iSentech neBroadband Infraco. Loku kutawuchuba kutsi kucala kusetjentiswa tintfo letihlangane ngendlela lechumene bese kwakheka shampeni we-intanethi yavelonkhe lesheshisako.

3. Ikhabhinethi iwuvumile Umbiko Wekucala Wemnyaka Wenchubekelembili Wekuphumelelisa Umtsetfo Lodzingidvwako weMalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka (i-WPRPD). Lombiko ukhuluma ngesikhatsi lesisuka mhla lu-1 Bhimbidvwane kuya kumhla tinge-31 Ingongoni 2016.

Lombiko uhlola ngalokusezingeni leliphakeme kutsi ematiko ahulumende asahambe kangakanani nekujulisa imigomo yenchubomgomo ye-WPRPD ekuhleleni kwawo lokufanele, kubhajetha, kwetfulwa kwetinsita kanye netinchubo tekubika.

4. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa  kweLuhlakamsebenti Lwenchubomgomo Yelisukuhlela Yalabakhubatekile Yemfundvo Lephakeme neKucecesha  kute kutsi sive siphawule ngayo.

5. Ikhabhinethi yatiswa ngemiphumela yeKubuyeketwa kweLuhlelo lweKuhlela Kabusha Kwemkhakha Wematekisi lolwentiwa ngeLweti 2015 kwate kwaba yiNyoni 2016. Loluhlelo luyincenye lweLuhlelolisu Lwahulumende Lwetitfutsi, lokuhloswe ngalo kutsi eNingiziu Afrika kube netekutfutsa letihlangane letiphephile naletisebenta ngemphumelelo.

Ikhabhinethi ikuvumile kutsi kufanele kutsi kube nalokunye kubonisana nekusebenta lokufanele kutsi kwentiwe ngematiko lafanele ngembi kwekutsi Litiko Letekutfutsa Lavelonkhe licale kusebentisa loluhlelo lolubuyeketiwe.

6. Ikhabhinethi ikuvumile kukhululelwa esiveni kwelushicilelo lwe-8 lweTinkhomba Tekutfutfukisa (2016). LoMbiko weTinkhomba teKutfutfukisa ugcile ekutfutfukeni kweNingizimu Afrika kusukela kwacala intsandvo yelinyenti futsi ulandzelela kuphunyeleliswa kweLisu Lavelonkhe Lekutfutfukisa (i-NDP): Umbononchanti-2030.

7. Ikhabhinethi itivumile tindlela tekucinisa kulawulwa kwekujeziswa kwetisebenti tahulumende mayelana netisebenti letichuba emabhizinisi nemitimba yembuso. Tenta kutsi Imitsetfomgomo Yetisebenti Tahulumende yanga-2016 isebente, levimbela tisebenti tahulumende kutsi tichube emabhizinisi neMbuso. Kusukela ngeNdlovulenkhulu, Temafa Wavelonkhe, tesekelwa Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa (i-DPSA), litawulandzelela konkhe kubhaliswa lokusha kuDathabhesi Yavelonkhe Yebatfulitinsita ku-inthanethi ngekuhlola Inchubo ye-Persal.

8. Ikhabhinethi ikuvumile Kulawulwa Kwendlela Lensha Yekuhlola neNchubo Yekutfutfukisa Tinhloko Tematiko, lokukhombisa ngalokunembako kuchumana lokusemkhatsini wemsebenti wemuntfu nekusebenta kwenhlangano. Itawucala kusebenta kusukela mhla lu-1 Mabasa 2018.

9. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa nekuphunyeleliswa kweLuhlakamsebenti Lwesikimu Sekwehlaya Baphotfuli Bemanyuvesi Batewusebentela Hulumende. Loku kwenta incenye yeluhlelo lwekutfutfukisa ngekhatsi kuTemisebenti Yahulumende kute kucashwe lusha kuTemisebenti Yahulumende.

Loluhlakamsebenti lufaka ekhatsi kubeka eceleni emaphesenti etikhala letivulekile telitiko ngalinye kutsi tihlwayelwe labaphotfule emanyuvesi bemisebenti yemakhono layindlala. Indvuna yeLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa naye utawenta luhlakamsebenti lwakhe luhambisane neLuhlelo Lwetemisebenti Yekutfutfukisa Lusha.

10. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwaleTatiso kuGazethi yaHulumende letiphatsele neKuhlelwa Kabusha Kwetindzawo Letingaphasi Kwetinkantolo, lokuhlose kukhulisa emandla ekufinyelela bulungiswa betigodzi tasemaphandleni lebetikadze tinganakwa noma tingatfoli tinsita ngalokufanele. Lokuhlelwa kabusha kutawentiwa etigodzini tabomantji eFreyistata naseNyakatfo Kapa, kanye nekususwa kwaletinye Tigodzi taMantji letitsite kuLuphiko lwaseGauteng lweNkantolo Lephakeme bese tibekwa ngaphasi kwemandla eNkantolo Lephakame yaseNyakatfo Nshonalanga.

11. Ikhabhinethi iyivumile Imitsetfosimiso Yekungenelela ngekwemibandzela  yeMtsetfo Wekuvikela Lutjalomali, wanga-2015 (Umtsetfo-22 wanga-2015). Lemitsefosimiso ibonelela umtjalimali lonenkinga mayelana nesinyatselo lesitsetfwe nguhulumende lesitsintsa kabi lutjalomali, kutsi acele Litiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti) kutsi lingenelele ngendlela lefanele yekulamula.

12. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi kubitwe kuphindze futsi kungeniswe letinkhomfa letilandzelako:

  • Inkhomfa Yekubonisana yanga-2018 Yeluhlelo Lwavelonkhe Lwetisebenti Letitfutfukisa Ummango ingeniswe yi-DPSA.  
  • Inkhomfa ye-23 Yemave Emhlaba Yemnyaka Yebashushisi, letawungeniswa nguMkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe eDurban ngeMphala nga-2018.
  • Iforamu Yemhlaba Yesayensi eNingizimu Afrika nga-2021. Litiko Letesayensi Netheknoloji litawukhulumisana neLikomidi Lelichuba Iforamu Yemhlaba Yesayensi mayelana nekungenisa leforamu.
  • Inkhulumiswano Yelizinga Leliphakeme Yenhlangano Yebunye Be-Afrika (i-AU) yanga-2017, leyangeniswa yi-DPSA kusukela mhla ti-6 kuya kumhla ti-8 Ingongoni 2017.    

13. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi  nga-2018 kukhishwe tinhlavumali letitikhumbuto naletigcogcwako kanye naletitawusatjalaliswa.

Letinhlavumali, nekumenyetelwa kwato, kutawushicilelwa kuGazethi yaHulumende:  

  • 2018 2oz, 22-carat gold Krugerrand;
  • Luhlavumali lwe-Natura lwanga-2018 loluyi-24-carat gold (Kuvela kwema-dinosaur – Archosauria);
  • Luhlavumali lwa-R1 lwanga-2018 loluyi-24-carat gold  (Tilwanyana taseNingizimu Afrika letihuma ngesisu – lufundvu lolonemlomo lofana newahhokwe (i-parrot beaked padloper));
  • Luhlavumali lolujikeletako lwa-R5 lwanga-2018 lolwentiwe ngetinhlobo letimbili temethali (Iminyakalikhulu yaNelson Mandela);
  • Luhlavumali lweSicalaba lwanga-2018 lolwentiwe nge-24-carat gold ne-sterling-silver (Imphilo yaMatiwase – Nelson Mandela);
  • Luhlavumali lwe-R2 Crown naTiki loyi-2 ½ lwanga-2018 lolwentiwe nge-sterling-silver (Tintfo Letisungulwa eNingizimu Afrika – Ithomografi Leyentiwe ngaNgcondvomshini (i-Computed Tomography)); kanye
  • Luhlavumali lwanga-2018 le-sterling-silver lolufakwe umbala laphelela (Tinyoni neTimbali teSichiwi Sekulondvolota Imvelo saseWaterberg).

B. Tindzaba Talelive Letimcoka

14. Imiphumela Yemkhicito Wonkhe Welive

Ikhabhinethi iyatfokota ngekukhula kwemnotfo walapha eNingizimu Afrika lokhule nge-2% wemnyaka ekoteni yesitsatfu yanga-2017, usuka ku-2.8% lebewubuyeketwa kuya etulu ngekota yesibili. Lokwenta kahle kakhulu lokunemandla kwabangelwa kukhula lobekuchubeka emkhakheni wetekulima, lofake ligalelo la-0.9% ekukhuleni sekukonkhe ngemuva kwa-44.2% wekukhula ngekota, ngekota.
    
Kwenta kahle kakhulu kutekulima, lokubone emakota lamatsatfu lalandzelanako ekukhula lokunemandla, kwabangelwa kukhicitwa ngelizinga leliphakeme kwetilimo tasemasimini (njengemmbila) etindzweni letitfola imvula ehlobo kanye nemikhicito yetijalo tasengadzeni. Timbiwa nekukhicita nako kufake ligalelo kulokhula lokubhaliwe, lapho khona tetimbiwa nekumbiwa kwenkwali kukhule nga-6.6% lokufake i-0.5% ekukhuleni.  

Umkhakha wetagezi nguwo lowehle kakhulu, nge-5.5%. Kukhula kwalokusetjentiswa emindenini kwe-2.6% kwabangelwa kakhulu kusebentisa imali kumikhicto lecinile, lokwenta i-1.6% kusuka ekukhuleni nga-2.6%. Kukhula lokunemandla kunaloku lebekulindzelekile kanye nekubuyeketa kuya etulu kumiphumela yekukhula yekota yesibili kusho kutsi kukhula kungafinyelela ku-0.9% nga-2017.

Loku kungetulu kuna-0.7% lobekalindzelwe ngesikhatsi seSitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS). Hulumende ufanele kutsi acinisekise kutsi lamandla ekukhula agcinwa anjalo ngekutsi kuchutjekwe kuphunyeleliswe letindlela leti-14 letifaka emandla ekutetsembeni lokwakhela ekwenteni kancono kutetsemba kwebatsengi kantsi futsi kungabuyisa kutetsemba kwebhizinisi.

15. I-InvestSA One-Stop Shop

Ikhabhinethi iyakwemukela kwetfulwa kwesikhungo lesinako konkhe, i-InvestSA One-Stop Shop KwaZulu-Natal nguMengameli Jacob Zuma njengencenye yemitamo yekwenta kancono kuchuntjwa kwemabhizinisi eNingizimu Afrika. Lena yi-One-Stop-Shop yesitsatfu leyetfulwe kulelive. Ihlose kwakha simondzawo lesivumako ngekutsi yente kutsi ibe yinye indzawo yekutsintsana yebatjalimali kutsi batfole kuyo tonkhe tinsita tekuphutfumisa imiklamo nekunciphisa bulukhuni lobuvetwa nguhulumende nawusungula ibhizinisi.  

16. Budlelwane neNingizimu Afrika ne-Angola

Ikhabhinethi iyatemukela tivumelwane letisayinwe ngesikhatsi seKuvakasha kweNhloko yeMbuso eNingizimu Afrika lokwentiwe nguMengameli wase-Angola João Manuel Gonçalves Lourenço. Kusayinwe letivumelwane letilandzelako: Imemorandamu yeKuvisisana (i-MoU) yekusungulwa kweKhomishini yaBomengameli Lababili, i-MoU yetekubambisana Emkhakheni Wetemvelo, Kuphunyeleliswa kweTinchubomgomo tekususa ema-visa, Sivumelwane seLubambiswano lweTemaphoyisa kanye neSivumelwane lesimayelana neKusitana eTindzabeni Temtselo Wetekuhwebelana.

17. Ingcungcutsela yeSihlanu yeNhlangano yeMave ase-Afrika (i-AU) neyeNhlangano yeMave wase-Yurophu (i-EU)

Ikhabhinethi iyayemukela imiphumela yeNgcungcutsela yeSihlanu ye-AU ne-EU. Lengcungcutsela yaveta litfuba lekutsi iNingizimu Afrika yente kancono budlelwane bayo betemnotfo lobalulekile nebalamanye emave ngekukhulumisana ngetintfo letinyenti letehlukene kulengcungcutsela nakumikhosi yangekhatsi lefanana neForamu yeTemabhizinisi neNgcungcutsela yeLusha, ngekugcila kumnotfo lokhulako lofaka konkhe ekhatsi, kucashwa kwelusha netemabhizinisi.

18. Luhwebo lwetigcila tebantfu base-Afrika labatitfutsela kulamanye emave

Ikhabhinethi nayo njengamave emhlaba iyayigceka imibiko yekutsengiswa endalini kwebantfu base-Afrika labatitfutsela eLibya njengetigcila. Letento tebulwane tiphambene nemigomo ye-AU, kanye netimiso letifanele tase-Afrika netemave emhlaba, kufaka ekhatsi Lucwebhu lwase-Afrika lweMalungelo eBuntfu neBantfu.

Ikhabhinethi iyasemukela simemetelo setiphatsimandla sekutsi kutawuvulwa sikhungo sekusita bakhoseli labandlula eTripoli labadzinga kuvikelwa ngemave emhlaba.

19. Kubhedvuka kwe-Listeriosis

Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu kutsi bacaphele – njengekutsi nje bageze tandla tabo ngembi kwekutsi balungise kudla kanye nekugwema kudla lokungakaphekwa – kutsi kuliwe nekubhebhetseka kwale-Listeriosis, lapho luphenyo lusachubeka nekutfola lapho leligciwane lisuka khona.

Lokugula kubangwa ligciwane lelitfolakala emhlabatsini, ematini, etitjalweni nakumikhicito yelubisi lengakahlantwa ngalokuphelele, futsi kungakuvetela timphawu letifanana netemkhuhlane letihamba nemsheko. Ingelashwa ngemphumelelo ngesibulalamagciwane (i-antibiotic), uma sitfolakele kusesenesikhatsi.

Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke nekusebentisa emanti ngekuwonga ngoba somiso sisachubeka kulelive. Nanoma nje litulu lisandza kuna, emazinga emanti emadamini kuvelonkhe ayachubeka nekwehla. Loku kubangelwa ngemazinga ekushisha lasetulu kanye nekutsi sisengakatitfoli timvula letina tichubeke njalo.

Ikhabhinethi iyakhutsateka ngenchubekelembili yetingcongco nabomasipala labacwile etikweletini tekutsi kutfolakale sisombululo saletikweti tamasipala.

C. Imitsetfosivivinyo

20. Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kwaleMitsetfosivivinyo lelandzelako:

20.1. Umtsetfosivivinyo weKuchibela Tibonelelo Tenhlalo wanga-2017.

LoMtsetfosivivinyo uniketa tinzuzo letincono macondzana nesibonelelomali sebantfwana labatintsandzane nebantfwana labaphuyile, kufaka ekhatsi labo labahlala emakhaya laholwa bantfwana.

20.2. Umtsetfosivivinyo Walabatsengisa Tindlu Nemhlaba-2017

LoMtsetfosivivinyo ucitsa lomtsetfo lokhona kwamanje Umtsetfo Wetindzaba Te-ejensi Yekutsengiswa Kwetindlu, wanga-1976 (Umtsetfo-112 wanga-1976). Wakha mitsetfo  yekwenta ncono umsebenti wetemnotfo ngekhatsi kumboni yekutsengiswa kwetindlu ube futsi ubukana nesidzingo sekucinisekisa kugucuka kwetintfo kulomkhakha.

20.3. Umtsetfosisivivinyo Wekuchibela Luhlakamsebenti Lwavelonkhe Lweticu Tetemfundvo wanga-2016

LoMtsetfosivivinyo ucinisa lomtsetfo lokhona kwamanje Umtsetfo Wavelonkhe Weluhlakamsebenti Lweticu Tetemfundvo, wanga-2008 (Umtsetfo-167 wanga-2008). Ungenisa timiso tekubukana netindzaba tekumelela kabi kanye nekuhlisibeta imiphumela yekwenta kabi yebantfu labangetfuli kahle ticu tabo tetemfundvo noma tinhlangano letikhipha ticu tetemfundvo letingasebenti.

20.4. Umtsetfosivivinyo Wemacala Emave Emhlaba wanga-2017

LoMtsetfosivivinyo ubeka luhlakamsebenti lwekushaya umtsetfo lolwentiwe kancono lolutawubukana nemacala ebugebengu lentiwe ngekhatsi kwaleli laseNingizimu Afrika nangale kweminyele yetfu. Uphindze futsi unikete kuvikeleka lokwentiwe kancono kanye nebulungiswa bemacala ebugebengu emave emhlaba.

D. Imibiko

21. Ikhabhinethi ihalalisele:

21.1. Mengameli Uhuru Kenyatta ngekubekwa esihlalweni sekuba nguMengameli weRiphabhuliki yaseKenya kanye nemgamu wakhe wesibili wekuba nguMengameli. Ikhabhinethi ilindzele kwakha budlelwane lobucinile lobutawuba semkhatsini futsi butfokotelwe ngulamave lababili.
21.2. Mengameli Emmerson Dambudzo Mnangagwa ekubekweni kwakhe esihlalweni sekuba nguMengameli waseRiphabhuliki yaseZimbabwe. Ikhabhinethi ilindzele budlelwane lobuchubekako lobunemandla bekusebentisana naHulumende waseZimbabwe.
21.3. Major Seitebatso Pearl Block ekuwineni kwakhe Umklomelo weTemphi waMhlabuhlangane (we-UN) Wekukhulumela Tebulili. Lomklomelo wekubonga kutinikela nemitamo yemuntfu logcina kuthula ekukhutsateni lemigomo ngekhatsi kweSivumelwane Semkhandlu Wetekuphepha we-UN-1325, lomema onkhe emacembu langcubutanako kutsi avikele bomake nemantfombatana kubudlova bekuhlukunyetwa ngetemacansi nalobucondziswe kubulili.
21.4. iLadysmith Black Mambazo, lephakanyiswe kabili elukhetfweni lwemiklomelo i-Grammy Awards yanga-2018. Wekucala ngumkhakha we-Best World Music Album ye-alibhamu yabo letsi: Shaka Zulu Revisited 30th Anniversary Celebration, bese kutsi wesibili ngumkhakha we-Best Children’s Album nge-alibhamu yabo letsi: Songs of Peace & Love for Kids & Parents Around the World. LeMiklomelo ye-Grammy ihlelelwe kwentiwa mhla tinge-28 Bhimbidvwane 2018.
21.5. Chad Le Clos, ekubeni ngumbhukushi lomdvuna wekucala kuwina luchungechunge lwemicudzelwano lemine eNdzebe Yemhlaba Yekubhukusha Ye- FINA. Siyatigcabha ngekuzuza kwakhe futsi siyatetsemba kutsi utawuchubeka nekumelela iNingizimu Afrika ngemalengiso.
21.6. I-SuperSport United, ngekungena kulemancamu ku-Confederation Cup ye-Confederation of African Football (i-CAF).
21.7. Inkhosatana yaseNingizimu Afrika, Demi-Leigh Nel-Peters, ngekwetfweswa Umchele wekuba yiNkhosatana yeMhlaba (Miss Universe)  emcimbini wabolobuhle we-66 losandza kubanjwa e-United States of America.
21.8. Dkt. Nkosazana Dlamini-Zuma, loklonyeliswe Umklomelo Wekuzuza Kwemphilo Yonkhe yiForamu Yemave Emhlaba Yabomake Lababaholi Ketepolitiki.

22. Ikhabhinethi ililela naba labalandzelako:

22.1. Hulumende nebantfu base-Egyt ngekuhlaselwa tidlamlilo ku-mosque eSinai Peninsula letibulele bantfu labangetulu kwalabange-300 kwalimala labanye labanyenti. Ikhabhinethi iyakugceka lokuhlasela lokungenangcondvo kwebantfu labanganacala.
22.2. Hulumende nebantfu baseNigeria ngenca kwekuchuma kwebhomu yalobekatibulala mhla tinge-21 Lweti 2017 lokwabulala ebantfu labangetulu kwalabange-50 kwaphindze futsi kwalimala labanye labanyenti. Ikhabhinethi isigceka ngalokungabateki sento lesibi kabi sebudlamlilo nebudlova.
22.3. Umndeni nebangani ba-Dkt. Mochubela ‘Wesi’ Seekoe, sigayigayi semzabalazo wenkhululeko nalobekaLincusa laseNingizimu Afrika kuRussian Federation. Usebentele lelive ngalokusezingeni leliphakeme kakhulu aLincusa laseNingizimu Afrika eRussia kanye futsi naSihlalo weNhlangano yeLubanjiswano Yemandla Enuzi eNingizimu Afrika. Mengameli Zuma umemetele kutsi utawentelwa Umngcwabo Lokhetsekile Wesikhulu Wesifundza.
22.4. Umndeni nebangani beLishanhlitiyo leTemzabalazo nalowake waba siboshwa sasesichiwini eRobben Island, Mnu. Eddie Daniels, losandza kushona. Utawukhunjulwa ngekusebenta ngekutikhandla angatinaki futsi asebentela bantfu baseNingizimu Afrika.
22.5. Umndeni nebangani beNdvuna yeMbutfo Wetekuvikela Netigayigayi Temphi, Mk. Nosiviwe Mapisa-Nqakula, ngekushonelwa ngubabe wakhe, Mnu. Douglas Mapisa. Ushonele eSibhedlela iCecilia Makiwane eMonti, eMphumalanga Kapa aneminyaka lenge-96 budzala.

E. Imikhosi Letako

23. Kukhunjulwa kweMnyakalikhulu waNelson Mandela

Ikhabinethi nayo njengebantfu baseNingizimu Afrika ikhumbula umkhosi wesine wekusishiya emhlabeni kwaNelson Mandela mhla ti-5 Ingongoni 2013. Nga-2018 lelive litawube lihlanganisa umnyakalikhulu wemphilo yaMandela futsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bakhutsatwa kutsi bahlanganyele kulomgubho wemnyaka wonkhe lapho sihlonipha lenye indvodzana yeludvumo yase-Afrika.

Ikhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekuhlanganyela kwabo kumikhosi leminyenti leyehlukene kulo lonkhe lelive yekukhumbula OR Tambo futsi ilindzele kutsi lizinga lekuhlanganyela lelifanana naleli lapho sikhumbula sikhonkhwane setfu kanye naMengameli waseNingizimu Afrika wekucala lowakhetfwa ngentsandvo yelinyenti, Mengameli, Madiba.

24. Sikhatsi Semaholidi aKhisimusi

Ikhabhinethi ifisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika sikhatsi semaholidi aKhisimusi lesiyintfokoto. Simema labo labatawube bahamba kutsi bacinisekise kutsi timoto tabo tifanele kuba semgwacweni. Bonkhe labasebentisa imigwaco, bashayeli nalabahamba ngetinyawo bafanele kutsi bagcine imitsetfo yemgwaco.

Indvuna yeTekutfutsa, Mnu. Joe Maswanganyi, wetfule umkhakhaso we-Arrive Alive (Fika Uphila) eBela-Bela, eLimpopo mhla ti-5 Ingongoni. I-SAPS iphumelelisa umkhankhaso wavelonkhe wesikhatsi semaholidi aKhisimusi lesiphephile futsi wonkhe muntfu unesibopho sekwesekela i-SAPS ngekugcina umtsetfo nekutsiphatsa ngendlela lefanele.

Litiko Letasekhaya litawumemetela tinhlelo tesikhatsi semaholidi aKhisimusi sanga-2017/18 seminyele yaseNingizimu Afrika. Loku kwentelwa kutsi kulawulwa kwekuphuma nekungena kwebantfu nemphahla eNingizimu Afrika kwenteke kahle futsi ngelizinga lelincono ngalesikhatsi sekuba matasatasa kakhulu.

Siphindze futsi sicela batali nebalondvoloti bebantfwana kutsi bangashisyi bantfwana bangakagadvwa njengoba sinesibopho sekunakekela bantfwana betfu.

Ikhabhinethi kuyayiyfokotisa kutsi Luhlolo lwaMatikuletjeni luchubeke ngaphandle kwetinkinga letinkhulu iphindze futsi ifisela labebafundza matikuletjeni nga-2017 lokuhle lapho basaselindze imiphumela yabo.

F. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

25. Mk. Ilise Karg njemmeleli we-dti kuMkhandlu Wavelonkhe Wetekweluleka Kutekusungula.

26. Emalunga eBhodi eSikhwama Savelonkhe Sekuhlomisa Ngemandla (i-NEF):
26.1. Mk. Nonkqubela Helen Maliza;
26.2. Mk. Lerato Cynthia Molefe;
26.3. Mk. Nthabiseng Mateboho Moleko;
26.4. Mnu. Ernest Kwinda; na
26.5. Mnu. Sipho Zikode (ummeleli we-dti).

27. Mnu. Sandile Mkhize, njengeSikhulu Lesikhulu Lesiphetse (i-CEO) yeMagalies Water.
28. Mnu. Wiseman Mkhize, njengelilunga leBhodi yeMlawuli Wavelonkhe Wetemandla waseNingizimu Afrika (i-NERSA).
29. Mnu. Phakamani Buthelezi, njenga-CEO we-Overberg Water.
30. Advocate Samuel Vukela, njengeMcondzisi jikelele (i-DG) yeLitiko Letemisebenti Yesive.
31. Mk. Brenda Sibeko, njengeLisekela la-DG (i-DDG) weTekucinisekiswa Kwetenhlalakahle Letinkhulu kuLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle.
32. Mnu. Zephania Nhleko, njenga-DDG weTekuhlela Nekuchumanisa Temnotfo kuLitiko Lekutfutfukiswa Kwemnotfo.
33. Mnu. Mandla Victor Ngcobo, njenga-DDG: Sikhulu Selwatiso Lwahulumende e-DPSA.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela leMcondzisijikelele (e-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore