IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Samhlana Asi-6 kuNobayeni Wee-2017

 
MINISTRY FOR COMMUNICATIONS
Private Bag X860, Pretoria, 0001, Tel: +27 12 473 0164 Fax: +27 12 473 0585

IKhabinethi ibambe umhlangano wayo wokugcina wee-2017 e-Union Buildings ePitori.                                      

A. IinQunto zeKhabinethi

1.  IKhabinethi ivumele ukuthonywa kokusetjenziswa kweQhinga LeKoro YezeVakatjhobukelo leliZweloke (i-NTSS) yomNyaka wee-2016-2026. I-NTSS isekelwe ziinsika ezihlanu eziqakathekileko: ukukhangisa, ukuphathwa kuhle kweemvakatjhibukeli nokwenza ngcono kwezinto ezizakuthabisa iimvakatjhibukeli, ukuphakamisa ilimuko leemvakatjhi neleemvakatjhibukeli, ipatho yeendawo ezivakatjhelwako kunye nobuhle obenzelwa iimvakatjhibukeli.                                                                                                                                                                
Umtlolo opheleleko ngezamavakatjho uyatholakala kubunzinzolwazi bomNyango wezeVakatjho ku: www.tourism.gov.za                                                                                                                                                                      

2. IKhabinethi ivumele isakhelelo sokusungulwa kweKhamphani yeThungelelwanohlanganiso eliPhakemeko eliZweni loke. Izakwenziwa ngokuhlanganisa i-Sentech ne-Broadband Infraco. Lokhu-ke kuzakuvula ithuba lokwethula iinsetjenziswa ezibusimelelo ezisebenzisana ngokusizana, ngaleyindlela kwakheke ithungelelwanohlanganiso  eliphakemeko ekungathenjelwa kilo elizweni loke.                                                                                                                                                                   

3. IKhabinethi ivumele umBiko weNdima wokuThoma womNyaka ngokuPhunyeleliswa komBikomthethokambiso ngamaLungelo wabaNtu abaKhubazekileko (i-WPRPD). Umbiko lo ubika ngesikhathi esithoma mhlana li-1 kuTjhirhweni ukuyokufika nakama-31 kuNobayeni wee-2016.                                                                                                                                                        
Umbiko lo ucozulula ube uhlathulule ngezinga eliphezulu ngokuthi iminyango karhulumende seyinendima engangani esele iyenzile ekunzinziseni imilayelo yomthethokambiso we-WPRPD emahlelweni wamalungiselelo, wokwaba iimali, wokwethula izenzelwa zomphakathi newokubika.                                                                                                                                                              

4. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kwesaKhelelo somThethokambiso wabaKhubazekileko ozakusetjenziswa emaZikweni weFundo ePhakemeko neFundweni yokuFundiselwa umSebenzi, kobanyana umphakathi uzokuveza amazizo wawo.                                            

5. IKhabinethi ibikelwe ngomphumela wokuBuyekezwa kweHlelo lokuLawulwa ngoButjha kweBubulo lamaTeksi, okwenziwe ukusukela ngoSinyikhaba wee-2015 ukuyokufika kuKhukhulamungu wee-2016. Ihlelweli-ke liyingcenye yeQhinga leenThuthi zomPhakathi, lona elinqophe ukuveza ihlelo lezokuthutha elihleleke kuhle, eliphephileko nelisebenza ngepumelelo elizweni leSewula Afrika.
IKhabinethi ivumile ukuthi kufanele wandiswe umsebenzi wokuboniswa kweemphathimandla zombuso eminyangweni ngokwahlukahluka, ngaphambi kobana umNyango wezokuThutha ungathatha igadango lokuphumelelisa ihlelo elibuyekeziweko.  
                                                                                                
6. IKhabinethi ivumile ukuthi ungamenyezelwa umtlolo weHlandla lobuNane weKomba yeNdima yeTuthuko (wee-2016).  UmBiko weKomba yeNdima yeTuthuko uqalelela ituthuko yeSewula Afrika solo kwathoma ukubusa intando yenengi, ube ubeke ilihlo ngokuphunyeleliswa komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP):  INembombono YomNyaka Wee-2030.                                                                                                                                                         

7. I khabinethi ivumele amagadango wokuqinisa ukulawulwa kokuziphatha kwabasebenzi bembusweni, malungana nabasebenzi beembusweni abenza amabhizinisi namaviyo namkha amaphiko wombuso.  Lokhu-ke kuyinikela amandla imiThetjhwana eLawula iKoro yezabaSebenzi beemBusweni, yomNyaka wee-2016, yona eyalela abasebenzi beembusweni ukuraga ibhizinisi nombuso. Ukusukela mhlana li-1 kuNtaka, iZiko lezeeMali zeNarha, ngokusekelwa mNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha (i-DPSA), lizakutjheja koke ukutloliswa okutjha okwenziwa ngethungelelwanohlanganiso leButhelelomininingwana yabaNikeli ngemiSebenzi nePahla leliZweloke (i-CSD), ngokuthomanisa neHlelo lokuRholisa abaSebenzi beemBusweni (i-Persal).                                                                                                                                                                

8. Ikhabinethi ivume iHlelo eliTjha lokuLinganisa iiNdlela abeNgamele imiNyango abaSebenza ngazo, lona eliveza ukuthi umuntu ngamunye usebenza kuhle kangangani, nokuthi umnyango asebenza kiwo wona usebenza kuhle kangangani.  Lelihlelo elitjha-ke lithoma ukusebenza mhlana li-1 kuSihlabantangana wee-2018.                                                                                                                                                                                 

9. IKhabinethi ivumele ukufakwa nokuthonywa kokusetjenziswa kweSakhelelo seHlelo lokuQatjhwa kweemFundiswa ezineZiqu zeFundo emBusweni.  Lokhu-ke kuyingcenye yehlelo lokuthuthukisa ngaphakathi kweKoro yeenSebenzi zeemBusweni, elizakudosa iimfundiswa ezinesiphiwo nekghono ukuthi ziyokusebenza khona eKorweni yemBusweni.                                                                                                                                                                

Lesisakhelelo-ke siqothele nokuthi senze ukuthi komunye nomunye umnyango kube nenani elithileko leemfundiswa ezineziqu eziqatjhelwa iinkhundla zomsebenzi welwazi nekghonofundwa eliyindlala.  UNgqongqotjhe wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha uzakubuye athomanise lesisakhelelo neHlelo lokuQatjhwa kweLutjha.                                                                                                                                                                     

10.  IKhabinethi ivumele nokumenyezelwa kweZaziso ezilandelako kuGazedi yomBuso malungana nokuHlelwa ngobuTjha   kwaMandla wokuLawula kwamaKhotho; umnqopho walokhu-ke kukwandisa amathuba wokwenzelwa ubulungiswa kwabantu ababedimeke amathuba phambilini kunye neendawo zemakhaya ezitlhayelelwa zizenzelwa zombuso. Lomsebenzi wokuhlelwa ngobutjha-ke uzakwenziwa kiboMarhastrada beeYingi ezithileko eFreyistata neTlhagwini Kapa, bese kuthi aboMarhastrada beeYingi ezithileko basuswe ngaphasi kweKhotho ePhakemeko ye-Gauteng, bayokufakwa ngaphasi kwelawulo leKhotho ePhakemeko yeTlhagwini Tjingalanga.   

11.  IKhabinethi ivumele imiThetho ezakuLawula amaHlelo wokuLamula ngokomThetho wezamaSiso womNyaka wee-2015 (umThetho 22 wee-2015).  Imithetho yokulawula le iqalelela abasisi abanombango ngegadango namkha ngamagadango athethwe ngurhulumende, athinta amasiso wabasisi; ibaqalelela ngokuthi ibanikele ithuba lokubawa umNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti), ukuthi ubalamulele ngendlela ongakghona ngayo.                                                                                                                                                                    

12.  IKhabinethi ivumele ukubizwa nokusingathwa kwamakhonferensi alandelako naka:                                                                                                                                                          

  •  IKhonferensi YomNyaka Wee-2018 YokuBonisana NgokuThuthukiswa KweHlelo LabaSebenzi EmPhakathini WeliZweloke, ebizwe nesingethwe yi-DPSA.                                                                                                                                                                  
  • IKhonferensi YabaTjhutjhisi YaQobe MNyaka YamaZwe NgamaZwe YeHlandla lama-23, ezokusingathwa liBandla lezokuTjhutjhisa (i-NPA), e-Durban ngoKhukhulamungu wee-2018.                                                                                                                                                         
  •  IKundla YezeSayensi EPhasini Loke YomNyaka Wee-2021 ESewula Afrika.                                                                                                                                                                     UmNyango wezeSayensi neThekhnoloji uzokukhulumisana nesiGungu seKundla YezeSayensi EPhasini ngokuthi kghani angeze kwakghonakala na ukuthi ikundla le isingathwe yiSewula Afrika.                                                                                                                       
  • UmHlangano WokuBonisana WeenKhulu EziPhakemeko WeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU), osingethwe yi-DPSA ukusukela mhlana asi-6 ukuyokufika nakabu-8 kuNobayeni wee-2017.                                                                                                                                                                          

13.  IKhabinethi ivumele ukutlanywa nokukhandwa kwemali eziinthorwana ezisikhumbuzo ezibuthelelwa babutheleli bomlando ezizokuphuma ngomnyaka wee-2018.                                                                                                                                                                                  

Imitlamo yeenthorwana zemali le izakuthi ingagadangiswa beyimenyezelwe kuGazedi yomBuso:

  •  I-2018 2oz, 22-carat yegolide ye-Krugerrand;
  •   I-2018 24-carat yegolide yerherho le-Natura (Rise of the dinosaurs  – Archosauria);
  • 2018 24-carat yegolide yerherho lama-R1 aziinthorwana (Reptiles of South Africa – the parrot beaked padloper);
  • 2018 bi-metal i-R5 yethorwana yemali ethengako namkha ezokusetjenziswa ngamalanga emphakathini (IsiKhumbuzo seKhulu lemiNyaka kwaBelethwa u-Nelson Mandela );
  • 2018 24-carat yerherho legolide nesiliva ye-Protea  (IPilo yeNgorho u-Nelson Mandela);
  • 2018 yomvango we-sterling nesiliva i-R2 yomQhele nerherho le-2 ½ kaTiki (Izinto ezisungulwe bezaKhandwa lapha eSewula Afrika – IHlelo eliKhethekileko lama-Eksreyi  aTjengisa ubuJamo bomZimba Woke elibizwa nge-Computed Tomography); ne
  • 2018 yomvango we-sterling nesiliva yerherho lethoro eliphethwe ngombala (IiNyoni namaThuthumbo wesiQiwu sezeMvelo se-Waterberg).

B. Iindaba Zebhoduluko                   

14. Imiphumela YePahla EPheleleko YangeKhaya  (i-GDP)                                                                                

IKhabinethi iyathokoza ngezinga lokuhluma komnotho weSewula Afrika, wona ohlume ngama-2% ngekota yesithathu yomnyaka wee-2017, ukusukela esilinganisweni ebesiphezudlwana sama-2.8% ngekota yesibili yomnyaka. Ukuphakama komnotho ngconywana kinalokho ebekulindelwe kubangelwe khulu khulu kuhluma ngamandla kwekoro yezokulima, yona efake amaphuzwana ayi-0.9% esilinganisweni esipheleleko sokuhluma phezu kwesilinganiso esima-44.2% sokuhluma ikota ngekota.  

Ukuhluma ngamandla kezokulima, okuhlume kuhle khulu amakota amathathu ngokulandelana, kwenziwe sivuno esihle semikhiqizo eziinthorwana enjengomumbu evunwa emasimini wamahagere amakhulu eendaweni ezinelwa lizulu ehlobo kunye nokuvezwa msebenzi wokulima.  Iimayini namafemu nazo zibe nesandla ekuhlumiseni umnotho ngalesisikhathi esibalwako, njengoba iimayini negwari zikhuphule ezikwembako ngama-6.6%, ngaleyindlela zangezelela ngamaphuzwana ayi-0.5% esilinganisweni sokuhluma komnotho.                                                                                                                                                           

Ikoro yezegezi kube ngiyo-ke eriyadise ukuhluma komnotho khulu, ngama-5.5%. Ukuphakama kwegezi esetjenziswa emakhaya ngama-2.6% kubangelwe khulu khulu kukwanda kokuthengwa kwepahla ebambelelako, khona okwande ngamaphuzwana ayi-1.6% ekuhlumeni kwama-2.6%.  Isilinganiso sokuhluma esibe phezulu kinalokho ebekulindelwe kunye nokuphakama kwemiphumela yesilinganiso sokuhluma ngekota yesibili kutjho ukuthi ukuhluma kungabe kufike ku-0.9% ngomnyaka wee-2017.                                                                                                                                                                    

Lesisilinganiso-ke siphezulu kunesilinganiso ebesilindelwe ngesikhathi seSabelo SeeMali SokuKhibelela, esiyi-0.7%. URhulumende kufanele enze isiqiniseko sokuthi amandla wokuhluma ahlala anjalo, angabuyeli phasi; lokho-ke angakwenza ngokuragela phambili ngokusebenzisa amagadango ali-14 wokuqinisa isibindi, wona aqinisa isibindi sabathengi abuyise nethemba lamabhizinisi.                                                                                                                                                                       

15. IZiko le-InvestSA Elethula ImiSebenzi Ehlukahlukeneko Emakhiweni Munye                        

IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kweZiko Elethula ImiSebenzi Ehlukahlukeneko Emakhiweni Munye, elivulwe nguMengameli u-Jacob Zuma KwaZulu-Natala, njengengcenye yemizamo yokwenza ubungcono ekuragweni kwamabhizinisi lapha eSewula Afrika.  LeliZiko Elethula ImiSebenzi Ehlukahlukeneko Emakhiweni Munye lingelesithathu ukuvulwa lapha eSewula Afrika. Linqophe ukuvulela abasisi amathuba wokuzitholela mathupha iintlabagelo zemisebenzi yoke kobanyana bazokwazi ukukhambisa amaphrojekthi msinyazana, kube kuphunguleke noburhiyarhiya bobuthobothobo bekambiso karhulumende oburiyadisa umuntu nakavula ibhizinisi.                                                                                                                                                          

16. Ubudlelwano Hlangana kweSewula Afrika ne-Angola    

IKhabinethi ithokozela iimvumelwano ezitlikitlwe ngeVakatjho lomBuso likaMengameli we-Angola u-João Manuel Gonçalves Lourenço nabekavakatjhele lapha eSewula Afrika. Iimvumelwano ezitlikitliweko ngilezi ezilandelako:  IsiVumelwano sokuSebenzisana (i-MoU) ngokuvulwa kweKomitjhini yaboMengameli balamaZwe amaBili, IsiVumelwano sokuSebenzisana (i-MoU) ngokusebenzisana kezeBhoduluko, nesokuPhunyeleliswa kweKombandlela yokungasasetjenziswa kwamavisa, iRherhokambiso ngokuSebenzisana ngezamaPholisa kunye nesiVumelwano ngokuSebenzisana ngokuSiza eeNdabeni eziThinta zomThelo nezokuTheliswa kwePahla.

17. UmHlangano WeHlandla LesiHlanu WeenKhulu Ze-AU Neze-European Union (i-EU)

IKhabinethi ithokozela umphumela womHlangano weenKhulu ze-AU ne-EU weHlandla lesiHlanu.  UmHlangano weenKhulu lo uvulele iSewula Afrika ithuba lokuphakamisa ubudlelwano bezomnotho nebabosomaqhinga obulisizo, ngemikhulumiswano yokubonisana ngezinto ezihlukahlukeneko kilomhlangano weenkhulu kunye nemihlanganweni neminyanyeni yangeqadi enjengeKundla yezamaBhizinisi nomHlangano weenKhulu zeLutjha, la bekukhulunywa kugandelelwa khona khulu indaba yokuhlunyiswa komnotho ngendlela eqalelela umuntu woke, ukuvulelwa kwelutjha imisebenzi kunye nokuvulwa kwamabhizinisi.                                                                                                                                                                    

18. Ukuthengiswa Kwabaphalali Be-Afrika Njengeenqgila     

IKhabinethi ihlanganyela namazwe ngamazwe ekusoleni imibiko yokwenziwa kwabaphalali bamazwe we-Afrika iinqgila ekuthengiselanwa ngazo e-Libya (nayo elilizwe le-Afrika). Izenzo ezitlhoge ubuntu ezinjengalezi ziphambana neminqopho yeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU), neenjamiso ezikhambisana nayo, ezinjengesiVumelwano samaZwe we-Afrika ngamaLungelo wobuNtu newabaNtu.

IKhabinethi ithokozela isimemezelo seemphathimandla sokuthi zizokwakha indawo e-Tripoli lapho abaphalali abadinge isizo lokuvikelwa mamazwe ngamazwe bazakuhlanganiselwa khona.  
                                                                                                                                               
19. Ukwehla Kobulwele I-Listeriosis

IKhabinethi ikhombela boke abantu ukuthi batjheje bayelele – njengokuthi nje bahlambe izandla ngaphambi kokusebenza ngokugoma, bangagomi ukugoma okuhlaza namkha okungakaphekwa – benzelele ukubalekela nokunciphisa amathuba wokungenwa bulwele obehlileko obubizwa ngokuthi yi-Listeriosis, nokukhandela ukuthi lapho sebehle khona bungasarhatjheka, njengoba kusaphenywa nje ukuthi ubuyaphi umulwana wobulwelobu.  

Ubulwelobu bubangwa mumulwana otholakala equlwanini, emanzini, ekugomeni okutjalwako kunye nekugomeni okwenziwe ngebisi elingakabulawa umulwana. Umuntu owehliwa bulwelobu uzizwa unga uphethwe mgomani, agijinyiswe nanga yindeni. UbuLwelobu buyelapheka   ngeenhlahla zakwadorhodere nayibe butholakele bungakabukuqina emzimbeni.                                                                                                                                                           

IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokubabalela amanzi, njengoba ilizwe lekhethu solo lisesemrarweni wesomiso nje. Nanyana mhlapha likhe lana nje, kodwana umthamo wamanzi emadamini solo uya ngokwehla. Lokhu-ke kwenziwa mtjhiso omkhulu onande usahlela amalangana la, nanokuthi vele kwazulwelo alikabi ukuna kuhle ngendlela ekufuze line ngayo ehlobo.                                                                                                                                                               

IKhabinethi ikhuthazekile ngemikhulumiswano eragako nabomasipaladi abaseenkolodweni ezikulu, la kulingwa khona ukuthola isisombululo eenkolodweni zabo.  
                                                                                                                                                    
C.  ImiThethomlingwa              

20.  IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kwemiThethomlingwa elandelako nasi:                                                                                                                                                           

20.1. UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho Wee-2017 Wokusiza NgezeHlalakuhle yomPhakathi
UmThethomlingwa lo uza nobuhle obenzelwe ubungcono ngezondlo zabantwana abaziintandani nabacaphazeka lula, ekubalwa hlangana nabo nalabo abahlala bodwa emakhabo, abaziinhloko zamakhaya ngokwabo.                                                                                                                                                     

20.2. UmThethomlingwa Wee-2017 Wabathengisi Beenkumba Neminye Imakho

UmThethomlingwa lo ubulala umThetho wezeenKumba nemiNye iMakho womNyaka we-1976 (umThetho Nomboro 112 we-1976), osebenza njenganje.                                                             

UmThethomlingwa lo uvula ithuba lokulawuleka kwezinto kobanyana kuzokukhuthazeka umsebenzi wezomnotho ebubulweni lokuthengiswa kweenkumba nezinye iindawo, ukube ngahlanye kulungiswa nendaba yesidingo sokwenziwa kwamatjhuguluko kilekoro.                                                                                                                         

20.3. UmThethomlingwa Wee-2016 OTjhugulula ISakhelelo SomThetho Weencwadi ZeFundo    (i-National Qualifications Framework Amendment Bill of 2016).      

UmThethomlingwa lo uqinisa umThetho wee-2008 wagadesi weeNcwadi zeFundo (umThetho 67 wee-2008).  Ufaka amagadango ekuzakusetjenzwa ngawo abantu abakhohlisa ngeencwadi zokufunda, ubeka neendlela ekufuze bakhalinywe ngazo abantu abakhuluma amanga ngeencwadi zefundo abanazo namkha iinhlangano zefundo ezinikela abantu iincwadi zefundo ezingasizo nezingasebenziko.
                                                                                                                                                      
20.4.  UmThethomlingwa WemiLandu YamaZwe NgamaZwe Wee-2017         

                                                     
UmThethomlingwa lo uza nesakhelelo somthetho esenziwe ngcono esizakusebenza ngemilandu yamazwe ngamazwe eyenziwe eSewula Afrika nemazweni abomakhelwana bethu.  Godu uza nesandla sokubavikela ngcono ngobulungiswa abongazimbi bemilandu eyenziwe emazweni wangaphetjheya.                                           

D.  Imilayezo                        

21.  IKhabinethi ithokozise napa abalandelako:                   

21.1.  UMengameli u-Uhuru Kenyatta ngokugcotjelwa kwakhe isikhundla sokuba nguMengameli weRiphabhligi ye-Kenya, nokubuyela kwakhe ehlandleni lesibili likarhulumende. IKhabinethi ilindele ukwakhelela phezu kobudlelwano obunzinzileko ebeseze bukhona hlangana kwamazwe amabili la soke isikhathesi.                                                     

21.2.   UMengameli u-Emmerson Dambudzo Mnangagwa, ngokugcotjelwa kwakhe isikhundla sokuba nguMengameli omutjha weRiphabhligi ye-Zimbabwe. IKhabinethi ilindele ukuragela phambili ngobudlelwano obuhle bokusebenzisana noRhulumende we-Zimbabwe.
 
21.3. UMajoro Seitebatso Pearl Block ngokuthumba uNongorwana womNyaka womTjhotjhozeli oLwelwa iiNdaba eziPhathelene noBulili ebuJonini, ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko. UNongorwana lo uthokoza ukuzimisela nemizamo yomncengeleli wokuthula ngamunye ekukhuthazeni ikambisolawulo yeBandla lezokuPhepha leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, ngokwesiVumelwano i-1325, sona esikhwezelela zoke iinqhema ezilwako ukuthi zivikele abantu abasikazi nabantazana enturhwini yokukhahlunyezwa ngezomseme nephathelene nezobulili.  
                                                                                                                                                         
21.4.  I-Ladysmith Black Mambazo, eyenyulelwe uNongorwana we-Grammy wee-2018 amahlandla amabili.  Ikoro yokuthoma eyenyulelwe yona ngeye-Albhamu YomVumo OPhambili EPhasini (i-Best World Music Album) nge-albhamu yaMambazo ethi  Shaka Zulu Revisited: 30th Anniversary Celebration, kwathi yesibili kwaba ngeye-Albhamu EPhambili YabaNtwana (i-Best Children’s Album) ngeengoma zokuThula nezeThando labaNtwana nabaBelethi ephasini zombelele (i-Songs of Peace & Love for Kids & Parents Around the World). Abonongorwanaba bayokwethweswa mhlana ama-28 kuTjhirhweni wee-2018.    
                                                                                                                                                   
21.5. U-Chad Le Clos, ngokuphumelela kwakhe ukuba mthayi wokuthoma omduna ukuthumba aboNongorwana bokuThaya abane be-FINA yeBhigiri yePhasi. Siyazikhakhazisa ngalepumelelo begodu sinethemba elipheleleko lokuthi u-Le Clos uzakutjhotjholoza njalo ngokujamela iSewula Afrika ngepumelelo engaphezu kwepumelelo.     
                                                                   
21.6.I-Super Sport United, ngokuphumelela kwayo ukuyokufika kumafayinali wephaliswano i-Confederation of African Football Confederations Cup.                                                                                                                                  

21.7.UNomhlekhabo weSewula Afrika, u-Demi-Leigh Nel-Peters, ngokuphumelela kwakhe ukuthweswa umqhele wokuba nguNomhlekhabo wePhasi loke ephaliswaneni lehlandla lama-66 ebelibanjwe mhlapha e-United States of America.       
                                                                                                                                           
21.8. UDorh. Nkosazana Dlamini-Zama, othweswe uNongorwana i-Lifetime Achievement, athweswa yi-Women Political Leaders Global Forum.                                                                                     

22.  IKhabinethi Ibalilela Imbiko Laba Abalandelako:   

2.1. Urhulumende nabantu beGibhithe, ngokusahlelwa kwesondo lama-Mozlemu leSinai Peninsula, la kubulewe khona abantu abangaphezulu kwama-300, kwakhubala abanye abanengi. IKhabinethi iyasicitha lesisenzo sokusahlela ngesihluku izakhamuzi ezimsulwa.                                               

22.2.  Urhulumende nabantu be-Nigeria ngesehlakalo sebhomu yedelakufa edumuze ngomhla wama-21 kuSinyikhaba wee-2017, kwabhubha abantu abangaphezulu kwama-50, kwakhubala abanye abanengi. URhulumende usatjho uyabuyelela nanje ukuthi akakhambisani nakancani nezenzo zobuphekula nezenturhu ethuweleleko.  
                                                                                                                                                      
22.3. Umndeni nabangani bakaDorh. Mochubela ‘Wesi’ Seekoe, ongumakekere womzabalazo wekululeko nowakhe waba Mzenda weSewula Afrika e-Russian Federation. Uyisebenzele kuhle khulu ukudlula ukutjho iSewula Afrika njengoMzenda    obekayijamele e-Russia, nanjengoSihlalo weHlanganoi-South African Nuclear Energy Corporation.   UMengameli uZuma besele amemezele ukuthi umngcwabo kaDorh. Seekoe uzakuba ngoKhethekileko womBuso eZingeni lesiFunda.   
                                                                                                                                          
22.4. Umndeni nabangani bakamakekere womzabalazo wekululeko owakhe wavalelwa nejele ye-Robben Island, uNom. Eddie Daniels, osandukubhubha. Uzakukhunjulwa ngokusebenzela kwakhe abantu beSewula Afrika ngokuzinikela nangehliziywakhe yoke.  
                                                                                                                                                  
22.5. Umndeni nabangani bakaNgqongqotjhe wezokuVikela nezaboMakadabona bamaJoni, uMma uNosiviwe Mapisa-Nqakula, ngokubhunjelwa nguyise, uNom.  Douglas Mapisa. Ubhubhele esibhedlela i-Cecilia Makiwane eMonti, esePumalanga Kapa, selaneminyaka ema-96.                                                                                                                                                                                                                          

E. Iminyanya Ezako               

23. Isikhumbuzo Sokulambalala Kwaka-Nelson Mandela 

IKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika esikhumbuzweni somnyaka wesine alambalala uMengameli wokuthoma wentando yenengi eSewula Afrika, u-Nelson Mandela, njengoba alambalala mhlana ama-5 kuNobayeni womnyaka wee-2013 nje.  Ngomnyaka ozako, wee-2018, iSewula Afrika izabe igidinga ikhulu leminyaka uMandela abelethwa, nje-ke woke amaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi ahlanganyele nekhabinethi emigidingweni ezakuthatha umnyaka woke kugidingwa ipilo nemisebenzi yenye yamadodana we-Afrika aziinkutani angeze alibaleka ngemisebenzi yawo ebabazekako.

IKhabinethi ithokoza woke amaSewula Afrka ngokufaka kwawo isandla eminyanyeni ehlukahlukeneko ebeyisabalele inarha yoke le, yokukhumbula u-OR Tambo; nje-ke iKhabinethi ilindele ukuthi nakukhunjulwa uMengameli walokhuya uMadiba ngomnyaka ozako kuzakuba ngiso soneso.                                                                                                                                                                                             

24. Amaholideyi KaKresimusi                    

IKhabinethi ifisela woke amaSewula Afrika amaholideyi wokuphela komnyaka aphephileko nanethabo.  Sikhombela boke abazabe banamakhambo ngamaholideyi nje ukuthi benze isiqiniseko sokuthi iinkoloyi zabo ziyilungele ngokupheleleko indlela.  Boke abasebenzisi beendlela, abatjhayeli nabakhambi ngeenyawo, kufanele bahloniphe imithetho yendlela.                                                           
UNgqongqotjhe wezokuThutha uNom. Joe Maswanganyi uvule iJima lezokuPhepha eNdleleni e-Bela Bela, eseLimpopo, omhlana ama-5 kuNobayeni wee-2017.  AmaPholisa wakwa-SAPS asejimeni lelizwe loke lokuphephisa abantu eendaweni zoke ngamaholideyi nje, nje-ke kumsebenzi osibopho kiwo woke umuntu ukusekela bakwa-SAPS emsebenzinabo ngokuhlonipha umthetho nangokuziphatha ngehlonipho nangendlela enokuziphendulela.                                                                                                                                                             

UmNyango wezangeKhaya uzokumemezela amahlelo wamaholideyi wee-2017/18 azabe asetjenziswa emikhawulweni ehlukanisa iSewula Afrika namazwe eyakhelene nawo.  Lokhu-ke kwenzelelwe ukuthi woke umsebenzi ukhambe kuhle emikhawulweni, abantu basizeke kuhle nabeqa imikhawulo, ngokunjalo nepahla engena nephuma eSewula Afrika nayo idluliswe kuhle emasangweni wemikhawulo njengoba kuzabe kunabantu abanengi kangaka nje emikhawulweni ngamaholideyi nje.                                                                                                                                                                  

Sikhombela ababelethi nabakhulisi babantwana ukuthi bangatjhiyi abantwana banganamuntu obaqalileko njengoba kumsebenzi wethu osibopho ukutjheja abantwabethu.                                                                                                                                                                     

IKhabinethi iyathokoza nokuthi iinhlahlubo zokuphela komnyaka zakwaMethrikhi nazo akhange zibe nelitho elingako eliziliyako nonyaka, begodu ifisela lababafundi bakwaMethrikhi beTlasi yomNyaka wee-2017 ebebatlolaba okuhle kodwa njengoba basalindele imiphumela yabo nje.    

F.Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

25. UMma u-Ilise Karg oqatjhelwe ukuba mjameli we-dti emKhandlwini wezokweLuleka ngaMandla wokuSungula eliZweni Loke.
                 
26. IBhodi YabaPhatheli BesiKhwama SokuHlomisa EliZweni (i-NEF):                                                          

26.1. UMma  uNonkqubela Helen Maliza;

26.2. UMma  u-Lerato Cynthia Molefe;

26.3. UMma u-Nthabiseng Mateboho Moleko;

26.4. UNom. Ernest Kwinda; kunye no-

26.5. Nom. Sipho Zikode (umjamelil we-dti).

27. UNom. Sandile Mkhize, oqatjhelwe ukuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) weBhodi yezaManzi ye-Magalies.

28. UNom. Wiseman Mkhize, oqatjhelwe ukuba lilunga leBhodi eLawula iimBaseli (i-NERSA).

29. UNom. Phakamani Buthelezi, oqatjhelwe ukuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) weBhodi yezaManzi ye-Overberg.

30. U-Advocate Samuel Vukela, oqatjhelwe ukuba mNqophisi Zombelele (i-DG) womNyango wezemiSebenzi kaRhulumende.                                                                                                                                     

31. UMma u-Brenda Sibeko, oqatjhelwe ukuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG) wezokuVikeleka komPhakathi emNyangweni wezokuThuthukiswa komPhakathi.                                   

32. UNom. Zephania Nhleko, oqatjhelwe ukuba liSekela lomNqophisi Zombelele wezokuHlela zomNotho nezokuLungelela emNyangweni wezokuThuthukiswa komNotho.                                                    

33. UNom. Mandla Victor Ngcobo, oqatjhelwe ukuba liSekela lomNqophisi Zombelele: IsiPhathiswa esiPhezulu seLwazi likaRhulumende kwa-DPSA.  

Imibuzo ingathunyelwa ku: Mma uPhumla Williams – uMjaphethe womNqophisi Zombelele (e-GCIS)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore