Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesitsatfu, Mhla ti-15 Indlovana 2023

A.  Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.  Inkhulumo yaMengameli Yebunjalo BaleLive (i-SoNA)
1.1.  Ikhabhinethi icinisekise simemo lesikhulu Mengameli President Cyril Ramaphosa lasente eNkhulumeni yakhe yeBunjalo Belive yanga-2023 kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika basebente ngekubambisana bangashiyi muntfu ngemuva lapho sibukana netinsayeya tentfu letisicindzetelako.
1.2.  Tinyatselo taMengameli letibalulekile tekubeka ludzaba lwagezi embili eluhlelweni lwahulumende lwekusebenta lwemnyaka kutsi kubukwane futsi kuncotjwe cimicimi bese kucinisekiswa kuba khona kwagezi losimeme. 
1.3.  Ikhabhinethi icele yonkhe imikhakha yemmango kutsi yesekele lemitamo levetwe ku-SoNA nguMengameli, indlala kanye nekukhuphuka kwetindleko tekuphila kanye nekulwa nebugebengu nenkhohlakalo.
1.4.  Hulumende utimisele kuphutfumisa umsebenti lesewuvele wentiwa wekukhulisa umtsamo wagezi kugridi yavelonkhe futsi umsebenti kususa nanoma ngusiphi sihibe senchubelembili.
1.5.  Kulamaviki letako, tingcoco teticheme titawuniketa lwatiso lolubanti mayelana neLuhlelo Lwekusebenta lwahulumende (i-PoA) yalomnyaka lotako, njengobe Mengameli Ramaphosa akugcamisile ku-SoNA. Sabelomali Savelonkhe lesitawetfulwa ngaLesitsatfu, mhla tinge-22 Indlovana 2023 sitawuniketa lolunye lwatiso mayelana ne-PoA.

2.  Ingcungcutsela Yetimayini Evenikati i-Afrika yanga-2023
2.1.  Ikhabhinethi iyinakile imiphumela yeNgcungcutsela Yetimayini Evenikati i-Afrika lebeyibanjelwe e-International Convention Centre eKapa kusukela mhla ti-6 kuya kumhla ti-9 Indlovana 2023 ngaphasi kwendzikimba letsi:
“Kuvula Lutjalomali Lwetimayini Lwase-Afrika: Lutinto, Kuvikeleka kanye Nekuphakela”.
2.2.  Ingcungcutsela Yetimayini Evenikati i-Afrika ihlanganise badlali betimboni labavela kulo lonkhe lelivekati kanye nakumhlaba wonkhe, yaphindze futsi yacinisa indzawo yayo njengengcungcutsela lehamba embili yekutjalwa kwetimali kutetimayini kulelivekati. Tetimayini tiyachubeka nekudlala indzima lebaluleke kakhulu ekutfutfukisweni nasekutfutfukisweni kwetimboni kulo lonkhe lelivekati. Tingumfakigalelo lobalulekile ekwakheni ematfuba emsebenti, takha ematfuba emisebenti-ngco lecishe ibe yihhafu yesigidzi nemisebenti lengakacondzi-ngco lecishe ibe sigidzi lapha eNingizimu Afrika.
2.3.  Umkhicito wetetimayini lapha eNingizimu Afrika kulomnyaka lophelile kulinani lelisetulu lemathriliyoni la-R1.18, lokukhulise samba semkhicito wasekhaya (i-GDP), imikhicito letsengiselwa lamanye emave kanye nemalingena. Ikhabhinethi imema bonkhe badlalindzima kulemboni kutsi bachubeke nekusebentisana nahulumende kute kutsi kwakheke imboni yetetimayini lecudzelanako lefukula kukhula kwemnoto, yakhe ematfuba emisebenti kanye nekuchuba  intfutfuko lesimeme.

3.  Tikhukhula 
3.1.   Ikhabhinethi ivakalise emavi ayo ekulilela imindeni leshonelwe tihlobo tayo kuletikhukhula letimbi letisandza kuba khona etincenyeni letinyenti talelive. 
3.2.  Sibonga betinsita tetfu tekuphalala bakulo lonkhe lelive labasebente ngekutikhandla kute basindzise bantfu.  Asibambisaneni sisive sisite laba labadzinga kakhulu kunakekelwa nekwesekelwa.
3.3.  Ikhabhinethi incuse bantfu kutsi bahlale ekhaya uma kuna timvula letinamandla nakanye uma kunesiphepho, iphindze yakhumbuta labo labahlala etindzaweni letiphasi kutsi bacaphelisise. 
3.4.  Bantfu bacasheliswa kutsi bangahambi ngetinyawo, bangabhukushi noma-ke bangahambi ngetimoto emantini etikhukhula lageleta ngemandla futsi bangayeweli imigwaco, emabhuloho kanye nemifula legcwele. Ikhabhinethi incuse ummango kutsi ucinisekise kutsi bantfwana bahlala ngaso sonkhe sikhatsi baphephile ekuncwileni ngetikhatsi tetikhukhula. 

4.  Budlova betibhamu 
4.1.  Ikhabhinethi ivakalise emavi ayo ekulilela umndeni nebangani beliciko le-hip-hop uMnu. Kiernan Forbes, lobekadvume ngelekutsi ngu-AKA, kanye nasowatiwako ongumpheki uMnu. Tebello Motsoane, labasandza kudutjulwa bashona eThekwini. 
4.2.  Ikhabhinethi iphindze futsi yavakalisa kuvelana nemindeni nebangani besishikashiki lesilwa nebugebengu uMnu. Ayob Mungalee, losandza kudutjulwa washona e-Eldorado Park eJozi. Bekangumcondzisi wavelonkhe we-People Seeking Justice Action Group, umbutfo lobuhlanganisa emalunga emmango kutsi alwe nebugebengu lobuchutjwa ngemacembu ebugebengu kanye nekusetjentiswa kwetidzakamiva. 
4.3.  Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani balabo labasandza kubulawa etigamekweni tekudubulana kwebantfu labanyenti eNyakatfo Kapa, eKwaZulu-Natal naseMphumalanga Kapa. Lokuhlasela lokunelunya kangaka nalokungenaluvelo, lokuphenywa baphenyi betemtsetfo, kugcamisa kubhebhetseka kwebudlova betibhamu kanye nemtselela wako lomubi emimangweni yetfu.  
4.4.  Ikhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika (i-SAPS) kungunyalo luyaciniswa kute luvikele bugebengu. Loku kufaka ekhatsi kubekwa kwemaphoyisa lamanengi emigwacweni nekusungula ematsimba lakhetsekile latawugcila etihlotjeni letitsite tebugebengu. INingizimu Afrika futsi itawusebentisa tindlela letisuselwe kulwati loluvela kulucwaningo kutfola nekucondza-ngco tindzawo letihamba embili ngekuba nebugebengu. 
4.5.  I-SAPS icinisa kusebenta kwayo kutfola nekwemuka tigebengu tibhamu netinhlavu tato letingekho emtsetfweni. Kuletinyanga leti-12 letendlulile emaphoyisa atsatse ulomphela tibhamu letingekho emtsetfweni leti-65 519. 
4.6.  Hulumende umema tonkhe takhamuti netinhlangano temmango kutsi basebentisane ne-SAPS yabo yendzawo kucedza bugebengu emimangweni yabo. Uma ngabe unelwatiso lolungasita ludzalule bantfu lababandzakanyeka etentweni tebugebengu, shayela inombolo ye-Crime Stop ku-0800 10111. 

5.  Masipala Wendzawo I-Enoch Mgijima (i-EMLM)
5.1.  Indvuna yeTekubusa Ngekubambisana Netendzabuko Nkosazana Dlamini Zuma akanye neNdvuna yeTetimali Enoch Godongwana batise Ikhabhinethi ngetingcoco letisandza kubanjwa nebadlalindzima nalabatsintsekako abakhulu e-EMLM.
5.2.  NgaMabasa 2022, Ikhabhinethi ikuvumile kungenelela e-EMLM ngekwembandzela weSigaba se-139(7) weMtsetfosisekelo waseRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika yanga-1996, lofundvwa kanye neSigaba se-150 seMtsetfo Wetekulawulwa Kwetimali Tamasipala, wanga-2003 (Umtsetfo we-56 wanga-2003). Le-EMLM beyiloku ihlangabetana nekufadabala lokukhulu kwetetimali nekwetfulwa kwetinsita sikhatsi lesidze ngembi kwelungenelelo. 
5.3.  Ikhabhinethi ivakalise kubonga kwayo mayelana naletinkinga letinkhulu letikhonjwe badlalindzima futsi seyicinisekise bahlali base-EMLM masinyane-nje batawatiswa ngesincumo lesitsetfwe mayelana nekulungiswa kwaletinsayeya tamasipala letikhona kwanyalo. 

6.  Tekuphepha etikolweni 
6.1.  Tekuphepha etikolweni taseNingizimu Afrika kusachubeka nekubekwa embili kuhulumende futsi nemibiko yebudlova emkhatsini webafundzi nebafundzisi kuyintfo lebanga kukhatsateka lokukhulu.
6.2.  Nanoma-nje Litiko Letemfundvo Lesisekelo limise ngemumo tindlela tekulwa nalesihlava, kusibopho sebatali nababheki bebantfwana kutsi basebentisane netiphatsimandla tetikolwa kanye nebafundzi kucinisekisa kutsi tikolwa tihlala titindzawo letiphephile lapho bafundzi betfu batitfutfukisa khona baphindze futsi babe takhamuti leticotfo. Kuphepha kwabothishela betfu etikolweni nako kubaluleke kakhulu.

7.  Kuphepha emigwacweni
7.1.  Ikhabhinethi iyachubeka nekukhatsateka ngekukhuphuka kwelizinga lekufa kwebantfu emigwacweni yakulo lonkhe lelive. Hulumende utawehlwaya imitsetfo lemisha yekucedza tingoti temaloli, munye wayo ufaka ekhatsi kususa kutsi imphahla itfutswe ngemaloli kodvwa itfutswe ngesitimela, ngelitsemba lekutsi loku kutawuhhamula incindzetelo yekuhambisa imphahla ngemgwaco.
7.2.    Ikhabhinethi incusa bonkhe basebentisi bemigwaco kutsi batfobele imitsetfo yemgwaco ngekutsi bacilike, bacabangele baphindze futsi babeketelelane. Bashayeli labashayela sebanatse tjwala noma tidzakamiva kanye nekushayela lokungakhatsali nalokunganakekeli, kufaka ekhatsi kushayela ngelitubane lelikhulu, ngiko lokubangela tingoti temgwaco letinyenti.  

B.  Imitsetfosivivinyo

1.  Umtsetfosivivinyo Wekusetjentiswa Kwemnyele Lowodvwa(i-OSBP) wanga-2022 
1.1.  Ikhabhinethi ivumile kutsi ummango uphawule ngeMtsetfosivivinyo we-OSBP. Lomtsetfosivivinyo ulandzela kuvunywa kweNchubomgomo ye-OSBP kanye nekucala kwayo kusetjentiswa ngeNdlovulenkhulu 2022. Uhlose kutsi kube nekuhleleka kahle kuhamba kwebantfu nekuhanjiswa kwemphahla emkhatsini wematubuko ekungena eNingizimu Afrika kanye nasemaveni labomakhelwane bayo. 
1.2.  Loku kutawuhhamula lesiminyeminye lesikhona kwanyalo ematubukweni etfu ekungena nekuphuma bahambi nebahwebi. Letingenelelo tiphindze futsi tibe nguletibalulekile emitameni yalelive ekuchubekiseleni embili Sivumelwane Sendzawo Yeluhwebelana Ngalokukhulekile Kulelivekati Lase-Afrika (i-AfCFTA). 
1.3.  Letivumelwane letilindzelwe kuloMtsetfosivivinyo titawucinisekisa kutsi kucutjungulwa kwemphahla, timoto kanye nebantfu kute tihibe kantsi futsi kuyashesha. LoMtsetfosivivinyo uphendvula tindlela temtsetfo temave emhlaba letifanele letiphatselene tekuchutjwa kweluhwebo kanye nekuhamba kwebantfu nekuhanjiswa kwemphahla.

2.  Umtsetfosivivinyo Wekulawula Nekubhalisa Buwena Wavelonkhe wanga-2022 
2.1.  Ikhabhinethi ivumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekulawula Nekubhalisa Buwena Wavelonkhe wanga-2022 kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo unika Inchubomgomo Yekulawula Buwena Ngekwemtsetfo emandla uphindze futsi uhlose kwenta kutsi kube nenchubo yinye, lefaka konkhe ekhatsi futsi lehlanganisiwe ledijithali yekutatisa kwavelonkhe. 
2.2.  LoMtsetfosivivinyo loluhlaka wenta kutsi kube nekuhlanganiswa nekugcinwa kwerejista yetakhamuti nebahlali balomphelo. Uphindze wente kutsi kwakhiwe luhlu lebachamuki labatsite labahleti kulelive kwesikhashana.  Iphindze futsi yente kutsi kube neLuhlelo Lwavelonkhe Lwebunguwe (i-NIS) lolusebenta ngekutsatsa iminwe lolutawenta kutsi kube nekumbona kunye  kwemuntfu  ngekufakae imininingwane kurejista yebantfu yavelonkhe kanye neluhlu lwemininingwane yebantfu.
2.3.  I-NIS itawuphindze futsi ikwati kucobelelane netinchubo tekutatisa taleminye imikhakha lengaphasi kwahulumende kanye naletimele. 
2.4.  Kokubili i-OSBP yanga 2022 kanye neMtsetfosivivinyo Wekulawula Nekubhalisa Buwena Wavelonkhe wanga-2022 kutawushicilelwa kuwebhusayithi yeLitiko Letasekhaya: www.dha.gov.za.  Emalunga emmango akhutsatwa kutsi atfumele kuphawula kwawo lokubhaliwe kulelikheli lelilandzelako: The Director-General of Home Affairs,, Private Bag X114, Pretoria, 0001. 
Lucingo: 012 406 4353.

C.   Imikhosi Letako

1.  Ingcungcutsela yeBunye be-Afrika (i-AU) 
1.1.  Mengameli Cyril Ramaphosa utawuhambela Ingcugcutsela Leyetayelekile ye-36 yeSigungu Sebaholi Bemave naHulumende we-AU letawubanjwa kusukela mhla ti-18 kuya kumhla ti-19 Indlovana 2023 e-Addis Ababa, e-Ethiopia.
1.2.  Lomhlangano we-AU, lotawubanjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi “Kuphutfunyiswa Kwekucala Kusebenta Kwe-AfCFTA”, kutawuchutjwa yiNGcungcutsela Leyetayelekile ye-42 yeMkhandlu Lomkhulu kusuka mhla ti-15 kuya kumhla ti-16 Indlovana 2023. Baholi Bemave Emhlaba Nahulumende we-AU batawusebentisa lengcikitsi kute bacinisekise kabusha kutinikela kwabo ekuphunyelelisweni ngalokuphelele kwe-AfCFTA. 

2.  Luvakasho Lwetemsebenti LwaMengameli wase-Uganda
2.1.  Mhlonishwa Mengameli Yoweri Kaguta Museveni wase-Uganda utawungenela luhambo Lwembuso lwekuvakashela eNingizimu Afrika ngaLesibili, mhla tinge-28 Indlovana 2023, ngekutfobela simemo semlingani wakhe, Mengameli Ramaphosa. Inhloso yaloLuvakasho Lwembuso kuhlanganisa budlelwane lobumkhakhamibili emkhatsini walamave lamabili. Lutawuphetsela eNgcungcutseleni Yetemabhizinisi yekwehlwaya emakontileka eluhwebo nelutjalomali emkhatsini walamave lamabili. 

3.  Imiklomelo Yemkhakha Webetindzaba Yenhlangano Yetekutfutfukiswa Kwemave Langaseningizimu ye-Afrika (i-SADC) yanga-2023  
3.1.  Ikhabhinethi ikhumbuta bonkhe bemkhakha webetindzaba kutsi kungena kulomkhosi weMiklomelo Yebetindzaba We-SADC wanga-2023, lokutawuvala ngaLesibili, mhla tinge-28 Indlovana 2023, kuvulekele tonkhe tintsatseli letivela emaveni langemalunga e-SADC.
3.2.  LeMiklomelo Yebetindzaba ye-SADC ihlonipha umsebenti lovelele wetetindzaba emkhakheni waletibhalwako, sitfombe, tamabonakudze newemsakato wemoya mayelana nekusabalalisa lwatiso lwe-SADC kwesekela lenchubo yekusebenta ngekubambisana kwalesigodzi nekuhlangana kulesigodzi.

D.   Kuhalalisela

1.  Ikhabhinethi ihalalisela futsi ifisela lokuhle bo: 

  • Nomcebo Zikode, Zakes Bantwini na-Wouter Kellerman ngekuphumelela ekudlaleni umculo wemhlaba wengoma yabo letsi, Bayethe, emkhosini wanjalo ngemnyaka i-Annual Grammy Awards Ye-65. 


E.  Kudvudvuta 
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani: 

  • bemindeni yebantfu labasandza kushona ngesikhatsi ibhasi ishayisana nesitfutsi lesitfwala imali emgwacweni longutsela wayeka i-N1 eLimpopo. Ikhabhinethi ifisele labo labalimele kutsi belulame ngekushesha.
  • John Moeti (loneminyaka lenge-56), lobekangumdlali we-Bafana Bafana ne-Orlando Pirates, lowaba yincenye lenkhulu yelicembu lelaphumelela kutfola i-Africa Cup of Nations nga-1996. 
  • Ikhabhinethi iphindze yavakalisa emavi ayo ekulilela bohulumende nebantfu baseTürkiye neSyria labashonelwe bantfu labanyenti kakhulu baphindze bamoshakalelwa kakhulu kusakhiwonchanti setenhlalakahle netemnotfo ngenca yekutamatama kwemhlaba lokube kubi kakhulu kwamhla ti-6 Indlovana 2023 lokube 7.8 ku-Richter Scale. Sikhala kanye nalabashonelwe tihlobo tabo futsi basafuna tihlobo tabo. Ikhabhinethi incoma tinhlangano tebuntfu taseNingizimu Afrika letiphakamile tabambisana nalabanye kuloludzaba. Ikhabhinethi yetfulele sigcoko malunga eLuphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa LwaseNingizimu Afrika Lwe-K-9 ngemitamo yabo lenemandla, emkhatsini walokunye, leholele ekusindzisweni kwagogo loneminyaka lenge-80 budzala lohleti emalanga lasiphohlongo ngaphasi kwetindvonga letidzilikile eTürkiye.
     

F.  Kubekwa Etikhundleni
Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.

  1. Mk. Azola Mayekiso njengeSikhulu Lesikhulu Lesiphetse (i-CEO) yeNhlangano Yavelonkhe Yekusita Tetindlu Ngemali. 
  2. UMnu. Lucas Thabiso Thiti lobekwa waba Lisekela leMcondzisijikelele (i-DDG): kuLuphiko Lwekutfutfukisa Nekwesekela Sikhungo eTikweni Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo. 
  3. Mk. Boitumelo Mosako ubekwe waba yi-CEO yeBhange leTekutfutfukisa laseNingizimu ye-Afrika. 
  4. UMnu. Kabelo Rikhotso ubekwe waba nguMcondzi Lomkhulu eBhodini Yenhlangano Yahulumende Yetelutjalomali. 
  5. UMnu. Matsemela Moloi ubekwe waba nguMabhalane ku-Ejensi Lebukene Nekwephulwa Kwemitsetfo Yemgwaco.
  6. Adv Sonwabile Mancotywa lobekwe waba nguMcondzisi Longekho Esigungwini Lesiphetse lophindze futsi abe nguSihlalo we-Ejensi Yetetitfutsi Letiwela Iminyele. 


Imibuto: Mnu. Michael Currin – Libambela Lalokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 082 462 7896

Share this page

Similar categories to explore