Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla ti-13 Inyoni 2023

A.    Tindzaba Letimcoka Telive
1.    Ingcungcutsela Ye-G20  


1.1.    IKhabhinethi ihalalisele Ndvunankhulu Modi nelaseNdiya ngekusingatsa ngemphumelelo Ingcungcutsela ye-G20 kanye nekwemukelwa kweLubumbano Lwe-Afrika (i-AU) njengelilunga leligcwele ku-G20.
1.2.    Live laseNingizimu Afrika ngaphasi kwebuholi beMhlonishwa, Mengameli Cyril Ramaphosa ligcugcutele kwemukelwa kwe-AU njengelilunga leliphelele le-G20 lokufaka ekhatsi ngesikhatsi seNgcungcutsela ye-G20 yanga-2022 lebeyiseBali, e-Indonesia. 
1.3.    Kutimbandzakanya kwe-AU njengelilunga leliphelele kutawucinisa livi lemhlaba wonkhe loseNingizimu jikelele kanye ne-Afrika, ikakhulu mayelana nekubusa kutemnotfo kumhlaba wonkhe.
1.4.    INingizimu Afrika isebentise lengcungcutsela kugcugcutela Budlelwane Bemhlaba Wonkhe lobuncono nalobengetiwe kute kutsi kube neNtfutfuko Lesimeme kute kuhlangabetanwe nekutinikela kutingucuko tesimomvama selitulu.
1.5.    Baholi be-G20 batinikele, kwenta lolokulandzelako emkhatsini walokunye:
(a)     Kwenta ngekuphangisa kukhulu ngemfutfo, lokusimeme nalokubhalansile futsi lokufaka ekhatsi wonkhe wonkhe.
(b)     Kufezekisa ngekuphangisa ngalokuphelele nangemphumelelo kwe-Agenda 2030 Yentfutfuko Lesimeme.
(c)     Kulandzela kukhishwa kwekhabhoni lokuphasi/kwe-GHG, simomvama selitulu lesicinile kanye netindlela tentfutfuko letisimeme ngekwemvelo ngekugcugcutela indlela lehlanganisiwe nalefaka wonkhe wonkhe.
(d)     Kwenta ncono kufinyelela kutinyatselo tekwelapha, kuchuba inchubo yekukhicita kakhulu kanye nemandla ekukhicita kumave lasatfufuka kulungiselela likusasa lelincono kutemphilo letiphutfumako.
(e)     Kukhuphula timali letivela kuyo yonkhe imitfombolusito kute kwentiwe ngekushesha inchubekelembili yema-SDG.
(f)    Kwenta ngekuphangisa imitamo kanye nekwenta ncono imitfombolusito ekufezekiseni Sivumelwane saseParis, lokufaka ekhatsi injongo yelizingakushisa laso.
(g)     Kufuna tingucuko letincono, letinkhulu naletinemphumelelo lenkhulu Temabhange Entfutfuko Emave Ngemave (ema-MDB) kute kulungiswe tinsayeya temave emhlaba wonkhe kute kwentiwe libe ube mkhulu umtselela wetentfutfuko.
(h)     Kuvala emagebe etebulili kanye nekugcugcutela kutimbandzakanya ngalokuphelele, ngalokulinganako, ngemphumelelo futsi ngalokuvakalako kwabomake kutemnotfo njengalabatsatsa tincumo.
(i)    Kuhlanganisa ncono tindlela labuka ngayo tintfo emave lasatfutfuka, lokufaka ekhatsi Emave Latfutfuke Kancane (ema-LCD), Emave Latfutfukako Latungeletwe Ngumhlaba  (ema-LLDC), kanye neMibuso Lemincane Yetichingi Letfutfukako (ema-SIDS), kutsi angene ku-ajenda ye-G20 yesikhatsi lesitako kanye nekucinisa livi lemave latfutfukako ekutsatseni tincumo emhlabeni wonkhe.
1.6    Kuba sencenyeni lengasimcoka yeNgcungcutsela ye-G20, live laseNingizimu Afrika latimbandzakanya kumhlangano weBaholi beLubumbano lwe-Afrika lowabhunga ngekubakhona kwekudla, ngekuphakelwa kwalokusanhlavu namanyolo kanye netingucuko kumumo wetetimali emhlabeni wonkhe.

2.    Ingcungcutsela Yase-Afrika Yesimomvama Selitulu 
2.1.    Ikhabhinethi ihalalisele Mengameli Ruto waseKenya ngekusingatsa ngemphumelelo ingcungcutsela yesimomvama yase-Afrika yekucala. LeNgcungcutsela ikhombise imitfombolusito yetemandla lavusutelelekako yase-Afrika kanye nematfuba lavetwa ekukhula lokusimeme kwalelivekati kanye nentfutfuko.
2.2.    Simemetelo saleNgcungcutsela sacela kutsi kube nemitfombolusito lemisha yetetimali, lesimeme nalete tikweleti kute kusitwe ngetimali Tingucuko Kutemandla Letifanele kanye nekwakha simomvama selitulu lesicinile ngendlela ledala imisebenti nekulwa nebuphuya.
2.3.    Lokunye lokwenteke kuleNgcungcutsela, iNingizimu Afrika itimbandzakanye kunkhundla ye-African Green Hydrogen Alliance (i-AGHA) yaphindze futsi yatsatsa sikhundla sekuba ngusihlalo waleNkhundla.

3.    Tagezi 
3.1    Ikhabhinethi itjeliwe ngeluhlelo loluhleliwe lwanyalo lwekugcina kuba sesimeni lesisebentako lolucaliswa yi-Eskom kucinisekisa kutsi kunekusimama kusikhungomkhicito saka-Eskom. Lokucaliswa lokuhlanganisiwe kweluhlelo lwekugcina kusesimeni lesisebentako kube nemphumela wetigaba letengetiwe tekucisha gezi ngenhloso yekuwonga kulamalanga lengcile. 
3.2    Kucaliswa kwesigaba se-6 sekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga kuleliviki leliphelile kube kubuyela emuva kuletindlelakwenta lebetikhona emavikini aphambilini lapha bekunetigaba letiphasi tekucisha gezi ngenhloso yekuwonga.
3.3    Ikhabhinethi yacinisekiswa kutsi lokucaliswa kwetigaba letisetulu tekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga ngekwesikhatsi lesifishane njengaloku Eskom atilungiselela kutsi kube netigaba letiphasi tekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga esikhatsini lesitako lesisedvute.
3.4    Indvuna Yetegezi eHhovisi laMengameli, Dkt. Kgosientsho Ramokgopa utawuchubeka atise sive ngalokusha lokumayelana nenchubekelembili leyentiwako yekulungisa tinsayeya letikhona tagezi kanye netinyatselo letitsatfwako tekucedza nya kucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga. 

4.    Temnotfo, Lutjalomali Netekuhweba
4.1.    Samba Semkhicito Wasekhaya 
4.1.1.    Ikhabhinethi ijabulile ngekucina kwemnotfo waseNingizimu Afrika njengaloku kukhonjiswe yidatha yekota yesibili yesamba semkhicito wasekhaya waseNingizimu Afrika (i-GDP) njengaloku ikhishwe yi-StasSA. Loku kwenteke nanome kunetimo letimatima kutemnotfo wemhlaba wonkhe kanye nesimo sagezi lesisomane sichubeke njalo kulelive. I-StatsSA sibike kutsi kube nekwenyuka kwe-GDP nge-0. 6% ngekota yesibili ya-2023. Imboni yekukhicita timphahla yenyuke nga-2.2% ekoteni yesibili, yafaka ligalelo lilengemaphesenti la-0.3 ekukhuleni kwe-GDP. Lokubancono lokuchubekako kudatha yalokukhicitwako kukhombisa kutfutfuka emandleni ekukhicita, lokuphindze kujike kufake ligalelo ekwandziseni samba sesisonkhe sekucashwa kutekukhicita imphahla. 
4.1.2.     Umkhakha wetemikhicito yewoyela, yemakhemikhali, imikhicito yeraba nepulasitiki ifake ligalelo lelikhulukati ekwenyukeni ekoteni yesibili. Imikhicito yensimbi yemvelo nensimbi yekwakhiwa, imikhicito yalokusansimbi lokungakacukatsi imikhicito yensimbi, imikhicito lesansimbi nemkhakha wetemishini uphindze futsi wafaka ligalelo lelimcoka ekukhuleni kulemboni. Tetimali, tetindlu netetimboni tetinsita temabhizinisi tenyuke nga-0.7% ekoteni yesibili, tafaka ligalelo lemaphesenti la-0.2 ekukhuleni kwe-GDP. Tekulima, temahlatsi netemboni yekudoba tenyuke nga-4.2% ekoteni yesibili, tafaka ligalelo lemaphesenti la-0.1 ekukhuleni kwe-GDP. Imboni yetinsita tebuwena yenyuke nga-0.7% ekoteni yesibili, yafaka ligalelo lemaphesenti leli-0.1 ekukhuleni kwe-GDP.
4.2    Kucaliswa kweLisu Lelikhulu Lemkhakha Wetetinkhukhu
Ikhabhinethi iyemukele imisebenti lenge-750 ledaleke kusisetjentiswa saka-Rainbow Chickens lesiseHammarsdale, lesikhomba imphumelelo yekucaliswa kweLisu Lelikhulu Letetinkhukhu. Ngemnyaka wa-2017, baka-Rainbow Chickens badzilita emsebentini basebenti labangetulu kwe-1 000 bavala kusebenta kwabo. Ngemva kwekwemukela leLisu Lelikhulu, hulumende wacalisa tinyatselo letahlukahlukene tekugadza imboni yendzawo yetinkhukhu lokufaka ekhatsi kubeka imitsetfo yemanani entsengo emikhicito letsengwa kubakhiciti labasemaveni langephandle emaveni lasihlanu. Ngaleyo ndlela-ke, ngekuhlanganyela sisonkhe ngekwandza kwelutjalomali netinyatselo tekuntjintja lemboni kanye nekuletsa kakhulu emafemu banikati bawo lababantfu labamnyama kulemakethe, kube nemphumelo mbambamba. I-Raibow Chickens kusukela nje yavulwa futsi yatjala timali letitigidzi letinge-R220. Kucashwa sekukonkhe emkhakheni wetetinkhukhu kubikwe kutsi imisebenti yenyuke nge-2 780; kanye ngetulu kwetigidzigidzi le-R2 elutjalwenimali lolusha selucalisiwe. 
4.3 Tetsembiso tetigidzigidzi le-R5 telutjalomali letentiwe bakhi betincenye tetimoto
Ikhabhinethi yemukele cishe tetsembiso tetigidzigidzi leti-R5 letentiwe bakhi betincenye tetimoto letisandza kwentiwa kumbukiso i-NAACAM Show. Letetsembiso, letentiwe tinkampani letisebenta lapha eNingizimu Afrika, tikhombisa kwetsenjwa kwalemboni emakethe yaseNingizimu Afrika kanye nelitfuba lekukhicita lapha ekhaya tincenye tetimoto, kwenta kutsi bahlanganisi betincenye tetimoto babe nekuphakelwa lokucinile kwendzawo. Ngekushesha emva kwalesimemetelo, Indvuna Yetekuhweba, Timboni Nekuchudzelana yavula ngekwemtsetfo i-Benteler Plant Extension eMphumalanga Kapa, ngekukhicita tincenye tebakhi betimoto bendzawo. Kwengetwa kwemkhicito kulinganiselwa ekutseni kutsatsa sikhundla semikhicito levela kulamanye emave lelinganiselwa kusigidzigidzi lesi-R1 kanye nekwenyuka kwebasebenti kwafinyelela kubasebenti labange-743.

5.    Lutjalomali lwebaka-Stellantis lapha eNingizimu Afrika
5.1.    Ikhabhinethi isemukele sicinisekiso lesentiwe baka-Stellantis ngenhloso yabo yekusungula sisetjentiswa sekukhicita endzaweni lensha eCoega, eNingizimu Afrika. Lomklamo wekukhicita endzaweni lensha utawuphotfulwa ekupheleni kwa-2025. Kwetfulwa kwekucala lokuhlelwe kutsi kube sekucaleni kwemnyaka wa-2026 kutoba ngekweloli lengumadibhane lengu-1T nekulindzeleke kutsi linani lawo lifinyelele ku-50 000 ngemnyaka lokufaka ekhatsi latawutfunyelwa kulamanye emave, lokuhambisana nelisu lelikhulu letetimboni, lelatiwa ngekutsi Luhlelo Lwekutfutfukisa Umkhicito Wetimoto (i-APDP).
5.2.    Kucashwa lokucondze ngco lokwesekela sinyatselo sekucala semakhono kulindzeleke kutsi kube imisebenti le-1 000. Baka-Stellantis batawusebentisa ema-awa langetulu kwe-500 000 ekucecesheni nekutfutfukisa amakhono kanye nekwesekela emacembu endzawo kutsi afinyelele emazingeni emhlaba wonkhe. Sihlose ukutsi tisetjentiswa letingetulu kwe-30% letitawusetjentiswa tikhicitwe kulelive.  

6.    Sikhungo lesikhulukati semakhono etikhatsi tanyalo
6.1.    Umtimba Wetemfundvo Yetimboni Temakhemikhali Nekucecesha wetfule Sikhungo se-SMART Skills eBabanango KwaZulu-Natal, lesitawuniketa tinhlelo tekufundza telwatitsite kulesifundza. Lomklamo uyincenye yemasu ahulumende ekugucula kutfutfukiswa kwemakhono edijithali kantsi futsi utakwenabela nakuletinye tifundza.
6.2.    Kwengeta, Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kweLisu Lavelonkhe Letemfundvo Ngemuva Kwamatekuletjeni Nekucecesha lokuhloswe ngalo kutsi lihambisane nekutfutfukiswa kwemakhono njengaloku kufunwa tindzawo temisebenti ngaleyo ndlela-ke kusita ekulungiseni kungahambisani kwemakhono alapha eNingizimu Afrika.  

7.    Sakhiwonchanti
7.1.    Emanti Nekuhanjiswa Kwendle: Singenelelo seSigaba se-63 kuMasipala Wendzawo waseMfuleni 
7.1.1.    Ikhabhinethi itfole lwatiso lolumayelana nenchubekelembili neSingenelelo seSigaba se-63 kuMasipala Wendzawo waseMfuleni.
7.1.2.    Ikhabhinethi yatiswa ngetimbangela tetinkinga temanti lasetjentisiwe langcolile eMfuleni kanye netingenelelo letentiwako njenganyalo kulungisa letinkinga esikhatsini lesifishane, lesisemkhatsini nasesikhatsini lesidze.
7.1.3.    Ikhabhinethi ibikelwe ngalamafisha mayelana nenchubekelembili leseyentiwe baka-Rand Water kute kulungiswe kucitseka kwendle ngekulungisa emaphayiphi ekuhambisa indle ladzabukile nalamuncene kanye nekususa loko lokuvimbe emaphayiphi endle.
7.1.4.    Kwengeta kuloko, Ikhabhinethi iphindze futsi yatjelwa ngalamafishane mayelana nenchubekelembili ekulungisweni/nome kwenta ncono titeshi tetimpompi tendle kanye nekufaka lamanye emaphayiphi esikhundleni salawo lamuncene nome lawo ladzabuka njalo. Loku kufaka ekhatsi kulungiswa kwemshini nagezi kutikhungomkhicito tekusebenta emanti langcolile kulomasipala.
7.1.5.    Esikhatsini lesidze, lomsebenti utawufaka ekhatsi kwentiwa ncono kwemandla ekusebenta etindzawo letintsatfu letimcoka letisebenta emanti langcolile lekuyi-Leeuwkuil, i-Sebokeng ne-Rietspruit Wastewater Treatment Works.
7.1.6.    Ngekuhlanganyela neLitiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle ne-Rand Water, i-GCIS itawuhlela kutsi kube nekuyowuhlola lendzawo yaseMfuleni.
7.2.    Imphambanandlela leku-N4/Montrose/Schoemanskloof
7.2.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuvulwa kweMphambanandlela leseyentiwe ncono leku-N4/Montrose/Schoemanskloof eMpumalanga, leyenta incenye yeluhlelo lwe-Maputo Corridor Development. Lokulungisa kutawunciphisa sikhatsi sekuhamba kutitfutsi letitfwala imphahla letihamba ngemgwaco futsi loko kutawucinisekisa kutsi kuyandza kuphepha kubo bonkhe labasebentisa umgwaco.
7.2.2.    Lomklamo udale imisebenti lengetulu kwale-350 futsi yaveta ematfuba emisebenti ngaphasi kwenkontileka lenkhulu kutinkampani letinengi tendzawo lokuyintfo lehambisana nekutinikela kwetfu ekuphakamiseni nekuhlomisa ngemakhono imimango yendzawo.
7.3.    Umvila Wesitimela Lesilayisha Bantfu KwaMashu nase-Durban
7.4.    Ikhabhinethi ikwemukele kuvulwa futsi kwemvila wesitimela lesilayisha bantfu emkhatsini eSiteshini sakaMashu nase-Durban, lophindze futsi wangenisa titimela letiluhlata letinsha, letiphephile naletihlobile kulomvila. Emakoporasi langu-13 atawuhlanta futsi anakekele letitimela netiteshi tetitimela. Linani lebantfu labagibela titimela lenyuka ngalokusimangaliso njengaloku letitimela tichubeka nekuba tindlela tekuhamba letishiphe kakhulu.  

8.    Kulwa neBugebengu Nenkhohlakalo
8.1.    Umkhankhaso we-Operation Bring Back
8.1.1.    Ikhabhinethi ikushayele lihlombe kuvuswa kwemkhankhaso we-Operation Bring Back kute kubonwe futsi kubuyiselwe emuva takhiwo lokuhlalwe kuto ngalokungekho emtsetfweni. Njengencenye yalomtamo, hulumende wavelonkhe wesekela bomasipala kucinisekisa kutsi kunekucinisekiwa kwekugcina kwemtsetfo yabomasipala kute kucedvwe kutsatfwa kwetakhiwo, lulawulo lwabo ngemphumelelo nekusetjentiswa kanye nekukhona kutilandza ngekusetjentiswa kwemphahla yahulumende.  
8.2    Kulwa nebugebengu lokuhlanganiswe 
8.2.1    Ikhabhinethi iyemukele lemphumelelo lesandza kwenteka leyentiwe ngema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo alelive ekulweni nebugebengu. 
8.2.2    Ekoteni yekucala ya-2023, ema-Hawks abambe basolwa labange-611, atfola tintfo letahlukahlukene lokufaka ekhatsi lokusansimbi lokuligugu nemadayimane, lokuphilako lokusengcupheni yekushabalala, tigitjelwa, imali, tibhamu, tinhlavu, timphahlambumbulu, tichumachumane netisetjentiswa te-elekthroniki letilinganiselwa ku-R6 112 768 985. 
8.2.3    Kwengeta kuloko, bacinisekisi bekugcinwa kwemtsetfo babambe imfica (9) yabobhongoza beZama-Zama futsi banikwe imiyalo yekungatsintsi timphahla tabo lokufaka ekhatsi tigitjelwa tabo tekunetseteka letifanana nabo-Lamborghini njll., lokusansimbi lokuligugu kanye nemali lelinganiselwa etigidzini letinge-R34. 
8.2.    Ikhabhinethi income ema-ejensi acinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ekulweni ngehhihlita netigungu tebugebengu. Tento temphumelelo tekulwa nelicembu letigebengu lelihlomile letiyamaniswa neluchungechunge lwekubamba inkunzi timoto letitfutsa imali eLimpopo tiyancomeka kakhulu. Ikhabhinethi iyaphindza futsi itsi labacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kufanele kutsi baphenyulule konkhe bangashiyi lutfo nalabo labahlose kutsatsela phasi tekuvikeleka tavelonkhe talapha eNingizimu Afrika kanye nemitsetfo yalapha eRiphabhliki.
8.3.    Ikhabhinethi ikwemukele kuboshwa kwemfica (9) yetiphatsimandla teLitiko Letemphilo laseNyakatfo Kapa ngenkhohlakalo yema-PPE. Labasolwa basolwa ngenkhohlakalo nekukhwabanisa, kushushumbisa imali kanye nekwephula Umtsetfo Wekulawula Tetimali Tahulumende.

9.    Luvo lwaHulumende mayelana neMshwalense Wavelonkhe Wetemphilo 
9.1.    Ikhabhinethi iphindzile yakusho ngekuhlanganyela kutinikela kwayo kakhulu ekufezekiseni Umshwalense Wavelonkhe Wetemphilo njengendlela yekucinisekisa kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayakhona kufinyelela kutekunakekelwa ngetemphilo letisezingeni. Kutinikela kwayo kususelwa esizatfwini lesitsi yomibili imikhakha yetemphilo letimele neyahulumende ayikasimami. Letinhlelo letihamba ngekulingana naletinhlalunhlalu kufanele kutsi tihlanganiswe tibe luhlelo lwavelonkhe kute kutsi yonkhe imitfombolusito ikhone kufinyelela kubo bonkhe bantfu. Kufezekiswa kwe-NHI kususelwa ekufezekiseni kwendlela lephelele yekusheshisa ekwenteni ncono sakhiwonchanti kumkhakha wahulumende. Loku akusiyo intfo lekumele kutsi itsatfwe njengentfo leyehlukile etingucukweni letikuMtsetfosivivinyo weMshwalense Wavelonkhe Wetemphilo.
9.2.    Kugcila kuphela kuletingucuko letihlosiwe tekusita ngetimali tangasese tekunakekela ngetemphilo kunciphise tingucuko letihloswe nguloMtsetfosivivinyo tekunikwa kwetinsita ngasese nakuhulumende. Kusekuguculeni lenkhundla yekuletsa tinsita kute kudaleke sikhala kute kuphele kucinana kutisetjentiswa tahulumende. Nangabe Sikhwamamali se-NHI sesikhona kutsenga tinsita kubo bobabili batfulitinsita bahulumende nalabangasese, sitawucala kubona lokucindzeteleka sekuphela kutisetjentiswa tahulumende leticindzeteleke kakhulu. Lomcondvo wamabomu wekudukisa lotsi kuphasiswa kwaloMtsetfosivivinyo kutawugucula konkhe ngesikhashana nje kuganga lokukhulu. Timiso talengucuko ticacile kutsi lokufezekiswa kutawutsatsa sikhatsi nekutsi letingucuko titawufezekiswa ngetigaba.

10.    Luvo lwaHulumende mayelana neTihibe Esikhwameni Setimali Tahulumende
10.1.    Ikhabhinethi iyatincoma letihibe letikhona tetimali tahulumende, lokutintfo letingasito letingakavami lapha eNingizimu Afrika, kodvwa kungenca yekushoda kusabelomali kwasemkhatsini nemnyaka. Ikhabhinethi iphindze futsi yatihlola letinyatselo tekulungisa lokushoda kusabelomali kufanele kutsi kungabi nemtselela lomubi ekwetfuleni kwetinsita.
10.2.    Indvuna Yetetimali itawukhipha Tinkhombandlela khona nje madvute tekuchaza kungavisisi lokungakahloswa lokuvela Encwadzini Yekunciphisa Tindleko leyakhishwa mhla tinge-31 Ingci 2023. Kwengeta kuloko, njengencenye yelubuyeketo lwenchubekelembili yekusebenta lwasemkhatsini nemnyaka ekufezekiseni bocalangaye lokuvunyelenwe ngabo neTindvuna, Mengameli kanye naSekelamengameli batawuhlangana naleyo naleyo Ndvuna kucinisekisa kutsi lulawulo lwetimali tahulumende alubambeleli labo bocalangaye lokuvunyelenwe ngabo.  

B.    Tincumo Tekhabhinethi 
1.    Inchubomgomo Yekuvikela Nekwelashwa Kwekusetjentiswa Kabi Kwetidzakamiva.

1.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kufakwa kuGazethi kweNchubomgomo Yekuvikela Nekwelashwa Kwekusetjentiswa Kabi Kwetidzakamiva, lokuhloswe ngawo kubukana nemazinga ekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva. 
1.2.    Lenchubomgomo itakwengeta kuletinye tingenelelo tekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva njengeLisu Lelikhulu Lavelonkhe Letetidzakamiva lelafezekiswa kwekucala nga-2013 nanga-2017. Litawulungisa emagebe labonakele eMtsetfweni weKuvikela Nekwelashwa Kwekusetjentiswa Kabi Kwetidzakamiva.
1.3.    Lenchubomgomo iphakamisa kutsi kube netinhlelo tekuvikela letisuselwa emmangweni letingaba nemphumelelo ekusiteni kulungisa letinsayeya letimcoka letivela ekusetjentisweni kabi kwetidzakamiva.
1.4.    Lenchubomgomo itawushicilelwa kuwebhusayithi yeLitiko Letekutfutfukiswa Tenhlalakahle ku: www.dsd.gov.za.
2.    Kufezekiswa kwe-Tourism Equity Fund 
2.1.    Ikhabhinethi yatiswa ngalokusha mayelana nesivumelwane lokwafinyelelwa kuso macondzana nekufezekisa kwe-Tourism Equity Fund (i-TEF) ngenca yemphumela yelicala lenkantolo lelamangalwa yi-Afriforum ne-Solidarity.
2.2.    Ikhabhinethi yatiswa ngalokusha lokumayelana netinyatselo letatsatfwa tekufezekisa lesivumelwane kanye netingucuko ku-TEF letentiwa ngenca yalesivumelwane lokwafinyelelwa kuso. 
2.3.    Ngalokufanele, i-TEF itawufezekiswa ngekuhambisana netinjongo te-Tourism Sector Code yebunikati belinaniphasi be-30% yebantfu labamnyama esikhundleni se-51% njengaloku tinjongo te-TEF tatiphakanyisiwe ekucaleni.
2.4.    Ikhabhinethi yakwesekela kufezekiswa kwe-TEF.
C.    Imitsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekhomishini Yetemisebenti Yahulumende (i-PSC) 
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekhomishini Yetemisebenti Yahulumende, lochibela Umtsetfo we-PSC, nombolo 46 wanga-1997.
1.2.    Letichibelo titawusita i-PSC kutsi isebente njengemtimba wetemtsetfosisekelo lotimele nalongakhetsi ngenhloso yekugcugcutela ukusebenta kwayo ngemphumelelo nangelikhono kutemisebenti yahulumende.
1.3.    LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi wengete ligunyakwenta le-PSC kubomasipala nasetikhungweni tahulumende uphindze futsi unike luhlakamsebenti lwetemtsetfo endzimeni yekwengamela ye-PSC ekufezekiseni Luhlakamsebenti Lwavelonkhe mayelana neKwenta kutsi kube neBungcweti kuloMkhakha Wahulumende.

2.    Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wekutfutfukisa Tekulima Emantini
2.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo loluhlaka weTekutfutfukisa Tekulima Emantini kutsi ummango uphawule ngawo. Inhloso yaMtsetfosivivinyo:
-    ugcugcutela kutfutfukiswa kwemkhakha weTekulima Emantini ngekutibophelela kute kube neligalelo lelivakalako ekubeni nekudla nasentfutfukweni kutemnotfo walelive,
-    kwesekela kutsi kube nekutimbandzakanya lokukhulu kwemabhizinisi lamancane, ikakhulu lawo banikati bawo lokubomake nelusha; kanye
-    nekugcugcutela ingucuko kutemkhakha wekulima emantini.
3.    Umtsetfosivivinyo Lokuhlaka Wavelonkhe Wetemabhizinisi Embuso
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo loluhlaka Wavelonkhe Wetemabhizinisi Embuso kute kutsi ummango uphawule ngawo.
3.2.    LoMtsetfosivivinyo loluhlaka uphakamisa:
3.2.1.    Kutsi kube nekuhlanganiswa kwetabelo teMbuso kumabhizinisi langaphasi kwembuso ngekwelisubuciko
3.2.2.     Kusungulwa kwe-State’s Asset Management SOC Ltd njengenkampani lenetabelo tembuso kuma-SOE, kanye neMbuso lokunguwo kuphela lonetabelo. 
4.    Kucitfwa Kwemtsetfosivivinyo weNkampani  Yetekuhamba Ngemoya eNingizimu Afrika
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweKucitfwa kweMtsetfosivivinyo weNkampani Yetekuhamba Ngemoya eNingizimu Afrika (i-SAA) kutsi ummango uphawule ngawo.
4.2.    Kucitfwa kweMtsetfo we-SAA kuhloswe ngako kunika emandla tingucuko tahulumende kutsi angabi netabelo letinyenti ku-SAA.
4.3.    Kucitfwa kweMtsetfo we-SAA akusho kutsi lenkampani ayisasebenti nome ayisekho ngephasi kweMtsetfo weTinkampani; kanye
4.4.    Nemalungelo lakhona kutabelo tahulumende ku-SAA atawusetjentiswa ngulowo otawukhetswa njengomelele uMbuso. 
D.    Tekucashwa
Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.
Kucashwa kweMalunga eBhodi ye-Vaal Central Water Board 
1.1.    Mnu. Makhosini Solomon Msibi (Sihlalo);
1.2.    Mnu. Lungile Right Bomela (Lisekelasihlalo);
1.3.    Mnu. Luvuyo Xola Ntoyi;
1.4.    Mk. Elizabeth Cornelia Rockman;
1.5.    Mk. Ntikila Sandlana
1.6.    Mnu. Andrew Modisaotsile Rantho;
1.7.    Mnu. Desmond Solomon Ezekiel Fransman;
1.8.    Mk. Matshego Gail Mercy Jele;
1.9.    Mk. Boipelo Felicity Nakedi;
1.10.    Mk. Tshepiso Doreen Segoe-Backward; kanye
1.11.    neMnu. Thabo Moses Manyoni 
2.    Kukhetfwa kweMalunga eBhodi ye-Umngeni – Uthukela Water Board
2.1.    Adv Vusi Khuzwayo (Sihlalo)
2.2.    Mk. Nothando Nonkululeko Mkhize
2.3.    Mk. Senamile Masango
2.4.    Mk. Sylvia Thandazile Mhlongo
2.5.    Mk. Hlengiwe Mvubu
2.6.    Mnu. Khanyisani Stanley Shandu
2.7.    Mnu. Lavandran Nanda Gopaul
2.8.    Mnu. Sibusiso Wycliff Mkhize
2.9.    Mnu. Kwazikwenkosi Innocent Mshengu;
2.10.    Mk. Diana Gloria Hoorzuk;
2.11.    Mnu. Cornish James Timothy; kanye
2.12.    neMnu. Sipho Maxwell Mtolo 

3.    Kukhetfwa kweMalunga eBhodi ye-Overberg Water Board
3.1    Mnu. Razeen Benjamin (uphindze wakhetfwa waba nguSihlalo);
3.2    Mk. Siphiwe Doris Mayinga (uphindze wakhetfwa waba Lisekelasihlalo);
3.3    Mnu. David Lefutso (uphindze wakhetfwa);
3.4    Dkt. Nandipha Daphne Siwahla-Madiba (uphindze wakhetfwa);
3.5    Slt. Gregory Jerome Davids (uphindze wakhetfwa);
3.6    Mk. Monica Auphry Malunga
3.7    Mk. Nalini Singh-Maharaj
3.8    Dkt. Thavamoney Kelly
3.9    Mnu. Bongani Evidence Mnisi
3.10    Mnu. Louis Oudsthoorn, kanye
3.11    neMnu. Dirk van Papendorp
4.    Kukhetfwa kwemalunga Langasiwo eSigungu Lesiphetse kutsi angene ebhodini yeSikhungo Savelonkhe SaseNingizimu Afrika Sesayensi Yelucwanngo Ngesimomvama Selitulu sikhatsi seminyaka lesihlanu
4.1.    Dkt. Precious Gugulethu Motshwene;
4.2.    Slt. Andrew Cedric Buffler;
4.3.    Slt. Lorna Benita Holtman;
4.4.    Mk. Senamile Masango; 
4.5.    Mk.Sarah Natalia Prins;
4.6.    Dkt. James Tshilongo;
4.7.    Dkt.Wynand Louw;
4.8.    Dkt. Alufelwi Maxwell Tshavhungwe; kanye
4.9.    naMk. Babalwa Songongo;

5.    Kukhetfwa KweMalunga Ebhodi e-Patent Examination Board (i-PEB) 
5.1.    Mk. Thandiwe Khumalo (uphindze wakhetfwa);
5.2.    Mnu. Paul Sibisi (uphindze wakhetfwa);
5.3.    Mk. Shanaaz Mohamed (uphindze wakhetfwa);
5.4.    Mnu. Johnny Fiandeiro (uphindze wakhetfwa); 
5.5.    Dkt. Magdalena Kleyn; kanye
5.6.    naMk. C. Mathoto Masetla-Mafa;

6.    Kukhetfwa kweBacondzisi Labangasibo Bacondzisi beSigungu Lesiphetse seBhodi Yesikhwamamali Setetingoti Temgwaco sikhatsi seminyaka lemitsatfu. 
6.1.    Mk. Lorrain Francois (uphindze wakhetfwa njengaSihlalo);
6.2.    Dkt. Nomonde Buyiswa Mabuya-Moloete (uphindze wakhetfwa waba Lisekelasihlalo);
6.3.    Adv Nontuthuzelo Njeza;
6.4.    Mnu. Moses Nyama; 
6.5.    Mnu. Thulani Samuel Tshabalala (uphindze wakhetfwa);
6.6.    Mnu. Simphiwe Blose (uphindze wakhetfwa);
6.7.    Mk. Pamela Bongeka Mathebula;
6.8.    Mnu. Duke William Mathebula; 
6.9.    Mk. Tinyiko Mhlari;
6.10.    Dkt. Pholile Dladla;
6.11.    Mnu. Kwena Cuthbert Komape kanye 
6.12.    naMk. Bongiwe B. Khumalo 
E.    Imicimbi Letako
1    Lusuku Lwemagugu
1.1    Umcimbi lomkhulu lonyaka weLusuku Lwemagugu utawubanjelwa e-Princess Magogo Stadium Kwa-Mashu, KwaZulu-Natal mhla tinge-24 Inyoni 2023 kantsi iKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahlanganyele kanye natsi nasigubha lelilanga lemagugu etfu lanotsile.

2    Umhlangano Jikelele Wesi-78 WaMhlabuhlangene
2.1    INingizimu Afrika itatimbandzakanya kuseshini yesi-78 yeMhlangano Jikelele waMhlabuhlangene kuMhlabuhlangene kusukela mhla ti-18 kuya mhla tinge-26 Inyoni 2023 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kwakha futsi kwetsembeka nekuvusetela lubumbano emhlabeni wonkhe: Kugcugcutela kutsi kube khona lokwenteka ngekushesha lokumayelana ne-Agenda 2023 kanye neTinjongo tayo Tentfutfuko Lesimeme macondzana nekuthula, imphumelelo, inchubekelembili kanye nekusimama kuwonkhe wonkhe.”

3.    Inkhomfa ye-9 ye-UNESCO yeliviki Letebunjiniyela base-Afrika nenkhomfa ye-7 yeTebunjiniyela base-Afrika.
3.1 INingizimu Afrika ngekusebentisa Umkhandlu Wetebunjiniyela waseNingizimu Afrika neLitiko Letemisebenti Yesive Nesakhiwonchanti batawusingatsa leNkhomfa ye-9 ye-UNESCO yeliviki Letebunjiniyela base-Afrika neNkhomfa ye-7 Yetebunjiniyela base-Afrika kusukela mhla tinge-25 kuya mhla tinge-28 Inyoni 2023 ePitoli.

4.    Inkhomfa Yetemidlalo YeTikolo TaseNingizimu Afrika
Litiko Letebuciko, Temidlalo Nemasiko litawusingatsa Inkhomfa Yavelonkhe Yetemidlalo Yetikolo lapha e-Birchwood Hotel eJozi kusukela mhla ti-14 kuya mhla ti-15 Inyoni 2023. Temidlalo etikolweni tisisekelo sekutfutfukisa temidlalo futsi kusingenelelo sahulumende kuvusetela temidlalo etikolweni taseNingizimu Afrika.

5.    Kwetfulwa Kwemtimba Lolawula Iminyele
5.1 Umtimba Lolawula Iminyele wanga-2023 wacala kusebenta mhla ti-1 Mabasa 2023 njengeshejuli 3(A)  yesikhungo sahulumende lesitiphetse sona  sesitsatfu njengemtimba wekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo lapha eNingizimu Afrika futsi utawukwetfula mhla ti-5 Imphala 2023. 

6.    Umtsetfo Wetematfuba Ekukhula Kwe-Afrika (i-AGOA) 
6.1 INingizimu Afrika itawusingatsa inkhundla ye-AGOA kusukela mhla ti-2 kuya mhla ti-4 Lweti 2023. Lenkhundla itawucocisana ngetindzaba letiphatselene nekuhweba emkhatsini weMelika nemave ase-Afrika lafanelekile.

F.    Imilayeto
1.    Kuhalalisela
Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisela kwayo netifiso letinhle:

1.1    KuMabhokobhoko – ngekuphakamisela etulu umjeka waseNingizimu Afrika kanye nekwenta lelive kutsi litigcabhe ngekuphumelela umdlalo wawo wekuvula ngekushaya licembu laseScotland eNdzebeni Yemhlaba Yelibhola Lembhoco yanga-2023.
1.2    Tariq Moosa nebasebenti base-Chicano Customs labakhe imoto ye-BMW E9 2800 CS bayetsa ngekutsi yiNkabi, leyehlula timoto letincono taseYurophu leti-6 000 embukisweni wetimoto we-Slammed UK lobewubanjelwe eBirmingham.
1.3    Bososayensi babomake baseNingizimu Afrika labaklonyeliswe ngekwenta umsebenti lophuma embili emcimbini Wekuklomelisa Bomake baseNingizimu Afrika Kutesayensi nga-2023 (i-SAWiSA) lebewusingatfwe yiNdvuna Yetemfundvo Lephakeme, Tesayensi Netingucuko Letinsha, Dkt. Blade Nzimande. Ikhabhinethi ihalisela lalabaphumelele labalandzelako:

  • Bacwaningi Lababomake Labaphume Embili: Teluntfu Netesanyesi Yetenhlalo
  • Solwati. Catherine Ward
  • Bacwaningi Labangubomake Labasebasha Labaphume Embili: Teluntfu Netesayensi Yetenhlalo
  • Solwati. Anastacia Mamabolo
  • Bacwaningi Labongubomake Labaphume Embili: Tesayensi Yetemvelo Neyetebunjiniyela
  • Solwati. Janine Barbara Adams
  • Bacwaningi Labangubomake Labasebasha Labaphume Embili:  Tesayensi Yetemvelo Neyetebunjiniyela
  • Solwati. Usisipho Feleni
  • Make Losasemusha Lophume Embili: Umklomelo Lokhetsekile
  • Dkt Tiisetso Elizabeth Lephoto
  • Make Lophume Embili: Umklomelo Lokhetsekile
  • Dkt. Patience Thenjiwe Mthunzi-Kufa
  • DSI Ndoni Mchunu Fellowships: Master’s Awards
  • Mk. Nyeleti Precious Mabaso
  • Mk. Modjadji Rebecca Letsoalo
  • Mk. Gizelle Roque van Niekerk
  • DSI-Ndoni Mchunu: Doctoral Awards
  • Mk. Munira Hoosain
  • Mk. Aletta Susanna Elizabeth Nortje
  • Mk. Boitumelo Makgabutlane
  • Mk. Thendo Gertie Makhado
  • Mk.Bambesiwe Mbesi May
  • Mk. Carla Dodd
  • Mk. Ramakgahlela Betty Sebati
  • Mk. Lusani Mamushiane

2.    Kudzabuka
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakubangani: 

  • BeMbuso nakubantfu baseMorocco ngemva kwekuhlaselwa kutamatama kwemhlaba lokwendlule nemiphefumulo letinkhulungwane kwalimala nalabanyenti. 
  • Bahulumende nebantfu baseLibya ngemva kwetikhukhula letendlule netinkhulungwane yemiphefumulo yebantfu. 
  • Basomabhizinisi lonembononchanti, umsiti webantfu kanye nemsunguli we-Pick n Pay, Raymond Ackerman (92), labekholelwa kumbononchanti weNingizimu Afrika lencono waphindze wafundzisa wakhutsata labanyenti bantfu emphilweni yakhe yonkhe. Bekaphindze futsi aLilunga Lelihloniphekile leMklomelo Wavelonkhe we-Order of The Baobab.
  • BaMntfwanenkhosi Mangosuthu Buthelezi (95) Umsunguli neMengameli we-Inkatha Freedom Party kanye neNdvuna Yetasekhaya yekucala yaseNingizimu Afrika.
  • Bemkhankhasi longadzinwa wemalungelo eluntfu nekhululeko, Mk. Amy Rietstein Thornton (91), lowadlala indzima lemcoka ngekwesekela eCaleni Lekuvukela Umbuso langa-1956, njengemlandzeli we-UDF kanye nasekuyiseni kwebadzingiswa eNingizimu Afrika. 
  • Bemlweli wenkhululeko lohloniphekile, sishikashiki neLincusa laphambilini Mnu. Zeph Makgetla (78), lowanikela imphilo yakhe kusebentela bantfu baseNingizimu Afrika. 
  • Bemhleli waphambilini we-Business Day Jim Jones, (81), lowadlala indzima lemcoka ekwakheni inkhulumo yemmango ngesikhatsi sekuntjintjela entsandvweni yelinyenti. 

Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela Lesikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore