1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni letigcamile kulesimo sanyalo
1.1. IKhabhinethi yemukele kwetfulwa esiveni kwelushicilelo lwesitfupha lweTinkhomba tekuTfutfukisa lwetfulwa yiNdvuna eHhovisi leMengameli Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta kwaHulumende. Njengoba sive silungiselela kugubha umkhosi weMinyaka yeNkhululeko lengema-20, bantfu baseNingizimu Afrika bafanele batigcabhe ngekutsi imphilo seyagucuka yaba ncono kusukela nga-1994.
Letinkhomba tinkhombisa kutfutfuka etindzaweni letibalulekile tibuye futsi ngesikhatsi sinye tinkhombise kusebenta kamatima lokusadzingekako kute kubukwane naletinye tinselele tetfu letisaphikelela. Ngetulu kwaloko, letinkhomba tikhutsata inkhulumomphikiswano mayelana netinselele live letfu lelibukene nato futsi tisebenta njengetikhonkhwane endleleni yetfu yenchubekela embili kutenhlalo netemnotfo.
1.2. IKhabhinethi income ema-41% (115) wabomasipalati labatfola titatimende
tetimali letihlobile kuluhlomabhuku lwetimali lwanga-2011/12. Ichubekile futsi yabonga kwenta kancono lokwentiwe bomasipalati labange-21 lekwatsi phambilini emnyakeni lowendlulile batfola titatimende tekuhlolwa kwemabhuku letingasitinhle noma titatimende tekuhlolwa kwemabhuku lebetingakhombisi sitatimende lesimayelana nesimo setimali.
IKhabhinethi iyawutfokotela umsebenti lowentiwe nguMhlolimabhuku Jikelele ekusiteni labomasipalati kutsi bente kancono ekuhambisaneni netidzingo tekwengamela. Ibuye futsi yabonga kutinikela kwebaholi babomasipalati ekuchubekeni nekusebenta kute kwentiwe kancono letindzawo letigcizelelwe nguMhlolimabhuku Jikelele.
1.3 IKhabhinethi ibonge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekwesekela Lusuku LwaNelson Mandela Lwetemidlalo Nemasiko lolwentelwe kusita umklamo weSibhedlela Sebantfwana iNelson Mandela. Bantfu baseNingizimu Afrika bayakhutsatwa kutsi bachubeke basebente emimangweni babuye futsi babambisane nahulumende kute kwentiwe kancono timphilo tetakhamuti kubuye futsi kufezekiswe emagugu Madiba lanikela imphilo yakhe kuwo.
1.4 IKhabhinethi yatiswe ngeluhambo lolutako lwaMengameli Jacob Zuma lwekuvakashela iRiphabliki yaseRashiya. Utawube ayohlanganyela kuNgcungcutsela Yelicembu LaMave langema-20 (G20) e-St Petersburg
mhla tisi-5 namhla tisi-6 Inyoni 2013 njengencenye yekutfutfukisa nekukhutsata timfuno tetepolitiki netemnotfo taseNingizimu Afrika.
INingizimu Afrika iyachubeka nekwesekela i-ajenda yekutfutfukisa ye-G20 letfutfukisa inchubekela embili lengenamkhawulo yemnotfo wemave emhlaba kanye nekukhula ngalokungenamkhawulo kwesikhatsi lesidze nekuvuleka kwemisebenti.
1.5 IKhabhinethi income umhlangano wekucala weMkhandlu weBhizinisi weBrazil, iRashiya, i-Indiya, iShayina kanye neNingizimu Afrika (BRICS), lowente kutsi baholi bemabhizini lababuya kulamave bahlangane eNingizimu Afrika. Lomhlangano bewungenelwe futsi nabaholi bebhizinisi labagcamile lababuya kulamanye emave ase-Afrika lali-19.
1.6 IKhabhinethi yemukele sicinisekiso lesaniketwa eNkhundleni yemnyaka ye-12 yeMtsetfo Wekukhula Nematfuba we-Afrika (AGOA) kute kuvusetelwe i- AGOA ngembi kwekutsi iphelelwe sikhatsi nga-2015. I-AGOA izuzise iMelika nelivekati lase-Afrika futsi icinise nesisekelo sekuhwebelana lokukhulako nalokusimeme lokusemkhatsini weNingizimu Afrika neMelika.
INingizimu Afrika ikholelwa ekutsini i-AGOA iniketa luhlakamsebenti lolufanele lwekwakha kuhwebelana lokuzuzisa lamave omabili kanye nebudlelwane belutjalomali nekucinisa kusebentisana emkhatsini weMelika kanye nelivekati lase-Afrika ngebubanti balo.
1.7 Njengencenye yemgubho wavelonkhe weNyanga YaboMake, Lisekela laMengameli Kgalema Motlanthe ngaLesihlanu, 23 Ingci 2013 utawuvakashela Sigodzi saseGombani kuMasipala iMutale, eLimpopo, kuyowetfula tindlu kulommango. Bomake baseGombi bahlanganyela ngemdlandla ekwakhiweni kwaletindlu.
1.8 Indvuna yeTekuvakasha itawetfula Inyanga Yetekuvakasha mhla tingema-28 Ingci 2013 e-Amanzingwe Lodge, Hartebeespoort, ngaphasi kwalengcikitsi:
“Emanti Ayajabulisa”.
Njengencenye yetintfo nemisebenti letokwentiwa kulenyanga, kutokwentiwa Umbukiso Wemsebenti Wetekuvakasha Wavelonkhe e-International Convention Centre yaseMonti emkhatsini wamhla tili-19 namhla tinge-21 Inyoni 2013 kukhangiswe ematfuba emisebenti kulomkhakha lokhulako lesewuvele ucasha bantfu baseNingizimu Afrika labangetulu kwehhafu yesigidzi.
1.9 IKhabinethi itfole kutsi Indvuna Yekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba itawuniketa ngalokusemtsetfweni bazuzi be-District Six tindlu letinge-70, ngeMgcibelo, 24 Ingci 2013.
Loku kuyincenye yemitamo yekujikisa umshiyandvuku weMtsetfo Wemhlaba Webemdzabu wanga-1913 lowashiya tinkhulungwane tebantfu labamnyama bangenamakhaya futsi bangenamhlaba.
1.10 IKhabhinethi ibuye yakhulumisana ngetindzaba letivela emhlanganweni weKhabhinethi lobitwa i-Lekgotla lebewubanjwe mhla ti-13 kuya kumhla ti-15 Ingci, 2013. Indvuna Rob Davies ikhona lapha kutsi yatise ngetincumo teKhabhinethi mayelana naloku.
Imibuto ingacondziswa ku:
Phumla Williams (Libambela Lasomlomo WeKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139