Sitatimende semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-19 Indlovulenkhulu 2014

1. Tincumo teKhabhinethi etindzabeni tanyalo netentakalo letitako

1.1. IKhabhinethi yemukele kwetfula Umbiko Wekubuyeketa Iminyaka Lengemashumi Lamabili yeNtfutfuko yeNingizimu Afrika 1994-2014, nguMengameli Jacob Zuma, lobufakazi bentfutfuko leyentiwe nguhulumende ekucinisekiseni imphilo lencono kubo bonkhe.

Ngemoya Wekubuyeketa lokunikelwe kuMengameli wangaphambilini Nelson Mandela, IKhabhinethi imema tonkhe tinhlaka temmango kutsi titibandzakanye nalombiko, tihlanganyele emikhosini yekugubha Iminyaka lenge-20 Yenkhululeko futsi tisite ekwenteni inkhulumiswano yalesikwentile kanye netinsayeya. 

LoKubuyeketa kucinisekisa intfutfuko lesiyentile ekwakheni sive lesingabandlululi ngebuhlanga, ngebulili, intsandvo yelinyenti lekumtsetfosisekelo lephilako kanye nalechumako, leyenta iNingizimu Afrika ibe live lelincono kuphila kulo. 

1.2. IKhabhinethi ikhumbuta tonkhe tinhlaka temmango kutsi 2014 unikelwe emkhankhasweni Weminyaka lenge-20 Yenkhululeko.

Mabasa uyiNyanga Yenkhululeko.  Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika nebalingani bayo bemave emhlaba kanye nalabatsintsekako bamenywa kutsi bahlanganyele emikhosini yekugubha Inyanga Yenkhululeko ngekucoca tindzaba tabo ngekutsi kutintjintje njani, kusebenta ngekubambisana, timphilo tebantfu baseNingizimu Afrika taba ncono. 

Njengobe siya etiteshini tekuvotela mhla ti-7 Inkhwekhweti 2014, asiphindze futsi sibonise kutsi sinentsandvo yelinyenti lephilako, lenemdlandla nalenekuthula.

IKhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batibandzakanye ngemdlandla elukhetfweni kodvwa bakwente loko ngekuthula nangekubeketelelana kulilungelo labo bonkhe bavoti lekuvakalisa imibono yabo ebaleni kepha bente kukhetsa kwabo ngasese kuyindlwana lekuvotelwa kuyo.  

Tinhlaka tekugcinwa kwemtsetso titawusebenta ngekutimisela ekuvikeleni lelilungelo, kucinisekisa kutsi tonkhe tindzawo telive tiyatibandzakanya kuyinchubo yentsandvo yelinyenti, lengumkhicito Wemzabalazo wetfu wenkhululeko.

1.3. Njengencenye yekuphumelelisa lisu letakhiwonchanti lavelonkhe Lekhomishini Yekucondziswa Kwesakhiwonchanti yeLihhovisi laMengameli, Ikhabhinethi icaphelisa sive ngentfutfuko lenhle lelandzelako:

1.3.1. Lidamu i-De Hoop eLimpopo litawucedvwa kwakhiwa ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2014.  Leli lidamu lesine lelikhulukati kusukela ngemuva kwekungena kwentsandvo yelinyenti.  Lidamu litawusita ekuchubeni umsebenti wemnotfo, kwakha imisebenti futsi lisite ekwetfuleni tinsita esifundzeni kanye nalokunye. 

Bantfu labangetulu kwe-800 000 endzaweni yaseSekhukhune batawutfola kuniketwa emanti ekudla lahlobile nalangcono ngesikhatsi imisebenti yetimayini lemisha neyekulima nayo itawuphindze itfole kuniketwa emanti.  
Bomasipala endzaweni, ngekusekelwa nguhulumende wavelonkhe kanye newesifundza, basise imali leyengetwe ngemabhiliyoni lama-R3 kusakhiwonchanti sekwelapha nekusabalalisa emanti ekudla aye kubantfu labasetindzaweni tasemakhaya kanye nasemadolobheni.  

1.3.2. IKhabhinethi ivakalise kwenetiseka ngeluhlelo Lekwetfula Sigaba Sesibili se-Lesotho Highlands Water Project mhla tinge-27 Indlovulenkhulu 2014.  Lomklamo usibonelo lesikhulu salokungentiwa nangabe emave labomakhelwane abambisana futsi asebentisana ndzawonye.  Kutfutfukiswa kwekwabelana imitfombo yemanti kuneligalelo lelikhulu ekuthuleni nasekuchumeni kwesifundza sase-Afrika leseNingizimu kanye nakuyinhlalakahle yebantfu bayo.   

1.3.3. IKhabhinethi ijabulile ngesinyatselo sekuvuselela luhlelo lwaloliwe waseNingizimu Afrika, ngekuniketwa kwe-Transnet inkontileka ya-R50 wemabhiliyoni kutsi akhe titimela letisembili ngebuchwepheshe kanye netesimanjemanje letiyi-1 064.  

Indzima Yebunjinyela ba-Transnet esivumelwaneni kucinisekisa kutsi lencenye iyantjintjwa ibe ngumkhiciti wetimphahla telizinga lelisetulu lemhlaba wonkhe esikhatsini lesitako.  Lesivumelwano sihlose kuntjintja imboni yetitimela taseNingizimu Afrika ngekukhulisa emabhizinisi lamancane kanye nekwakha lamasha.

1.4. IKhabhinethi yemukela kwetfula kweSipopolo se-MeerKAT sekucala Litiko Letesayensi Nethekhinoloji esikhungweni sase-Square Kilometre Array (SKA) edvute ne-Carnarvon, eNshonalanga Kapa mhla ti-27 Indlovulenkhulu 2014. 

I-MeerKAT, ilithulusi lelinencenye lenkhulu leyakhiwe futsi yahlelwa lapha ekhaya, lokuphindze kubonise kutsi iNingizimu Afrika ingakwati kuchudzelana nemave lasembili emhlabeni nangabe kutiwa kutekucwaninga, bunjinyela, isayensi kanye nethekhinoloji.  Itawukwenta 25% weSigaba Sekucala se-SKA.  

1.5  IKhabhinethi ivakalisa kulilela imindeni netihlobo talabo labalahlekelwe timphilo ngenca yetimvula letinkhulu letisandza kubakhona.  IKhabhinethi icinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi Sikhungo Sekumelana Nenhlekelele Savelonkhe – ngesakhiwo Sekusebenta Ngekubambisana Nebunhloli Kuvelonkhe (i-Natjoint) – sitawuchubeka nemetamo yekufuna nekuhlenga kanye nelusito lwekutfutfukisa inhlalakahle yebantfu.  IKhabhinethi income kungenelela kwemibutfo yetekuvikela kumetamo yekuniketa lusito.  

Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu labo labahlala etindzaweni letivame kuba netikhukhula, bacelwa kutsi bacaphelisise ngaletikhatsi tetimo telitulu letimbi.  Batali kanye nebanakekeli kufanele batsatse tinyatselo tekucinisekisa kutsi bantfwana baphephile.  Ngetulu kwaloko, labahamba ngetimoto nalabahamba ngetinyawo kudzingeka bahlale bacaphele nangabe basebentisa imigwaco leshelelako. 

1.6  IKhabhinethi ibonga sive ngekudlala indzima yaso ekuhhamuleni kucindzeteleka kweluhlelo lwemandla agezi wavelonkhe kwangenyanga leyengcile. 

Bantfu labawasebentisako kanye netinkampani bakhutsatwa kutsi bachubeke nekusebentisa gesi ngekuhlakanipha futsi bonge emandla ngaso sonkhe sikhatsi, ikakhulu phakatsi nalesikhatsi sanyalo setimo telitulu letimbi.  

1.7  INingizimu Afrika itakuya Engcungcutseleni Yesine ye-European Union (EU) Kanye ne-Afrika letakuba se-Brussels, eBelgium mhla ti-2 na-3 Mabasa 2014.  Ingcikitsi yengcungcutsela itsi “Kusisa kuBantfu, Kuphumelela neKuthula”. 

Ingcungcutsela itawugcila emfundvweni nasekucecesheni bomake kanye nelusha, kanye nasekwandzeni kwebachamuki labasemtsetfweni nalabangekho emtsetfweni emkhatsini walamavekati lamabili. 

1.8  Mhla tinge-24 Indlovulenkhulu 2014, kutawuba sikhumbuto lesiba khona njalo  ngemnyaka seLusuku lweSifo Sesifuba Lwemhlaba.  IKhabhinethi ifisa kukhutsata bantfu baseNinizimu Afrika kutsi basebentisane naHulumende ekulweni nalolubhubhane.

Lubhubhane lweSifo Sesifuba (-TB) belwandzile hhayi-nje kuphela eNingizimu Afrika kodvwa nakuso sonkhe Sifundza sase-Sub-Sahara.  Imitamo yahulumende yekusebentisa kwelapha lokukhulukati kwe-HIV ne-AIDS kanye neluhlelo lwekuvikela lweMhlaba kuye kwavimbela ligagasi le-TB.

Tinhlelo tahulumende tekulwa ne-TB tiphindze tifake ekhatsi tindlela tekutfola kanye nekulandzelela, ngekusebentisa ithekhinoloji ye-GeneXpert ekusheshiseni kutfolakala kwe-TB.  Siyatigcabha ngekutsi iNingizimu Afrika ihamba embili Emhlabeni ngekuba netakhiwo tetemphilo letinethekhinoloji ye-GeneXpert.

IKhabhinethi yemukela Umhlangano Wetindvuna lotako Wekuhlanganisa Tindlela Tesifundza Tekubhekana ne-TB eMkhakheni Wetimayini tase-Afrika leseNingizimu.    Lomhlangano lotawubanjelwa eSandton Convention Centre mhla tinge-25 Indlovulenkhulu 2014 utawuhlanganisa ndzawonye badlali tindzima  kubohulumende beSifundza, uMkhakha Wetimayini eNingizimu Afrika, tinhlangano Tetisebenti, Balingani Bentfutfuko kanye Nesive Ngalokuphelele.  

1.9  IKhabhinethi ihalalisele bonkhe labangenele kanye nalabatfole Imiklomelo Yesibili Yaminyaka Yonkhe Yemabhizinisi Lahamba Embili aseNingizimu Afrika. 

Lemiklomelo ibonga umsebenti lowentiwa ngemabhizinisi emikhakheni lehlukene futsi beyiniketwa emcimbini lobewuhanjelwe nguMegameli Jacob Zuma. 

Phakatsi kwalabayitfolile labahalaliselwe yiKhabhinethi nguMnu. Sam Motsuenyane lotfole Umklomelo Wemphumelelo Yekuphila Konkhe.

1.10 IKhabhinethi icaphele umbiko wekuphenywa kwebugebengu ngebuchwepheshe lowajutjwa Ngumgcinitimali Wavelonkhe ngeKhomishini Yelukhetfo Letimele.  Loku kulandzela sincomo lesentiwa ngumbiko Wemvikelisive.  Yabele Indvuna yeLitiko Letasekhaya kutsi ilandzelele ludzaba futsi yatise iKhabhinethi. 

1.11 IKhabhinethi igceke kuchubeka kwemacembu emagenge eNshonalanga Kapa, lokunetento tesihluku nalokuhlasela ngelunya imimango futsi ikakhulu bantfwana.   Loku ngeke kubeketelelwe njengobe kusongela loko lesikuzuze kuyintsandvo yelinyenti yetfu.  IKhabhinethi ibonga umsebenti lowentiwa Luphiko Lwemisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika ekulweni nemacembu emagenge futsi imema imimango letsintsekako kutsi isebentisane nemaphoyisa ekuvikeleni ummango wetfu kulolubhubhane.  

1.12 IKhabhinethi yendlulisela kuvelana kanye nekulilela kwayo umndeni kanye nebangani baNks. Martha Mahlangu labengumake wesishoshovu seMkhonto Wesive lesingasekho Solomon Mahlangu.  Nks. Mahlangu utawufihlwa ngeMgcibelo mhla tinge-22 Indlovulenkhulu 2014.  Masipala Welidolobha laseTshwane utawuniketa Nks. Mahlangu umgcwabo wembuso futsi imibhelebhele itawundizela phansi njengeluphawu lwekumhlonipha.

2. Tinkhulumiswano netincumo teKhebhinethi letibalulekile

2.1. IKhabhinethi itfole umbiko weminyaka lemine wekusebenta kweLucingo Lwamahhala Lwelihhovisi LaMengameli.  Kusombulula emacala, kutfutfukiswa kwekusebenta kwenteka njalo ngemnyaka ngalendlela lelandzelako; 64,3% ngemnyaka wekucala; 77,79% ngemnyaka wesibili; 87,46% ngemnyaka wesitsatfu futsi nyalo kunge-94,7%.  Kuleminyaka lemine, linani letikhalo kanye nemibuto leyentiwe likhulile lisuka kuti-75 873 ngemnyaka wekucala laya kuti-183 445 emnyakeni wesine. 

IKhabhinethi imema onkhe ematiko kanye netifundza kutsi titfutfukise lizinga kanye nekusheshisa luphenyo ngetikhalo njengobe kwenetiseka kwetakhamuti kubalulekile ekuhlonipheni Lucingo Lwamahhala Lwelihhovisi LaMengameli.

2.2. IKhabhinethi ivume kusetjentiswa kweLuhlelo Lwaminyaka yonkhe Lwekuphindza Kusebenta Kwenchubomgomo Yetimboni (IPAP) 2014/15-2016/17 lwesitfupha.

Umgomo lomkhulu we-IPAP kuvikela kuncipha kwetimboni kanye nekusekela kukhula kanye nekwehlukana kumkhakha wekukhicita eNingizimu Afrika.  Indvuna yeLitiko Letekuhwebelana Netetimboni itawukhuluma nebetindzaba ngesikhatsi sekutfulwa kwe-IPAP enyangeni letako.  

2.3. IKhabhinethi ivume indlela yekubukana nekuphelelwa kwetimvume letiniketwe ngaphansi kwemklamo Wekuniketa Imvume Lekhetsekile Bantfu baseZimbabwe (DZP).  Bantfu labanalemvume kutawufanele baphindze bafake sicelo setimvume tabo eveni labo lekutalwa.  Indvuna yeLitiko Letasekhaya ngesikhatsi lesifanele itawuniketa inchazelo lebanti ngalenchubo kanye nelusuku lwekucala kwayo. 

2.4. IKhabhinethi ivume kutsi Sigaba 100 (1) (b) kungenelela eLimpopo kuchubeke kusebenta, kute kuvumele kubuyeketa lokutakuba ngeNhlaba 2014 ngemuva kwekumiswa kwekuphatsa lokusha.  Loku kutawucinisekisa kuchubeka kwekungenelela kute kulungiswe tinsayela letisekhona.  Loku kutawucinisekisa kutsi intfutfuko yesimo setimali etifundzeni nekwetfula tinsita tetenhlalakahle kanye naleminye imikhakha kuyachubeka kusebenta. 

2.5. IKhabhinethi ivume Kubuketa Umbutfo Wekuvikela WaseNingizimu Afrika 2014, futsi yayala kutsi kwetfulwe ePhalamende.  Kubuketa kuniketa inchubomgomo yetekuvikela yesikhatsi lesidze kanye nelichinga Letekuvikela lelitawulandzelwa live kuletikhatsi letitako letine teLuhlaka Lwelichinga Lesikhatsi Lesiphakatsi. 

Loluhlaka lutawuhlanganyelwa nemmango, njengobe watibandzakanya ekubonisaneni nesive lokwentiwa kulo lonkhe live emnyakeni lowengcile. 

2.6 IKhabhinethi ivume kutsi Umbiko weLikomiti Letindvuna Ngenchubomgomo Yelulwimi ushicilelwe kuyiGazethi Yahulumende kute sive siphawule ngawo.

Umbiko ucwaninga imfundvo yengemuva kwesikolwa neluhlelo lwekucecesha kusimo senhlalo-mnotfo.  Uniketa tincomo eNdvuneni yeLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha ngendlela yekususa tihibe kanye netiphatamiso letivimba nobe tibambelele intfutfuko yebafundzi. 

Inchubomgomo yelulwimi ibhekisela ekuchumaneni lokuhlelekile kwetikhungo temfundvo, kanye neticu kute bafundzi bakwati kuchubeka netifundvo labatikhetsile ngendlela lekahle. 

2.7 IKhabhinethi ivume Umbiko Welitsimba Lelisebentako Letindvuna Ngetinhlelo Letisisekelo Tetibalo Nesayensi, kutsi ushicilelwe kuGazethi Yahulumende kute sive siphawule ngawo. 

Litsimba Lelisebentako Letindvuna lajutjwa kutsi litfutfukise Luhlelo Lolusisekelo Lwemfundvo Yebuciko Bemisebenti Yetandla kanye Nekuceceshwa kwaseKolishi-lokusekelwe Kutibalo Nesayensi.

Loku kutawusita ekwandziseni sibalo salabacala enyuvesi Tibalo Nesayensi futsi kukhulise likhono lekusungula tintfo njengobe ligcamiswe eLuhlelweni Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe. 

Luhlelo lucondze kulabo labanenshisekelo yekungena kumkhakha weTifundvo Tebuciko Bemisebenti Yetandla kanye Nekuceceshwa, labo lasebenta tifundvo tebuciko bemisebenti yetandla nekuceceshwa emakolishi labafuna kutfutfuka futsi bangene emanyuvesi, kanye nakubafundzi beLibanga 12 labafuna kungena emanyuvesi kodvwa labangahlangabetani netimfuneko teTibalo neteSayensi Yefiziksi.

2.8 IKhabhinethi ivume lokutfolakele kuluhlolombono 2012/13 ngetimali tekusekela sive emisebentini yetesayensi neyebuchwepheshe kutsi kushicilelwe.  

Ematiko Kuvelonkhe asise cishe R29,4 wemabhiliyoni emisebentini yesayensi kanye neyebuchwepheshe nga-2012/13, lokumelela 3% linani selilonkhe leliphakelo lahulumende lavelonkhe.  Loku kuyintfutfuko kusukela esilinganisweni seminyaka lemine sa-2,9% emkhatsini wa-2008/09 kuye ku-2011/12.  

Futsi kubufakazi bekutsi hulumende usekela ngetimali kucwaninga kwesayensi lokunyenti lokwentiwa lapha eNingizimu Afrika, futsi incenye lenkhulu yakho ingaphandle kwematiko avelonkhe, njengemikhandlu yesayensi kanye netikhungo temfundvo lephakeme.  

2.9 IKhabhinethi yatiswe ngeluhlolo Litiko Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende mayelana ‘Nemtselela Wekwetfula Imiphumela Yekufundza Yelibanga R’. 

Kusheshe wente emasiso ekukhuleni kanye nasekutfutfukeni kwebantfwana labancane kunganciphisa kungalingani futsi kwandzise kukhicita, ikakhulu kubantfwana labancane labaphuyile.

IKhabhinethi yemukela imphumelelo lebalulekile ekukhuliseni sibalo sebantfwana labafundza Libanga R lokudzinga kukhulisa lizinga lako kute kube nemtselela lomkhulu etinhlelweni tekufundza letilandzelako.

2.10 IKhabhinethi yatiswe ngalokutfolakele Eluhlelweni lwanga-2013 Lwekulawula Kwetfula Tinsita Kulabachumana Nesive.

IKhabhinethi iyancoma futsi ikhutsatekile ngentfutfuko yematiko avelonkhe lanesibopho, ngelichinga lawo lekuphatsa kanye nekwengamela tindzawo tekusebenta.

Lokutfolakele ngetindzawo leti-186 (letihlolwe kwekucala) kuto tonkhe tifundza phakatsi na-2013 kubonise kutsi silinganiso lesiphakatsi nendzawo sekuphatfwa ngenhlonipho, indzawo nekufinyeleleka kanye netikhatsi tekuvula netekuvala silinganiswe kahle takhamuti kanye nebahloli. 

Tindzawo tekusebentela letidzinga kunakwa nguleti; kuphatfwa kwetikhalo, kubonakala netimphawu, kulawulwa kwemalayini netikhatsi tekulindza kanye nekuphepha. 

Lokutfolakele etindzaweni letinge-77 letiphindze tahlolwa kute kubonakale intfutfuko futsi tibonakalise intfutfuko ngesilinganiso sato, timphawu tekutfutfuka ekuphatseni indzawo nelizinga lemsebenti njengelichinga lelisembili. 

2.11 IKhabhinethi yemukele kungeniswa eNingizimu Afrika Kwemhlangano Wekutfutfukiswa Kwemave lase-Afrika leseNingizimu Longakavami weTindvuna letiphetse i-ICT, Tekuchumana kanye Netinsita Teliposi losukela mhla tinge-23 kuye kumhla tinge-25 Indlovulenkhulu 2014, eJozi.

3. Kubekwa etikhundleni
IKhabhinethi ivume kubekwa etikhundleni kwanaba labalandzelako:

3.1. Nks. Elaine Alexander esikhundleni sekuba Lisekela Lemcondzisi-jikelele: Kutfutfukisa Umnotfo, Tekuhwebelana kanye neKumaketha eTikweni Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti.

3.2. Nks. Nkidi Dinah Mohoboko esikhundleni sekuba Lisekela LemcondzisiJikelele: Indzawo Yekufundza eTikweni Letasekhaya.

3.3. UMn. Sam Themba Mtshisa esikhundleni sekuba Lisekela Lemcondzisi-Jikelele: Tinsita Tetinhlangano eTikweni Letemisebenti Yesive.

3.4. Nks. Malijeng Theresa Ngqaleni esikhundleni sekuba Lisekela Lemcondzisi-jikelele: Budlelwane Bangekhatsi Kuhulumende kuMgcinimafa Wavelonkhe.

3.5. UMn. Michael Sass esikhundleni sekuba  Ngumgcinitimali Jikelele kuMgcinimafa Wavelonkhe.

3.6. UMn. Mlungisi Justice Mathonsi njengeSikhulu Lesikhulu Lihhovisi Leliposi laseNingizimu Afrika.

3.7. Emalungu Langekho Kusigungu Lesiphetse Eluphikweni Lwetekutfutsa Temigcwaco Lencamula Imingcele:
a) Nks. Pam Edith Pokane (Sihlalo);
b) UMnu. Reuben Abel Dlamini;
c) UMnu. Gordon Noah;
d) UMn. Moses Cyril Tiel Scott;
e) UMnu. Wayne Smith;
f) Nks. Maleho Margaret Nkomo (uphindza uyakhetfwa njengeLisekela Lasihlalo); kanye na-
g) Nks. Nala Mhlongo (uphindza uyakhetfwa).

3.8. UMnu. Mahesh Fakir njengeMphatsi Lomkhulu eKulawuleni Tikhumulo Temikhumbi.

3.9. Emalungu langekho kusigungu lesiphetse eBhodini Lebacondzisi be-Armaments Corporation of South Africa, Limited (Armscor):
a) Admiral (ret) Refiloe Johannes Mudimu (Sihlalo);
b) Nks Thuthukile Skweyiya (Lisekela Lasihlalo);
c) Dtk. Moses Khanyile;
d) Mnu. Bethuel Motshwariseng Fantas Mobu;
e) Adv. Sesi Baloyi;
f) Nks Mpumi Zikalala;
g) Mnu. Ndumiso M Tyibilika;
h) Mnu. Raymond Mlungwana Vokwana; and
i) Adv. Virginia Lee Anne De La Hunt.

Sitatimende Sikhishwe Tekuchumana taHulumende Nekuniketa Lwati (GCIS)
Imibuto ingacondziswa ku: Phumla Williams (Libambela Lasomlomo  weKhabhinethi)
Inombolo yekuchumana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore