Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi ngamhla tinge-21 Inhlaba 2023


A.    Tindzaba Letimcoka Telive
1.    Tincomo teKhomishini Yetebulungiswa Lephenya Ngetinsolo Tekubanjwa Ngabhongwane Kwembuso, Inkhohlakalo Nenkhohliso Kumkhakha Wahulumende, lokufaka ekhatsi Tinhlaka Tembuso

1.1.    Lamuhla, mhla tinge-22 Inhlaba 2023, sengumnyaka wonkhe kusukela Lihhovisi laMengameli lemukela umbiko wekugcina weKhomishini Yetebulungiswa Lephenya Ngetinsolo Tekubanjwa Ngabhongwane Kwembuso, Inkhohlakalo Nenkhohliso kuMkhakha Wahulumende, lokufaka ekhatsi Tinhlaka Tembuso.
1.2.    NgeMphala 2022, Mengameli Cyril Ramaphosa wangenisa ePhalamende lisu lahulumende lekufezekisa tincomo teKhomishini. Ikhabhinethi kusalindzeleke kutsi itfole umbiko wenchubekelembili lomayelana nekufezekisa kwetincomo teKhomishini. 

2.    Sivumelwane Senchubo neleFrance kute kwengetwe emandla eYunithi Lekhetsekile Yekuphenya (i-SIU) 
2.1.    INingizimu Afrika, beyimelelwe yiNdvuna Yetebulungiswa Nekulungiswa Kwesimilo, Mnu. Ronald Lamola neleFrance, belimelelwe yiNdvuna yeYurophu Netemave Mk. Catherine Colonna, basayine sivumelwane senchubo yetekubambisana lesitawukwandzisa emandla e-SIU.
2.2.    Lokubambisana kuphindze futsi kunike emandla i-SIU lamayelana neforensiki yebugebengu bete-inthanethi, bugebengu betetimali nemakhono etekuhlatiya.
2.3.    Lobudlelwane butawuholela ekutseni kusungulwe Sikolo Semfundvo Lephakeme Sekulwa Nenkhohlakalo lapha ePitoli. Lesikolo sitawusita emalunga e-SIU, kanye nema-ejensi ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo nalalwa nenkhohlakalo khona lapha kumalunga emibuso lekuMmango WeNtfutfuko wase-Afrika lengaseNingizimu, Emave Lamnotfomunye nalawo langekho ngaphasi kweMnotfo Munye. 
2.4.    Lamandla lamasha atawuphindza futsi ajulise emandla alelive ekuphendvula tindzaba letivuka kuKhomishini Yekubanjwa Ngabhongwane Kwembuso.

3.    Kuvakasha Lokuhlangene Kwekusebentisana kweTindvuna taseNetherlands neDenmark
3.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kucocisana lokube semkhatsini waMengameli Ramaphosa, Indvuna Mark Rutte waseNetherlands neNdvuna Mette Frederiksen waseDenmark, ngesikhatsi sekuvakasha lokuhlangene kwekusebentisana ePitoli kuleliviki. Lokuvakasha lokuhlangene kwekusebentisana bekukwekucala ngca lapha eveni letfu.  
3.2.    Lobudlelwane kutemnotfo emkhatsini walamave lamatsatfu bungumphumela webudlelwane besikhatsi lesidze emkhatsini weNingizimu Afrika nemave lamabili eLubumbano lwaseYurophu lasekele kakhulu tinhlangano tenkhululeko telive laseNingizimu Afrika kanye nekulwa nelubandlululo.
3.3.    Ngesikhatsi salokuvakasha kwekusebentisana, iNingizimu Afrika isayine Imemorandamu Yekuvisisana lemayelana nekubambisana kumkhakha wetemandla lokhipha ikhabhoni lencane kanye nekusebentisana ngetemandla nalamave lamabili.
3.4.    Tinkampani netikhungo letivela kulamave lamatsatfu timemetele lutjalomali nebudlelwane, lokufaka ekhatsi setsembiso sesigidzigidzi sinye seLidola laseMelika sekusungula Sikhwamamali se-SA-H2 Fund sekuhlanganisa lutjalotimali lwemandla lakhicita ikhabhoni lencane.
3.5.    Sikhwamamali Setakhiwonchanti Tahulumende teManti neMandla: I-Invest International senta kusungula sikhwamamali setigidzi letinge-300 teMayuro kanye netibonelelomali teMayuro la-100 latawusita iNingizimu Afrika ekuletseni takhiwonchanti tetemanti netemandla.

4.    Umkhankhaso We-Afrika Wekufuna Kuthula 
4.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuchazelwa ngalamafisha nguMengameli Ramaphosa mayelana neMkhankhaso we-Afrika Wekufuna Kuthula labasandza kuwenta wekuya e-Ukraine naseRashiya lapho Mengameli atimbandzakanye khona kanye nalabanye baholi bebamelele bohulumende baseSenegal, eComoros, eZambia, eGibhite, eCongo-Brazzaville, nase-Uganda. LoMkhankhaso Wekutfunywa ugcamise kutsi iNingizimu Afrika ayitsatsi luhlangotsi futsi itinikele ekusombululeni ngekuthula lencabano. 
4.2.    Ikhabhinethi ikunakile kutsi Mengameli Volodymyr Zelensky wase-Ukraine naMengameli Vladimir Putin waseRashiya bawemukele lomtamo wase-Afrika wekuthula futsi batinikela ekuchubekeni nekucocisana nebaholi base-Afrika mayelana netindzaba letiphakanyisiwe letimacondzana nesisombululo sekuthula salencabano.
4.3.    LoMkhankhaso Wekufuna Kuthula ugcizelele sidzingo sekwehlisa lokucabana kanye nekuvumela kukhulumisana kutsi kucale masinyane, kubuyiselwa kwebantfwana labatsatfwe e-Ukraine, kukhululwa kwetiboshwa temphi kanye nekusungulwa kwetindlela tekwenta kutsi kube nelusito lwetebuntfu.
4.4.    Ikhabhinethi ikwemukele kudvumisa lokuvakaliswe baholi bemave emhlaba wonkhe ngekubaluleka kwemtamo Wekuthula Webaholi base-Afrika wekutfola sisombululo sekuthula salencabano njengaloku kusho Indvuna yaseDenmark neNdvuna yaseNetherlands, kanye neNdvuna Yetangephandle yaseFrance, emkhatsini walabanye.
4.5.    Ngemva kwalomkhankhaso wekufuna kuthula, live laseNingizimu Afrika litatimbandzakanya eNgcungcutseleni Yelubumbano Lwase-Afrika NeRashiya letawube iseMoscow ngaKholwane, lapho hulumende wetfu utawuphindza futsi eceleni acocisane neleRashiya mayelana ngetindzaba letimbili laBomengameli lababili labatibophelele kutsi bataticubungula.
4.6.    Meluleki Wavelonkhe Wetekuvikeleka waMengameli Ramaphosa, Solwati Fholisani Sydney Mufamadi, utayihambela leNgcungcutsela Yekuthula, lebitwe nguMengameli Zelenksy, letawubanjelwa lapha eCopenhagen, eDenmark, ngeNgci.
4.7.    Macondzana neluhambo ngendiza lebeyihambise tisebenti tekuvikela Mengameli waseNingizimu Afrika nalabo labamelele betindzaba ePoland lebeyiya e-Ukraine naseRashiya, Ikhabhinethi itinakile letehlakalo letingasitihle letenteke ngesikhatsi lendiza ihlala e-Warsaw, ePoland.
4.8.    Ikhabhinethi ikunakile kutsi Litiko Letebudlelwane Nemave Emhlaba Nekubambisana litawuba netinkhulumiswano mayelana naloludzaba ngekusebentisa tindlela netindlelakwenta letifanele tebuncusa.

5.    Tindzaba tekuhweba
5.1.    Ikhabhinethi itinakile tinombolo tekuhweba letisandza kukhishwa Litiko Letekuhweba, Timboni Nekuchudzelana letikhombise kutsi imphahla yaseNingizimu Afrika letfunyelwa eShayina ifinyelele kutigidzigidzi letinge- US$33 nga-2022, ngetulu kwengca kulokubili kwelizinga letfu lesihwebelana ngalo nemlingani wetfu lomkhulu kakhulu, live laseJalimani. 
5.2.    Sekukonkhe, kuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika neleShayina kwenyuke nge-30% kusukela kutigidzigidzi letinge-US$44 nga-2018 kuya kutigidzigidzi letinge-US$57 ekupheleni kwa-2022. Kusukela nga-2018 kuya ku-2022, emazinga e-avareji yekukhula ngemnyaka kwe-10% (kwalokutfunyelwa ngephandle) ne-4.5% (kwalokungenako) kurekhodiwe. Live laseNingizimu Afrika libe nalokusele lokukhulu lwekuhwebile kuleyo minyaka lesihlanu.

6.    Temandla
6.1.    Ikhabhinethi isemukele sivumelwane lapho laseMzambiki litakwephakela khona laseNingizimu Afrika ngema-megawatts (MW) la-100 agezi kuletinyanga letintsatfu letilandzelako nasekusayinwe leSivumelwane Sekutsengwa Kwemandla. Kuletinyanga letintsatfu kuya kuleti-12 sitawubona live laseNingizimu Afrika litsenga eMzambiki gezi longema-megawatts (MW) lafinyelele ku-1 000 agezi.
6.2.    Ikhabhinethi iphindze futsi yachubeka yekwemukela kubancono lokuchubekako kwemandla ekuphehla gezi kwa-Eskom lokube nesiciniseko sekubona lesikhungo sikhombisa kwengca ku-60% Yekubakhona Kwemandla.
6.3.    Ikhabhinethi ivakalisa kudvumisa kwayo kubantfu baseNingizimu ngeligalelo labalifakile ekwehliseni kufuneka kwagezi, lokube nemphumela wekutsi i-Eskom ikhone kugcina tigaba letiphasi tekucima gezi ngenhloso yekuwonga. Konga gezi ngumsebenti wetfu sonkhe kanye nesento lesizuza kusona sonkhe. 
6.4.    Ikhabhinethi ivakalise kudvumisa kwayo ngesipho lesinikwe iNingizimu Afrika yiRiphabhliki Yebantfu yaseShayina sesisetjentiswa sekuphehla gezi lomncane esimeni lesiphutfumako lesilinganiselwa kusamba setigidzi le-R167. Kusasungulwa lisu lekutsi lesisetjentiswa lesingumnikelo kucinisekiswe kutsi sifakwa etindzaweni temmango, lokutawutsi-ke ngaleso sizatfu tingacishelwa gezi ngenhloso yekuwonga. Umcimbi lohlelekile wekusendlulisa utawukwentiwa ngekushesha nje emva kwekutsi tiphatsimandla taseNingizimu Afrika temtselo wetimphahla letingena kulelive setisihlolile kufaneleka.

7.    Temanti 
7.1.    Ikhabhinethi itfole lubuketo jikelele lwetimphendvulo teLitiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwendle Nekungcola letimayelana netinsayeya temanti nekuhanjiswa kwendle lapha eveni.
7.2.    Lolubuketo jikelele lugcamise kutsi kube nekusheshiswa kwemiklamo yemanti lahamba ngetulu kwemhlaba lokubukenwe nato phambilini letifanana:
7.2.1.    Nekwakhiwa kweSigaba seSibili setigidzigidzi letinge-R40 semklamo we-Lesotho Highlands Water Project lotawusita ngemanti iGauteng netifundza letakhelene nayo. Lomsebenti utawuphotfulwa nga-2027.
7.2.2.    NeSigaba se-2A se-Mokolo Crocodile Water Augmentation Project yetigidzigidzi le-R4 eNyakatfo Nshonalanga naseLimpopo. Kusakhuliswa imali yalesinye sigaba kwakhiwa kwaso lokutawucalwa ngaKholwane 2024, kuphotfulwa kwaso lokuhlelwe kutsi kube nga-2030.
7.2.3.    Ngekubambisana emkhatsini wahulumende nemkhakha wetimayini, kwakhiwa lokubita tigidzigidzi letinge-R24 kusachubeka kumklamo lose-Olifants River Water Resource Development eLimpopo, kuphotfulwa kwayo lokulindzeleke kutsi kube nga-2030.
7.2.4.    Ngekubambisana lokufananako netimayini letiseNyakatfo Kapa, kwakhiwa kutawucala lomnyaka losetulu nasewuya ngasekupheleni kwemklamo wetigidzigidzi le-R10 wase-Vaal Gamagara nakhona kuphotfulwa kwawo kulindzeleke kutsi kube ngabo-2030.
7.2.5.    Kwakhiwa losekucalile kulenyanga, ngeNhlaba 2023, kwetigidzi letinge-R500 e-Groot Letaba Water Augmentation Project eLimpopo, lokufaka ekhatsi kuvuswa kweLidamu laseTzaneen. Umsebenti kulomklamo utawuphotfulwa nga-2025.
7.2.6.    ENshonalanga Kapa, kwakhiwa kutawucala nga-2024 kwetigidzigidzi le-R1.2 e-Voëlvlei Augmentation Scheme, lapho kuphotfulwa kwekhakhiwa kulindzeleke kutsi kuphele nga-2026.
7.3.    Lemiklamo icinisekisa kutsi kube nekuphakelwa kwemanti esiveni ngaleyo ndlela-ke tinkhulungwane titawucashwa, emabhizinisi lasedvute nendzawo yalesakhiwo atawuzuza ngebasebenti nabosonkontileka, kanye nesakhiwonchanti lesitfutfukisiwe sitawuzuza kulemnotfo yendzawo.

8.    Kwetfulwa kweSikhungo i-South African Isotope Facility (i-SAIF)
8.1.    Ikhabhinethi ikwemukele budlelwane lobusemkhatsini weLitiko Letesayensi Netingucuko Letinsha kanye Ne-IThemba LABS, lobubanakale ngekuvulwa kwe-SAIF, sisetjentiswa lesisezingeni lemhlaba lesiphendvula kulensayeya lekhulako yesifo semhlata lesingulenye yetimbangela letihamba embili tekufa. Lesisetjentiswa sitakwenta lucwaningo lolusembili nekucecesha kanye nekwandzisa emandla ekukhicita ema-radioisotope. Kwelapha nge-radioisotope kucondza ngco kumaseli lanemhlanta kodvwa kube nekulimala lokuncane kumaseli laphilile ladvutane naleyo ndzawo lenemhlata.
8.2.    Kwanyalo tigulane taseNingizimu Afrika tilinganiselwa kuleti-5 000 ngemnyaka letizuzako kuloku, futsi kulindzeleke kutsi lamanani enyuke ngeliphuzu lesihlanu kuya esikhombiseni, nekwenyuka kwemandla ekukhicita ngekusebentisa i-SAIF kanye nekubakhona kwetincujana letinsha tema-isotope.

9.    Kuphasiswa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela te-Postbank Limited  
9.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuphasiswa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela te-Postbank Limited yiPhalamende (totimbili Tindlu, Libandla Lavelonkhe nekhandlu Wavelonkhe Wetifundza), lohlahla indlela yemvume yelibhange lembuso.
9.2.    LoMtsetfosivivinyo ulungisa bungoti lobukhona kwanyalo lobuphatselene nemumo lokhona we-Postbank, ngekuchibela bunikati nemumo wekukhipha umbiko kute kusungulwe inkampani lensha lephetse ye-Postbank.  
9.3.    Ikhabhinethi itawulindzela Mengameli kutsi asayine loMtsetfosivivinyo kutsi ube ngumtsetfo lotawuvumela kubhaliswa kwe-Postbank kutsi ibe Inkampani Lelawula Libhange.

10.    Kutfutfukiswa Kwelusha
10.1.    Ikhabhinethi ibonge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngekuhlanganyela emicinjini yekugubha Lusuku Lwelusha mhla ti-16 Inhlaba 2023 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuchubela embili ngekushesha ekukhululeni lusha ngekwetemnotfo kute lube nelikusasa lelisimeme.”
10.2.    Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kweBhasi Lengumahambanendlwana Yekucashwa Kwemmango lesezingeni lemhlaba Litiko Letemfundvo Lesisekelo, Letemfundvo Lephakeme, Tesayensi Netingucuko Letinsha neLitiko Lekucasha Nebasebenti ngekuhlanganyela neluhlelo Lwelubumbano LwaseYurophu Lwetemfundvo Lweluhlelo Lwekucasheka. Lamabhasi ematfuba ahamba afinyelele etindzaweni letisemacwacwasini kusita bafundzi kanye nalabo labafuna umsebenti kutsi bacasheke ngekucatsanisa emandla nemakhono alowo nalowo kuleyo misebenti nematfuba emisebenti.
10.3.    Ikhabhinethi iphindze futsi yachubeka yatemukela tingenelelo letentiwe Litiko Letekulima, Kulungiswa Kabusha Kwemhlaba Nekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni kwesekela lusha kutsi lutimbandzakanye kumkhakha wetekulima ekuvuseteleni kabusha tindzawo temmango lohlangene njengekoporansi yekucala i-Marapyane-Bakgatla. Lekoporansi idale imisebenti lengetulu kwe-100 etindzaweni labahlala kuto kantsi labantfu labasha ikakhulu babalimi balokusanhlavu najikanelilanga.

11.    Luhlelo Lomsebenti Wekucima Umlilo 
11.1.    Ikhabhinethi ibatfulela sigcoko bacimimlilo labange-400 baseNingizimu Afrika labatfunyelwe eCanada kusita kusindzisa timphilo, emakhaya, emabhizinisi netimilo temvelo; eSifundzeni saseCanada e-Alberta.
11.2.    Lokutfunyelwa lokwentiwe kulomnyaka wa-2023 kube yimphendvulo esicelweni lesiphutfumako lesentiwe Sikhungo Semililo Yemahlatsi Lesihlanganisa Ema-ejensi saseCanada. Lokuhlanganyela ekusebentisaneni kwelihlandla lesihlanu emkhatsini walamave lamabili kubufakazi bebudlelwane lobucinile emkhatsini walamave omabili nekutsi ligalelo lelive laseNingizimu Afrika ekongeni simondzawo setfu lesiphatsekako, akunandzaba kutsi kwenteka kuyiphi incenye yemhlaba lapho kunebungoti bekutsintseka kwemvelo. 

12.    Imidlalo Yemhlaba Yasehlobo Yema-Olimphiki Lekhetsekile
12.1.    Licembu laseNingizimu Afrika liyachubeka nekuphakamisela etulu umjeka wakuleli kuMidlalo Yemhlaba Yasehlobo Yema-Olimphiki Lekhetsekile yanga-2023 eBerlin, eJalimani kusukela mhla ti-17 kuya mhla tinge-25 Inhlaba 2023. Licembu laseNingizimu Afrika linebadlali be-athilethiki labange-64 nebaceceshi labange-21 labacudzelana nebadlali be-athilethiki laba-7 000 lababuya emaveni la-180. Bamelele labaphuma embili besive futsi babufakazi bemandla emoya weluntfu.

B. Tincumo Tekhabhinethi 
1.    Imvume yaseNingizimu Afrika kuNchubo yaseLuxembourg eNgcungcutseleni Yetimfuno Temave Emhlaba kuTisetjentiswa Temshini Lehambako macondzana neTindzaba Letiphatselene Ngco neTitimela
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweNchubo YaseLuxembourg Yetitimela kutsi Iphalamende ivumelane ngayo. LeNchubo yaseLuxembourg Yetitimela ikhutsata kukhula kutemnotfo ngekwenta ncono kusitwa ngetimali kwemkhakha lotimele etimbonini tetitimela.
1.2.    Lenchubo yaseLuxembourg Yetitimela ingumphumela wemphumelelo weNgcugcutsela yase-Cape Town Convention lemayelana neTimfuno Temave Emhlaba kuTisetjentiswa Temshini Lehambako lebeyibanjwe nga-2007. Live laseNingizimu Afrika layisayina lenchubo nga-2022, lokuyinkhomba kutsi lelive litimisele kangakanani mayelana nekubona tingucuko etitimeleni.

C. TEKUCASHWA 

Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.

1.    Mnu. Evert Potgieter njengeSisebenti Lesikhulu Setetimali seMtimba Wekulawula Labasebenta Ngetindlu. 
2.    Mnu. Sandile Psychology Mkhize njengeSikhulu Lesikhulu se-Magalies Water (kwelulwa kwenkontileka). 
3.    Emalunga eMkhandlu Wetelucwaningo Lekulima:
(a)     Mk. Joyene Isaacs (ubuyiselwe futsi);
(b)     Dkt. Poncho Mokaila (ubuyiselwe futsi);
(c)     Dkt. Jonty Tshipa;
(d)     Mnu. Neo Harrison Masithela;
(e)     Mk. Clarinda Elizabeth Simpson;
(f)     Dkt Hilke Maartens;
(g)     Mnu. Goodman Gcaba (ubuyiselwe futsi);
(h)     Dkt. Troy Govender; 
(i)     Dkt. Konanani Liphadzi (ubuyiselwe futsi);
(j)     Dkt. Pieter Naude Malan (ubuyiselwe futsi); kanye
(k)     NaDkt. Owen Horwood.
4.    Kuvalwa kwetikhala ku-Ejensi yeBhodi Yetekutfutsa Letiwela Umnyele:
(a)     Mk. Bukeka Mahlutshana; kanye
(b)     NaMnu. Leroy Nsibande. 
5.    Kuvalwa kwetikhala kuBhodi yaseNingizimu Afrika Yetitindza Temmango:  
(a)     Adv Mpati Lebakeng; kanye 
(b)     NaMnu. Tshepo Peege. 
D. Imitsetfosivivinyo
1.    Umtsetfosivivinyo Loluhlaka Wetemshado wanga-2022 
1.1.    Ikhabhinethi iluvumile lushicilelo lweMtsetfosivivinyo Loluhlaka Wetemshado wanga-2022 kutsi ummango uphawule ngawo. 
1.2.    LoMtsetfosivivinyo unika emandla uMtsetfo Losahlongotwako weMishado yaseNingizimu Afrika, lowavunywa yiKhabhinethi ngeNdlovulenkhulu 2022. LoMtsetfosivivinyo unika Litiko Letasekhaya emandla ekusungula munye Umtsetfo Wemishado kulelive.
1.3.    LoMtsetfosivivinyo uhlose kucinisekisa kutsi yonkhe imishado yentiwa ngekulandzela imitsetfomgomo yekulingana, yekungabandlululani kanye nangesitfunti seluntfu njengaloku kusho Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996.
1.4.    LoMtsetfosivivinyo loluhlaka uvumela bantfu baseNingizimu Afrika nebahlali balelive banome ngabe ngubuphi bulili, kanye netinkholo nemasiko lalandzelwako, kutsi kwentiwe kuhlanganiswa ngekwemshado lokusemtsetfweni lokuhambisana nemitsetfomgomo yemtsetfosisekelo.
1.5.    LoMtsetfosivivinyo uchaza tinyatselo tekuvikela kuhlanganiswa ngekwemshado lokufanana nemishado yebantfwana kanye naleyo leyentiwa lomunye angekho.

2.    Umtsetfosivivinyo we-Ejensi Yavelonkhe Yesakhiwonchanti Semtfombo Wetemanti (i-NWRIA) wanga-2022
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo loluhlaka we-NWRIA. LoMtsetfosivivinyo uphakamisa kutsi kubekwe i-NWRIA letawubukana nekuhlela, kusita ngetimali nekutfutfukisa sakhiwonchanti setemanti kulelive. Itawuphindza futsi ibukane nekugcina umtfombolusito wesakhiwonchanti setemanti lesikhona njenganyalo sisesimeni. 
2.2.    Le-Ejensi itawucinisekisa kutsi kunekuphakelwa kwemanti lokusimeme, lokulingene nalokwetsembekile lokuhambisana netibopho temtsetfosisekelo tekufinyelela kutfola emanti nesimondzawo lesiphephile nalesiphilile. Itawubeka kutsi kube neSikhungo Semmango ngaphasi kweShejuli ye-2 yeMtsetfo Wekulawula Timali Tahulumende, wanga-1999 (Umtsetfo we-1 wanga-1999). Le-Ejensi itawutsatsa leyo misebenti kwanyalo leyentiwa yi-Trans-Caledon Tunnel Authority.

3.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tesehlukaniso wanga-2023  
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo loluhlaka Wekuchibela Tesehlukaniso wanga-2023. 
3.2.    LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wetesehlukaniso, wanga-1979 (Umtsetfo we-70 wanga-1979) ngenhloso yekwenta kutsi kube netindlela tekugadza inhlalakahle yebantfwana nome bantfwana lababomondliwa labatelwe emishadweni yeBusulumane. Letichibelo kuhloswe ngato futsi kwenta kutsi kube nekwabiwa kabusha kwemphahla nakuphela umshado weSisulumani; kwenta kutsi kube nekulahlekelwa tinzuzo telifa lababe emshadweni weBusulumane.
3.3.    NgeNhlaba 2022, Inkantolo Yemtsetfosisekelo yatfola kutsi Umtsetfo Wetesehlukaniso kulesimo lokuso njenganyalo awuhambisani neMtsetfosisekelo ngobe awuyifaki imishado yeSisulumane. Inkantolo yatfola kutsi sigaba tsite seMtsetfo Wetesehlukaniso asihambisani nemtsetfosisekelo ngobe sibandlulula ngalokungafanele bantfwana bebatali labashadile kanye nebalabo Batali labangakashadi.

4.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tesikhwamamali Sekuvusetela Kabusha kwe-Afrika (i-ARF) Nekubambisana Kwemave Emhlaba
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kwelushicilelo lweMtsetfosivivinyo loluhlaka wekuchibela te-ARF kutsi ummango uphawule ngawo. Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kutsi uchibele Umtsetfo we-ARF (Umtsetfo we-51 wanga-2000). Letichibelo titawuphindza tisho kutsi i-ARF nyalo seyitawubitwa ngekutsi yi-Ejensi yaseNingizimu Afrika Yekutfutfukisa Budlelwane. Le-ejensi itawusebenta njengelithulusi lekulawula, kwesekela nekuchuba kubambisana yaseNingizimu Afrika lokuphelelwa sikhatsi nelusito.
4.2.    I-ARF imcoka kakhulu ekukhutsateni timfuno tavelonkhe nemazingagugu aseNingizimu Afrika, uKuvusetelwa Kabusha kwe-Afrika kanye nekudala kutsi kube nemhlaba loncono kitsi sonkhe.
4.3.    I-ARF ibalulekile lapha eNingizimu Afrika ngobe ichubela embili kubambisana emkhatsini welive letfu nalamanye emave, ikakhulu emave ase-Afrika, ngekukhutsata intsandvo yelinyenti, kubusa lokuhle, kuvikela nekusombulula tincabano, intfutfuko kutenhlalomnotfo nekuhlanganiswa, Lusito lwebuntfu kanye nekutfutfukiswa kwebasebenti.

5.    Lwati lolusha mayelana neKukhetfwa futsi kweNingizimu Afrika kutsi ibe Lilunga leMkhandlu weNhlangano Yemave Emhlaba Yetindiza Temmango
5.1.    Ikhabhinethi ikunakile kukhetfwa futsi kweNingizimu Afrika kutsi ibe Lilunga leMkhandlu weNhlangano Yemave Emhlaba Yetindiza Temmango.

F.    Imicimbi Letako
1    Inyanga yaMandela

1.1    Live laseNingizimu Afrika kanye nemhlaba batawube, ngaKholwane, bagubha Inyanga yaMandela ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Simomvama selitulu, Kudla neLubumbano ngesikhatsi salenyanga, lapho bantfu baseNingizimu Afrika bagubha khona imphilo yaMengameli waphambilini Nelson Mandela, umshiyalifa wakhe kanye nekutsatsa sinyatselo sekusita ekuguculeni imimango yetfu kutsi ibe ncono, kuhlanganisa imitamo yekufaka ligalelo ekulweni nebuphuya kanye nekungalingani.
1.2    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lenyanga kwenta intfo letawuletsa umehluko emimangweni yabo kanye nekucinisekisa kutsi sakha iNingizimu Afrika ngekulandzela umbono wababe wetfu lowayisungula.

2    Ingcungcutsela yeSivumelwane lesisha Semhlaba Setimali 
2.1    Mengameli Ramaphosa utawube, mhla tinge-22 namhla tinge-23 Inhlaba 2023, atimbandzakanya kungcungcutsela yesivumelwane lesisha semhlaba setimali letawuba seFrance. 
2.2    Live laseNingizimu Afrika litawube likhuluma ngetindzaba letimcoka letifanana nekuguculwa kabusha kwentfutfuko lemihibahiba yetikhungo tetetimali, inkinga yetikweleti, kusita ngetimali ngekwetindlela letinsha, imitselo yemave emhlaba kanye nemalungelo lakhetsekile ekuhoca.

3    Inkhomfa Yemkhandlu Lomele Bafundzi (i-RCL) 
3.1    Inkhomfa ye-RCL itawubanjwa mhla tinge-29 nangemhla tinge-30 Inhlaba 2023 lapha eNyuvesi yasePitoli ngenhloso yekwakha nekucinisia indzima ledlalwa yi-RCL etikolweni.
3.2    Inkhomfa yalonyaka itawugcila ekutfutfukiseni bafundzi, kubona tidzingo tebafundzi kanye nekutfutfukisa kusebenta kwema-RCL. Lena yinkhundla lemcoka yekutfutfukisa buholi bakusasa balelive.

4    UMncintiswano Wemdlalo Welibhola Letandla Wendzebe Yemhlaba wa-2023 
4.1    Njengaloku sekusele emalanga lange-36 kutsi Umdlalo Welibhola Letandla Wendzebe Yemhlaba wanga-2023 ucale eCape Town International Convention Centre kusukela mhla tinge-28 Kholwane kuya mhla ti-6 Ingci 2023, Ikhabhinethi ibonge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngendlela lefutfumele yeBuntfu labamukele ngayo lelitsimba lebelivakasha likhombisa eveni lonkhe leNdzebe Yemhlaba letawudlalelwa.
4.2    Lokuvakashisa lendzebe kuyincenye yemigubho leyandvulela umdlalo wekucala yalemidlalo. Loluhambo lwekuvakasha kwalendzebe kwacala KwaZulu-Natal bese luchubekela eGauteng, eMpumalanga, eLimpopo, eNyakatfo Nshonalanga, eFreystata, eNyakatfo Kapa naseMphumalanga Kapa. Loluhambo lwekuvakasha lutawuphelela eNshonalanga Kapa njengesifundza lesisingatsa lemidlalo, ngembikwekucala kwalomncintiswano mhla tinge-28 Kholwane 2023. 

5    Banyana Banyana bayahamba baya eNdzebeni Yemhlaba Yabomake ye-FIFA
5.1    Egameni lesive, Ikhabhinethi ilifisele tilokotfo letinhle licembu labomake lelibhola letinyawo, iBanyana Banyana, njengaloku batilungiselela kuhamba ngaLesihlanu, mhla tinge-23 Inhlaba 2023, kuya eNdzebeni Yemhlaba Yabomake ye-FIFA letawudlalelwa e-Australia naseNew Zealand ngaKholwane.
5.2    Indlela lelicembu lelidlala ngayo emincitiswaneni lehlukahlukene kuholele ekutseni kunakwe ngumhlaba wonkhe kutfutfukiswa kwemidlalo yabomake lapha eNingizimu Afrika, njengencenye lebanti yekutitfutfukisa kanye nekutfutfukisa bomake emmangweni kulelive.
G.    Imilayeto
1.    Kuhalalisa
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekuhalalisela nekufisela tilokotfo letinhle: 

  • Kubadlali bethenisi betihlalo temasondvo baseNingizimu Afrika boDonald Ramphadi naKgothatso Montjane lababonakale emidlalweni yaboshampheni ye-Grand Slam emikhakheni yabo leyahlukahlukene kumncintiswano lohlonishwako i-Roland Garros lobewuseFrance.
  • Kubo bonkhe labaphumelele netingijimi te-Comrade Marathon yanga-2023 labatimbandzakanye kulomjaho lomkhulu lobewugijinywa wehlela usuka eMgungundlovu uya eDurban. Sihalalisela Tete Dijana na-Gerda Steyn ngekungaphumeleli kuphela kulomncintiswano wabomake nabobabe ngekulandzelana, kodvwa ngekwephula emarekhodi ekugijima kuyo yomibili imijaho yabomake nabobabe.
  • Kusho lokukhetsekile futsi lokucondziswe kumhlali waseLimpopo Ntate Johannes Mosehla lokutsite, aneminyaka lenge-81 budzala, abe ngumuntfu lomdzala kakhulu kutsi agijime acedze ku-Comrade. NgaleNyanga Yelusha, bantfu baseNingizimu Afrika bayo yonkhe iminyaka yebudzala bangafundza lizingagugu kanye nenzuzo yendlelakuphila lokuphilile kulesakhamuti lesikhule kangaka.
  •  Ikhabhinethi iphindze futsi ihalalisela Nomhle Ngwenya ngekuba wekucala wesifazane lomnyama lomncane kutsi atfole ticu temfundvo ye-PhD tesayensi e-Wits aneminyaka lenge-25 budzala.
  • KuMk. P Khoza lokhetfwe kutsi abe nguMengameli we-42st ICAO Assembly lebeyibanjwe kusukela mhla tinge-27 Inyoni kuya kumhla ti-7 Imphala 2022 lapha eMontreal eCanada. 
     

2.    Kudvudvuta 
Ikhabhinethi ivakalise kudzabuka kwayo emndenini nakubangani:

  • BeLilunga lePhalamende, Mk. Tina Joemat-Pettersson, lobenguSihlalo weLikomidi Lelibandla Lavelonkhe Letemaphoyisa, kwatsi phambilini wasebenta  njengeNdvuna Yetekulima, Temahlatsi Nekudoba neNdvuna Yetemandla. Uphindze futsi wasebenta njengeNdvuna yesifundza Yetemfundvo eNyakatfo Kapa. Waphindza futsi waba lilunga leLikomidi Lelisetulu Lavelonkhe le-African National Congress (i-ANC) kanye neMbutfo we-ANC waBomake. Sishikashiki senkhululeko se-United Democratic Front. 
  • BeKgoshi Kgagudi Kenneth Sekhukhune, Kgoshi ya Marota Mohlaletse, Hlabirw’a a Bauba kanye neLibambela lenkhosi laphambilini lesikhatsi lesidze leMbuso weBapedi. Imithandazo nemicabango yeKhabhinethi isemndenini weBukhosi kanye nebantfu beBapedi njengaloku kwentiwa emalungiselelo ekugcina ekufihla Libambela Lebukhosi. 
  • Besilomo semceceshi waphambilini weBafana Bafana, Clive Barker, lowahola live letfu kutsi lincobe Indzebe Yelibhola Yase-Afrika nga-1996, lebeyibanjelwe kwekucala khona lapha kulelive.  

Imibuto:
Mnu. Michael Currin – Libambela leSikhulumi saHulumende
Makhalekhikhini: 082 462 7896
 

Share this page

Similar categories to explore