IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesithathu Womhla Wama-21 KuMgwengweni Wee-2023              

A.     Ezingundabamlonyeni 
1.    Iimphakamiso zeKomitjhini yezobuLungiswa ePhenya ngeZwangobatjho yokuThunjwa kweLawulo lomBuso, ubuKhohlakali nokuKhwabanisa eKorweni yomBuso, Ekubalwa Hlangana Nakho neenGungu zomBuso.  


1.1.    Namhlanje, ngomhla wama-22 kuMgwengweni wee-2023, kuphela umnyaka patsi, solo i-Ofisi kaMengameli yathola umbiko opheleleko weKomitjhini yezobuLungiswa eyayiphenya ngeZwangobatjho yokuThunjwa kweLawulo lomBuso, ubuKhohlakali nokuKhwabanisa eKorweni yemBusweni, ekubalwa hlangana nakho neenGungu zomBuso.                       
1.2.    NgoSewula wee-2022, uMengameli Cyril Ramaphosa wathumela iPalamende ihlelo likarhulumende lokuphumelelisa iimphakamiso zeKomitjhini yePhenyo. IKhabinethi kumele ithole umbiko wendima ngomsebenzi wokuphunyeleliswa kweemphakamiso zeKomitjhini.  

2.    Isivumelwano Serherhokambiso Ne-France Sokungezelela Amandla wePhiko eliKhethekileko lezokuPhenya (i-SIU)     

2.1.    ISewula Afrika, ebeyijanyelwe nguNgqongqotjhe wezobuLungiswa nezokuVuselelwa kweSimilo, uNom. Ronald Lamola ne-France, ebeyijanyelwe nguNgqongqotjhe weendaba ze-Europe nezangaPhandle, uMm. u-Catherine Colonna, batlikitle isivumelwano serherhokambiso lokusebenzisana elizakungezelela amandla we-SIU.                  
2.2.    Ukudlula lapho, lelisebenziswano lingezelela amandla we-SIU ngesayensi yephenyo lethungelelwanohlanganiso, ngamacala wezeemali kunye nangamakghonofundwa wokucozulula.                   
2.3.    Ukusebenzisanokhu kuzakwenza ukuthi kugcine kuvulwe isiKolo esiLwa nobuKhohlakali ePitori. Isikolwesi sizakusebenzela amalunga we-SIU, ezinye iinjamiso ezibathobelisimthetho nezilwa nobukhohlakali zamazwe athuthukisa i-Afrika engeSewula (i-SADC), namazwe we-Commonwealth kunye nalawo angasimalunga we-Commonwealth.               
2.4.    Amandla amatjha la azakubuye aphakamise nekghono lelizwe lekhethu lokuzithathela amagadango iindaba ezibuya eKomitjhinini yokuThunjwa kweLawulo lomBuso.                

3.    Ivakatjho Lomsebenzi Elihlanganyelweko LikaNdunakulu We-Netherlands Newe-Denmark        
      

3.1.    IKhabinethi iyithokozele imikhulumiswano hlangana kwakaMengameli Ramaphosa, noNdunakulu u-Mark Rutte we-Netherlands noNdunakulu we-Denmark u-Mette Frederiksen, ebanjwe ngesikhathi sevakatjho lomsebenzi elihlanganyelweko ePitori kileveke. Lelivakatjho lomsebenzi elihlanganyelweko belingelokuthoma ukwenzeka kilelilizwe lekhethu.        
3.2.    Ubudldlewano bezomnotho hlangana kwamazwe amathathu lawa busitjengiso sanamhlanje sobudlelwano bakade hlangana kweSewula Afrika nalamazwe amabili we-European Union asiza iSewula Afrika ngesizo eliqakathekileko leenhlangano zomzabalazo wekululeko nepini yokulwa nombuso webandlululo (i-apartheid).                 
3.3.    Ngalelivakatjho lomsebenzi iSewula Afrika itlikitle isiVumelwano sokuZwana ngokusebenzisana ngokukhiqizwa kwehayidrojini etsengileko (engasilaphazi ummoya namkha ibhoduluko) nekusebenzisaneni ngeembaseli namazwe amabili la.               
3.4.    Iinkhampani namabubulo wamazwe amathathu la zenze iimemezelo zamasiso nezokusebenzisana, zebhiliyoni yamaDola we-United States zokuvula isikhwama seMali i-SA-H2 sokusekela amasiso wehayidrojini etsengileko.               
3.5.    IsiKhwama somThangalasisekelo womPhakathi kezaManzi nezeemBaseli: Amasiso wamaZwe ngamazwe (i-Public Infrastructure Fund for Water and Energy: Invest International) sinqophe ukuvula ihlelo lesaphulelo lokusekela ngeemali lama-300 weengidi zama-Euro neembonelelo ze-100 leengidi zama-Euro esizakusiza iSewula Afrika ngamanzi ngomthangalasisekelo wamanzi neembaseli negezi.  
   
4.    IBandla LeenThunywa LokuNcengelela UkuThula E-Afrika 
4.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukwaziswa nguMengameli Ramaphosa ngekhambo lamhlapha leBandla leenThunywa lokuNcengelela ukuThula e-Afrika ebeliye e-Ukraine kunye ne-Russian Federation lapho uMengameli ahlanganyele khona nabanye abarholi nabajameli baborhulumende ababuya e-Senegal, e-Comoros, e-Zambia, eGibhithe, e-Congo-Brazzaville kunye ne-Uganda.  LeliBandla ligandelele ubujamo nomkhumbulo weSewula Afrika wokungathathi hlangothi kunye nokuzibophelela kwelizweli ekurarululeni imiraro ngokuthula.      
4.2.    IKhabinethi itjheje ukuthi uMengameli we-Ukraine u-Volodymyr Zelensky noMengameli we-Russia u-Vladimir Putin balithokozele igadango lokuthula le-Afrika babe bazibophelela nekusebenzisaneni nabarholi be-Afrika ukuya phambili eendabeni eziphakanyisiweko zokulamula ukurarana ngokuthula.                  
4.3 IBandleli likhulume lagandelela ngesidingo sokwehlisa ukurarana nezipi kobanyana imikhulumiswano izokuthoma ngokurhabako malungana nokubuyiselwa kwabantwana abathethwe e-Ukraine, kuvulelwe iimbotjhwa zepi bekuvulwe namathuba wokuphumelelisa ukusizwa khudlwana kwabantu abadinge isizo lobuntu.                    
4.4     IKhabinethi ikuthokozele ukuthokoza okuzwakaliswe barholi bamazwe wephasi ngokuqakatheka kwaleliGadango lokuThula labaRholi be-Afrika elinqophe ukulamula ukurarana ngokuthula njengoba kusitjho uNdunakulu we-Denmark newe-Netherlands kunye noNgqongqotjhe wezangaPhandle we-France, hlangana nabanye.                
4.5    Ngemva kwalelikhambo lokuncengelela ukuthula, iSewula Afrika izokuba hlangana namazwe azabe asemikhulumiswaneni yeenkhulu yeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) e-Moscow ngoVelabahlinze, lapho urhulumende welizwe lekhethu azakuthatha khona ithuba lokukhulumisana ne-Russia ngeendaba aboMengameli ababili bamazwe la abathembise ukuzitjheja.                
4.6     UMeluleki wezokuPhepha kaMengameli Ramaphosa uPhrof. Fholisani Sydney Mufamadi uzokuya emHlanganweni weenKhulu ngezokuThula, obizwe nguMengameli Zelensky, ozakubanjelwa e-Copenhagen, e-Denmark, ngoRhoboyi.                  
4.7     Malungana nekhambo likaflayi eliya e-Ukraine ne-Russia kodwana eliphambukele e-Poland, ebelithwele iimphathimandla zokuphepha zikaMengameli weSewula Afrika nabajameli beembikiindaba, iKhabinethi isitjhejile isehlakalo esidanisileko esehlele uflayi obekathwele lelibandla leenthunywa nakadoyela e-Warsaw, e-Poland.              
4.8 IKhabinethi itjhejile ukuthi umNyango weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba usezayilandelela imikhulumiswano ngendaba le, ngeendlela ezifaneleko zokusebenzisana nabosomaqhinga.    
           
5    Iindaba Zerhwebo       

5.1    IKhabinethi ilitjhejile izinga lokurhwebelana lamva nje elivezwa ngeembalobalo zomNyango wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano, zona ezitjengisa ukuthi ipahla iSewula Afrika eyithengisela i-China ifike kumabhiliyoni ayi-US$33 ngomnyaka wee-2022; lokhu-ke kutjho izinga lokurhwebelana elingaphezulu ukudlula isibalo esiphindwe kabili kunesibalo selizwe elilandelako ngobukhulu esirhwebelana nalo, iJarimani.                         
5.2    Ukurhwebelana hlangana kweSewula Afrika ne-China kukhuphuke ngama-30% ukusukela emabhiliyonini ama-US$44 ngomnyaka wee-2018 kwayokuba ma-US$57 wamabhiliyoni, nakuphela umnyaka wee-2022. Ukusukela ngomnyaka wee-2018 ukuyokufika kowee-2022, kulinganiswe ukwanda kwepahla ethengiselwe ngaphandle nge-10%, kwathi ethengwa ngaphandle yaba ma-4,5% ngomnyaka. ISewula Afrika ibe nesalela yezerhwebo enengi khulu ngaleyo minyaka emihlanu.              

6      Zegezi       

6.1     IKhabinethi isithokozele isivumelwano esizakwenza ukuthi i-Mozambique ithumele iSewula Afrika i-100 lama-megawatts (MW) wegezi eenyangeni ezintathu ezizako, ngokutlikitlwa kwesiVumelwano sokuThengwa kweGezi. Eenyangeni ezintathu ukuyokufika kezili-12 ezizako iSewula Afrika izokuthenga igezi engabe ifike eKulungwaneni yama-MW e-Mozambique.          
6.2     IKhabinethi ibuye yathokozela ukubona ubungcono esolo buraga busenzeka ngamandla wokuphehlwa kwegezi kwa-Eskom, khona okwenze ukuthi u-Eskom akghone ukuba nama-60% wegezi eTholakalako.   
6.3     IKhabinethi izwakalisa ukuthokoza kwayo kumaSewula Afrika ngokuphungula igezi efunekako, okwenze ukuthi u-Eskom akghone ukuqintelisa igezi ngeengaba eziphasi. Ukulondwa kwegezi msebenzi osibopho sethu soke njengoba soke sisizakala nje nayikhona.                                
6.4     IKhabinethi izwakalise ukuthokoza kwayo ngomnikelo i-People’s Republic of China enikele ngawo eSewula Afrika, omtjhini omncani wokuphehla igezi, wemali eli-R167 yeengidi. Nje-ke njenganje kusasetjenzwa ihlelo lokuthi umtjhini lo uzakufakwa ngendlela ezakwenza ukuthi ufakwa eendaweni zomphakathi, ngaleyindlela ube kude nokubanjwa kuqinteliswa kwegezi.  Umnyanya ohlelekileko wokudlulisela iinsetjenziswezi emphakathini uzokubanjwa msinya ngemva kobana ipahla ephekelela umtjhini lo izabe seyihlanjululwe ziimphathimandla zomthelo otheliswa ipahla engenako.                       

7     Amanzi    
 

7.1    IKhabinethi ithole amazizo ngomNyango wezaManzi nokuHlwengisa ngemiraro yamanzi nokuhlwengisa esahlele ilizwe lekhethweli.                       
7.2     Amazizo la aphakamise ukukhanjiswa msinya kwamaphrojekthi wamanzi  angaphezulu akhe ahlangabezana neentjhijilo ngeenkhathi ezidlulileko, njengalezi ezilandelako:
7.2.1    Ukwakhiwa kwesiGaba 2 sehlelo lamanzi i-Lesotho Highlands Water Project elizakuphakela isifunda se-Gauteng neemfunda ezibhode i-Gauteng ngamanzi. Umsebenzi walokhu-ke uzakuqedwa ngomnyaka wee-2027.    
7.2.2     IsiGaba 2A semali emaBhiliyoni amaNe wamaRanda se-Mokolo Crocodile Water Augmentation Project eTlhagwini Tjingalanga ne-Limpopo. Kusabuthelelwa iimali zokusekela esinye isigaba umsebenzi wakhona ozakuthoma ngoMrhayili wee-2024, ekuhlelelwe ukuthi uphele ngomnyaka wee-2030.                 
7.2.3    Ekusebenzisaneni hlangana kwakarhulumende nekoro yeemayini, sewuthomile umsebenzi wokwakha eBhalule ehlangothini elinge-Limpopo, i-Olifants River Water Resource Development Project, lapho kuzokusetjenziswa khona imali ema-R24 wamabhiliyoni, ekulindeleke ukuthi uphele ngomnyaka wee-2030.                
7.2.4     Kelinye ihlelo elifanako lokusebenzisana neemayini eTlhagwini Kapa, umsebenzi wokwakha uzokuthoma ngekukhambeni komnyaka lo ngehlelo i-Vaal Gamagara le-R10 lamabhiliyoni, lapho umsebenzi wakhona nawo kulindeleke ukuthi uphele ngabo-2030.                  
7.2.5    Umsebenzi wokwakha uthome kiyo inyanga le, ngoMgwengweni wee-2023, ehlelweni lama-R500 weengidi e-Groot Letaba Water Augmentation Project e-Limpopo, lapho kuzokuphakanyiswa khona i-Tzaneen Dam. Umsebenzi walephrojekthi-ke uzakuqedwa ngomnyaka wee-2025.               
7.2.6 ETjingalanga Kapa khona umsebenzi wemali eyi-R1.2 yamabhiliyoni uzakuthoma ngomnyaka wee-2024 wokwakha i-Voëlvlei Augmentation Scheme lapho kulindeleke bona umsebenzi uphele ngomnyaka wee-2026.                 
7.3       Amaphrojekthi la azokutholela isitjhaba amanzi, kanti-ke nakwenziwa lokho babalwa ngeenkulungwana abantu abazokuqatjhwa, amabhizinisi azabe aseduze namasayithi wokusebenzela azakuzuza ngeendingo zabasebenzi nezamagontraga, kanti-ke umthangalasisekelo ozabe sewenziwe ngcono uzakusiza umnotho wendawo.                 

8    Ukuvulwa Kweziko Le-Isotope ESewula Afrika (i-SAIF)   

8.1    IKhabinethi ikuthokozele ukusebenzisana hlangana komNyango wezeSayensi nezaMandla wokuSungula ne-Ithemba LABS, khona okwenze ukuthi kugcine kuvulwe i-SAIF, iziko lezinga lamazwe ngamazwe elithatha amagadango wokulwa nesitjhijilo sekankere esolo siya ngokukhula nangamandla njengomunye wabonobangela abaphambili bokufa kwabantu.  Leliziko lizokwenza irhubhululo lezinga eliphezulu belifundisele ezingeni eliphakemeko, libe landise namandla wokukhiqiza ama-radioisotopes. Ukwelapha nge-radioisotope kuqothela amaseli anekankere ngendlela yokuthi kungenzeki umonakalo omkhulu emaselini aphilileko aseduze kwalawo anokugula.             
8.2      Njenganje zilinganiselwa eenkulungwaneni ezihlanu iingulani zeSewula Afrika ezithola isizo layo qobe mnyaka, kanti-ke kulindeleke ukuthi lelinani likhuphuke ngabantu abahlanu ukuya kabalikhomba, kukhuphuke nomthamo wokukhiqizwa kwayo nge-SAIF kunye nokutholakala komhlobo omutjha wama-isotopes.             

9    Ukuphasiswa KomThethomlingwa OTjhugulula UmThetho We-Postbank Limited

9.1 IKhabinethi ikuthokozele ukuphasisa kwePalamende (iKoro yePalamende eKulu nomKhandlu weemFunda) umThethomlingwa oTjhugulula umThetho we-Postbank Limited, okuvula indlela yokulayisenswa kwebhanga yombuso.                   
9.2    UmThethomlingwa lo utjheja ingozi njenganje ekhambisana nesijamiso sanje se-Postbank, ngokutjhugulula ubunikazi nesijamiso sokulandelana kweenkhundla kobanyana i-Postbank izokusungulelwa ikhampani etja elawulako.              
9.3    IKhabinethi izakulindela uMengameli atlikitle umthethomlingwa lo ube mthetho ozakuvumela i-Postbank itloliswe njenge-Bank Controlling Company.   
     
10.    Ukuhlonyiswa Kwelutjha   

10.1     IKhabinethi ithokoze woke amaSewula Afrika ngokuhlanganyela kwawo emigidingweni yeLanga leLutjha ngomhla we-16 kuMgwengweni wee-2023 ngaphasi kommongondaba othi: “Sirhabisa Ukukhululeka Kwelutjha Emnothweni Silungiselela Ingomuso Elibambelelako.”                
10.2     IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kwehlelo lezinga eliphezulu lokuvulela umphakathi imisebenzi, i-Public Employment Mobile Bus, elihlanganyelwe mNyango wezeFundo esiSekelo, nomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula, zeSayensi nezaMandla wokuSungula kunye nomNyango wezemiSebenzi nezabaSebenzi, ngokusizana nehlelo le-European Union’s Education for Employability.  Leziimbhesi zamathuba zikhamba zifike eendaweni ezikude khulu ziyokusiza abafundi nabantu abafuna umsebenzi ngokuthomanisa amandla namakghono womuntu ngamunye kobanyana bakghone ukungena emabizelweni nemathubeni wemisebenzi akhambisana nabo.       
10.3     IKhabinethi ibuye yathokozela namagadango womNyango wezokuLima, zokuHlelwa ngoButjha kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya ukusekela ilutjha kobana lingene ekorweni yezokulima ekuvuseleleni kwalo iindawo zemakhabo, njengehlelo elihlanganyelweko le-Marapyane-Bakgatla. Lelihlelo lebhizinisi elihlanganyelweko livule imisebenzi engaphezulu kwe-100 emathresdeni wangekhabo, nje-ke lelilutjha elingene lapho libalimi beentjalo eziziinthorwana nobhekilanga.                 

11.     Ihlelo Lomsebenzi Wokucinywa Komlilo  (i-Working on Fire)

11.1 IKhabinethi ibethulela ingwani abacimimlilo beSewula Afrika abama-400 abathunyelwe e-Canada ukuyokusiza ukuhlenga abantu, amakhaya, amabhizinisi kunye neemila ePhrovinsini i-Alberta ye-Canada.                  
     11.2 Ukuthunyelwa kwesiqhema sabacimimlilo seSewula Afrika kilomnyaka wee-2023 bekuphendulwa isibawo esirhabako esithunyelwe liZiko lemililo yamaHlathi e-Canada, i-Canadian Inter-agency Forest Fire Centre. Lokhu kusebenzisana kwehlandla lesihlanu hlangana kweSewula Afrika ne-Canada kubufakazi bobudlelwano obuqinileko hlangana kwamazwe wethu amabili la kunye nesandla seSewula Afrika ekulondeni ibhoduluko lethu eliphathekako, ngaphandle kokukhetha ukuthi yingcenye yiphi yephasi ethintekileko.                  

12.      Imidlalo Yehlobo Ekhethekileko Yama-Olimpiki WePhasi   

12.1    IsiQhema seSewula Afrika solo sitjhotjholoze njalo ngokuphaphisela iflarha yeSewula Afrika phezulu emiDlalweni yeHlobo eKhethekileko yama-Olimpiki wePhasi yee-2023 edlalelwa e-Berlin, eJarimani, ukusukela nakali-17 ukuyokufika nakama-25 kuMgwengweni wee-2023. IsiQhema seSewula Afrika sinabadlali bama-athletiki abama-64 nababanduli abama-21 abaphalisana nabadlali bama-athletiki abazii-7 000 abavela emazweni ali-180.  Bajamele ubuhle obungaphezu kobuhle besitjhaba sekhethu begodu babufakazi bokuthi akukho okudlula ukuzimisela komuntu.                       

B. Iinqunto ZeKhabinethi     

1.     Ukuqiniswa YiSewula Afrika Kwerherhokambiso Le-Luxembourg Esivumelwaneni Seenrhuluphelo Zamazwe Ngamazwe Ngeensetjenziswa Eziphathwako Eendabeni Eziqalene Nepahla Ejayelekileko Ekhanjiswa Ngesitimela                  
1.1 IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwe-Luxembourg Rail Protocol kobanyana iyokuqinisekiswa beyitlikitlwe ngokusemthethweni. Irherhokambiso ye-Luxembourg Rail Protocol likhwezelela ukuhluma komnotho ngokukhuthaza ukusekela ngeemali kwekoro yangeqadi emsebenzini weentimela.              
           1.2 IRherhokambiso le-Luxembourg lokuthutha ngeentimela limphumela wokuphumelela kwesiVumelwano se-Cape Town ngeenRhuluphelo zamaZwe ngamaZwe ngeenSetjenziswa eziPhathwako elalibanjwe ngomnyaka wee-2007. ISewula Afrika itlikitle isivumelwano serherhokambiso lesi ngomnyaka wee-2022, njengesitjengiso sokuthi ilizwe lekhethweli lincame kangangani ngokulungisa iindaba zeentimeleni.                     

C. Ukuqatjhwa  

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
                     
1. Nom. Evert Potgieter oqatjhelwe isikhundla sokuba siKhulu esiPhethe zeeMali (i-CFO) eHlanganweni eLawula zokwAkha i-Property Practitioners Regulatory Authority.                  
2.    Nom. Sandile Psychology Mkhize oqatjhelwe isikhundla sokuba mPhathi oyiHloko (i-CEO) weBhodi yezaManzi i-Magalies Water (ikontragakhe ingezelelelwe isikhathi).    
3.     Amalunga WomKhandlu WokuRhubhulula NgezokuLima 
(a)     Mm. Joyene Isaacs (obuyiselwe esikhundleni sakhe)  
(b)     Dorh. Poncho Mokaila (obuyiselwe esikhundleni sakhe) 
(c)     Dorh. Jonty Tshipa;
(d)     Nom. Neo Harrison Masithela;
(e)     Mm. Clarinda Elizabeth Simpson;
(f)     Dorh. Hilke Maartens;
(g)     Nom. Goodman Gcaba (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
(h)     Dorh.  Troy Govender; 
(i)     Dorh. Konanani Liphadzi (obuyiselwe esikhundleni sakhe) 
(j)     Dorh. Pieter Naude Malan (obuyiselwe esikhundleni sakhe) kunye 
(k)     noDorh. Owen Horwood.
4.    Ukuvalwa Kweenkhala Zomsebenzi Ezikweni Lezokuthutha Ngeendlela Ezeqa Imikhawulo (i-Cross-Border Road Transport Agency):
(a)     Mm. Bukeka Mahlutshana; no-
(b)     Nom. Leroy Nsibande. 
5.    Ukuvalwa Kweenkhala Zomsebenzi EBhodini YeemPhaphamtjhini ZeSewula Afrika: 
(a)     Adv. Mpati Lebakeng; no- 
(b)     Nom. Tshepo Peege. 

D.   Imithethomlingwa 
1.    Umtlamo WomThethomlingwa Wee-2022 WokuThatha NokwEnda  

1.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo womThethomlingwa wee-2022 wokuThatha nokwEnda kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.                
1.2.    UmThethomlingwa lo unikela umBikomthethokambiso wezokuThatha nokwEnda eSewula Afrika amandla, ovunyelwe yiKhabinethi ngoNtaka wee-2022. UmThethomlingwa lo unikela umNyango wezangeKhaya amandla wokwakha/wokutlama umThetho wokuThatha nokwEnda munye ozakusebenza kibo boke abantu elizweni lekhethweli.            
1.3.    UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisekisa ukuthi koke ukuthathana kwabantu kuragwa ngokulandela ikambisolawulo yokulingana, engabandlululiko nehlonipha isithunzi somuntu njengobanyana kusitjho umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika womnyaka we-1996.            
1.4.    Umtlamo womThethomlingwa lo uvumela amaSewula Afrika nabantu abahlala eSewula Afrika bemihlobo yoke, nabekolo namasiko ngemihlobo ngemihlobo ukuthi bathathane ngokusemthethweni ngokukhambisana nekambisolawulo yomthethosisekelo.             
1.5.    UmThethomlingwa lo ubeka amagadango anjengokukhandelwa kokwendiswa nokuthathiswa kwabantwana abancani kunye nokwendiswa nokuthathiswa komuntu ngaphandle kokuba khona komuntu endiswa namkha athathiswa yena.                

2.     UmThethomlingwa Wee-2022 WesiJamiso SezomThangalasisekelo WezaManzi EliZweni Loke (i-NWRIA) 

2.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa komtlamo womThethomlingwa we-NWRIA ePalamende. UmThethomlingwa lo uphakamisa ukujanyiswa kwe-NWRIA ezakuthwala umsebenzi wokuhlela, wokusekela ngeemali kunye nokwakhiwa komthangalasisekelo wezamanzi elizweni lekhethu. Izakubuye godu ithwale nomsebenzi wokulungisa umthangalasisekelo wezamanzi okhona lo njenganje.               
2.2.    Isijamiswesi sizakuqinisekisa ukuthi amanzi ahlala atholakala, atholakale ngokuthembeka nangokulingana ngokukhambisana neembopho zomthethosisekelo zokutholakala kwamanzi nebhoduluko elivikelekileko nelinepilo ehle.  Isijamiswesi sizakuba siJamiso somBuso ngaphasi kweHlelomsebenzi 2 lomThetho wokuPhathwa kweeMali zomBuso womNyaka we-1999 (umThetho Nomboro 1 we-1999).  Isijamiswesi sizakuthatha imisebenzi eyenziwa yi-Trans-Caledon Tunnel Authority njenganje.                     

3.    UmThethomlingwa Wee-2023 OTjhugulula UmThetho  WokuTlhalana/WeSehlukaniso

3.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komtlamo womThethomlingwa wee-2023 wokuTjhugulula umThetho wokuTlhalana/weSehlukaniso.                 
3.2.    UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wokuTlhalana/weSehlukaniso womnyaka we-1979 (umThetho Nomboro 70 we-1979) kobanyana kuzokuba neendlela zokuvikela ihlalakuhle yabantwana namkha yabantwana abasese ngaphasi kwesandla sababelethi ababelethelwe emtjhadweni wama-Muslim. Amatjhuguluko la godu anqophe ukwabiwa ngobutjha kwepahla lokhuya umtjhado wesi-Muslim nawuphelako; ukuqalelela ukulahlekelwa lilifa komlingani omduna emtjhadweni wesi-Muslim.               
3.3.    NgoMgwengweni wee-2022, iKhotho yezomThethosisekelo yathola ukuthi umThetho wokuTlhalana/weSehlukaniso osebenza njenganje lo awukhambisani nomThethosisekelo ngoba utjhiye ngaphandle ukuthatha nokwenda kwama-Muslim.  Ikhotho yathola ukuthi ingcenye yomThetho wokuTlhalana/weSehlukaniso iphambana nomThethosisekelo ngoba ibandlulula ngokungakalungi abantwana bababelethi abathetheneko ibandlulule nabantwana bababelethi abangakathathani.              

4.     UmThethomlingwa Otjhugulula IHlelo LokuVuselelwa Kwe-Afrika NesiKhwama Seemali SokuSebenzisana Kwamazwe Ngamazwe (i-ARF).    

4.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa emphakathini kobanyana kuyokuphefumulwa ngawo umtlamo womThethomlingwa wokutjhugululwa kwe-ARF. Umnqopho womThethomlingwa lo kutjhugulula umThetho we-ARF (umThetho Nomboro 51 wee-2000).  Amatjhuguluko la azakutjho nokuthi i-ARF kwanje seyizakubizwa ngokuthi yi-South African Development Partnership Agency. Lesisijamiso sizakusebenza njengethulusi lokulawula, ukusekela nokukghonakalisa umsebenzi weSewula Afrika ophumako wokusebenzisana nokusizana ngokuthuthukisa.        
4.2.     I-ARF iqakatheke khulu ekukhuthazeni iinrhuluphelo namagugu weSewula Afrika, iHlelo lokuVuselelwa kwe-Afrika kunye nokwakhiwa kwephasi elingcono elizakuzuzwa babantu boke.               
4.3.    I-ARF godu iqakathekile eSewula Afrika njengoba iphakamisa ukusebenzisana hlangana kwelizwe lekhethu namanye amazwe, khulu khulu amazwe we-Afrika, ngokukhuthazwa kwehlelo lentando yenengi, ukubusa ngekambiso ehle, ukukhandelwa nokulanyulwa kwezipi, ukuthuthuka ngomnotho womphakathi nokulungelelana, ukusiza ngobuntu nokuthuthukiswa kwemithombo yamandla yabantu.  

5.    Zamva Nje Zokukhethwa Ngobutjha KweSewula Afrika Kobana Ibe Lilunga LomKhandlu WeHlangano YeemPhaphamtjhini EmaZweni NgamaZwe (i-International Civil Aviation Organisation).   
5.1.    IKhabinethi ikutjhejile ukubuyiselwa kweSewula Afrika kobana iyokuba liLunga lomKhandlu weHlangano yeemPhaphamtjhini emaZweni ngamaZwe.              

F.    Iminyanya Ezako    
1    INyanga KaMandela 

1.1    NgoVelabahlinze, iSewula Afrika nephasi loke izokugidinga iNyanga KaMandela, ngaphasi kommongondaba othi “Itlayimethi, Ukudla Nokubumbana.” Ngenyanga le, amaSewula Afrika agidinga ipilo kaMengameli walokhuya u-Nelson Mandela, ilifa alitjhiyele ilizwe negadango alithathako ukusiza nokulethela abantu bekhethu ubungcono, kwenziwe nemizamo elungeleleneko yokulwa nobuchaka nokutjhiyana ngendima.          
1.2     IKhabinethi ikhwezelela woke amaSewula Afrika ukusebenzisa inyanga le abe nelitho alenzako elizakwenza umehluko ebantwini neendaweni zemakhabo, bekuqinisekiseke nokuthi sakha iSewula Afrika eyayisifiso sikababa wethu owasihlomela izakho zokuthoma.        

2    UmHlangano WeenKhulu WesiVumelwano Esitjha SeeMali EPhasini    

2.1    Ngomhla wama-22 newama-23 kuMgwengweni wee-2023, uMengameli Ramaphosa uzokuhlanganyela nabanye emhlanganweni weenkhulu wesivumelwano esitjha sokusekela ngeemali samazwe ngamazwe, e-France.                    
2.2     ISewula Afrika izokutjheja iindaba eziqakathekileko ezinjengokwenziwa kwamatjhuguluko weenjamiso zeemali, imiraro yeenkolodo, ukusekelwa ngeemali okusekelwe mamandla wokusungula, imithelo yamazwe ngamazwe kunye namalungelo akhethekileko wokubuyela emva namkha wokutsomuka esivumelwaneni.         

3       IKhonfrensi YabaJameli BomKhandlu WabaFundi  (i-RCL)

3.1    IKhonfrensi ye-RCL izokubanjwa ngomhla wama-29 nomhla wama-30 kuMgwengweni wee-2023 eYunivesithi yePitori, ngomnqopho wokwakha nokuqinisa umsebenzi owenziwa ma-RCL eenkolweni.         
3.2    Ikhonfrensi yanonyaka izokuqalana nokuhlomisa abafundi, nokuthola iindingo zabafundi kunye nokwenza ngcono ukusebenza kwama-RCL. Le-ke yikundla eqakathekileko yokwakha nokuthuthukisa abarholi bangomuso belizwe lethu.              

4    IPhaliswano LemiDlalo YeBhigiri YePhasi Ye-Netball Lomnyaka Wee-2023  

4.1    Njengoba sekusele ama-36 wamalanga kuthome imiDlalo ye-Netball yeBhigiri yePhasi yee-2023 ezokudlalelwa e-Cape Town International Convention Centre ukusukela ngomhla wama-28 kuVelabahlinze ukuyokufika kumhla we-06 kuRhoboyi wee-2023, iKhabinethi ithokoze woke amaSewula Afrika ngoBuntu emukele ngabo isiqhema seBhigiri yePhasi ebesigega nelizwe loke.               
4.2    Ikhambo lokugega lebhigiri liyingcenye yamalungiselelo womdlalo wokuvula. Lelikhambo lisuke KwaZulu-Natala, kanti-ke lizokuqalisa iinyawo e-Gauteng, neMpumalanga, ne-Limpopo, neTlhagwini Tjingalanga, neFreyistata, neTlhagwini Kapa kunye nePumalanga Kapa. Ikhambeli lizokuphelela eTjingalanga Kapa njengoba lesi kusifunda esizokusingatha imidlalo yaleliphaliswano elilungiselelwako, ngaphambi kobana lithome ngomhla wama-28 kuVelabahlinze wee-2023.                   

5    I-Banyana Banyana Iqalisa Iinyawo Ephaliswaneni Lebholo Erarhwako Yabasikazi LeBhigiri YePhasi Ye-FIFA

5.1    Egameni lesitjhaba, iKhabinethi izwakalisa iimfiselabuhle zayo esiqhemeni sebholo erarhwako yabasikazi, i-Banyana Banyana, njengoba silungiselela ukukhamba ngeLesihlanu womhla wama-23 kuMgwengweni wee-2023 sesiya ePhaliswaneni leBholo eRarhwako yabaSikazi leBhigiri yePhasi ye-FIFA eliyokudlalelwa e-Australia ne-New Zealand ngoVelabahlinze.               
5.2    Indlela isiqhemesi esidlale ngayo ngeenkhathi ezidlulileko emaphaliswaneni ahlukahlukileko idose amehlo wephasi ekuthuthukisweni kwemidlalo yabasikazi eSewula Afrika, njengengcenye yehlelo elinabileko lokuzihlomisa nelokuhlomisa abantu abasikazi belizwe.                  
G.    Imilayezo 
1.    Siyabathokozisa   

IKhabinethi ithokozise yabe yezwakalisa neemfiselabuhle zayo:

  • Ebadlalini bebholo ephaywako beSewula Afrika abadlala bahlezi esihlalweni sokukhamba, u-Donald Ramphadi no-Kgothatso Montjane, ababe ziinkutani ze-Grand Slam emakorweni wabo wemidlalo ngokwahluka kwayo, emidlalweni edosa amehlo ebeyidlalelwa e-Roland Garros e-France.   
  • Boke abathumbi nabagijimi abangenele umgijimo i-Comrade Marathon yee-2023 ebewugijinywa usuka e-Pietermaritzburg wehlela e-Durban. Sithokozisa uTete Dijana no-Gerda Steyn, hayi kwaphela ngokuthumba amakoro womgijimo wabaduna nowabasikazi, kodwana nangokwephula irekhodi ekorweni yabaduna neyabasikazi kileliphaliswano lomehlela.                  
  • Sizwakalisa namagama wokuthokozisa ngokukhethekileko esakhamuzini se-Limpopo uNtate Johannes Mosehla yena ogijime waqeda ibanga le-Comrades, ngitjho aneminyaka yobudala ema-81 nje, ngaleyindlela waba mumuntu omdala kinabo boke abakhe baqeda i-Comrades. KuyiNyanga yeLutjha nje, amaSewula Afrika weminyaka yobudala yoke angafunda isifundo esiligugu sobuhle bokuphila ipilo ephakamisa ipilo yomzimba nomphefumulo kilomgijimi osele aqinile ngeminyaka yokubelethwa.            
  • IKhabinethi ithokozisa noNomhle Ngwenya ngokuba ngomncani kinabo boke abafundi newokuthoma omfundi omsikazi onzima ukuthola iziqu zobuDorhodera kezesayensi eYunivesithi i-Wits asese neminyaka ema-25 nje kwaphela.            
  • KuMma. P Khoza okhethelwe ukuba nguMengameli wehlandla lama-42 we-ICAO Assembly ebeyingomhla wama-27 kuKhukhulamungu ukuyokufika kumhla we-07 kuSewula wee-2022 e-Montreal, e-Canada.        

2.     Silila Imbiko  
1.   IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:  

  • Ilunga lePalamende uMm. uTina Joemat-Pettersson, obekanguSihlalo weKomidi yomSebenzi ngezamaPholisa eKorweni yePalamende eKulu, owakhe waba nguNgqongqotjhe wezokuLima, zamaHlathi nezokuThiya iinHlambi, waba godu nanga nguNgqongqotjhe wezeemBaseli. Wakhe waba nanga nguSomkhandlu wezeFundo eTlhagwini Kapa. Godu bekalilunga leKomidi yesiGungu ye-ANC neye-ANC Women’s League. Phambilini wayemtjhotjhozeli wekululeko ehlanganweni i-United Democratic Front.              
  • IKosi u-Kgagudi Kenneth Sekhukhune, obekayiKosi ya Marota Mohlaletse, Hlabirw’a a Bauba, owakhe waba nanga libamba lobuKhosi ba-Bapedi isikhathi eside. Imikhumbulo nemithandazo yeKhabinethi iqaliswe ebuKhosini baBapedi nesitjhaba sabo soke njengoba kusenziwa amalungiselelo wokuyokutjala iBambela leLanga elicimileko nje.  
  • Usaziwako wedumo owayembanduli wesiqhema selizwe i-Bafana Bafana, u-Clive Barker, owaba yingwenya yombanduli owagijima nesiqhema selizwe lekhethu sayokuphumela endimeni yepumelelo eyatjhiya umlando emidlalweni yePhaliswano yeBhigiri i-Africa Cup of Nations ngomnyaka we-1996, ekwakungokokuthoma bona leliphaliswano lidlalelwe ehlabathini yelizwe lekhethu.      

         
Imibuzo ingathunyelwa: kuNom. Michael Currin – uMjaphethe woMkhulumeli weKhabinethi         
Iselifowuni: 082 462 7896

Share this page

Similar categories to explore