Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-26 Ingci 2015

1. Tindzaba tanyalo

1.1. IKhabhinethi iyemukele Iyunithi Ye-6 yaseSikhungweni Sekuphehla Gezi, iMedupi, eLephalele, eLimpopo lecale kusebenta ngalokuphelele kanye nekukhicita emamegawathi (ema-MW) lange-800 emandla kugridi yavelonkhe. Umklamo weSikhungo Sekuphehla gezi saseMedupi sasemaphandleni lesisebentisa emandla emalahle lesakhiwa ngemayunithi lasitfupha lanemtsamo wema-MW asawonkhe la-4 764. Mengameli Jacob Zuma utakwetfula leyunithi mhla tinge-30 Ingci 2015.

Kwakhiwa kweSikhungo Sekuphehla gezi saseMedupi kwacala ngeNkhwekhweti 2007 kantsi onkhe lamayunithi lasitfupha alindzeleke kutsi acale kusebenta ngesigamu sekucala sa-2019. Nakasacedziwe, sitawuba sikhungo sesine lesikhulukati lesiphehla gezi ngemalahle kanye nesikhungo semiphoshongo yemandla yekupholisa lesikhulukati emhlabeni. Iminyaka yekusebenta yalesikhungo sekuphehla gezi ihlelwe kutsi ibe nge-50.

Iyunithi ye-6 yacala kutsi yentiwe ihambisane negridi yavelonkhe mhla ti-2 Indlovulenkhulu kulomnyaka futsi beyisolo iphakela gezi kugridi yavelonkhe ngetikhawu ngesikhatsi isahlolwa sonkhe sikhatsi kusebenta kwayo ngaluphelele. Ngalesikhatsi, Iyunithi Ye-6 iphumelele kutsi inciphise kucindzeteleka kweluhlelo lwagezi, isita ngekutsi kugwemeke kucishwa ngetikhawu kwagezi ngenhloso yekuwonga nome kwehlise kutfwala kamatima kwalo. Kusebenta ngekuhweba kwaleyunithi sekufezekile, kulesikhatsi setinyanga letisitfupha lebetibekiwe ngemuva kwekuyenta kwayo kwekucala kutsi ihambisane negridi yavelonkhe.

Kusebenta kweYunithi Ye-6 kweSikhungo Sekuphehla gezi saseMedupi ligalelo lelibalulekile kumtamo wetfu wekwakha emandla lamasha ekuphehla.

1.2. IKhabhinethi iphindze yakuvisisa kunciphiswa kwekuphakelwa kwemandla agezi lelive lelisabukene nako. Nanome kucishwa ngetikhawu kwagezi ngenhloso yekuwonga kuyintfo ledzabukisako, i-Eskom itimisele kwenta kugcinwa kwetikhungo tisesimeni sekusebenta lokudzingekile kute kwentiwe ncono kusebenta kwetikhungo tetfu sikhatsi lesidze kube nekutsikameteka kuphakelwa kwagezi lokungatseni kangako. NgeMsombuluko lolandzelako (ngamhla tinge-31 Ingci), Iyunithi Ye-2 yaseSikhungweni Sekuphehla gezi saseKoeberg eNshonalanga Kapa itawuvalwa kute iseyiviswe njengaloku kuhleliwe.

1.3. Leyunithi kulindzeleke kutsi iphindze isebente emva kwetinyanga letintsatfu. Lokuvalwa lokuhleliwe kweYunithi Ye-2 yaseKoeberg kuyincenye yeluhlelo jikelele lwaka-Eskom lwekuseyivisa tikhungo tayo tekuphehla gezi. Njalo ngetinyanga leti-16 kuya kuleti-18, leyo naleyo yunithi leseKoeberg iyavalwa kute iphindze ifakwe emafutsa, ihlolwe kanye nekuseyiviswa. Lokuvalwa kwato lokwentiwa njalo kuhlelwa ngendlela yekutsi kugwemeke kutsi totimbili tikhandzakale setingasasebenti ngesikhatsi sinye kanye nekugwema tinyanga tasebusika kulowo nalowo mnyaka.

1.4. Nanome sichubeka ngekwenta ncono emandla etfu ekuphehla gezi, iKhabhinethi icela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke ngekusebentisa gezi ngekumonga.

2. Ingcungcutsela yeTinhloko Tembuso naHulumende

2.1. IKhabhinethi iyemukele imiphumela lebuya kuNgcungcutsela ye-35 yeTinhloko Tembuso naHulumende te-SADC, lapho Mengameli Jacob Zuma bekahola khona litsimba laseNingizimu Afrika.

Lengcungcutsela yemukele Luhlelo lolubuyeketiwe i-Regional Indicative Strategic Development Plan 2015-2020. Kulengcungcutsela kuphindvwe futsi kwasayinwa emaphrothokholi/tivumelwane letintsatfu letitakwenta kutsi lesifundza sikhone kubukana netinsayeya letimcoka tekuswelakala kwemisebenti kanye nekupheliswa kwebuphuya ngendlela lesimeme.

  • Sivumelwane lesichibiyela Iphrothokholi kuTepolitiki, kuTekuvikela Nekubambisana kuTekuphepha (Iphrothokholi) kanye Nesivumelwane lesichibiyela Sivumelwane se-SADC (Sivumelwane). Letivumelwane titawuvumela kutsi Tekuvikela Emkhatsini weMibuso kanye Nelikomidi Letekuphepha Lemtimba mayelana Netepolitiki, Tekuvikelekakanye Nekubambanisana kuTekuphepha kusebente njengenkhundla yetekuchumana yeBaphatsi Labakhulu betekulungiswa kwetimilo neMajele e-Afrika leseNingizimu.
  • Simemetelo mayelana Nekutfutfukisa Lusha kanye Nekuluhlomisa sigcizelela kutsi kubukwe ngekushesha kutfutfukiswa kwelusha nekuluhlomisa ngemakhono kungcikitsi yekubambisana kwesifundza, kuhlangana, kutfutfuka nekuthula kanye nekuphepha kulesifundza.
  • Iphrothokholi lemayelana neTinsitakalo Tekuhwebelana kute kuvulwe tinsitakalo tekuhwebelana ekhatsi ku-SADC ngenhloso yekwakha imakhethe yetinsitakalo yinye kulesifundza. Kumukelwa kweLuhlelo lolubuyeketiwe i-Regional Indicative Strategic Development Plan 2015-2020 kube sinyatselo lesimcoka ku-SADC kumitabo yakhe yekukhutsata kuhwebelana ekhatsi kulesifundza.

IKhebhinethi iphindze futsi yasemukela sincumo se-Double Troika ye-SADC sasemhlanganweni, lebewubanjelwe eminyeleni yeNgcungcutsela ye-SADC lobewuhanjelwe Lisekelamengameli nalophindze abe nguMlamuli we-SADC Cyril Ramaphosa, kucinisekisa tivumelwane lokusetjentelwa kuto teKhomishini Ye-SADC Yeluphenyo lwaseLesotho.

3. Kuvakashela eJapan kwaLisekelamengameli

3.1. IKhabhinethi yakwemukela kuvakashela ngemphumelelo kwaLisekelamengameli Ramaphosa eJapan. Bekahambe kanye nelitsimba letindvuna neletemabhizinisi ngenhloso yekukhangisa laseNingizimu Afrika njengelive lokungatjalwa kulo timali.

Lisekelamengameli lacinisekisa batjalitimali baseJapan kutsi live laseNingizimu Afrika likulungele kuchuba ibhizinisi kulo laphindze futsi labachazela ngalamafisha mayelana nekusimama kwemnotfo lomkhulu walelive kanye nelive leliyindzawo yekutjala timali lefanele, ikakhulu kumiklamo letawudala ematfuba emisebenti.

Lisekelamengameli Ramaphosa uphindze futsi wasebentisa lokuvakasha kwakhe kwenta leJapan kutsi litinikele ekubambisaneni neNingizimu Afrika emitameni yayo ekulweni namashayabhuce weGciwane Lesifo Sengculazi (i-HIV) neNgculazi (-AIDS), Sifo sesifuba (i-TB) naMalalaveva.

4. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

4.1. IKhabhinethi ikuvumile kubhida kweNingizimu Afrika neLidolobhakati lase-Durban kutsi libambe Imidlalo yeNhlangano Yetive teCommonwealth ya-2022. Loku kutawuba kwekucala kutsi Imidlalo Yetinhlangano Temave eCommonwealth ibanjelwe e-Afrika kantsi loku kutakwenta kutsi iNingizimu Afrika ibe live lekuvakashelwa kanye nekuveta ematfuba eLicembu LaseNingizimu Afrika.

Kubanjelwa kwalemidlalo kulelive kutakwenta kutsi kusetjentise umshiyandvuku wetakhiwonchanti teNdzebe Yemhlaba ye-FIFA ya-2010™.

Lemidlalo Yetinhlangano Temave ya-2022 ilindzeleke kutsi ingenise tigidzi tetigidzi letinge-R20 kumnotfo, lokutawuba kwengenteka ngetigidzi letitigidzi leti-R11 ekukhuleni kwesamba semkhicito welive.

4.2. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kuGazethi Yahulumende Kwembiko WaseNingizimu Afrika We-5 Lokhishwa Ngetikhawu (wa-2009-2014) lomayelana Nekucala Kusebenta Kwesincumo lesimayelana Nekucedvwa kwato Tonkhe Tinhlobo Tekubandlula Labasikati, kutsi ummango uphawule.

Lombiko uveta sitfombe jikelele sekuphumelela kwemitsetfo, tinchubomgomo kanye netinhlelo leticaliswa kusetjentiswa eNingizimu Afrika kanye nekuveta loko lelive leliphumelele kukwenta mayelana nekuhlomisa labasikati kutemakhono kanye nekulingana ngebulili. Lombiko uphindze uvete tinsayeya letisolomane tichubeke njalo kanye netihibe ekulweni nekungalingani kanye nelubandlululo kulelive.

4.3. IKhabhinethi ikuvumile kutsi iNingizimu Afrika ijoyine i-Advisory Centre on World Trade Organisation (WTO) Law eGeneva.

Lena yinhlangano yemave ngemave leniketa teluleko temtsetfo mayelana nemtsetfo we-WTO, isekele kutinchubo tekusombulula tinchabano kanye nekucecesha mayelana nemtsetfo we-WTO kumave lasetfutfuka kanye nakulawo lasengakatfutfuki kuyaphi.

Njengelilunga, live laseNingizimu Afrika litawutfola seluleko mayelana netinyatselo tekufaneleka kwalamave emave lokunemtselela kumikhicito lephumako kuleli kanye netinyatselo tekuhweba iNingizimu Afrika lefuna kutenta. Lesikhungo singaphindze futsi sisite iNingizimu Afrika ekusombululeni emacala etinchabano ku-WTO.

4.4. IKhabhinethi ibikelwe ngalamafisha mayelana neNdvuna Yetetimali, uMnu. Nhlanhla Nene, mayelana nekungena kwakhe ehhovisi lekuba nguMengameli Wemkhandlu weTindvuna te-Afrika lengaseMphumalanga kanye nangaseNingizimu weLicembu le-Anti-Money Laundering, sikhatsi lesingaba ngumnyaka. Ngaleyo ndlela Indvuna itawubamba umhlangano wemnyaka wa-2015 walomkhandlu.

Umtimba webudlelwane emkhatsini wabohulumende kusifundza ugcugcutela kulandzela njalo kwetinyatselo tekulwa nekufihla imali kutsi itfolakale njani kanye nekusekele ngetimali buphekula kulesifundza lesingaseningizimu kanye nangasemphumalanga ye-Afrika.

Inhloso yebulunga beNingizimu Afrika kutsi icinise letinyatselo kulesifundza tekulwa nekufihla imali kutsi itfolakale njani kanye nekusekela ngetimali buphekula, lokuyintfo legcugcutela kuphgephga kwavelonkhe kwasekhaya kanye nekwesifundza.

4.5. IKhabhinethi iyachubeka ngekuvakalisa kuhlaba kakhulu sento sekubulawa lokute ingcondvo kwemaphoyisa. IKhabhinethi icela emalunga emmango kutsi abambisane nemaphoyisa ekusiteni kutsi kubanjwe lababulali. Ema-ejensi ekugcinwa kwemtsetfo asebenta busuku nemini kutsi bonkhe labo labenta lobugebengu bayaboshwa. IKhabhinethi ibonga emalunga emmango ladlale indzima kutsi kuboshwe labatsatfu labatsintsekako kulokubulawa kwemaphoyisa.

5. Imitsetfosivivinyo

5.1. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo weTinsitakalo Temave Angaphandle, wa-2015.

LoMtsetfosivivinyo uchaza ngeluhlo lunye lweTinsitakalo Temave Angaphandle futsi wenta luhlaka lwetekwentiwa kwemtsetfo lolutakwenta kutsi kukhone Tinsitakalo Temave Angaphandle letikhona nyalo tilawulwe tiphindze tishayelwe umtsetfo Litiko Letebudlelwane Bemave Ngemave kanye Nekubambisana.

LoMtsetfosivivinyo utawusebenta ngaphasi kweMtsetfosisekelo, kwemitsetfo lekhona yeMisebenti yaHulumende, tinsitakalo tetekuphepha kanye nekutsi uhambisane neLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko (i-NDP) ekwenteni ncono kuletfwa kwetinsitakalo kubantfu.

Loku kutawukhutsata kwenta tintfo ngelikhono, kube nekutilandza kanye nangendlela lenemphumelelo lengabiti ngekusebentisa ematfuba angesheya kute kwentiwe ncono inchubomgomo yaseNingizimu Afrika yemave langaphandle kanye neluhlelo lwetentfutfuko.

5.2. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Webuholi Nebendzabuko yemaKhoisan, wa-2015. Lomtsetfosivivinyo ufaka ligalelo kutinhloso letimcoka teLuhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko ekwandziseni kubumbana kutenhlalo kanye nebunye kodvwa kube kubukwa nekungalingani kwasesikhatsini lesengca ngekutsi kushaywe umtsetfo wekwatisa imimango yemaKhoisan kanye nebaholi bawo. Lomtsetfosivivinyo uphakamisa kutsi kusungulwe Likomidi Lekweluleka mayelana netindzaba letitawusita hulumende mayelana nenchubo letawulandzelwa ekwatiseni imimango yemaKhoisan kanye nebaholi bawo.

LoMtsetfosivivinyo uphindze ucinise umtsetfo wavelonkhe webuholi bendzabuko lokhona lokutawuholeleka ekutseni kuguculwe Umtsetfo Wavelonkhe Wendlu Yebuholi Bendzabuko, wa-2009 (Umtsetfo we-22 wa-2009) kanye Nemtsetfo Weluhlaka Lwekubusa kanye Nebuholi Bendzabuko, wa-2003 (Umtsetfo 41 wa-2003)

6. Imicimbi letako

6.1. Mengameli Zuma utakwetfula umklamo lobitwa ngekutsi yi-War on Water Leaks, lawumemetela ngesikhatsi etfula Inkhulumo yakhe Lemayelana Nesimo Selive ya-2015, lapha ePort Elizabeth mhla tinge-28 Ingci 2015, njengeluhlelo lwahulumende lwekubukana nekusaphateka kwemanti lapho avuta khona.

Lomklamo utawucecesha bantfu labasha laba-15 000 kutsi babe ngemaciko emisebenti yetandla nalabasebenta ngemaphayiphi kutsi balungise kuvuta kwemanti emimangweni yabo, loko kutawubanika emakhono ekutsi batisungulele emabhizinisi abo nome batfole umsebenti lofanele. Licembu lekucala laba-3 000 sebavele bayabutfwa kute bacale wona lomnyakatimali losetulu.

Kuvuta kwemanti ngiko cishe lokungema-40% lokubanga kusaphateka kwemanti avelonkhe kantsi loko kudla lelive tigidzi tetigidzi leti-R7 ngemnyaka.

6.2. Mengameli Zuma utawuhambela umcimbi we-70 weKugubha Kupheliswa Kwekuhlala kweChina kanye neKwemphi Ye-II e kusukela mhla ti-2 kuya mhla ti-4 Inyoni 2015, kantsi utawubamba netinkhulumo temave lamabili naMengameli Xi Jinping.

Budlelwane beNingizimu Afrika neChina busezingeni leBudlelwane Bendlelalisu Lobuphelele lobuciniswa Simemetelo saseBeijing lesimayelana neKusungula Budlelwane Bendlelalisu Lobuphelele, lobushwambakanya bonkhe budlelwane emkhatsini walamave lamabili. 

6.3. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi sigubhe umlandvo wetfu kanye nekwehlukahlukana kwemasiko etfu njengeloku lelive ligubha Inyanga Yemagugu ngeNyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Lwati Lwetfu Lwendzabuko, lifa letfu: Towards the identification, promotion and preservation of South African’s living heritage”.

Umgubho walonyaka utawutsatsa simo sekukhangisa ngemasiko kantsi imimango iyakhutsatwa kutsi isebentise emafa wayo laphilako njengekudla, umsebenti wetandla, kugidza kanye nemculo njengendlela yekugcugcutela kwehlukahlukana kwemasiko, emalungelo eluntfu, kwakha sive kanye nekutfutfuka kutemnotfo.

6.4. INingizimu Afrika itawuphindza futsi igubhe Inyanga Yetekuvaksha ngeNyoni, lokusikhatsi lesihle semindeni kutsi ivakashele tindzawo temagugu talelive kute siphindze futsi sikhumbule limuva letfu.

Ngesikhatsi seNyanga Yemagugu, Litiko Letebuciko Nemasiko litawuba ligala umhlabatsi lapha eNational Heroes Acre in ePitoli njengendlela yekukhombisa kucala kwekwakhiwa kwesikhumbuto savelonkhe lesitawukhombisa sikhatsi sangembikwebukholoni, umzabalazo wenkhululeko kanye nemachawe lahlukene lalwele kuchubekele embili kutenhlalo.

6.5. Lusuku lwamnyaka wonkhe Lwavelonkhe Lwemkhosi Wekugubha Umbutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (iSAPS) mhla ti-6 Inyoni 2015 lapha e-Union Buildings ePitoli kutawube kugutjwa umkhosi wesibindzi kanye nekutinikela kwemaphoyisa lanikele ngetimphilo tawo ekuvikeleni imimango.

Ngekusebentisa umkhankhaso we-SAPS wekubutsa labafuna kusebenta embutfweni, emalunga langetekile la-6 252 atawubutseka ngesikhatsi semnyakatimali wa-2015/16 kute kwentiwe ncono tekuphenya, kubonakala kwemaphoyisa, bunhloli betebugebengu, tesayensi yekucwaninga ngebugebengu, lokufaka ekhatsi tekuvikela kanye netekuphepha.

IKhabhinethi icela lusha lwakitsi kutsi luyibuke imisebenti yekuyosebenta embutfweni we-SAPS, lonematfuba lamanengi. Lwatiso lolubanti lungatfolakala ku: www.saps.gov.za.

6.6. Kugujwa kweNyanga Yemsebenti Wahulumende kutakwenteka kuyo yonkhe Imisebenti Yahulumende ngenyanga yeNyoni ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kuchubela iNingizimu Afrika embili: Kumikisa Umsebenti Wahulumende kubantfu”.

Lenyanga itawugcamisa imisebenti yahulumende, kutinikela, kutidzela kanye nekuphuma embili ekuletseni tinsitakalo kummango. Kutawubikwa ngenchubekelembili leyentiwe emva kwemihlangano yekubonisana lebanjwe kabanti nemmango nga-2014 kanye nekufakana imilomo netisebenti tahulumende letiphetse mayelana “nekuvula indlela lensha yekusebenta kwetisebenti tahulumende.”  

Umsebenti wahulumende lowenta tintfo ngemphumelelo usidzingo lesimcoka sekuphumelelisa Luhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko kanye neticelo teKhabhinethi leticondzise kutisebenti tahulumende kutsi titinikele kabusha kumigomo ye-Batho Pele ngekutsi batfule tinsita letisezingeni, letingabiti futsi ngemphumelelo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

6.7. IKhabhinethi itjelwe ngalamafisha mayelana nenchubekelembili leyentiwe mayelana ne-XIV World Forestry Congress yeNhlangano Yekudla Netekulima letawubanjwa kusukela mhla ti-7 kuya mhla ti-11 Inyoni 2015 lapha eNkosi Albert Luthuli Convention Centre, KwaZulu-Natali.

Lengcikitsi letsi “Emahlatsi Nebantfu: Kutjala Timali Kulikusasa Lelisimeme” ikhombisa temahlatsi letigcile kubantfu, indzima ledlalwa temahlatsi ekutfutfukiseni tenhlalo netemnotfo, tidzingo kanye nematfuba ekutjala timali, kanye nendzima ledlalwa ngemahlatsi ekutfutfukisweni kwemnotfo. Loku kuhambelana ngco netinhloso tahulumende tekulwa nebuphuya, kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kanye nekudala ematfuba emisebenti. Lengcungcutsela itawuphindza futsi igcile nasekuswelakaleni kwemanti kanye nekuntjintja kwesimo selitulu.

Lena yiNgcungcutsela yekucala Yetemahlatsi Emhlaba kutsi ibanjelwe e-Afrika kantsi loko kutawuveta litfuba lekutsi kukhangiseke lelivekati kutemahlatsi emehlweni emhlaba wonkhe. Luhlelo lwekufinyelela kubantfu lutakwatisa ummango, lokufaka ekhatsi emacembu lahlaseleka lula, mayelana nekutimbandzakanya lokungaba khona.

Lengcungcutsela itawulandzela Liviki Lavelonkhe Lekuhlanyela Tihlahla (mhla lu-1 kuya mhla ti-7 Inyoni) ngaphasi kwengcikitsi letsi “Nali Lihlatsi lelisha” kucelwa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bamane bahlanyele nje sihlahla sinye lamuhla kute bafake sandla ekulikuseleleni likusasa lelisimeme.

7. Umlayeto wekuhalalisela

7.1. IKhabhinethi ibafisela imphumelelo bagijimi balelive labachudzelana kumidlalo yetematubane ye-15 World Championships in Athletics eBeijing, eChina kanye nalabo labadlala kumidlalo ye-11 ye-All-Africa Games emkhatsini wamhla ti-4 namhla ti-19 Inyoni 2015 eBrazzaville, eCongo.

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika babumbane basekele basubatsi betfu ngesikhatsi baphakamisela etulu umjeka walelive benta sive sakitsi kutsi sitigcabhe.

7.2. IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Zuma ekuhalaliseleni tintsatseli taka-SABC boDennis Tshetlhane naSam Msibi ngekuphumelela kutfola umklomelo Kumkhakha Watamabonakudze we-SADC Media Awards, kanye nemfundzi wesikolo semabanga laphakeme Imbelani Matibe ngekuphumelela kutfola umklomelo we-SADC Wemcudzelwano Wetikolo Wekubhalwa Kwe-eseyi.

7.3. IKhabhinethi ibonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labahlanganyele ekugubheni Inyanga Yabomake. Lemicimbi lebeyentiwe tinhlangano letahlukahlukene kanye nahulumende lokugutjkwe ngayo imphumelelo lesibe nayo ekulungiseni kungalingani ngebulili esiveni sakitsi. Lenyanga isetjentiselwe kutsi sicabange ngaletinsayeya lesisabukene nato macondzana nekuhlukumeteka kwalabasikati nebantfwna.

7.4. IKhabhinethi ifisela Indvuna Yetemphilo Aaron Motsoaledi, longeniswe eSteve Biko Academic Hospital ePitoli kulemphelasontfo, kululama ngekushesha. Sewuphumile noko esibhedlela uyalulama ekhaya. 

8. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kucashwa kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunywa lokufanele.

8.1. Ibhodi yaseNingizimu Afrika Yetinsitakalo Tesimo Selitulu

a) Make Ntsoaki Mngomezulu – (uphindze futsi wabekwa kantsi unguSihlalo);
b) Dkt. Nolulamo Nobambiswano (Lulu) Gwagwa – (uyaphindvwa kukhetfwa  kantsi uLisekela laSihlalo);
c) Mnu. Rowan Graham Nicholls – (uyaphindvwa kukhetfwa);
d) Mnu Jonty Tshipa – (uyaphindvwa kukhetfwa);
e) Prof. Elizabeth Mokotong – (uyaphindvwa kukhetfwa);
f) Make Kea Modimoeng;
g) Adv Derek Block;
h) Make Sowbakiam Mudly-Padayachie;
i) Make Nandipha Daphne Madiba;
j) Dkt. David Jasper Gilbert Rees;
k) Mnu. David Lefutso;
l) Make Judy Beaumont – (umele Ungumcondzisi Jikelele (i-DG)Wetemvelo); kanye
m) naDkt. Linda Makuleni – (Sisebenti Lesikhulu) (i-CEO)).

8.2. iSimangaliso Bhodi:

a) Mnu. Paul Ndukuzempi Buyani Zwane – (uyaphindvwa kukhetfwa kantsi unguSihlalo);
b) Make Barbara Schreiner – (Lisekela laSihlalo);}
c) Prof. Antonia Thandi Nzama – (uyaphindvwa kukhetfwa);
d) Make Poppy Senelisiwe Dlamini – (uyaphindvwa kukhetfwa);
e) Mnu. Zwelenzima Thwalizwe Gumede – (uyaphindvwa kukhetfwa);
f) Make Thobile Etherfrida Mhlongo – (uyaphindvwa kukhetfwa);
g) Make Sibongile Daphne Nene;
h) Mnu. Satish Roopa;
i) Make Thumeka Sharon Ntloko – (Lomelele Umcondzisi Jikele Wetemvelo);
j) Mnu. Andrew Zaloumis – (i-CEO); kanye
k) NaMnu. Bhekithemba Langalibalele – (Lomelele Litiko Letekuvakasha).

8.3. Emalunga langasiwo esigungu lakhetselwe kuBhodi Ye-Ejensi Yetekutfutsa Ngemgwaco Kuwela Umnyele:

a) Make Reitumetse Masemola; Kanye
b) NaBarend Christoffel Deysel.

8.4. Emalunga langasiwo esigungu lakhetselwe kutsi abe ku-Ports Regulator:

a) Mnu. Thaba Mufamadi – (Sihlalo);
b) Make Anjue Hirachun;
c) Mnu. Riad Khan;
d) Mnu. Lindelwe Mabandla;
e) Make Gerdileen Taylor;
f) Adv Gugulethu Abigail Thimane;
g) Make Patricia Ntombizodwa Mazibuko – (uyaphindvwa kukhetfwa);
h) Make Aubrey Bongani Ngcobo – (uyaphindvwa kukhetfwa);
i) Make Thato Abegail Tsautse – (uyaphindvwa kukhetfwa); Kanye
j) neMnu. Andile Mahlalutye – (uyaphindvwa kukhetfwa).

8.5. Kukhetfwa kwalabangekho kusigungu kutsi babe kuBhodi Yetethrafiki Yetinsita Tekuhamba Ngemoya:

a) Make Phindile Riba – (Sihlalo);
b) Mnu. President Qiniso Dhlamini;
c) Dkt. Bridget Ssamula;
d) Mnu. Bennet Phonthana Malebo;
e) Mnu. Isaac Nkama;
f) Mske Shaila Hari;
g) Mnu. Daniel Gray Mwanza;
h) Adv Edwin Matane Mphahlele;
i) Mnu. Sfiso Norbert Buthelezi;
j) Make Nwabisa Mtshali;
k) Mnu. Arthur James Bradshaw; Kanye
l) NaMake Hlengiwe Thandeka Makhathini – (uyaphindvwa kukhetfwa).

8.6. Emalunga langasiwo esigungu lakhetfwe kutsi abe kuBhodi Ye-Ejensi Yetekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane:

a) Make Anjue Hirachund; Kanye
b) NaMake Zanele Monnakgotla.

8.7. IBhodi ye-Trans-Caledon Tunnel Authority:

a) Make MW Hlahla – (Sihlalo);
b) Mnu. JRD Modise – (Lisekela laSihlalo);
c) Mnu. SN Khondlo;
d) Dkt. MJ Ellman;
e) Make ZP Manase;
f) Make SFS Makhathini;
g) Make M Nakene; Kanye
h) NeMnu. S Roopa.

8.8. Mnu. Ian van Niekerk – Sisebenti Lesikhulu Setetimali ku-Broadband Infraco.

8.9. Mnu. Zukile Christopher Mvalo – Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Kutfutfukiswa Kwemakhono kuLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekuceceshwa.  

8.10. Make Xolelwa Mlumbi-Peter – Lisekela Lemcondzisi Jikelele: Tekuhwebelana Kwemave Ngemave kuLitiko Letekuhwebelana Neteimboni.

8.11. Mnu. Tshediso John Matona – Mabhalane Wetekuhlela Kwavelonkhe, Kwelusa Nekuhlola

Kubutwa ku:
Phumla Williams (Libambela laSomlomo weKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore