IsiTatimende somhlangano weKhabinethi wamhlana ama-4 kuSinyikhaba 2015

1. Ukuphunyeleliswa kwamahlelo karhulumende aqakathekileko

1.1. IKhabinethi yamukela iphrojekthi etlanywako yeengidi ezima-20 yokuThuthukisa amaBubulo. Ihlelo leli elizokulingwa iminyaka emibili linqophe ukuvuselela amaziko wamabubulo weSewula Afrika, ukutlama iinsetjenziswa zamabubulo ezikhethekileko nokusekela ukuhlanganiswa kokuthuthukiswa komnotho wangekhaya ngomnqopho wokufukula amabubulo amancani.

Iphrojekthi le imphumela wetjhebiswano leminyango yokurhwebelana namabubulo, wokuthuthukiswa kwamabubulo amancani, iKoro YeMali yeliZwe Loke nesiKhwama sabaRhola okumaPhakathi seBhanga yeTuthuko ye-Afrika. Iphrojekthi le inqophe ukusiza ekuvuleni imisebenzi, ukuwehlisa umtlhago emiphakathini egandelelekileko nokuthuthukisa ukufikeleleka kwetheknoloji kwamabubulo amancani,aphakathi namakhulu (ama-SMME).

Umzamo lo uzakusekela iziko lama-SMME ukufikela ngoNobayeni wonyaka wee-2017. Urhulumende uzakutjheja ipumelelo yalo ngaphambi kokulisabalalisa elizweni loke.

1.2.    IKhabinethi yemukela ukuhlonywa nguMengameli u-Jacob Zuma isentha yemiSebenzi eHlanganyelweko eSkukuza. ISentha le izakuhlanganisa ukusebenza kokulwisana nehlekelele yokucwiywa kwabobhejani okurhagele ngendaweni leya.

2. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko

2.1.  IKhabinethi ivumele umThethomgomo wabosoMabubulo abaNzima, okuyingcenye yomThethomgomo weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo (i-IPAP). Umthethomgomo lo ukhambisana nomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweLoke (i-NDP) kunye neHlelo laMano aliThoba elamenyezelwa nguMengameli uZuma eKulumeni yakhe yobuJamo beNarha (i-SoNA) yonyaka wee-2015.  

Kuyingcenye  yomzamo karhulumende wokunabisa amabubulo nokufaka umhlobo omutjha wabosomabubulo emnothweni. Kubiza ukungenelelea kwemithethomgomo okungeneleleko ngehlangothini lombuso ukunabisa zamabubulo ngenarheni ngomnqopho wokukhulisa umnotho ngesekelo labosomabubulo abanzima njengalokha kuhlathululwe ku-IPAP.

Umthethomgomo lo uzakutjheja ukukhula komnotho nephaliswano lamabubulo wabantu abanzima. Umnqopho kusiza ekutjhugululeni isakhiwo seembalobalo samaBubulo weSewula Afrika nokuthintana nabosomabubulo abanzima abathathwa njengabangasebenzi ngokuzeleko, ingeniso, umthelo nokutlama. Umthethomgomo lo uzakukghonakalisa ukuzibandakanya ngokuzeleko kwenengi lamakhampani wabantu abanzima kuthungelelwano lokuthenga ipahla.

UNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo naye uzakubamba wakhe umhlangano neembiikindaba ahlathulule ngobujamo lobu.

2.2. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa komBiko weSewula Afrika wesiThathu ekuPhunyelelisweni kwesiVumelwano sekuvikeleka kweemila nepilo yabantu (i-Biosafety), ukwethulwa emHlanganweni we-Biological Diversity.

Isivumelwano lesi silawula ukunyakaza kweZinto eziPhilako ezaziwa njengezinto eziPhilako-owaziwa godu njengeMmila eziThuthukiswe ngeTheknoloji kumphumela wetheknoloji yebhayoloji yesimanje hlangana namazwe.

ISewula Afrika ililizwe lethoba elingelikhulu elikhiqhiza imbewu eyenziwe ngetheknoloji begodu idosa phambili ekusebenziseni imbewu etjhugululwe ngokwetheknoloji. Lokhu kulinganiswa nesiGaba sama-24 somThethosisekelo okhuthaza ukusetjenziswa kokuvikelwa kweemila nepilo yabantu.

2.3. IKhabinethi ivumele Simisebenzi yeSewula Afrika yokuthoma ukuya ngokwesiqunto somHlangano we-9 weHlangano yokuRhwebelana yePhasi Loke (i-WTO) kuKhomferensi yaboNgqongqotjhe ukunikela isizo elikhethekileko kumaZwe asaThuthukako (ama-LDC).

ISewula Afrika izibophelele ukusebenzisa isivumelwano se-WTO esiqalelela isekelo lama-LDC emazweni ama-34 abizwa ngama-LDC, ama-25 wawo ngewee-Afrika. Isizo leSewula Afrika lizakuba kezeemali, zokuthintana, zevakatjho nemikhakheni yeenthuthi. Isizo leli liyingcenye yokurhobhisa iinsetjenziswa zamamakethe nabanikeliinsiza kumamakethe angasiwo wama-LDC.

2.4.IKhabinethi ivumele ukubuyekezwa komrholo wamalunga weKomitjhini  yamaLungelo woBuntu eSewula Afrika ngama-5.5% (i-SAHRC) ukuthoma mhla li-1 kuSihlabantakana enyakeni wee-2015. Lokhu kukhambisana nesiGaba se-9(1) somThetho we-SAHRC we-2013 (umThetho wama-40 wee-2013).

2.5.    IKhabinethi ivumele ukwethulwa komBiko weSewula Afrika wesiKhatjana ngaphasi kweTjhatha ye-Afrika ymaLungelo woBuntu nomBiko wokuThoma ngaphasi kweKambiso yeTjhatha yamaLungelo waboMma e-Afrika.

Umbiko oya kuKomitjhini yeHlangano yeBumbano le-Afrika (i-AU) kuhlola ipumelelo neentjhijilo zamalungelo womphakathi, zepolotiki, ehlalakuhle nomnotho newamasiko. Lokhu kukhambisana neSewula Afrika yingcenye yeKambiso ye-AU kuTjhatha yamaLungelo woBuntu mayelana namaLungelo waboMma e-Afrika.

2.6.IKahbinethi ivumele ukwethulwa kwamatjhuguluko weLesotho ukuthoma mhlana li-1 kuMhlolanja enyakeni wee-2016. Lokhu kulandela amatjhuguluko akhethekileko anikelwa iZimbabwe ngonyaka wee-2010 esele anatjisiwe.

Amatjhuguluko la azakusiza ukulawulwa okungcono kwezakhamuzi zeLesotho eziza ngeSewula Afrika abaphula imithetho yagadesi.

UNgqongqotjhe wezangeKhaya uzakunikela ilwazi elingezelelweko emhlanganweni weembikiindaba ngokhamba kwesikhathi.

2.7. UNgqongqotjhe wezeeMali ubikele iKhabinethi ngokuPhunyeleliswa kwesiKhibelelo somThetho womThelo wee-2013 no-2014 ozokusebenza mhla li-1 kuNtaka ngonyaka wee-2016.

Amatjhuguluko la anqophe ukulinganisa nokwenza lula ukubhadelwa komthelo emalini yomhlalaphasi. Ukunabisa inzuzo yomthelo ukufaka amalunga wesikhwama somhlalaphasi sizakusiza abasebenzi abangaphezu kwesigidi ukufumana umrholo onzunzwana.

Lokhu kuzakukhandela ukubalekela kokubhadela umthelo okwenziwa ngabarhola imali ephezulu emaphesenti ama-27.5 womrholo nanyana umrholo odoselwa umthelo ukufikela kuma-R350 000.
UNgqongqotjhe ubikele iKhabinethi ngomgomo wokubamba imali yomhlalaphasi ingakhutjhwa yoke lapho abazuzako ngokungabhadeli umthelo kuzakufanela bafumane imalabo kancani kancani lokha nabathatha umhlalaphasi.

Amatjhuguluko la aphunyeleliswa ngemva kwemikhulumiswano emide nabo boke abathintekako ngaphakathi nangaphandle koMkhandlu wokuThuthukiswa kwemiSebenzi nomNotho (i-Nedlac), lapho kwabanjwa imihlangano efikela kema-33 eyabanjwa neenhlangano zabasebenzi namabubulo ukusukela ngonyaka wee-2012. Inengi labathintekako litjengise ukusekela ukuraga namatjhuguluko mhla li-1 kuNtaka wee-2016.

3. Imithethomlingwa

3.1.  IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wezokuRhatjha wee-2015. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wezokuRhatjha we-1999 (umthetho we-4 wee-1999) ukuthuthukisa nokuphumelelisa indleal yolulawula ezakuletha ukunzinza kwesikhathi eside kweHlangano yezokuRhatjha yeSewula Afrika (i-SABC).

Urhulumende uzibophelele ukubanehlangano erhatjhako ezijameleko, eqinileko nekhambisana nesikhathi, eziphendulelako kubanini bamatjhere, umphakathi nePalamende.
Ikghono lokwenza umsebenzi linzinze ekusebenzeni ngokuphelelko kweBhodi ye-SABC ekunikeleni indlela emhlanganweni le yezokurhatjha.

3.2. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa weTjhorensi wee-2015.

UmThethomlingwa lo uqalelela ukuqiniswa kwetlhatlha lezomThetho lokulawulwa ngefanelo kweziko letjhorensi elikhambisana namazinga weentjhabatjhaba. UmThethomlingwa lo uqinisa ukulawulwa kwengozi, iindingo zokulawulwa kweemali. Ujamiselela begodu uqinisa iingcenye zomThetho weTjhorensi yesiKhathi esiDe, umThetho we-1998 (umThetho wama-52 we-1998) nomThetho weTjhorensi yesiKhathi esiFitjhani, we-1998 (umThetho wama-52 we-1998) mayelana nokuphathwa ngefanelo.

3.3. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komTlamo womThethomlingwa wokusebenza kweeMayini nokuPhathwa kweeMali ngokutlolwa kuGazede kaRhulumende. UmThethomlingwa lo uqinisa ukuhlonywa kweKoporasi yeeMayini nokuPhathwa kweeMali ngokwethula umthetho. Uhlathulula iminqopho namaqhinga. Uqinisa ukuphathwa nokutjhejisiswa kwehlangano le.

3.4. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa oVikela ukuKhutjhwa kweLwazi wee-2015. UmThethomlingwa lo unabisa ukusetjenziswa komThetho wokuVikelwa kweLwazi wee-2000 (umThetho wama-26 wee-2000) hlangana netjhebiswano lomqatjhi nomsebenzi.

Iinkhibelelo lezi zilawula ukuziphendulela okuhlanganyelweko, wethula igunya lokuphenya okukhutjhiweko, ukunikela igunya lokuvikelwa ekuthathelweni amagadango wezomthetho ngaphasi kobujamo obuthile nokutjhutjhisa abakhupha ilwazi elingasilo iqiniso.

UmThethomlingwa usiza ekuzibopheleleni kukarhulumende ukulwa nokukhwabanisa nekohlakalo ngokuqinisa ukuvikelwa kwabatjeleli.

3.5. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokuLawulwa kokuQuntwa kwemiLandu yeNdlela wonyaka wee-2015. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wokuLawuwa kweenQunto zemiLandu yeNdlela, we-1998 (UmThetho wama-48 we-1998).

UmThethomlingwa lo uzakusiza i-Ejensi etjheja ukuPhulwa kwemiThetho yeNdlela ukunzinza ngokweemali, begodu uletha indlela eqinileko yokuthunyelwa kwezaziso kilabo abaphula umthetho.

4. Iminyanya ezako   

4.1. UMengameli uZuma uzokukhambela umHlangano we-G20 mhlana ali-15 ukufikela nakali-16 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015 e-Antalya, e-Turkey, lapho kuzabe kutjhejwe ukukhula ngamandla komnotho okufaka woke umuntu ngokuhlanganyela. 

Abadosiphambili emhlanganweni bazakukhulumisana ngokufaka woke umuntu, ukuphunyeleliswa nokutjalwa kweemali ukufikelela ekukhuleni komnotho okunzinzileko ephasini loke.
 
4.2. UMengameli uzakuthatha iKhambo langokomThetho lokuya e-Berlin, e-Germany mhlana ali-10 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015, lapho azakwamukelwa khona ngu-Chancellor Angela Merkel. UMengameli uzakuvakatjhela uMengameli uzakuvakatjhela uMengameli u-Joachim Gauck.

Ngesikhathi sevakatjho leli amazwe amabili la azakuqinisekisa ukuzibophelela kwawo ekuqiniseni itjhebiswano lezomnotho.
 
4.3. UMengameli uZuma uzakwamukela uNdunakulu we-Holland u-Mark Rutte e-Union Buildings mhlana ali-17 kuSinyikhaba enyakeni wee- 2015.

Ngemva kwalokho uNdunakulu u-Rutte uzakudosa phambili ubujameli bezamabhizinisi ukuya eJwanasbhege ne-Kapa lizokutjheja zokulima, zamaphilo, iinthuthi, umthangalasisekelo, amanzi namandla.  

4.4. ISewula Afrika izakubamba umnyanya weForamu yeTjhebiswano le-China ne-Afrika eJwanasbhege mhlana ama-4 ukufikela nakama-5 kuNobayeni enyakeni wee-2015. Umnqopho womhlangano lo kuhlunga iHlelo lamaNo weTjhebiswano leminyaka emi-5 ukuya keli-10 hlangana neSewula Afrika ne-China (2015-2024).

4.5.  ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa lizakudosa phambili ubujameli bezinga eliphakamileko eKhambeini lakhe langokomThetho ukuya e-Islami Republic of Iran  ukusukela mhlana ali-7 ukufikela nakali-9 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015, ukuqinisa itjhebiswano lezepolotiki nelezomnotho hlangana namazwe amabili la.  

4.6.  UMengameli uZuma uzakuthatha ivakatjho lokutjhejisisa leSiyahlola mhlana asi-6 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015- e-Bushbuckridge eMpumalanga, elizakutjheja amanzi nokukhamnjiswa kwendle.

Inani lemizi ezii-16 600 liyazuza kusiGaba-1 sephrojekthi karhulumende endaweni leyo eletha amanzi ezabelweni ezima-24 kuMasipala weNdawo we-Bushbuckridge.

Urhulumende uzibophelele ekuqinisekiseni kobana woke amaSewula Afrika afumana iindingoqangi. Hlangana nonyaka wee-2002 newee-2014, amaphesenti wemizi efumana  amanzi ikhule ukusukela kumaphesenti ama-80 ukufikela kama-86, kanti ukukhanjiswa kwendle kukhule ukusukela kumaphesenti ama-62 ukufikela kama-80.

4.7.  UMengameli uZuma uzakukhambela ukubekwa esitulweni kukaMengameli we-United Republic of Tanzania, uMhlonitjhwa uNom. John Pembe Magufuli, mhlana ama- 5 kuSinyikhaba enyakeni wee- 2015.

5. Umlayezo wokuthokozisa

5.1. IKhabinethi ithokozisa abasebenzi bombuso abakhethelwe emnyanyeni waboNongorwana besiThathu beLizwe Loke beBatho Pele. Umnyanya lo uzokubanjwa mhlana ali-13 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015 e-Emperor’s Palace, eGauteng ngaphasi kwesihloko esithi: “i-Batho Pele – UkuTjheja abaNtu Qangi”. Kuthokozwa ukusebenza kuhle nokuhlola ukwaneliswa kwezakhamuzi ngokusebenza kukarhulumende.

5.2. IKhabinethi ithokozisa urhulumende nabantu be-Republic of Côte d’Ivoire ne- United Republic of Tanzania ngokubamba amakhetho anokuthula. Ukuzibandakanya okubonakalako kwabantu be-Côte d’Ivoire nebe-Tanzania emakhethweni kusitjengiso sokuzwisisa kwabo ukuqakatheka kokusebenzisa ilungelo labo lobakhamuzi namalungelo wabo asisekelo. Kusitjengiso sokuvuthwa kwentando yenengi kukhonthinenti.

5.3.  IKhabinethi ithokozisa isiqhema sikaMakhakhulararhwe (ama-Springbok) ngomdlalo wabo wePhaliswano yeBhegere yePhasi likaMakhakhulararhwe ngaphasi kweBhodi yePhasi lonyaka wee-2015. Isiqhema lesi sibuye nonongorwana wethusi.

5.4.  IKhabinethi ithokozisa isiqhema sokududa seSewula Afrika ngokuzibandakabya ePhaliswaneni leBhegere yePhasi lezokuDuda e-Doha, Qatar.
     
UCameron van der Burgh uthumbe imendlela yerhawuda ephaliswaneni lamamitha ali-100 we-breaststroke, u-Chad le Clos wathumba imendlela yerhawuda ephaliswaneni le-butterfly begodu waphuma ebujameni besine ebangeni lamamitha ama-200 le-backstroke.  U-Michael Meyer wathumba imendlela yesiliva ebangeni lalamitha ama-200. U-Douglas Erasmus uthumbe imendlela yethusi ebangeni elirhabako lamamitha ama-50 le-freestyle. U-Kaylene Corbett uphume ebujameni bobuNane ebangeni lamamitha ama-50 we-breaststroke kanti u-Calvyn Justus naye uphume ebujameni bobuNane ebangeni lamamitha ama-200 le-freestyle.

6. Amakhomferensi

6.1. IKhabinethi yemukela abajameli abeze kuKhomferensi yesiNe yePhaliswano leenTjhaba ze-BRICS ukusukela nakali-12 ukufikela nakali-13 kuSinyikhaba enyakeni wee-2015 e-Inkosi Albert Luthuli Convention Centre, e-Durban ngaphasi kwesihloko esithi: “IPhaliswano nokuKhula komNotho”.

Ukuhlanganisa abosolwazi bezomthetho wephaliswano ukuqala bonyana umthethomgomo wephaliswano ungasiza bunjani ekukhuleni komnotho emazweni we-BRICS (i-Brazil, i-Russia, i-India, i-China neSewula Afrika).

Umthetho weSewula Afrika oqinileko wezamaphaliswano ukghonakalisa izakhamuzi zeSewula Afrika ukuzibandakanya ngefanelo emnothweni welizwe. Kuthuthukisa ukungena kwabantu abanengi emnothweni begodu kundlalela amathuba wokuthoma kwebhizinisi.

Imithetho yamaphaliswano yeSewula Afrika ikhuthaza ukuzibandakanya kwezakhamuzi begodu kwenza amagadango abonakalako ekulwisaneni nobulelesi bokuhlanganyela amanani angasiyo. Kudose phambili ekusetjenzisweni kwetjisakalo yomphakathi ekuhlanganeni kwmakhampani nokuthenga.

6.2. UNgqongqotjhe wezeenThuthi uDipuo Peters uzokukhambela iKhomferensi yesiBili yePhasi yaboNgqongqotjhe bezeenThuthi ukusukela nakali-18 ukufikela nakama-20 kuSinyikhaba  2015 e-Brazil, lapho iSewula Afrika izakwethula umBiko omaPhakathi weLizwe  ngeragelophambili elenziweko ekuphumeleliseni iHlelo lokuSebenza ngokuPhepha eeNdleleni lemiNyaka eliTjhumi (2011-2020) leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko.

ISewula Afrika yazibophelela ukwehlisa iingozi zendlela ngamaphesenti ama-50 ukusukela eenkulungwaneni ezili-13 967  ukwehlela kezili-7 000 ngonyaka wee- 2020. ISewula Afrika iyaphumelela ekufikeleleni eminqopheni ehlathululwe kuHlelo lokuSebenza ngokuPhepha eeNdleleni lemiNyaka eliTjhumi (2011-2020) kuHlelo nofana kuneentjhijilo eziqalene nelizwe.

7. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ebhodulukweni

7.1.  Ukulungisa iinqabo zokuvula imisebenzi kuliqaloqangi likarhulumende. IsiTatimende somThethomgomo seSabelomali seminyaka emiThathu sihlathulule ukukhula komnotho ephasini okukhamba kabuthaka okube nomthelela kuntengo yepahla nokukhula kwesibalo sabangasebenziko ephasini.

Lokhu kuvele kumBiko weKota wokuTjheja imiSebenzi, oveze bonyana kukota yesithathu yonyaka wee-2015 ukutlhayela kwemisebenzi kube ma-25.4% ngekota efanako nyakenye.

Lokhu kubiza yoke imikhakha ukusebenzisana norhulumende ekusekeleni imizamo yelizwe ukuvula amathuba wemisebenzi bonyana kukhuliswe isibalo samaSewula Afrika afumana umsebenzi.
Urhulumende ngeHlelo lakhe laMano aliThoba, usebenzela ukukhulisa umnotho nokuvula amathuba wemisebenzi emikhakheni yomnotho eqakathekileko.

7.2. IKhabinethi yemukela isimemezelo sikaMengameli uZuma ngokungangezelelwa kwemali emazikweni wefundo ephakamileko enyakeni wee-2016. Isiqunto lesi sethula umthwalo omkhulu kezeemali, khulukhulu kabatlhagako, abasebenzako nemindenini emaphakathi ngokomnotho enabantwana abaseyunivesithi.

IKhabinethi yemukele isiqunto sikaMengameli sokuhloma ikomitjhini ezokutjheja zoke iinghonghoyilo ezivezwe bafundi. UMengameli uzakumemezela amalunga wekomitjhini namaphuzu ezokusebenzela phezu kwawo.

7.3. IKhabinethi yemukela ukungenelela komNyango wezaManzi nokuKhanjiswa kwendle ngokusiza imiphakathi ye-KwaZulu-Natal neFreyistata esahlelwe sisomiso. Iindawo ezisekelwa madamu amakhulu ngamanzi zisesenawo amanzi ngombana amadamu la asesebujameni obuhle ngamanzi aseleko okwenza isilinganiso samanzi ngenarheni sibe kuma-66 yamaphesenti.

IKhabinethi yemukela ukuhlonywa kweKomitiHlanganyela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) yokuFumaneka kwaManzi edoswa phambili nguNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko u-Pravin Gordhan. I-IMC inaboNgqongqotjhe bemiNyango yezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha; wezaManzi nokuKhanjiswa kweNdle newezokuLima, zamaHlathi nezeeNhlambi. IKomiti le izakukhulumisana begodu itjhukumise ipengu mayelana nemiphakathi esahlelwe sisomiso.

7.4. IKhabinethi itjheje okwenzekako e-Nigeria mayelananokuhlawuliswa kwe-MTN amabhiliyoni ama-US$5.2 yiKomitjhini yezokuThintana ye-Nigeria. IKhabinethi ithemba bonyana imikhulumiswano eragako hlangana ne-MTN kunye neemphathimandla ze-Nigeria izakukuletha ipengu emsinyana yerarano ukukghonakalisa i-MTN bonyana iyaraga nokutjala emnothweni we-Nigeria.

8. Ukutjhiriya

8.1. IKhabinethi izwe ubuhlungu ngokudlula ephasini kungakalindeleki kukaChumani Nqakula, oyindodana kaNgqongqotjhe wezokuVikela naboMakadabona bePi uNosiviwe Mapisa-Nqakula no-Charles Nqakula, iLunga lePalamende. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo okudephileko emndenini nebanganini bakwaNqakula.

8.2. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo okusuka emrajini wehliziyo emndenini neenini kaNgqongqotjhe wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha uNgoako Ramatlhodi, ngokudlula ephasini kukanina ogade aneminyaka ema-95, uMmatlou Elizabeth Ramatlhodi.

9. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.                     

1. Nom. Mogojare Richard Seleka njengemNqophisi Zombelele (i-DG) emNyangweni wezamaBubulo kaRhulumende; no-
2. Nom.Robert Moeketsa Ramasodi njengeSekela le-DG: imiKhiqizo yezokuLima, zamaPhilo nokuFumaneka kokuDla emNyangweni wezokuLima, zamaHlathi nezeenHlambi.

9.1.    IBhodi yeKoporasi yokuLawulwa kweeNdlela:
a)    UMma. Daphline Harridene Charlotte-Ann Ewertse – iLunga elinganasiKhundla sokuPhatha; no-
b)    Nom. Thulani Matiki Norman Kgomo – iLunga elinganasiKhundla sokuPhatha.

9.2.    IBhodi yeKoporasi yokuTjalwa kweeMali zomBuso:
a)    Mma. Lindiwe Toyi – umNqophisi onganasiKhundla sokuPhatha;
b)    Mma. Sandra Beswick – umNqophisi onganasiKhundla sokuPhatha;
c)    Mma Tantaswa Fubu – umNqophisi onganasiKhundla sokuPhatha;
d)    Dorh. Claudia Manning umNqophisi onganasiKhundla sokuPhatha;
e)    Nom. Pitsi Paul Moloto umNqophisi onganasiKhundla sokuPhatha no-
f)    Mma. Matshepo Faith More – uqatjhwe kabutjha njengeHloko yokuPhathwa kweeMali.

9.3.    IBhodi ye-Ejensi yokuThuthukiswa kweziNdlu:
a)    Nom. Mavuso Walter Msimang – uSihlalo;
b)    Nom.Maanda Emmanuel Mutheiwana;
c)    Nom. Pravin Amar Singh;
d)    Nom Thuthuka Siphumezile Songelwa; no-
e)    Nom. Nkululeko Nkosingiphile Vilakazi – umjameli wakaNgqongqotjhe wezemiSebenzi kaRhulumende.

Imibuzo:
Mma Phumla Williams (uMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Umtato: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore