Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano Levidiyo NgeLesine, 07 kuVelabahlinze Wee-2022

A.     Ezingundabamlonyeni     
1.    Zamvanje Ngesifo Sengogwana I-corona (i-COVID-19)    


1.1.    IKhabinethi ibuke boke abantu eSewula Afrika abakhethe ukuhlaba nokuthobela yoke imilayelo ye-COVID-19, okubangele ukuthi ilizwe lekhethu libalekele ukukhutjhukelwa linani labantu abangenwa sisifesi nasehla kwehlandla lesihlanu.                     
1.2.    Nanyana kunjalo, kodwana nokho akukafaneli sizigedle ngoba i-COVID-19 isesekhona.  Nanyana ilizwe lekhethu mhlapha libulele umlayelo okatelela abantu ukuthi bembathe imaski nabahlangana nabantu, kodwana abantu abanezinye izifo abaphila nazo nalabo abagulako bakhuthazwa ukuthi bahlale bawembethe amamaski nabahlangana nabantu.  Ukudlula lapho, kusamele bona sisolo sihlala ngokunande sihlamba izandla namkha sizihlikihle ngesihlanzekisi, sihlale siqalangene, besihlale siseendaweni ezibetha ummoya ngokwaneleko.                 
1.3.    Ukuhlaba solo kuyindlela yesayensi ehle khulu yokuzivikela esifeni se-COVID-19, ngalokho-ke neKhabinethi nayo ikhuthaza boke abantu abangakahlabi ukuthi bahlabe khona nje, bangasariyada ukuya phambili, ikhuthaza nabantu abahlabileko ukuthi bayokuhlaba umjovo wokuqinisa amasotja womzimba eendaweni zokuhlaba eziseduze nabo, simahla.                                      

2.     Ipokisi Yeemfene 
2.1.    IKhabinethi ibikelwe ngezamvanje zokurhatjheka kwesifo sePokisi yeemFene elizweni lekhethweli, ngemva kobana sekuqinisekiswe ukuthi sebabili abantu ababanjwe yipokisi yeemfene ekhethwapha.  Lababantu esele kuqinisekiswe ukuthi babanjwe yipokisi yeemfene bakhethelwe ngahlanye emakhaya lapho bahlala khona, kanti-ke sekuthonyiwe ukulandelela abantu ekungenzeka ukuthi bakhe baba seduze nalaba abangenwe sisifesi, kobanyana bazokuhlolwa ukuthi abakatheleleki na.                          
2.2.    UmNyango wezePilo neZiko leziFo eziThelelanako (i-NICD) usebenzisana neHlangano yezePilo yePhasi ukuhlola ubungozi bokuthelelana ngesifesi ekhethwapha, ngokukhambisana nemiThetjhwanalawulo yezePilo yamaZwengamazwe.                     
2.3.    Ingogwana yepokisi yeemfene ayirhatjheki lula, begodu ivamise ukudlulela komunye umuntu ngemva kokutjhidelana nomunye umuntu, njengalokhuya abantu nabamanganako, nabanganako/nabagonanako nofana nabathinta izitho zomzimba ezineenlonda namkha ezinamanceba wepokisi yeemfene. Abantu abanganamatshayo wepokisi yeemfene angeze badlulisela ingogwana yesifesi kabanye abantu.                
2.4.    IKhabinethi ilemukise abantu abanamatshayo wefiva, womgomani ojayelekileko, nabanamathuthuva anamanzi ukuthi baye emaziko wezepilo aseduze nabo kobanyana bayokuthola isizo lokuhlolwa nokwelatjhwa kusese nesikhathi.                     

3.    Ibangamatlhuwo Eyehle Ethaveni YeMonti 
3.1.    Ibangamatlhuwo eyenzeke Enyobeni Tavern eseMonti ePumalanga Kapa ngoSondo nakama-26 kuMgwengweni wee-2022 kwabhubhela kiyo abantu abatjha abama-21, ilethuse loke ilizwe lekhethu. Kubudisi ukulinga ukucabanga isizi abakilo bemakhabo labantwana ababhubhe ngesihluku esingaka.                    
3.2.    IKhabinethi ibalilele imbiko bemakhabo labantwana abasitjhiyileko, yathokoza woke umuntu ngesekelo lakhe lobuntu ngokusekela imindeni ehluphekileko ngalesisikhathi sobudisi.                   
3.3.    Kuzwisa ubuhlungu obukhulu ukuthi abantwana abancani beminyaka eli-13 kwaphela bavunyelwe ukungena endaweni yokusela bayokusela utjwala. Sikhombela woke umphakathi ukuthi ulime indimawo ngokugcina abantwabethu baphephile soke isikhathi.                 
3.4.    Abantwana abangaphasi kweminyaka eli-18 abakavunyelwa ukungena emathaveni, esipotini, eendaweni zokuditjha ngotjwala kunye neentolo ezithengisa utjwala. Abathengisi botjwala abazakutholakala bephula imithetho le kufuze babotjhelwe ukwenza ubulelesi, bemukwe namalayisensabo wokuthengisa nokusebenza ngotjwala.                          

4.    Umphumela Womhlangano Weenkhulu Wabarholi Besiqhema Samazwe We-G7 
4.1.    UMengameli Cyril Ramaphosa ube yingcenye yomHlangano weenKhulu wabaRholi be-G7 ebewubanjelwe e-Bavaria, eJarimani ngoMvulo nakama-27 kuMgwengweni wee-2022. UMengameli – ohlanganyele nabanye eenqhenyaneni zokubonisana ngetlayimethi, iimbaseli, zepilo, ukutholakala nokuvikeleka kokugoma ephasini kunye neendaba zokulinganiseka kobulili – umenywe msingathi womhlangano lo, u-Chancellor Olaf Scholz.                      
4.2.    I-G7 yikundla yezepolitiki ehlanganyelwe borhulumende be-Canada, ne-France, neJarimani, neTariyana, neJapan, ne-United Kingdom kunye ne-United States.               

B.    Iinqunto Zekhabinethi  
1.    Umtlamo Wehlelo Lekoro Yezomthetho (umtlamo we-LSC) 

1.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komTlamo we-LSC kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. Iminqopho yamahlelo la kukghonakalisa ukuhlelwa ngobutjha kwekoro yezomthetho kobanyana izokujameleka ngobunjalo besakheko sesitjhaba sabantu beSewula Afrika. Ihlelweli lizakubuye godu liqinisekise ukuthi kwakhiwa isijamiso esizakuveza abosomthetho abanelwazi nelwazi elihle lomthetho.                           
1.2.    Ukwakhiwa komTlamo we-LSC bekwenganyelwe mKhandlu womSebenzi wobuGcwetha (i-Legal Practice Council), okusijamiso somthetho esasungulwa ngokwesiGaba sesi-4 somThetho womNyaka wee-2014 womSebenzi wobuGcwetha (umThetho Nomboro 28 womNyaka wee-2014), salayelwa indlela mThetho oHlomisa abaNtu abaNzima ngaMandla womNotho (i-B-BBEE), womNyaka wee-2013 (umThetho Nomboro 46 wee-2013).             
1.3.    UmThetho we-B-BBEE wee-2013 unikela uNgqongqotjhe wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano amandla wamahlelo wekambiso ehle nelungileko wokuhlonyiswa kwabantu abanzima ngomnotho emakorweni athileko. Amalunga womsebenzi wobugcwetha njenganje akanahlelo eliyikombandlela angayilandela nakalungisa ukutjhigama nokutjhiyana ngendima emsebenzini wobugcwetha.              
1.4.    UmTlamo we-LSC uzokumenyezelwa eGazedeni yomBuso isikhathi esima-60 wamalanga kobanyana umphakathi uphefumule ngawo.    
                                                     
2.    Imibiko Yendima Yomsebenzi Eza Kabili Ngomnyaka 
2.1.    IKhabinethi iphasise imibiko yendima yomsebenzi eza kabili ngomnyaka yesikhathi esithoma ngoSewula wee-2021 siyokuphela kuNtaka wee-2022.  Imibiko le iyingcenye yeHlelo lamaQhinga weeMali wesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) lee-2019-2024. I-MTSF 2019-2024 lihlelo lokuphumelelisa umsebenzi nelokubeka ilihlo ngomnqopho wokuphumelelisa iHlelo lokuThuthukiswa kweliZwe: Amaqalontanzi weNembombono ka-2030 kurhulumende wehlandla lokuphatha lesithandathu.                                                                                                                   
2.2.    Imibiko le iqale amaqalontanzi karhulumende alikhomba; wona-ke ngilawa: (1) Ukuhlelwa ngobutjha komnotho nokuvulwa kwemisebenzi; (2) Zefundo, amakghonofundwa, nezepilo; (3) Ukulungelelwa kwemirholo yomphakathi ngezenzelwa ekuphilwa ngazo ezithembekileko  nezekhwalithi; (4) Ukulungelelwa kwamahlelo weendawo zokuhlaliswa kwabantu naborhulumende beendawo; (5) Ukubumbana nokuphepha komphakathi; (6) Umbuso onekghono, onendlela yokuziphatha ehle nenemikghwa emihle nosebenzela ituthuko; kunye (7) ne-Afrika engcono nephasi elingcono, kunye namagadango wokusiza akhambisana nalokhu kurhulumende wehlandla lokuphatha lesithandathu.                      
2.3.     IKhabinethi iyithokozele indima ehle yokuphumelela komsebenzi emisebenzini ebeyiqothelwe ngalesisikhathi esibuyekezwako.  IKhabinethi ibuye yatjheja nalapho kusafanele bona kutjhejwe khona kobanyana kuzokulungiswa ukuriyada okube khona okubangwe yi-COVID-19.                    
2.4.    Abongqongqotjhe bazokubamba imihlangano yeendaba eemvekaneni ezizako kobanyana bayokwethula imibiko yabo ngokwahlukahluka bese bahlathulula nalapho kusamele bona kuqiniswe khona isandla sokusebenza.                                          

C.    Iminyanya Ezako  
1.    IKhonferensi Yabosomabubulo Babantu Abanzima Nabathengiseli Bamazwe Wangaphandle (i-BIEC)  
1.1.    IKhonferensi yokuthoma ye-BIEC izokubanjelwa e-Sandton International Convention Centre eJwanisbhege ngeLesithathu, nakama-20 kuVelabahlinze wee-2022.                 
1.2.    Ikhonferensi le ilandela ukusikinyiswa kweThungelelwano laboSomabubulo babaNtu abaNzima abaThengisela amaZwe wangaPhandle, esikinyiswe ngurhulumende, esekela abosomabubulo babantu abanzima ukuthi bangene eemakethe ezitja, bakghone ukuthola nesekelo leemali zokuthengisela amazwe wangaphandle bakghone nokungena eendleleni zeemakethe.                                           

D.    Imilayezo  
1.    Siyabathokozisa 

IKhabinethi izwakalise amezwi wokuthokoza neemfiselabuhle kilaba abalandelako:

  • Isiqhema se-Springboks ngokuphumelela kwaso ngemizuzu yokugcina sehlula isiqhema se-Wales emdlalweni wokuthoma wamathesthi amathathu e-Loftus Versfeld Stadium ePitori ngoMgqibelo nakama-2 kuVelabahlinze wee-2022.       
  • I-Banyana Banyana, ngokuphumelela kwayo nge-2-1 yehlula i-Nigeria emdlalweni wayo wokuvula weBhigiri ye-Afrika ebaDlalini babaNtazana, ebewudlalelwa e-Morocco ngoMvulo womhla we-4 kuVelabahlinze wee-2022.                                                      
     

E.    Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    UDorh. Nyameko Barney Pityana oqatjhelwe isikhundla sokuba nguSihlalo weKomitjhini yeze-Lotto (i-National Lotteries Commission).      
2.    U-Adv. Rory Voller oqatjhelwe isikhundla sokuba nguKomitjhinara weenKhampani neKomitjhini yezobuNikazingqondo (i-Companies and Intellectual Property Commission).                              

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifowuni: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore