Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla zili-9 kuSewula 2013

10 Oct 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi yamukela isenzo sikaMongameli uJacob Zuma sokutlilkitla ngokomthetho isiKhibelelo somThethomlingwa neendaba eziKhambisana  nomThetho weenthuthi kunye nokurarhwa yiKhotho yeenLilo kwesililo se- Hlangano ePhikisana ne-Hlawuliswa kweeNdlela (i-Outa) kuselele yayo ngama e-toll eqaliswe ku-eJensi yeNarha yeeNdlela zeSewula Afrika (i-Sanral).

IKhabinethi ikholwa kobana izehlakalo lezi zizakuvumela abantu beGauteng namaSewula Afrika ngokunabileko ukutjheja inzuzo esiyifumeneko – nesisazoyifumana – ngokuthuthukiswa kweendlela zikathelawalisa ekhabo lomnotho weSewula Afrika ne-Afrika engeSewula.

Ihlelo le e-toll liyingcenye yePhrojekthi yokuThuthukiswa kweeNdlela zikathelawalisa zeGauteng esele kuqinisekise ukukhamba kwabantu nepahla okuzakwenza iksasa lomnotho wesifunda newelizwe likhanye.

Ihlawulo yama e-toll yehlisiwe ukuqalelela iintjhukumiso zomphakathi; abakhweli abatlhagako batjhejiwe ngokungabhadeliswa kweenthuthi zomphakathi; kunomkhawulo waqobe nyanga othuliweko, begodu nehlelo lesibonelelo lamakhampani weenthuthi.

IKhabinethi yenza ibizelo kibo boke abasebenzisi beendlela zeGauteng ezinguthelawalisa ukuhlonipha umthetho, batjengise ubakhamuzi obuhle begodu bafake isandla ekwakheni iSewula Afrika engcono ngokuzitlolisela ama-e iintlankana ze e-toll  begodu babhadelele ukusebenzisa iindlela lezi ezisezingeni eliphezulu.

IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukubambisana ukwenza iPhrojekthi yokuThuthukiswa kweeNdlela zikathelawalisa zeGauteng ibeyipumelelo nokuthabela ukukhula okuqalekao komthangalasisekelo wesimanjemanje ngelizweni.

UNgqongqotjhe weenThuthi uzakumemezela ilanga I e-toll ezakuthoma ngalo. IKhabinethi ikhuthaza boke abatjhayeli abasebenzisa iindlela zeGauteng ezinguthelawalisa ngokuvamileko ukuzitlolisa ehlelweni leli begodu bathenge neentlankana ze e-toll bakghone ukuzuza ngehlawulo eyehlisweko.

1.2 IKhabinethi iwahlela iragelophambili ngokusatjalaliswa kwehlelo lomthangalasisekelo wamathriliyoni wamaranda ngaphasi kobudosiphambili bukaMongameli uJacob Zuma, okufaka hlangana ukuhlonywa kwamhlapha kweendlela i-R71 ne R81 ezihlanganisa iPolokwane nedrobha yeGiyani nokuvulwa kwe_Bridge City nephrojekthi ye-Rail Link KwaZulu Natal mhla ama-19 kuSewula 2013. Ithungelelwano leendlela elihlanganyelweko liqakathekile ekudoseni ukutjalwa kweemali ngelizweni nekhonthinenthi.

Njengalokha senza butjha iindlela ngelizweni, iKhabinethi yenza ibizelo kibo boke abasebenzisi ukuyelela nabasebenzisa iindlela IKhabinethi inomnako ngokwanda kwezehlakalo ezithinta abakhambingeenyawo kumahayiweyi. Abakhambingeenyawo bamaphesente ama-46 wabantu abahlongakalako eendleleni. Abatjhayeli nabakhambingeenyawo banesibopho sokutjhejana endleleni. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukubayingcenye yejima leminyaka eliTjhumi leGadango lokuPhepha eNdleleni leHlangano yeenTjhaba eziBumbenekoations (2011-2020) okudoswa phambili mNyango weenThuthi.

1.3. IKhabinethi yenza ibizelo kiwo woke amaSewula Afrika ukuzibandakanya kuVeke yeMbizo eragako ukufikela mhlana zili-13 kuSewula 2013.  Lokhu kunikela imiphakathi ithuba lokukhulumisana nesiKhabinethi ngeendaba eziyithintako nokobana urhulumende abikele abantu ngomsebenzakhe.

1.4. IKhabinethi ithokoza isiKhwama sePhasi egameni labantu beSewula Afrika ngokusekela kwabo iSewula Afrika lokha nagade kunesidingo esirhabako sesekelo leemali ezingezelelweko. Lesi kusibonelelo esiphezulu khulu se-HIV ne-TB esibuya kubasekeli abahlanganonengi emlandweni wokuqalana ne-AIDS.

Ngaphezudlwana kwengcenye (52%) yamabhiliyoni wamaranda ama-R3 azokwabelwa umNyango weLizwe wezamaPhilo. Hlangana namanye amahlelo iimalezi zizokusetjenziselwa okulandelako: ukuthengela iingulani ezizinkulungwana ezima-350 000 iinhlahla zemitjhoga, ukusekela ukuthoma kokulethelwa kweengulani imitjhoga ngekhaya basabalalisi namkha eenkhungweni zomphakathi zokuthatha iinhlahla, ukuhlahlutjelwa i-TB kwamabannjwa kiwo woke amajele weSewula Afrika, nokuhlahlubela  abasebenzi beemayini ezincani abama-100 000 abangenazo iinkhungo zamaphilo i-TB ne-HIV.

1.5.  IKhabinethi iwahlela ipumelelo eragako yeTjhebiswano elilwa ne-AIDS, eligidinge umnyaka we-15 mhlana ali-9 kuSewula 2013.                                                              Gadesi iSewula Afrika ithoma ukusebenzisa ihlelo lemitjhoga elingelikhulu ephasini. Itjhebiswaneli lidlale indima eqakathekileko ekuTthuthukisweni kweQhinga leLizwe (i-NSP) ka 2012 ukuya ku-2016.

1.6. IKhabinethi ibuka indlela emsinya imikhulumiswano ngemirholo  eswapheliswe ngayo lapho kuvunyelenwe ngepengu.  
     
Imikhlumiswano ngezehlalakuhle ebanjwa ngokwephahla lomthetho wezabasebenzi lihlala liqakathekile ekuvikeleni inturhu ekhambisana nemitjhagalo. Lokha abasebenzi nababuyela ngemasimini, iKhabinethi ikhuthaza abaqatjhi nabasebenzi kobana bambisane, khulukhulu njengombana umnotho wephasi ugandelelekile, ukwenza kobana umnotho weSewula Afrika ukhambe ngefanelo, ubenomkhiqizo kunye nokunzinzisa  imisebenzi enetlha.

1.7. IKhabinethi yamukela umHlangano weLizwe wokuVikela ukuziBulala ku-Butho lamaPholisa weSewula Africa (SAPS) ezokubanjwa mhla ali-16 ukuya nakali-18 kuSewula. Ikambiso le inqophe ukuthuthukisa iPlani yeLizwe eVikela ukuziBulala ezakuba ngeye-SAPS.

1.8. UMongameli uJacob Zuma uzakwamukela uMongameli Francois Hollande weRiphablikhi ye-France nge-Union Buildings eKhambeni lakhe lomBuso IKhambo leli lomBuso lizakudephisa itjhebiswano lezepolotiki nezomnotho ne-France; kuqiniswe ukubambisana kwamazwe weTlhagwini nePumalanga begodu kuragelwe phambili ne-Ajenda ye-Afrika.

2 Imikhulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1 IKhabinethi iphasise imiThetholawulo yesiThekniki yokuhlola nokweNjiwa kwamaFutha ezokukhutjhwa kuGazede karhulumende kobana umphakathi uphawule.

2.2 IKhabinethi iphasise ukubanjwa kwesiFundobandulo sesiQhema Thungelelwano lePhaliswano lePhasi (i-ICN) yiKomitjhini yePhaliswano yeSewula Afrika ukusukela mhlana zili-16 ukuya mhlana zili-18 kuSewula eKapa.

IsiFundobandulo seseiQhema se-ICN sisiza ngokwabelana ngemibono nokuthintana ngeendaba ezikhambisana neenqhema zamalunga wama-Ejensi aziJameleko ngephasini mazombe.

2.3 IKhabinethi yabikelwa ngeragelophambili kukota yokuthoma ka-2013 no-2014 ngesiVumelwano sokuQatjhwa kweluTjha esatlikitlwa mhlana zili-18 kusiHlabantakana 2013.

Imikhakha esithandathu eqakathekileko yesiVumelwano lesi yi (1) fundo nokubandula, (2) ukunikelwa ithuba lomsebenzi, (3) iinqhema zelutjha, (4) isibalo selutjha  esinqotjhiweko, (5) abosomabubulo belutjha namakoporasi na (6) mano wamabubulo wangeqadi.

Ipumelelo engekulu yekota yokuthoma ifaka hlangana ukuhlolwa kwemisebenzi yelutjha namano ngembusweni nokwenziwa makhampani wangeqadi.

3 Imithethomlingwa

3.1 IKhabinethi iphasise ukukhutjhelwa emphakathini komTlamo womThethomlingwa wokuKhibelela uKwandiswa komthetho wamaLungelo wobuNini.

UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho woKwandiswa kwamaLungelo wobuNini we-1997, (Umthetho wama-62 we-1997) ukobana kuqiniswe, kuhlathululwe begodu kuvikelwe amalungelo wabahlali (abahlali bemaplasini).

UmThethomlingwa unqophe ukuthola ipengu yasafuthi ngokuzaza ngobunini ngokuthi kuhlanganiswe iindlela zokusatjalaliswa kwenarha nomthetho oqinileko neendlela zokurarulula imibango. UmThethomlingwa unqophe ukuthuthukisa amalungelo wabasebenzi nabahlali bemaplasini. Inengi lesigaba sesibili sabahlali bemaplasini bomma nabentwana.

3.2 IKhabinethi iphasise ukukhutjhelwa kuGazede kaRhulumende umTlamo womThethomlingwa oKhibelela umThetho wezamaPhilo nokuPhepha eeMayini, 2013 kobana umphakathi uphawule ngawo

UmThethomlingwa unqophe ukukhibelela umThetho wezamaPhilo nokuPhepha eeMayini wama-29 we-1996 kobana kubuyelelwe ukusetjenziswa kweenqalelelo, kwenziwe lula ihlelo lehlawulo kuqiniswe nehlawulo.

Ekuthuthukiseni zamaphilo nokuphepha kwabasebenzi eemayini, umTlamo womThethomlingwa unqophe ukunzinzisa ibhoduluko eliphephileko nelinepilo eemayini kubenomthintela omuhle ekutjhejweni kwebhoduluko nokuzimisela okukhambisana neHlelo lokuThuthukiswa kweLizwe.

4 Ukuqatjhwa

4.1 IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwabalandelako emNyangweni wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle:
a) Nom. Thokozani William Magwaza esikhundleni sokubaliSekela likamNqophisi Mazombe; ZeHlalakuhle eziPheleleko
b) Ksz Nelisiwe Ignatia Vilakazi esikhundleni sokubaliSekela likamNqophisi Mazombe: Zamaqhinga nokuTjhugululwa kweHlangano.

4.2 IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kukaNom. Caiphus Ramushau esikhundleni sokumPhathi oyiHloko weeMali namkha iHloko yamaBubulo ngemNyangweni weTjhebiswano leenTjhaba.

4.3 IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwabalandelako kuBhodi yeBhanga yeLizwe:
a)  Ksz. Ms  Duma Motau
b)  Ksz.Ms Thembekile  Thelma Ngcobo

4.4 IKhabinethi itjheje ukuqatjhwa kwabalandelako kumKhandlu wemBalobalo weSewula Afrika:

ILIZWE
a) Nom. Ian Assam (uqatjhwe ngobutjha)
b) Nom. Faldie Esau (uqatjhwe ngobutjha)
c) Phrof. Jacky Galpin (uqatjhwe ngobutjha)
d) Dorh Maseka Lesaoana (uqatjhwe ngobutjha)
e) Nom. Morore Mphahlele (uqatjhwe ngobutjha)
f) Dorh. Khangelani Zuma (uqatjhwe ngobutjha)
g) Nom. Kenneth Brown
h) Phrof. Phillippe Burger
i) Dorh. Rashad Cassim
j) Dorh. Jaya Josie
k) Nom. Etienne le Roux
l) Phrof. John Luiz
m) Phrof. Julian May
n) Dorh. Ariane Neethling
o) Dorh. Sarah Radloff
p) Nom.  Sulaiman Salau

ISIFUNDA
a) Dorh. Daniel Plaatjies (Freyistata)
b) Nom. Monde Nkasawe (Pumalanga Kapa)
c) Nom. Glen Robbins (KwaZulu-Natal)
d) Ksz Zeenat Ishmail (Tjhingalanga Kapa)
e) Nom. Mveli Maphanga (Mpumalanga)
f) Ksz. Lizell Henney (Tlhagwini Kapa)
g) Dorh. David Everatt (Gauteng)

4.5 IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwabalandelako kuBhodi yesiKhwama seeNgozi zeNdlela:
a) Nom. Thokwa Patrick Masobe
b) Ksz Refiloe Mokoena
c) Dorh. Linda Kinse Lungelwa Nompumelelo
d) Nom. Dawood Coovadia (iSekela likaSihlalo)
e) Nom. Ahmed Pandor
f) Dorh. Ntuthuko Bhengu (uqatjhwe ngobutjha njengosiHlalo)
g) Adv. Dimakatso Qocha (uqatjhwe ngobutjha)
h) Mr Desmond Smith (uqatjhwe ngobutjha)
i) Ms Annemarie Steyn (uqatjhwe ngobutjha)
j) Mr Dumisa Hlatshwayo (uqatjhwe ngobutjha)

4.6 IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kwabalandelako kuBhodi yokuLawulwa kokuPhepha emZileni weentimela:
a) Ksz. Natalie Skeepers
b) Nom. Masindi Tshamunwe Herry
c) Nom. Andre Bain Harrison
d) Nom. Masaccha Khulekelwe Mbonambi
e) Nom. Norman Tinyiko Baloyi
f) Nom. Matodzo Ratshimbilana (uqatjhwe    ngobutjha njengosiHlalo)
g) Ksz. Jane Barret (uqatjhwe ngobutjha)
h) Ksz. Thembelihle Msibi (uqatjhwe ngobutjha njengeSekela likaSihlalo).

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Iinomboro yokuthintana: 083 501 0139

Issued by: Government Communications

Share this page

Similar categories to explore