Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla we-15 kuMrhayili 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKhabinethi ithanda ukuveza ukungakaphatheki kuhle kwayo ngobujamo bomtjhagalo weensebenzi zeMayini ye-Lonmin ese-Marikana bamhlaphanje oburholele ekunghalweni komsebenzi nekuphazamisekeni komkhiqizo. Umbango lo umayelana nokujameleka ngobunengi hlangana neenyonyana zabasebenzi i-National Union of Mineworkers (i-NUM) ne-Association for Mining Construction Union (i-AMCU).

IKhabinethi ikhombela abarholi beenyonyana zombili (i-NUM ne-AMCU) bonyana bararulule imirarwabo ngendlela efaneleko begodu batjheje ukubeka iinrhuluphelo zelizwe nezabasebenzi ngaphezu kwazo zoke izinto. Abasebenzi kufanele bayelele bona umtjhagalo ongakavikeleki ungaba nemiphumela emimbi ingasi kibo kwaphela kodwana nengomuso lemayini nakubasebenzi.

IKhabinethi ibuye yakhombela abaphathi be-Lonmin ukuthi benze koke okusemandlenabo ukuqinisekisa bona imiraro irarululwa ngokurhabekileko ngomnqopho wokukhandela omunye umonakalo ongahle wenzeke. Inarha ingathaba khulu nange iinyonyana zabasebenzi zombili kanye nabaphathi be-Lonmin bangatjengisa ikghono elifaneleko loburholi nelawulo netjhebiswano labasebenzi emabubulweni.

1.2. IKhabinethi isekela ngokuzeleko esele kutholiweko erhubhululweni lokuthoma ephenyweni lokudoyela ngokungasisemthethweni kwesiphaphamtjhini somndeni ongasi malungi webutho lamajoni eDoyelweni leemPhaphamtjhini zesiJoni e-Waterkloof.

IKhabinethi igandelele yathi ukuvikeleka nokuba namandla wokukhupha igunya lokusebenzisa indawo ethileko kweSewula Afrika kuyinto eqakatheke khulu.
Ukwephulwa kwemithetho ephathelene nobungeno eendaweni ezithile zenarha eziqakathekileko kufanele kusetjenzwe ngakho ngesandla esiqinileko ngaphandle kokuba nevalo begodu kupheliswe nokuthathwa kwabanye abantu sengathi baqakatheke ukudlula abanye. Labo abazakutholakala bephula imithetholawulo le kufanele baqalane nokujeziswa ngomthetho.

1.3. IKhabinethi ithanda ukuthokoza imisebenzi eyenziwe miNyango yomBuso eyethulwe boNgqongqotjhe abahlukahlukeneko ngesikhathi bethula iVowudu yesAbelo seeMali seminyango yabo. IKhabinethi ilemuke bona ukurhatjhwa  kweenkulumo zamaVowudu wesAbelo seeMali, kusiza ekunikeleni umphakathi ilwazi begodu nekwenzeni umbuso bona uziphendulele. 

1.4. IKhabinethi ithanda ukuthokoza iinkulumiswano ezibe khona hlangana komNyango wezeFundo esiSekelo kanye neNyonyana  yeDemokhrasi yaboTitjhere beSewula Afrika  (i-SADTU) ezirholele ekurhoqisweni komtjhagalo.
IKhabinethi ikhombela boke ababambisani ebubulweni lezefundo bona bararulule imirarwabo ukuze ifundo yelutjha lethu ingabi sekingeni.

1.5. IKhabinethi iyitjhejile i-Quarterly Labour Force Survey (i-QLFS) etjengise ukukhuphuka kwezinga lokutlhogeka kwemisebenzi ukusukela kumaphesende ama-24,9 ukuya kama-25,2.

Umbuso uza msinyana neencozululo ezifana nejima lombuso lokuthuthukisa umthangalasisekelo, ukuze kuvulwe amathuba wemisebenzi ngamahlelo wokungenelela emaBubulweni womPhakathi. 

Umbuso ngokubambisana nabasebenzi namarhwebo uhlome isiVumelwano sokuQatjhwa kweLutjha ngoSihlabantakana 2013. Lokhu kutjengisa iragelo phambili lokuzibophelela ekulwisaneni ndawonye nemiraro yokutlhogeka kwemisebenzi.  Lokhu Kuveza ngokusemtarini umnikelo owenziwa ngomunye nomunye wokulwisana nokutlhogeka kwemisebenzi ebantwini abatjha ngeminqopho ephathekako nesikhathi esiquntiweko sokwenza lokho ngepumelelo, ukutjheja nokuhlaziya ngokubumbana kwamahlelo akhonjiweko.

IKhabinethi inokuzithemba okukhulu bona iinsombululo ezisendleleni zizokusiza ilizwe ngokuvula amathuba amatjha wemisebenzi begodu zitjheje iminqopho enqotjhiweko yokuvula amathuba wemisebenzi emitjha eziingidi ezihlanu  ungakafiki unyaka wee-2020.

1.6. IKhabinethi ithanda ukuthokoza ukutlikitlwa kwehlelo lokwenza lokukghonakalisa isiVumelwano sokuSebenzisana ekuBabalelweni nekuVikelweni kweziNto zemVelo eziPhilako eziHlukahlukeneko okwenzeke phakathi kweSewula Afrika ne-Vietnam.

IHlelo lokuKghonakalisa lizokusebenza bekufike unyaka wee-2017 begodu lizokusiza ekutholeni amandla wokulwisana nobulelesi bokusahlela iinyamazana zommango khulukhulu ukwetjiwa kweempondo zabobhejani. IKhabinethi iyabuyelela godu bona umBuso uzibophelela ekulwisaneni nokubulawa kwabobhejani ngesihluku begodu iqinisekisa bona izelelesi zizokutjhutjhiswa bezibotjhwe.

1.7. IKhabinethi yemukela isimemezelo esivela emNyangweni wezangeKhaya  ngokusungula ngerherho lamaKMazisi elinikela ubuzwe bethu amandla begodu nelikhuthaza ukuvikeleka kwelizwe.

Igadangweli liphethe amandla wetuthuko wokufaka umfutho ekwethulweni  kweensetjenziswa zombuso, kusesenjalo kuphungulwe ubulelesi nobukhohlakali obubandakanya abomazisi.

IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika bona asekele ikambiso le ukuze kuthi nakufika unyaka wee-2020 ibe soke sesithole amaKarada waboMazisi njengetshwayo lokuzibonakalisa namtjhana lokuzazisa.

1.8. IKhabinethi isole khulu ukusahlelwa komjeje weenkoloyi zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko e-Abyei e-Sudan okube nomphumela wokuphangalala kwekosi kanye nomnzinzisi wokuthula weTopiya. Isehlakalwesi sibe ngesikhahlumeza ukuthula kwe-Abyei kanye netuthuko ephunyeleliswe yi-Sudan, neSewula Sudan mhlaphanje.

1.9. IKhabinethi isola ihlaselo le-Syria elenziwe majoni wevikeleko wakwa-Israyeli. IKhabinethi izililela kuHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko bona zilwe namavukelambuso khona kuzakuhlonitjhwa ubukhulu be-Syria begodu akhuthaze abantu be-Syria ngokuthi basebenze ndawonye ekurarululeni imirarwabo.

1.10. IKhabinethi ithanda ukwamukela ukuqgotjhwa  kuka-Advocate Lawrence Mushwana njengosiHlalo omutjha weKomidi yokuThintana yeenTjhabatjhaba (i-ICC) yamaZiko weliZwe aKhuthaza naVikela amaLungelo wobuNtu. Leli lihlandla lokuthoma i-Afrika inikelwa isikhundla sokuba nguSihlalo we-ICC.  Isikhundla sikaSihlalo sivikela ukukhuphuka komnqopho wamarekhodi wamalungelo wobuntu kanye nekuvumelaneni neembopho zamalungelo wobuntu weentjhabatjhaba.

1.11. IKhabinethi yamukele ukugidingwa kweminyaka ema-50 kweHlangano yeTjhebiswano le-Afrika (i-OAU) okuzokugidingwa ngeLanga le-Afrika  nakama-25 kuMrhayili 2013. 

IKhabinethi ilemukise bona ukusebenza ndawonye kwe-OAU ekungafakini umbuso webandlululo emazikweni wayo,  kukhuphule izinga lokulwela ikululeko nekutholeni umbuso wentando yenengi.

ISewula Afrika izokuhlanganyela nenarhakazi ekugidingeni iminyaka ema-50 yoBunye be-Afrika. Imisebenzi ezabe ilapho ifaka hlangana umqaliso wenyanga yoke wemisebenzi yobukghwari esifundeni se-SADC ukusukela mhlana ama-24 kuMrhayili ukuya nakama-28 kuMgwengweni 2013. I-Africa Institute of South Africa nayo izokuhlanganisa umphakathi weemfundiswa nomphakathi orhatjhekileko bona ube yingcenye yomgidingo kusukela mhlana ali-19-21 kuMrhayili 2013.

Ngaphezu kwalokho kuzokuba nomqaliso eMyuziyamu i-Ditsong (Edorobheni leTshwane) lapha kuyokugidingwa iLanga le-Afrika mhlana ama-21 kuMrhayili 2013 ngaphasi kwesihloko esithi, “Iminyaka ema-50 ngeMva kokuHlonywa kweHlangano yeTjhebiswano le-Afrika – I-Afrika kufanele ibumbane namkha iTjhabalale.” koke lokhu kuzokulandelwa yikhonsadi yombhino yeLanga le-Afrika e-Union Buildings nakama-25 kuMrhayili 2013.

1.12. IKhabinethi yamukele ukuba ngumabizwa asabele  kukaMengameli u-Jacob Zuma mayelana nesimemo esathunyelwa lilunga lomphakathi, bona uMengameli avakatjhele umphakathi we-Eldorado Park nendawo eyakhelene nayo i-Kliptown, ngeLesibili, mhlana ali-14 kuMrhayili 2013. Isibawo somphakathi bekukucocisana ngokuphakama kwezinga lokukhukhuthiswa kweendakamizwa ezingekho emthethweni kanye nomraro wokuhlunguphazwa okukhona kileya ndawo.

Umbuso ngokusebenzisana nomphakathi uzibophelele ngokuza namahlelo wamsinyana wokukhandela isenzo esimbesi esiqeda abantu abatjha.

1.13. IKhabinethi yamukele ivakatjho eliyilandelela  elenziwe liSekela likaMengameli u-Motlanthe akhambisana nabarholi bamaziko wombuso abathathu e-De Doorns eseTjingalanga Kapa ngoMgqibelo, 11 kuMrhayili 2013. Ivakatjho nokucocisana  nabasebenzisani abafaka hlangana abasebenzi bemaplasini lisuselwa evakatjhweni elakhe lenziwa neSekala likaMengameli mhlana ali-12 kuMhlolanja 2013. Kutjhejwe  iragelo phambili elibe netlha elivela eminyangweni eminengana ekuthuthukisweni kokwethulwa kweensetjenziswa endaweni le. Ukuzibophelela okutjengiswe ziinhlangano zoke, kundlale isisekelo esihlangeneko nesiragisela phambili ibubulo lezokulima elinzinzileko.

2. Imikhulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi yaziswe kafitjhazana ngamalungiselelo weVeke yokuVikelwa kwabeNtwana (i-CPW) hlangana kwalokha nakama-27 kuMrhayili ukuya nakama-2 kuTjhirhweni 2013, ngaphasi kwesihloko esithi: “Siyasebenzisana ekuvikeleni abentwana.”

Iinkulumiswano hlangana kwabentwana nelutjha zenziwe kizo zoke iimfunda njengesendlalelo sokuhlonywa kweVeke yokuVikelwa kwabeNtwana kanye neKhonferensi. Njengengcenye yejima lokulemukisa, i-CPW izokuhlonywa ikhambisane nekhonferensi yeeNtandani, abeNtwana neLutjha elinganabaTjheji (i-OVYC) mhlana ama-27 kuMrhayili eZikweni lemiHlangano yeenTjhabatjhaba Ikosi Albert Luthuli, KwaZulu-Natala.

IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika bona afake isandla ekuvikeleni abentwana bethu begodu enze ibhoduluko libe ngeliphephileko nelivikelekileko. AmaSewula Afrika angatjengisa isekelo lawo ngokwembatha amaribhoni ahlaza satjani njengetshwayo lepilo, ukukhula, ithemba, itlhogomelo lokusekela abarholi bethu bangomuso.

IVeke yokuVikelwa kwabeNtwana neKhonferensi yeeNtandani, abeNtwana neLutjha elinganabaTjheji zinqophe ekukhuthazeni ukuzibandakanya kwabentwana nomphakathi  ukuze abentwana balalelwe eendabeni ezibabandakanyako.

2.2.  IKhabinethi iphasise i-National Aquaculture Policy Framework (i-NAPF).  Umthethokambiso lo unikela iphahla elihlangeneko lokuhloma nokuthuthukiswa kwerhwebo elizokusiza ekuvulweni kwemisebenzi nekukhuphuleni ukusisa.
I-NAPF yenziwe ngomnqopho wokuvala ukusalela kokurhweba ngeenhlambi neentjalo zemanzini okubonakale kube nesidingo esikhulu ekukhiqizweni kwezinto eziphathelene  neenhlambi. Izinto eziphathelene nokurhweba ngezinto zelwandle neentjalo zemanzini eSewula Afrika kuletha ithuba elihle lokukhiqiza imikhiqizo yeenhlambi ehlukahlukeneko ukwanelisa iindingo zekhaya, ukunikela ngevikeleko lokudla, ukuvula amathuba wemisebenzi, ukuthuthukisa zomnotho nokuthuthukisa zomphakathi wemakhaya kanye namathuba wokuthumela eenarheni zangaphandle.

2.3.  IKhabinethi iphasise ukuthi iSewula Afrika isingathe iKhonferensi yesiThathu yePhasi Loke yezeLimo, ukuFumaneka kokuGoma nokuTjhugutjhuguluka kobuJamo beZulu ekotareni yesine yonyaka wee-2013 erholwa mNyango wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi.

Ukufumaneka  kokugoma kuhlala kuyinto eqakathekileko begodu nomHlangano uzokuza neemphakamiso ezithe tjha zokobana kukhiqizwa njani, ukugoma kulawulwa njani bekusetjenziswa njani.

Soloko kwangomhlangano we-COP17/CMP7, iSewula Afrika ibe yinarha  ephuma phambili ekuboneleleni ubujamo bezulu lokha nakulinywako okuyipendulo yeentjhijilo zevikeleko lokudla nokutjhugutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu. IKhonferensi yePhasi loke inqophe ukuza neendlela zokuthuthukisa zomnotho womphakathi nebhoduluko elinzinzileko.

2.4.  IKhabinethi iphasise ngokomthetho i- Sanitary and Phytosanitary (SPS) Annex kuPhrothokholi yezeRhwebo yeHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ye-Afrika engeSewula begodu lokhu kuzakuthunyelwa ePalamende.

IPhrothokholi ye-SADC yezeRhwebo lapho iSewula Arika ithole khona amandla, isebenze ukuthuthukisa ukusebenzisana kwesifunda nokuhlanganyela hlangana namalunga okutjho ukurhweba ngepahla nemisebenzi esifundeni okufaka hlangana nemikhiqizo yezelimo.

I-SADC SPS Annex kuPhrothokholi ye-SADC yezeRhwebo ihlinzekela ngephahla lerhwebo le-SPS. Ibuye ithuthukise iindlela ezihle ze-SPS ezinzinze emigomeni yeentjhabatjhaba nemihlahlandlela ukuze ikghonakalise ukurhwebelana okuvikelekileko nokungathathi ihlangothi kwemikhiqizo yezokulima esifundeni.

2.5.  IKhabinethi itjelwa ngeragelo phambili elimayelana nokubanjwa kwemihlangano ibanjwa yiSewula Afrika  mayelana ne-Kimberley Process Certification Scheme (KPCS) ngonyaka wee-2013, okufaka hlangana umhlangano ongene hlangana e-Kimberly ukusukela mhlana ama-4 ukuya nakali-7 kuMgwengweni kanye nomHlangano wokulungiselela we-KPCS e-Gauteng ukusukela nakama-26 ukuya nakama-29 kuSinyikhaba 2013. Ukubanjwa kwemihlangano ye-KPCS kuzokuba mnikelo omkhulu ekuthuthukiseni ukurhweba ngedayimani nakezokuvakatjha.

ISewula Afrika njengosihlalo we-KPCS inikela ilemuko lendima eqakathekileko edlalwe yiSewula Afrika ezikweni ledayimani yeentjhabatjhaba. Njengosihlalo, iSewula Afrika inqophe ekuqiniseni amandla wobudlelwana bokurhwebelana namanye amazwe weentjhabatjhaba ngomnqopho wokuhlanganisa ukuqakatheka kwe-Afrika ku-KPCS kanye nekunikeleni ngebhoduluko elivikelekileko lephasi mazombe.

3. Imithethomlingwa

3.1.  Ikhabinethi iphasise ukukhutjhwa kwe-Restitution of Land Rights Amendment Bill 2013 and Memorandum on the Objects of the Bill, ukuze umphakathi ulethe imibono.

Lokhu kumphumela weKulumo kaMengameli yesiTjhaba yonyaka wee-2013 lapho kwamenyezelwa khona isiphakamiso samatjhuguluko avela emThethweni wokuBuyiselwa kwenarha. Lokhu kuhlangene nokwenza elinye ilanga lokufaka iimbawo zokubuyiselwa inarha ukuze kuthi labo ababhalelwe kufaka iimbawo ngelanga lokuvala lokha nakama-31 kuNobayeni 1998 nanyana labo abangakhange bafake banikelwe ithuba lokufaka iimbawo zabo zokubuyiselwa inarha.

Ukuvulwa godu kokufakwa kweembawo kululekwa yinembo-mbono yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZwe Loke (i-NDP) kanye neHlelo eliDephileko lokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya namanye amaqhinga wokuthuthukisa umnotho ngomnqopho wokuthuthukisa ibuyiswano lakazweloke kanye nokusebenzisana.

3.2.  IKhabinethi iphasise ukulethwa komThethomlingwa we-Electronic Communication Amendment Bill ePalamende.
IUkukhitjelelwa kutlanywe miqondo ephethe koke ngeziko lokuthintana bulekthroniki   nokukhula kwetheknoloji  okulethe eminye iminikelo ekuhlinzakalweni ngokunengi ngaphezu kokufunekako emThethweni.

Amatjhuguluko athanda ukusebenza ngomkhawulo wokuthuthukiswa kwephaliswano, ukutholakala komthangalasisekelo wokuthintana bulekthroniki, iindleko zokuthintana kanye nokuthuthukisa isikhathi sokubonisana.
UmThethomlingwa wokuKhibelela umadanisa umThetho nomthethokambiso wokuthuthukiswa kwabanzima ngokomnotho; ukuvuselela iindaba zamalayisense; ukuthuthukisa ihlinzekelo lephaliswano; ukususa iinthiyo zomthethomlingwa bese unikela iindaba eziphathelene nawo.

3.3.  IKhabinethi iphasise ukulethwa kwe-Independent Communications Authority of South Africa (ICASA) Amendment Bill ePalamende. UmThethomlingwa wokuKhibelela uyipendulo yezinye zeendaba ezivezwe ku-NDP.

Iinkhibelelo zomThetho we-13 wonyaka wee-2002 (UmThetho we-ICASA) wokuLawula zokuThintana okuziJameleko  ulawulwa sidingo sokuthuthukisa iziko ukuze libe liLawulo elizijameleko. Lohu kuzakwenzeka  ngokuqinisa umThetho ozilawulako. Lokhu kuzokuya ngokunikelwa kwehlathululo yemisebenzi ewenzako; ukwenza bona umthetho ukhambisane neemfuneko zomThetho wokuLawulwa kweeMali zomBuso (i-PFMA) kanye nokwenza ngcono ikghono lawo. Lokhu kumbono wokwenza ngcono ukuziphendulela noveza tjhatjhalazi okuzokuletha ubudosiphambili obuhle ku-ICASA.

Umbuso kufanele udlale indima ekulu yokuqinisekisa bona iziko lokuthintana bulekthroniki liba nemithetho ezokusekela iminqopho yelizwe loke. Lokhu kungathathwa  njengokukhandela ukuzijamela kwe-ICASA.
Ukuqakatheka kokuzijamela nomthetholawulo ongathathi ihlangothi ebubulweni lezokuthintana akukafaneli kugandelelwe ngokweqileko.

4. Ukuqatjhwa
4.1.  IKhabinethi yamukele ukuqatjhwa kukaNomzana Ebrahim Mohamed njengoKomitjhinara weKhomitjhini yabaThengi yeliZwe isikhathi esiminyaka emihlanu.

Ikhutjhwe ngezokuThintana nokuNikela ngeLwazi lomBuso (i-GCIS)
Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Iinomboro zokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore