Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla ali-19 kuMhlolanja 2014

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini sanje

1.1. IKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA) yama-24 solo kwangena intando yenengi inikele ngokuhlolwa kokugcina kwethemu okuqakathekileko ekusetjenzisweni kweendingoqangi zikarhulumende zonyaka wee-2009 ukuya kewee-2014. Ukwethulwa kwehlelo lemiphumela ngonyaka wee-2009 kwasiza njengombana ihlelweli lihlolisisa ukusetjenziswa kwemiphumela efakazelekako ukuqinisekisa bona urhulumende uletha izenzelo zomphakathi ngefanelo nangepumelelo.
1.2. Ngemva kokwethulwa kwe-SoNA  neKulumopikiswano ye-SoNA, ilandelano lemibiko yaboNgqongqotjhe elithulelwa beendaba linikela ithuba lokukhulumisana nabongqongqotjhe abahlukeneko abazakuhlathulula kabanzi ngeKulumo kaMengameli. UmBiko wokuPhela kweThemu wesikhathi esithoma ngonyaka wee-2009 ukuya kewee-2014 uzakuzaliselelwa ngomBiko ofakazelekako oBuyekeziweko weminyaka ema-20 oyingcenye yejima lethu lokugidinga imiNyaka ema-20 yeKululeko yethu.

Woke amaSewula Afrika amenyelwaejimeni elithiDlala Indima Yakho njengendlela yokuphelisa ilifa lebandlululo ngokugidinga imiNyaka ema-20 yeKululeko okutjengisa ngaphandle kokuzaza bona iSewula Afrika iyindawo engcono kunalokha eyayigade ingikho ngonyaka we-1994.

1.3. IKhabinethi ibuyelela umlayezo kaMengameli uJacob Zuma mayelana nemitjhagalo. Imitjhagalo ethusela ipilo nepahla begodu itjhabalalise umthangalasisekelo oqakathekileko owenzelwe  ukusiza imiphakathi,  iqalela phasi intando yenengi esekela ilungelo lokutjhagala. Sinesibopho esifanako simaSewula Afrika ngomnqopho wokwakha umphakathi ohlonipha umthetho, ohloniphanako begodu uhloniphe ipilo nepahla.

IKhabinethi inikela umphakathi isiqiniseko sokobana ukuhlongakala kwabantu okubangelwa kungatjheji kwamapholisa lokha nabalawula isiqubuthu sabantu abatjhagalako ngeze kweqiswa amehlo namkha  kuvunyelwe. Ngokufanako, abatjhagali abaphatha iinkhali namkha abazakutholwa batjhisa imakhiwo yomphakathi namkha bafaka ipilo yabanye engozini bazakuthathelwa amagadango womthetho.

Urhulumende uzakusebenzisana nemiphakathi ngomnqopho wokuthuthukisa ubujamo beendawo abahlala ngaphasi kwabo kizo zoke iingcenye zelizwe. Imiphakathi iyakhuthazwa ukukhulumisana namakhansela ukwenzelela bona kutholakale ipengu ehlanganyelweko yokuphelisa imitjhagalo yokufuna iindingoqangi. 

1.4. Imikhulumiswano mayelana nemirholo hlangana neemayini  zeplathinamu  kanye neNyonyana yeHlangano yabaSebenzi beeMayini neyokwAkha (i-AMCU) iragela phambili ngokulamula kweKomitjhini yokuThobelana, yokuColela nokuLamula (i-CCMA). I-CCMA ikhethe abokomitjhinara abaphezulu abazakukghonakalisa imikhulumiswano le.

IKhabinethi inethemba lokobana iinhlangano lezi zizakufikelela esivumelwaneni esanelisa woke umuntu begodu esizakuvikela amalungelo wabasebenzi, sivikele nomnotho welizwe.

1.5.  khabinethi yemukele ukutloliswa okungaphezulu kwa-80% wabavowudi abanelungelo ngokwejima lokutlolisa elibe yipumelelo leKomitjhini eziJameleko yezamaKhetho (i-IEC). Njengendlela yokugidinga nokukhumbula iminyaka ema-20 yeKululeko, IKhabinethi ibuka i-IEC, iinhlangano zepolitiki namalunga womphakathi ngemizamo yabo ehlanganyelweko kwaqinisekiswa kobana abavowudi abanelungelo batlolisa ngobunengi.

IKhabinethi iragele phambili nokubuka  ngokukhuthala kwezakhamuzi ekubambeni indima yokuqinisekisa kobana amabizo wabo angene ngerhelweni labavowudi.

Abavowudi abanelungelo abasafuna ukuqinisekisa  imininingwana yabo yokuvowuda bangaya e-ofisini ye-IEC eseduze ngaphambi kobana irhelo labavowudi livalwe. Irhelo labavowudi lizakuvalwa lokha uMengameli nakamemezelako  (akhupha isaziso kuGazede ) Umhla zili-7 kuMrhayili lilanga lamakhetho. Woke amaSewula Afrika anelungelo lokuvowuda ayamenywa bona asebenzise ilungelo lawo lokuvowuda emaKhethweni wesihlanu weliZwe. Ikhabinethi yenza ibizelo kubadosiphambili bepolitiki bona batjale umoya  wokuthobelana kezepolitiki eenhlanganweni zabo nakubalandeli babo. Lokhu kuqakatheke khulu ekutheni sibe namakhetho akhululekileko nangasolisiko njengendlela yokusekela imigomo yomThethosisekelo wethu.

1.6. IKhabinethi yemukele ijima lomzombe wokuthoma womTjhoga wokuHlabela i-Human Papillomavirus (i-HPV) elizokuthoma mhlana ali-7 kuNtaka 2014. Umtjhoga wekankere yesibeletho uzakusetjenziswa ebentazaneni ababeminyaka ehlangana nelithoba nelitjhumi. Ababelethi nabatlhogomeli babentazana abafunda iGreyidi yesi-4 abaneminyaka elithoba nelitjhumi bayakhuthazwa bona basekele ijimeli ngokunikela imvumo yabo nokukhuluma nabentababo ngokuqakatheka komtjhoga lo.

Ipumelelo le yomphakathi kezamaphilo, ekhambisana  nesiphakamiso seHlangano yezamaPhilo yePhasiloke, kulindeleke kobana isize ngokwehlisa ikankere yesibeletho kibomma begodu yehlise nezinga lokuhlongakala elibangelwa ngiyo.

1.7. IKhabinethi yemukele ukuhlonywa komthethomgomo obuyekeziweko weemVikelambeleko nokuHlelwa kweMbeleko nemiHlahlandlela yokweThulwa kweZenzelwa mhla ama-27 kuMhlolanja 2014 nguNgqongqotjhe wezamaPhilo. (Lokhu kuzakwenza bona abantu bengubo abasesebatjha bakghone ukuqeda isikolo balandele amabhudangwabo ngaphandle kweenqabo zokubeletha bangakalindeli. UNgqongqotjhe wezamaPhilo uzakuhloma godu isisetjenziswa (i-sub-dermal) (esifakwa ngaphasi kwesikhumba) okusivikelambeleko sabantu bengubo esitjha esizakusebenza  isikhathi eside.

1.8. UMengameli uJacob Zuma, njengomLawuli omKhulu  weButho lamaJoni weliZwe leSewula Afrika  (i-SANDF), uzokukhambela umnyanya weLanga lamaJoni e-Bloemfontein mhla ama-21 kuMhlolanja 2014.

Umnyanya lo waqobe nyaka ungewokuhlonipha ukusebenza ngokuzinikela kwabobaba nabomma abamajoni nokukhumbula labo abahlongakalela emsebenzini. Unikela godu umphakathi  ithuba lokuzibonela ngokwawo umsebenzi neembopho ze-SANDF.

Ikhabinethi iyakuthokozela ukuphumelela kwe-SANDF emakhambeni wayo wokuya enarhakazini, njengeBurundi  esele namhlanjesi inorhulumende onzinzileko, epumalanga ye-Democratic Republic of Congo, lapho i-SANDF, njengengcenye yeJima lamaJoni lokuNgenelela (i-FIB), yahlunguphaza iinqhema ezihlomileko, nokusiza kwayo ekuphulukiseni iinkulungwana zamaphilo esifundeni se-Darfur e-Sudan.
IKhabinethi iragele phambili ngokutjheja ipumelelo ye-SANDF yokukhandela ubulelesi belwandle egade bubandamela isifunda se-Afrika engeSewula ngokuthumela amajoni ukuthi ayokugada i-Mozambique Channel.

1.9. UMengameli uJacob Zuma uzakuthatha ikhambo elisemthethweni lokuya e-United Kingdom mhlana ama-2 ukuya nakama-4  kuNtaka 2014, Lapho azakukhambela khona umNyanya weliZwe wokuThokoza ukugidinga ipilo nemisebenzi kaMengameli wangaphambilini u-Nelson Mandela e-Westminster Abbey, e-London mhlana ama-3 kuNtaka 2014.

1.10. ISekela likaMengameli uKgalema Motlanthe uzakukhambela umnyanya wesiKhumbuzo semiNyaka eli-100 yokuHlangana kweTlhagwini neSewula ye-Nigeria e-Abuja mhlana ama-27 kuMhlolanja  2014. IKhabinethi ithokozisa abantu be-Federal Republic of Nigeria ngepumelelo eyiqophamlando le eyenzeka ngonyaka owodwa ngesikhathi lapho iSewula Afrika igidinga iminyaka ema-20 yeKululeko.

1.11. INyanga yamaLungelo woBuntu izakugidingwa ngaphasi kommongo othi: “Ukugidinga iminyaka ema-20 yokutjhugulula amaphilo ngamalungelo wobuntu”.

UMengameli uJacob Zuma uzakwethula ikulumo eveleleko ngeLanga lamaLungelo woBuntu  (21 kuNtaka 2014) emnyanyeni omkhulu e-Sharpeville.

Ihlelo likarhulumende lizakuqinisa ijima leminyaka ema-20 ngokuveza iinhloko ezikhuthaza ibumbano kezehlalakuhle, ukwakhana  nebumbano lesitjhaba emphakathini wethu weSewula Afrika.

1.12. UmNyango wezokuThuthukiswa komNotho, i-Ejensi yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha (i-NYDA)  ne-Ofisi kaMengameli zizakubamba  iNdaba yeLutjha etjhayelwa nguMengameli ngemiSebenzi namaKghonofundwa  e-Birchwood Conference Centre, e-Boksburg, ukuthoma mhlana ama-28 kuMhlolanja ukufikela nakama-3 kuNtaka 2014 ngaphasi kommongo othi:  “Ukusebenzisana ngomnqopho wokunikela amandla nethemba kulutjha leSewula Afrika.”

Eminyakeni ema-20 edlulileko urhulumende wethule iqhinga elimahlangothimanengi lokuqalana nokutlhayela kwemisebenzi yelutjha. IimVumelwano zeliZwe zamaKghonofundwa, iFundo siSekelo nokuQatjhwa kweLutjha zineembopho eziqinileko zabasebenzisani, ngokusizana namaHlelo womBuso aHlukeneko wemiSebenzi nomThetho wesiBonelelo seNtela yabaQatjhi, umThetho Nomboro 26 ka-2013.

1.13. IKhabinethi yamukela ukumenywa kweenkoro zoke zezehlalakuhle kuKhonferensi yemiSebenzi eNatjisiweko yoMphakathi (i-EPWP)  yemiKhakha yezeHlalakuhle  ehlelelwe isikhathi esizako ngomnqopho wokuhlolisisa iragelophambili le-EPWP nokobana linganatjiswa bunjani.

Ikhonferensi le izakusingathwa ngaphasi kommongo othi: “Ukubumbana ekurhabiseni ukuqatjhwa emkhakheni wezehlalakuhle we-EPWP.”

I-EPWP yahlonywa ngonyaka wee-2004 begodu ihlala imzamo karhulumende oqakathekileko wokwakhela iingidi zamaSewula Afrika amathuba wemisebenzi esikhathini esifitjhani ukuya kesiphakathi.

1.14. IKhabinethi ifisela isiqhema seBafana Bafana okuhle emdlalweni wobungani webholo erarhwako yeentjhaba    ozako nabasingathi bephaliswano leBhegere yePhasi i-Brazil e-FNB Stadium mhla ama-5 kuNtaka 2014.

IKhabinethi yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana atjengise iinthekeli zethu ukwamukeleka ngoBuntu obufuthumeleko nokusekela isiqhema sekhethu.

2. IinQunto eziQakathekileko zeKhabinethi

2.1. IKhabinethi iphasise umthethomgomo wokutlanywa kweTuthuko yemiSebenzi yamaBizelo weliZwe, iqhinga lokusetjenziswa kwawo nekambiso yemikhulumiswano kiyo yoke imikhakha karhulumende.

Umsebenzi ohlanganyelweko wokuthuthukisa amabizelo utlhogeka msinyana ukuqinisekisa bona ilutjha, abafundi, abasebenzi  abaqatjhwe isigiyani nezakhamuzi ezingasebenziko bathole ilwazi nokwelulekwa ngamabizelo.
Lokhu kuzabasiza bona benze iinqunto ezinqophileko ngamabizelo azakubabeka emazingeni aphakamileko wemisebenzi begodu lokho kuzakusiza ukukhuphula umnotho welizweloke.

2.2. IKhabinethi isekela ukwethulwa kwehlelo le-e-Disclosure kwabaSebenzi bemBusweni elizokuthoma ngoSihlabantakana 2014, elijamiselela indlela yakade yokuthumela, ukusetjenzwa nokuqinisekisa imininingwana eveziweko. I-eDisclosure yirejista etja ebulekthronigi yokutlolisa nokulawula imininigwana yeemali zabasebenzi abanqotjhiweko  (abaPhathi abaPhezulu ababizwa ngesigaba se-SMS) okufanele baveze amakareko wabo wamabhizinisi atlolisiweko kusiGungu esibaLawulako ungakadluli umhla zima-30 kuSihlabantakana qobe nyaka.
Irherho le-e-Disclosure litholakala ebungenweni bekhasi lobunzinzolwazi bomNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha ku:www.dpsa.gov.za – begodu ihlanganiswe namanye amarhelobuthelelo njengeKomitjhini yokuTlolisa ubuNikazi beLwazi nePahla yobuHlakani, ama-ofisi wokutloliswa kobunini bendawo ne-eNatis yokuqinisekisa.

Irherhweli linqophe ukuqinisa ukuziphendulela okukhambisana nejima likarhulumende lokuphelisa ikohlakalo.

2.3. IKhabinethi itjheje ukubanjelwa komhlangano wabaTjhejiinghonghoyilo be-Afrika neminye iminyanya eGauteng ukuthoma mhla ama-24 ukufika nakama-27 kuMhlolanja 2014. IZiko leRhubhululo yabaTjheji beeNghonghoyilo be-Afrika lizakubamba umHlangano ngaphasi kommongo othi: “Ukuqinisa ukuPhatha okuFaneleko e-Afrika ngeNdima yabaTjhejiinghonghoyilo”.

Umnqopho womHlangano lo kufunisisa isizo elenziwa maziko wabatjheji laba ekuqiniseni intando yenengi nokuphatha kuhle, kusize ekuletheni ukuthula nokunzinza enarhakazini. Umhlangano lo unikela nekundla yemikhulumiswano yokuqinisa umkhumbulo wabatjhejiinghonghoyilo ze-Afrika.

UmHlangano lo uza ngesikhathi lapho kugandelelwa khulu ekuphatheni ngokuhlwengileko, ukuziphendulela nesizo lezenzelwa elifaneleko ebantwini bamazwe we-Afrika.

3. Imithethomlingwa

3.1. IKhabinethi iphasise ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThethomlingwa wokuKhanjiswa kwePahla ngeenKebhe ka-2014.

UmThethomlingwa lo unqophe ukukhibelela umThetho wokuKhanjiswa kwePahla ngeenKebhe, umThetho Nomboro 57 we-1951 obeka phambili ukusebenza komThethosisekelo womnyaka we-1996 okwenza kuqakatheke ukulinganisa iimfundiso neenqalelelo zomthethosisekelo nokuwenza ukhambisane neemVumelwano zeenTjhabatjhaba.

UmThethomlingwa oKhitjelelwako welizwe lekhethu ukhambelana nesiVumelwano semiSebenzi yeManzini, ka-2006 nesiVumelwano semiSebenzi yezokuThiya ka-2007.  Zombili iimvumelwanezi zamukelwa yiHlangano yeenTjhaba yabaSebenzi bePhasiloke.

Ukulinganiswa komthetho welizwe neemVumelwano kunikela iSewula Afrika ithulusi leentjhaba lokuqinisekisa ukuvikeleka kwabathiyi nobujamo obuhle bokusebenza neendawo zokuhlala. Lokhu kuzakunikela iSewula Afrika igunya lokungenelela nange kungenzeka bona iinkebhe zangaphetjheya ezingena emadoyelweni wethu ziphule amalungelo wabathiyi.

Ukusetjenziswa komThethomlingwa lo kuzakuthuthukisa ukusebenza nesithunzi sebubulo lemanzini, okuqakatheke khulu ekurhwebelaneni neentjhaba nomnotho weentjhabatjhaba.

4. Ukuqatjhwa

IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako:

4.1. Mm. Carlize Catherina Elizabeth Strydom – umTlolisi omKhulu wePahla (ezingeni leSekela lomNqophisi Zombelele) ngemNyangweni wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa  kwemiThetho yeNarha. 
4.2. Nom.  Eugene Malcholm Southgate – iSekela lomNqophisi Zombelele: KezamaBhizinisi womBuso ngemNyangweni wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa  kwemiThetho yeNarha .
4.3. Ikhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwehlandla lesibili kukaNom. Mohammed Riaz Jawoodeen njengeLunga elingaThathi iinQunto leBhodi yesiKhwama sezaMandla esiNdawonye seliZwe (i-SOC) Ltd.
4.4.  IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa kwabalandelako eenkhundleni zokuba malunga  wabaLawuli bezaMandla beSewula Afrika:
Abaqatjhwe kwesikhatjhana
a) Nom. Jacob Rasetlhake Daniel Modise (Usihlalo )
b) Mm. Maleho Margaret Nkomo (iSekela likaSihlalo)
c) Nom. Fungai Khumbulani Sibanda
d) Mm. Khomotso Ramasela Mthimunye
Abaqatjhwe Ngokuzeleko
e) Mm. Nomfundo Maseti

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro yokuthintana: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore