Isitatimende Somhlangano weKhabinethi wangeLesithathu, wamhla li-01 kuSinyikhaba 2023.

A. Ezingundabamlonyeni

1. Iinkutani zeBhigiri yePhasi kaMakhakhulararhwe yomnyaka wee-2023

1.1. Ikhabinethi yethulele ama-Springboks ingwani ngokuthumba kwawo iBhigiri yePhasi kaMakhakhulararhwe yomnyaka wee-2023 eyenze iSewula Afrika yaba lilizwe ekungilo kwaphela elithumbe iBhigiri yePhasi kaMakhakhulararhwe amahlandla amane begodu yaba ngeyesibili ukuthumba ithayitlela le iminyaka emibili elandelanako.

1.2. Emlandweni kamakhakhulararhwe eSewula Afrika, isiqhemesi sama-Springboks kusiqhema esihlukene khulu ngokujameleka kweendawo zeSewula Afrika. Ukubumbeka kwesiqhema esihlukene ngaleyondlela bekungasiyo into ezenzakaleleko, kodwana bekumzamo wangabomu owenziwe baphathi nabasebenzi ababandulako bama-Springboks ukobana bakhethe isiqhema esijanyelwe babantu ngokuhlukahlukana kwabo. Isiqunto esinamandla esenziwa mbanduli wangaleso sikhathi u-Rassie Erasmus nesiqhema sakhe siragela phambili nokutjengisa amaSewula Afrika nephasi zombelele, bona woke umuntu unamakghonofundwa, nange anganikelwa ithuba begodu asekelwe, angaba mumuntu omkhulu – ekuyinto efakazela bona sinaMandla nasiBambeneko.

1.3. Okuqakatheke khulu, ukuqina nokuzinikela kwama-Springboks etatawini lokudlala kulitshwayo lokuba mSewula Afrika wamambala, okungilokho okubumba isitjhaba esinamandlesi kibo boke ubudisi nokuhlukahlukana ekutheni sibe ziinkutani. Abanye babadlali abakhamba phambili balesi siqhema sama-Springboks kufuneke bona bangaqali ukuhluka kwabo ngokombala ukobana bafike endleleni eya epumelelweni.

1.4. IKhabinethi ibuye yamethulela ingwani uSiyamthanda “Siya” Kolisi, onguKapteni wama-Springboks othumbe iBhigiri yePhasi ngokulandelana ekutheni adose phambili isiqhema asise ebujameni bePumelelo eKulu ngaso soke isiKhathi (UMBUZI/u-GOAT) begodu iminyanya yokugidinga kufanele iragele phambili.

2. Iforamu yomThetho wamaThuba wokuHluma komNotho e-Afrika (i-AGOA)

2.1. IKhabinethi yamukele ukuqinisekiswa okwenziwe baphathi bobabili be-United States kunye nombuthano ngomzamo wokungezelela i-AGOA, eletha ukuqinisekisa ukusisa komphakathi emazweni akhambisana ne-AGOA.

2.2. IKhabinethi ivumele ukuba bosomnyanya beForamu ye-AGOA yomnyaka wee-2023 ezokubanjelwa e-Jwanisbhege ukusukela nakama-2 ukuya nakama-4 kuSinyikhaba 2023 kube nabahlanganyeli ababuya emazweni ama-32 we-Afrika abajamele umBuso, zamaBhizinisi, zomphakathi kanye nezabasebenzi abahlangeneko kokuthoma begodu nabajameli bombuso we-United States.

2.3. IKhabinethi ngaso soke isikhathi beyitjho bona i-AGOA inikela ngamathuba ku-United States of America wokusekela itjhebiswano layo lezomnotho ne-Afrika begodu ngalokho kufanele lingezelelwe ngokwesikhathi esifaneleko, yenziwe ngcono ukuyenza bona ibe namandla begodu ilulubeze.

3. Umhlangano we-BRICS waboNgqongqotjhe kezeVakatjhobukela

3.1. IKhabinethi yamukele ukufakwa ngepumelelo komHlangano we-BRICS wee-2023 waboNgqongqotjhe wezeVakatjhobukela obanjelwe eKapa, ozibophelele kumalunga weentjhaba etjhebiswaneni elinamandla begodu nokuthuthukisa ivakatjhobukela langaphakathi kwe-BRICS, ukuthuthukisa iindlela ukuze zevakatjhobukela zikhambe kuhle begodu nethungelelwano hlangana namazwe amalunga.

3.2. Lokhu kuzakukhulisa khudlwana ikoro yezevakatjhobukela eSewula Afrika esele litjengisa amatshwayo wokubuyela esigeni. Eenyangeni zokuthoma ezibunane zomnyaka wee- 2023, ilizwe libe neengidigidi eziyi-5.5 ezingenako ezijamele ama-63.4% angezelelako ukusukela ngesikhathi esifanako ngomnyaka wee-2022.

4. Ukutlolisela Ukuvowuda

4.1. IKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC) imemezele umhla we-18 newe-19 kuSinyikhaba 2023 njengepelaveke yokuthoma yokutlolisela ukuvowuda eKhethweni leliZweloke lomnyaka wee-2024

4.2. IKhabinethi ibawa boke abantu abanegunya lokuvowuda ukobana baye eentetjhini eziseduze nabo bazitlolisele ukuvowuda eKhethweni leliZweloke lomnyaka wee-2024.  

4.3. Ukuzitlolisela ukuvowuda ngokwethungelelwano kuvuliwe soloko kwangoMhlolanja wee-2023 begodu izakhamuzi ziyakhonjelwa ukobana zisebenzise isikghonakalisesi ukobana ziyokutlolisa namkha zikhibelele imininingwanazo.

4.4. AmaSewula Afrika afake iimbawo zaboMazisi (ama-ID) ayakhuthazwa ukobana avakatjhele ama-ofisi womNyango wezangeKhaya ukobana ayothatha ama-ID wawo.  Kusese naboMazisi abamaKarada abadlula ema-500 000 ekusafanele ayokuthathwa ema-ofisini wezangeKhaya elizweni loke.

5. Zegezi

5.1. UNgqongqotjhe wezeGezi nge-Ofisini kaMengameli wethule umbiko opheleleko  wobujamo begezi elizweni.

5.2. IKhabinethi ithabele umzamo owenziwe mBuso wesiFunda se-Gauteng osebenza ne-Eskom ngokubuyisela igezi eendaweni ze-Gauteng ezibethwe kutlhogeka kwegezi ngesimanga sokwetjiwa namkha sokoniwa kwamatransfoma.

5.3.Izolo ebusuku, kukhanyiswe amatransfoma amatjha asithandathu e-Kagiso ese-West Rand ngemva kobana umphakathi uhlezi unganagezi iminyaka edlula kemithathu.

5.4. IKhabinethi ibawa imiphakathi le ukobana ivikele imithangalasisekelo le ekutheni ingetjiwa, ingephulwa begodu ingoniwa ngendlela leyo ebangelwa kuzifakela igezi ngokungemthetho.

6. Itjhefu Ekudleni

6.1. IKhabinethi itshwenyekile ngomlandelande wokudla okunetjhefu okudliwa bantwana nokudlulelwe sikhathi abakuthenga eemphaza nebantwini abathengisa eentradeni.

6.2. IKhabinethi ikhuthazwa mizamo yomthetho ekatelela ukukhambisana nemithetho yokuphepha kokudla.

7. Isifundobandulo seFuduko leentjhabatjhaba naboMeyara kanye nabaRholi bendabuko

7.1. IKhabinethi yaziswa ngesifundobandulo sefuduko leentjhabatjhaba esizokuragwa mNyango wezangeKhaya ngokubandakanyeka kwe-DSBD, i-COGTA, bezindlu kanye nabarholi bendabuko begodu nabomeyara ababuya emadorobheni nababuya eeyingini zabomasipala abatjheje ukulwisana nemiphumela emimbi yabafuduka ngokungemthetho, kufakwe hlangana nokusebenza kweemphaza.

7.2. Imiphumela eqakathekileko ifaka hlangana ukungeniswa kweembhesana ngokomthetho ngomnqopho wokulungisa iintjhijilo ezihlobene nokukatelelwa kwemithetho yebhizinisi emadorobheni okwenziwa bomasipala kanye neemphathimandla zamakhosi. Kuzakuba nokuhlangana msinyana kokuhlola amabhizinisi, khulukhulu iimphaza okuzokwenziwa minyango yezabasebenzi.

7.3. Uku-odithwa kweemphaza eendaweni zemakhaya nemalokitjhini, kanye neendlela zokuzitlolisa okuzakwenziwa Makhosi nabomasipala kuzakuthoma. Kuneminye godu imizamo yokusekela iimphathimandla zamakhosi ukobana zibe nemininingwana yamaphandle emiphakathinawo.

7.4. Umthetho welayisensi lamabhizinisi utjhugululiwe ukusekela boke labo abafisa ukuthengisa ekorweni engakahleleki.

8. Ukulwisana nobuLelesi ngokuHlanganyela

8.1. IKhabinethi ilethulela ingwani iButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) izandla ngokuqalana nokumenyezelwa kweenlelesi ezithengisa iindakamizwa eentjhabatjhabeni kulandelwe ukutholakala kwekhokheyini engabiza imali engangeengidi ezima-R80 ezatholwa ngomhla wama-20 kuSewula 2023 endlini ebeka ipahla eDube Trade Port ngaphakathi kweDoyelo leemPhaphamtjhini zeeNtjhabatjhaba i-King Shaka International Airport. Emalangeni amabili ngemva kokutholwa kwazo, kwatholwa godu enye ikhokheyini ebiza iingidigidi ezima-R70 yatholwa esimumathini esisendaweni yeenkepe ese-Durban.

8.2. IKhabinethi iwethulela ingwani amapholisa wakwa-SAPS izandla  ngomsebenzawo ekuthikamezeni nekuqinteliseni ubulelesi obuhleliweko obuyingozi  khulu emiphakathinethu kanye nesitjhabeni sokana.

8.3. Ukusebenza ngokuPhephileko ngesiKhathi samaHolideyi sokutjengisa ukuba nemiphumela emihle lapha amapholisa abophe khona abasolwa abali-140, kufakwe hlangana nekutani yokumayina ngokungemthetho, nokuthatha amalayisensi weengidi angasi semthethweni.

9. Ivakatjho likaMengameli Lokuhlola Umsebenzi

9.1. IKhabinethi ivumele ivakatjho likaMengameli lokukhamba aqala ukobana ayokuvakatjhela uMasipala we-Emfuleni, okulandelwe mikhulumiswano nomphakathi ngesikhathi sevakatjho lomnyaka wee-2022 leHlelo lokuThuthukisa iiYingi.

9.2. Ivakatjho lomnyaka wee-2022 lokuya Emfuleni lathola iindaba zokuthi umasipala akawutlhogomeli kuhle umthangalasisekelo.

9.3. Ngokungenelela komNyango wezaManzi neHlwengiso, kube khona nokho iragelo phambili elibonakalako ekulungiseni iintjhijilo zomthangalasisekelo wamanzi nehlwengiso ezabangelwa kukuwa kwehlelo laManzi aSilaphazekileko we-Vaal.

9.4. Umsebenzi sewenziwe ukwenza ngcono ukuphakelwa kwamanzi, ukusebenza kuhle komthangalasisekelo wamanzi asilaphazekileko begodu kuphungulwe umraro wesoritjhi egijima eentradeni nemajarideni wabantu.

9.5. Iragelophambili elenzeke ngesikhathi sevakatjho lifaka hlangana ukwenziwa ngcono kwamaphayiphu amakhulu aqakathekileko kanye neentetjhi zeempompi zamanzi, ukulungisa nokufaka ngobutjha iinkontiri eendleleni, nokufakwa ngobunengi kwamalerhe eentradeni ukwenza bona umkhanyo ube ngcono khona kuzakuphepha.

10. Umebhe wendlela mayelana neHlelo leenSetjenziswa zokuThutha imiThwalo eSewula Afrika

10.1. UmNyango wezokuThutha sewuthomile ukukhulumisana ngeMebhe yendlela mayelana neHlelo leenSetjenziswa zokuThutha imithwalo eSewula Afrika, njengengcenye yokulungisa ikoro yezokuthutha imithwalo kunye neensetjenziswa begodu nokuqinisa imizamo yokubuyela esigeni komnotho weSewula Afrika.

11. Ukuthuthukisa Umthangalasisekelo Nokuwutjheja

11.1. IKhabinethi ithabele iragelo phambili esele lenziwe mayelana nokuthuthukiswa begodu nokutjhejwa komthangalasisekelo ngokuthi kuqedwe amabhrorho  ama-36 eendaweni zemakhaya ngaphasi kwe- Welisizwe Rural Bridges, nokwakhiwa okusazokwenziwa kwamaphrojekthi ama-20 eendaweni zemitlhatlhana, ukwakhiwa kweendlela nokutholakala kwamanzi.

12. Ukuhlonywa Ngobutjha Kwe-South African Airways (SAA) Iindlela Zeentjhabatjhaba

12.1. IKhabinethi ikwethulela ingwani ukuhlonywa ngobutjha kweendlela zeentjhabatjhaba ze-SAA nokufakwa ngobutjha kweemphaphamtjhini ezihlanganiswa nayo ukuya e-São Paulo, Brazil, ekuyinto etjengisa ukubuyela esigeni komsebenzi owajanyiswa isikhathi eside wokuya eKapa neJwanisbhege.

12.2. Ukubuyela esigeni kwe-SAA eendleleni zeentjhabatjhaba kuzakunikela bunqopha ekwenzeni ngcono ukukhula kokukhamba kuyiwe emazweni wangaphandle, begodu nokukhula kwekoro yezevakatjhobukela ngemva kwemiphumela emimbi kamabhubhisa oyi-COVID-19.

13. ISewula Afrika ihlome idrowunu engekulu e-Afrika

13.1. IKhabinethi ibethulele ingwani bezeVikeleko nekhamphani yemkayini i-Milkor ngokuphumelela kwayo ukuhloma i-Milkor 380 ikoloyana yokuthaya (i-UAV), ebeka iSewula Afrika hlangana namazwe aragela phambili nokwenza imizamo kuthekhnoloji yamadrowuni.

13.2. I-Milkor 380 kuyidrowunu ekulu eyakhiwe e-Afrika begodu izokusetjenziswa libubulo lezevikeleko mayelana nokulungisa, ukulawula imikhawulo, imizamo yokubulunga kufakwe hlangana ukulwisana nokwetjelwa kwabobhejani amaphondo.

14. Iinhlahlubo zikaMethriki Nezokuphela Komnyaka

14.1. IKhabinethi ithabele ukuthoma kuhle kweenhlahlubo zomnyaka wee-2023 ze-National Senior Certificate (zikamethriki), ezithome nakama-30 kuSewula 2023. Ababelethi nabatlhogomeli babantwana bayakhuthazwa ukobana baragele phambili nokusekela abafundi ngesikhathi esibudisesi.

14.2. Okhunye godu ikhabinethi ifisela boke abafundi abazokutlola iinhlahlubo zabo zokuphela komnyaka okuhle kodwa.

B. IinQunto zeKhabinethi

1. Ubujamo e-Palestine

1.1. Ikhabinethi idane khulu ngokwala kombuso wakwa-Israeli ekutheni uhloniphe umthetho weentjhabatjhaba begodu nokuragela phambili kwayo ukobana inyaze iinsombululo zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) mayelana nokupheliswa kwepi ngokwekululeko.

1.2. Abantu abanesirhawu ebantwini be-Palestine basavalelekile ebujameni obumasikizi obengame abantwana, abomma nabantu abanganamlandu.

1.3. Ukurhayilwa kwabantu ngobunengi babo okwenziwa mbuso wakwa-Israel ebantwini be-Palestine, kusaragela phambili nokukhuphuka ngokwenani labantu abahlongakalako okufaka hlangana abomma nabantwana. Emalangeni amabili adlulileko, iphasi zombelele lihlezi lingazi bona lingasiza njani labukela lokha ukubhenyoga eGaza ne-West Bank kona iinkolo, iimbhedlela, ama-ambulensi nemithangalasisekelo yeensiza zabantu ngitjho neendlela okuthiwa ngeziphephileko ezitjhinga eSewula yeGaza.

1.4. Ngalokhu, ikhabinethi ithethe isiqunto sokubawa boke abazenda beSewula Afrika ababuya e-Tel Aviv ukobana kuzokubonisanwa.

1.5. Ikhabinethi iyelele ngokungawuvali umlomo ukuragela phambili namezwi aneziswana atjhiwo mzenda wakwa-Israeli awatjho eSewula Afrika, uNom. Eliav Belotsercovsky, aphikisana namaSewula Afrika, ubudosiphambili beSewula Afrika ngaphakathi nangaphandle kombuso bufake hlangana izakhamuzi emphakathini ezikhuluma ngokubulawa kwabantu okwenziwe mbuso wakwa-Israeli phezu kwamaPalestina.

1.6. Amaganyana aneziswana enziwe mZenda u-Belotsercovsky ayatjhayisana neentatimende zabazenda ababili bangaphambilini be-Israeli abazitjho kuSewula Afrika (u-Illan Baruch noDorh. u-Alon Liel) ebebangatjhugulukiko nabahlathulula izenzo zombuswabo ngalokho okwenzeka kuma-Palestina njengebandlululo.

1.7. Amaganyana aneziswana atjhiwo ngezenzo ezimbi nabadosiphambili belizwe abenza isikhundla somzenda u-Belotsercovsky sibe sibaga khulu. Ngalokho ikhabinethi itjele umNyango weTjhebiswano leeNtjhabatjhaba nokuBambisana ukobana uveze ukungakathabi kombuso weSewula Afrika ngomzenda lo ngokusebenzisa iinkundla ezihlelekileko namkha ezisemthethweni zabazenda.

2. UmThethokambiso wesAbelo seeMali sesiKhathi esiPhakathi komNyaka (MTBPS)

2.1. IKhabinethi yamukele i-MTBPS, enikela ihlaziyo elithembekileko lobujamo bomnotho banje begodu itjengisa indlela umbuso ophethe kuhle ngayo iimali zelizwe lekhethu ije kuneentjhijilo zemalingeniso.

2.2. Iinqunto ezithethwe ku-MTBPS zenza ngcono itlhatlha leemali zelizwe lekhethu; zikhuthaza ukukhula komnotho lokha nazisimamisa iimbopho zehlalakuhle yethu ekuyinto ejamelene nokubogaboga esitjhabeni sekhethu.

2.3. IHlelo lokwAkha nokuVuselelwa komNotho (i-ERRP) lilethe imiphumela eminengi emihle emnothweni welizwe lekhethu.

3. Ukuthuthukisa Isiporo Setreni Egijima Ngebelo Eliphezulu

3.1. IKhabinethi iphasise i-High Speed Rail Development Framework beyavuma neembalo zemali ezizokusebenza nekuzakucocisanwa ngazo phakathi kwakaNgqongqotjhe wezokuThutha noNgqongqotjhe wezeeMali.

3.2. Ikhabinethi iphumelelise ukobana kuthonywe ntanzi ngomzila we-Johannesburg ukuya e-Durban ukobana kwenziwe irhubhululo elingeneleleko lekghonakalo yalokho, begodu i-Johannesburg-Polokwane ukuya e-Musina, ne-Johannesburg ukuya eMbombela izakubekwa emakethe.

4. Umthetho Osatlanywako Omayelana Nobuzwe, Ukufudukela Kamanye Amazwe Nokuvikela AbaPhalali

4.1. IKhabinethi iphumelelise ukukhutjhwa komThetho osaTlanywako Omayelana Nobuzwe, Ukufudukela Kamanye Amazwe Nokuvikelwa Kwabaphalali nababuya kamanye amazwe ukobana umphakathi uveze amazizo wawo.

4.2. Umthethokambiso Osatlanywako uhlose ukunikela ngobulunga belizwe, ukuyelelisa nokunikelwa kwamaphandle iindawo zokuhlala nobulunga belizwe, kanye nokuvikelwa kwabaphalali nalabo abafuna ukukhosela eSewula Afrika, kuyelelwe lokho okufunwa lilizwe loke leRiphabhliki mayelana nokuphepha begodu ngokukhambisana neemvumelwano zeentjhabatjhaba kanye neenkambiso ezimayelana nokufuduka lezo iSewula Afrika eyingcenye yazo. 

5. Umbiko wesiThandathu weRagelo phambili laqobe mNyaka lokusetjenziswa komBiko womBuso ngamaLungelo wabaNtu abanokuKhubazeka

5.1. Ikhabinethi iphasise ukukhutjhwa kugazede yombuso yesiThandathu koMbiko weRagelo phambili waqobe mNyaka mayelana nokusetjenziswa komthetho osatlanywako wamaLungelo wabaNtu abanokuKhubazeka

5.2. Ukukhutjhwa kombiko weragelo phambili kuzokutjhayisana nokukhunjulwa kweLanga Leentjhabatjhaba leNyanga yamaLungelo Wabantu Abanokukhubazeka ukusukela nakama-3 kuSinyikhaba ukuyokufika nakama-3 kuNobayeni.

5.3. Umbiko weragelo phambili lo, ngakelinye ihlangothi utjengisa ukungezeka kobuncani bokuqatjhwa ngokulingana kwemisebenzi okunqotjhiweko ukusukela ku-2% ukuya ku-3% ebantwini abanokukhubazeka ukusukela ngomnyaka weemali wee-2024/25, naziza kubuncani bamaphesende ali-7% wokuqatjhwa ngokulingana okunqotjhiweko ebantwini abanokukhubazeka kungakafiki umnyaka wee-2030.

C.ImiThethomilingwa

1. Itlhatlha lomThethomlingwa weVuselelo lama-Afrika NesiKhwama seeMali zeenTjhabatjhaba (i-ARF)

1.1. IKhabinethi iphasise bona i-ARF ithumele umThethomlingwa okhitjelelweko ePalamende.

1.2. UmThethomlingwa uhlose ukukhibelela umThetho we-ARF (UmThetho wama-51 wee-2000) begodu uhlome ne-Ejensi yeSewula Afrika yokuThuthukisa UkuBambisana, ezakusebenza njengendlela yokusekela ituthuko netjhebiswano eSewula Afrika namanye amazwe ebambisene nawo ngokwendlela yokuthuthukisa intando yenengi, ukuphatha kuhle, ukukhandela nokusombulula umraro, ukuthuthukisa ihlalakuhle yomnotho nokuhlanganiswa.

D. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana   nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. Ukuqatjhwa kuka-Nom. Ebrahim Rasool esikhundleni sokuba nguSihlalo we-Development Bank of Southern Africa.

2. Ukuqatjhwa kuka-Mm. uMargaret Mosibudi Phiri esikhundleni sokuba lilunga leBhodi ye-National Nuclear Regulator.

E. Iminyanya Ezako

1. Ikulumo-pendulwano Yokulwisana Nobukhohlakali

1.1. Ikulumo-pendulwano eLwisana noBukhohlakali izakubanjelwa e- Birchwood Hotel Ekurhuleni mhlana abu-8 ukuya nakali-9 kuSinyikhaba 2023 ngomnqopho wokusiza umphakathi ekulweni nobukhohlakali ngokukhambisana neQhinga leliZwe lokuLwisana noBukhohlakali elizweni loke.

1.2. IKhabinethi ngoSinyikhaba womnyaka wee-2020, yaphasisa iQhinga leliZweloke lokuLwisana noBukhohlakali (NACS 2020-2030). Leli kuliqhinga lelizwe elinqophe ekwakheni umphakathi onganabo ubulelesi lokha nawukhuthaza imiphakathi ukobana ingabuvumeli ubukhohlakali begodu ihloniphe beyithobele umthetho.

2. Ijima lamaLanga ali-16 Wokuqeda Inturhu Eqothele Abantu Abasikazi NabeNtwana Lomnyaka wee-2023

2.1. Umnyaka lo utshwaya isikhumbuzo sama-25 sokuzibandakanya kweSewula Afrika eJimeni lamaLanga ali-16 Wokuqeda Inturhu Eqothele Abantu Abasikazi NabaNtwana elizakutjhejwa ngaphasi kommongondaba othi: “Sirhabisa Amagadango Wokuqeda Inturhu Eqothele Abantu Abasikazi Nabentwana Nokubulawa Kwabo (i-GBVF): Asitjhiyi Namunye ngemuva”.

2.2.Ijima lephasiloke lizokuthoma nakama-25 kuSinyikhaba ukuya nakali-10 kuNobayeni, iLanga leenTjhabatjhaba lokuPhelisa iNturhu Eqothele Abantu Abasikazi, iLanga leenTjhabatjhaba lamaLungelo wobuNtu. Ijimeli lihlose ukulwisana nenturhu eqothele abatu abasikazi ngasikhathi sinye kuvikelwe amalungelo wobuntu.

3. Iforamu ye-14 yeKulumo-pendulwano ngomThethokambiso

3.1. ISewula Afrika izakusebenzisana ne-UNESCO International Teacher Task Force for Education (I-TTF) ekusingatheni umnyanya weForamu ye-14 yeKulumo-pendulwano ngomThethokambiso ngoTjhirhweni ngomnyaka wee-2024 ngaphasi kommongo othi “Ukulungisa indaba yokutjhoda kwabotitjhere nokwenza bona iphrofetjhini le ithandeke”.

3.2. Iforamu izakuhlanganisa iimphathimandla zombuzo, ama-NGO, abotitjhere/abafundisi nezazi zezefundo ukuyococisana ngeendaba eziqakathekileko eziphathelene nemibandela yokusebenza kwabotitjhere, iindaba zokuzilawula kwabotitjhere nokuzibophelela nokuthi ingenziwa njani iphrofetjheni yokufundisa ukobana ithandeke.

F.  Imilayezo

1. Ukuthokozisa

Ikhabinethi ithanda ukuthokozisa begodu ifisele laba abalandelako okuhle:

  • Ama-Protea ngokuzibekela indawo emdlalweni wangaphambi kowokugcina weBhigiri yePhasi ye-ICC 2023 e-India. Ngaphandle kokuliyeka emdlalwenabo ebabewudlala ne-Indiya izolo, ilizwe lisasisekela isiqhema begodu linethemba lokobana sizakuragela phambili nokwakha bese sisenze sizikhakhazise ngaso.
  • Ikutani yomjarho we-Moto GP i-Brad Binder njenganje osele angundunakulu opheleleko omnikazi werekhodi weSewula Afrika ngemva kokuqeda asesiqongolweni amahlandla amathathu ku-Thailand Grand Prix
  • Isigora sokuthoma esikhamba ngesitulo samavilo eSewula Afrika u Macethandile Kulati mayelana nokulwela ithayitlelakhe ephaliswaneni lomnyaka wee-2023 International Federation of Body Builders and Fitness World Championship e-Slovenia.
  • Ama-Chartered Accountants weSewula Afrika ngokuthumba isikhundla esiphezulu ephenyweni le-Edelman global professional trust.
  • UDorh. Claude Mashego ngokuthumba athulwe ukuba ngu-Miss World South Africa begodu njenganje sekazokujamela iSewula Afrika ku-Miss World e-New Delhi, India ngoNobayeni nonyaka.
  • U-Advocate Kholeka Gcaleka ngemva kobana akhethwe abekwe esikhundleni sokuba mVikeli womPhakathi omutjha ithemu yeminyaka elikhomba ukusukela mhlana li-01 kuSinyikhaba wee-2023.

2. Amezwi Wokutjhiriya

Ikhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya emindenini nabangani balaba:

Imibuzo ingathunyelwa:

kuMma uNomonde Mnukwa
UmJaphethe womKhulumeli womBuso
Inomboro kamaliledinini: 083 653 7485

Isitatimende Sikhutjhwe: LiZiko likaRhulumende lezokuThintana nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS)
Ilanga: NgoMvulo, 6 kuSinyikhaba 2023
www.gcis.gov.za; www.gov.za

Share this page

Similar categories to explore