Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi WangeLesithathu Somhla Wama-23 KuMhlolanja Wee-2022                    

A.     Ezingundabamlonyeni  

1.     Ikulumo Yesabelo Seemali Yelizwe 
1.1.    Ikhabinethi isithokozele iSabelo seeMali seliZwe somnyaka wee-2022 esethulwe nguNgqongqotjhe wezeeMali u-Enoch Godongwana ePalamende, e-Kapa ngeLesithathu womhla wama-23 kuMhlolanja wee-2022.                 
1.2.    Lesisabelo seemali siphumelelisa iimbopho ezenziwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa eKulumenakhe yobuJamo  beliZwe (i-SoNA) ngeLesine nakali-10 kuMhlolanja wee-2022.               
1.3.    Isabelo seemalesi sifakazela ukuzibophelela kwakarhulumende ekambisweni eqinileko yokulawulwa kweemali, nekambisweni enqophileko yokulawulwa komnotho, nemnqopheni wayo oligugu wokusekela amaqalontanzi aqakathekileko wokusekela amaSewula Afrika anganabuyo.           
1.4.    Amagadango anabileko amenyezelwe eKulumeni yeSabelo seeMali somnyaka wee-2022 anqophe ukwakha ubujamo bezinto obuzakuvumela ukuqalelelwa kokuhluma nokukhula okuqalelela umuntu woke nokunamandla wokujamelana nobudisi.       
                 
2.    Imihlangano Yeendaba Yamakoro Ahlukahlukeneko Ebanjwe Ngemva Kwe-SoNA

2.1.    Isiqhema saboNgqongqotjhe sinande sibamba imihlangano neembikiindaba elandelela ukwethulwa kwe-SoNA, lapho kuhlathululwa khona iHlelo lemiSebenzi likaRhulumende azolilandela kilomnyaka weemali nangemva kwalokho, njengoba kuhlathulule uMengameli Ramaphosa ku-SoNA yee-2022 ayethule mhlapha.                 
2.2.    Imihlangano neembikiindaba le iphakamisa ukuzibophelela kwakarhulumende ekuphumeleliseni amaqalontanzi wakhe anqophe ukwenza ngawo ipilo yabantu ibe ngcono, avule namathuba wobujamo bezinto obuzakwenza kube lula ukwakha imisebenzi edingeke kangaka le.                            

3.    Zamva nje Ngengogwana i-Corona (i-COVID-19)    
3.1.    Ikhabinethi ibuke amaSewula Afrika ngokuphikelela kwawo ukulwa ne-COVID-19, yabe yayelelisa nangokuthi nanyana izinga lokutheleleka kwabantu ngokugula liphasi kangaka nje, njenganje, nanyana izinga lokufa nalo liphasi kangaka nje, nokho abantu akukafaneli ukuthi bakhohliseke bebaziliselele. ISewula Afrika seyihlabe abantu abangaphezulu kwama-31 weengidi, okwenze ukuthi babe pheze li-17 leengidi abantu abakhulu esele bahlabe ngokupheleleko.               
3.2.    Ikhabinethi ikhulume yagandelela ukuthi i-COVID-19 ayikabukwehlulwa, begodu njengoba kusiza ubusika nje, abantu kumele bahlale bayelele, baragele phambili ngokuthobela imilayelo yokuyelela yezepilo yokunande bahlamba izandla namkha banande bazihlikihla ngesihlanzekisi, bahlale bembethe amamaski avale umlomo nepumulo, baqalangane nabanye abantu, bavule amafesidiri abangenisele ummoya.   
3.3.    Ngaphezu kwakho koke, umjovo solo usese sona sikhali esiphambili kinazo zoke zokulwa ne-COVID-19 nemihlobo yeengogwana zayo zangomuso, ngoba iphungula khulu ingozi yokubanjwa kugula okumbi, neyokulaliswa esibhedlela ngitjho neyokufa imbala.                 
3.4.    Ikhabinethi isamukele nesimemezelo sokungezelelwa kwamatjhuguluko ehlelweni lokuhlaba lanje, ngahlanye elifuna nokuqinisekisa ukutholakala kwemijovo.  Ukusukela ngeLesithathu womhla wama-23 kuMhlolanja wee-2022 isikhathi sokulinda hlangana kwehlandla lokuthoma lokuhlaba nelesibili lokuhlaba sesiphungulwe ukusukela emalangeni ama-42 sayokuba ma-21 wamalanga.               
3.5.    Okhunye kukuthi ukusukela nje, abantu sebazakukghona ukusebenzisa umjovo ongezelela ivikeleko ohlukileko kinomjovo abathoma ngawo ukuhlaba, namkha basebenzise wona loyo mjovo abathoma ngawo nasele bahlabela ukuqinisa nofana ukungezelela ivikeleko.                          
3.6.    Ukuthi sizakugcina sibuyele epilweni ejayelekileko besikghone nokubuyela ngokupheleleko ezintweni ebesizenza emphakathini nemnothweni kuya ngokuthi bangaki abantu abahlabileko. Ijima lokuhlaba elisandukuvulwa mhlapha i-#KeReady namkha ‘I am ready” linqophe ukukhuthaza abantu abatjha ngobunengi babo beminyaka ehlangana keli-18 nama-34, ukuthi bahlabe.              

4.    Ukubambana Komphakathi Nokwakhiwa Kwesitjhaba 
4.1.    Ikhabinethi inyefule izenzo ezimbi zamhlapha zokubandlulula ngokobuzwe kezinye iinkolo zelizweli, njengoba lezozenzo ziphambana namagugu wobuhle avikelwe mThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996 ohlonitjhwa liphasi loke.                  
4.2.    Ikhabinethi yabeka ilizwi lokuthi ukuninana ngokobuzwe angeze kwabekezelelwa emphakathini wekhethu obuswa ngokwentando yenengi osazithoba amanceba wokulinyazwa libandlululo. Ikhwezelela zoke iinkolo ukuthi zilwe nokuninana ngokobuzwe ngokukuveza tjhatjhalazi kusathoma ukuveza ihloko kobanyana kuzokusetjenzwa ngakho msinyazana.                 
4.3.    Ikhabinethi ikhombele ababelethi nabotitjhere ukuthi babekelele iinrhuluphelo zabafundi babe basebenzisane ekwakheni umphakathi ongabandlululi ngokobuzwe nangokobulili bomuntu.                                     

5.    Utjhiphirikile Umzamo Wokudlelezelwa Kwemali Ekhanjiswako E-Gauteng  
5.1.    Ikhabinethi isibukile isiqhema sabathobelisimthetho abamvango ebesidoswa phambili mapholisa wakwa-SAPS nePhiko lezobuHloli ngobeLelesi elifadalalise umrero wabasolwa ebebahlome bamkhon’iyephuka e-Rosettenville, eJwanisbhege ngoMvulo womhla wama-21 kuMhlolanja wee-2022.  Isiqhema sabasolweso sisolelwa ukuthi besirerele ukuyokudlelezela imali ekhanjiswako.                           
5.2    Kubotjhwe itjhumi labasolwa kwathi abanye ababunane babulawa ngokudunyuzwa lokhuya nabadumuzana namapholisa kilesisehlakalo. Abasolwa batholwe baphethe iingidi ezinganamalayisense, neenhlamvu zeengidi, neenthuthumbisi kunye neenkoloyi ezemukwe abanikazi.  Kusaphenywa-ke ngokuthi zibuyaphi leziinkhali ezibanjiweko.              
5.3    Ikhabinethi ifisele ipholisa elilimele nakudunyuzanwako ukwelulama kwamsinyana. Isibuyelele godu isibawo sayo sehlabamkhosi esithi umphakathi awuragele phambili ngokusebenzisana nabathobelisimthetho ukuqinisekisa ukuphepha komphakathi.   
            
6.    Ukufudukela Kwabantu Elizweni Lekhethu  
6.1.    Ikhabinethi ikhumbuze woke umuntu ukuthi iimphathimandla eziqalelela ukuthotjelwa komthetho namanye ama-ejensi afaneleko anikelwe amandla wokusebenza ngemiraro yokufudukela kwabantu elizweni lekhethu neyamaphandle afahlele ekhethwapha.               
6.2.    Akukho lapho kuvunyelwe khona izenzo ezephula umthetho njengokuthuselwa kwabantu, ukugirizwa kwemakho kunye nenturhu. Sikhombela boke abaneenlilo ezisemthethweni ukuthi bazidlulisele eemphathimandleni ezifaneleko kobanyana zizokulungiswa ngendlela elungileko.                               
6.3.    Ukuqinisekisa ukuthi imiraro yokufudukela elizweni lekhethu irarululwa kuhle, urhulumende mhlapha ukhuphele emphakathini umtlamo womThethokambiso wokuFudukela kwabaNtu eliZweni, umThethokambiso lo unendlela osebenzisa ngayo umthetho ukulawula ukuthi abaqatjhi bangawaqatjha kangangani amaphandle eendaweni zabo namkha emabhizinisini wabo, ukube ngahlanye uvikela namalungelo wawo amaphandle lawa.                          

7.    Umbuthano Weenkhulu ZeHlanganisela YamaZwe We-Afrika (i-AU) NeHlanganisela YamaZwe We-Europe (i-EU)
7.1.    UMengameli Ramaphosa ukhe waya emhlanganweni weenkhulu we-AU-EU ebewubanjelwe e-Brussels, e-Belgium ngomhla we-17 namhla ali-18 kuMhlolanja wee-2022, njengoba bekamenywe emhlanganweni loyo nguSihlalo weKomitjhini ye-AU, oHloniphekileko u-Moussa Faki Mahamat.                                       
7.2.    UMengameli uhlanganyele nabanye emikhulumiswaneni yokutjhuguluka kwetlayimethi, yokutjhugulukela keminye imihlobo yeembaseli, ithekhnoloji yedijithali kunye nezokuthutha. Ubuye waba nanga nguSihlalo wemikhulumiswano ngamahlelo wezepilo nangokukhiqizwa kwemijovo.              
7.3.    Ikhabinethi iwuthokozele umphumela womhlangano weenkhulu lo, ohlahle indlela yokusebenzisana okuvuselelwe nokuqine khudlwana hlangana kwe-AU ne-EU.                   

B.    Iinqunto Zekhabinethi  
1.    Umtlamo Wehlelo Lamanzi Njengesisetjenziswa Selizwe – Umgadangiso Wesithathu (i-NWRS-3) 

1.1.    Ikhabinethi ikuvumele ukumenyezelwa emphakathini kwe-NWRS-3 kobanyana umphakathi uphefumule ngayo. Ngaphambi kobana kutlanywe umtlamo lo, kuthonywe ngokubuyekezwa kwe-NWRS-2 eyayivunyelwe yiKhabinethi ngomnyaka wee-2013. Umsebenzi wokubuyekeza lo uveze lapho i-NWRS-2 iphumelele khona, nalapho isafuna ukulungiswa khona.                               
1.2.     Leliqhinga liphakamisa ihlelo lekhwalithi lokuphathwa kwamanzi eliqinisiweko nelihlanganisiweko. Liza neendlela ezitja zethekhnoloji efaneleko ngezamanzi nezokuhlwengisa.  Liqinisa isandla ngobuncani bemibandela yokuhlwengisa amanzi asilaphazekileko. Iqhingeli godu lifaka nesandla eHlelweni lamaGadango wokuTjhuguluka kweTlayimethi.               
1.3.    Amanzi solo asese ngenye yeensika zetuthuko yomnotho womphakathi elizweni lekhethweli begodu anendima ebonakalako ehlelweni likarhulumende lokuvuselela umnotho.          
                       
2.    Isivumelwano See-2005 Ngokuvikeleka Nokukhuthazwa Kokwahluka Kokuziveza Kwamasiko [Wabantu] (i-CPPDCE)
2.1.     Ikhabinethi ivumele ukudluliselwa eHlanganweni yezeFundo, zeSayensi nezamaSiko ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNESCO) komBiko wesiBili ophuma qobe miNyaka emiNe. Ihlangano le yeluse ukuphunyeleliswa kwe-CPPDCE yee-2005.                      
2.2.    Amalunga wehlangano le alindeleke ukuthumela imibiko yawo qobe minyaka emine.  Imibiko kufuze inikele okutjha ngemithethokambiso yayo namagadango athethweko wokuvikela nokukhuthaza ukwahluka kokuziveza namkha kokuvezwa kwamasiko wabantu emazweni wemakhabo.                    
2.3.     Umbiko lo uzakuba yingcenye yomBiko we-UNESCO ePhasini Zombelele omenyezelwa qobe minyaka emine.  ISewula Afrika yaba ngelinye lamazwe atlikitla i-CPPDCE ngomnyaka wee-2006.                         

3.    Umbiko Wephrojekthi Ezakuphenya Ngamathuba Wokwakhiwa Kweflarha Esikhumbuzo Yelizwe     
3.1.     Ikhabinethi iwuvumile umbiko wephrojekthi ezakuphenya ngamathuba wokwakhiwa kweFlarha esiKhumbuzo yeliZwe leSewula Afrika.            
3.2.     Amaflarha wesikhumbuzo afakwa mamazwe ukutjengisa iphasi ukuthi wona abobani, nokuthi azikhakhazisa kangangani ngalokho angikho. Ingakhiwa iflarha leyo, izakuba sibekiso selizwe, ibe nanga yibhagana ezakudosa amehlo weemvakatjhibukeli, iphakamise igama lokuzikhangisa kwelizwe.          
3.3.     Iphrojekthi le-ke izakuthwalwa mNyango wezemiDlalo, zobuGwali nezamaSiko njengengcenye yawo yokuphakamisa ukwakhiwa kwesitjhaba nokubuyisana komphakathi.                              

4.    IHlangano YaboFlayi YeSewula Afrika (i-SAA) 
4.1.    Ikhabinethi ibikelwe ukuthi sekukhanjwe elinye iliqha lendima ekuthengiselweni kwamatjhere ama-51% we-SAA kuHlanganisela yeBhizinisi i-Takatso Consortium, emSebenzisani owenyulwako ngamaHlelo weBhizinisi kwa-SAA. Ihlanganisela yamabhizinisi le yi-Harieth General Partners, emsisi okhamba phambili kezemithangalasisekelo ye-Afrika nezamadoyelo waboflayi kunye ne-Global Airways eyifemu elawula zaboflayi.                
4.2.    UmNyango wezamaBhizinisi womBuso ne-Takatso Consortium seziwuqedile zabe zawutlikitlela umsebenzi wokuthenga nokuthengisa. Igadango elilandelako sekuvunyelwa kwalesisivumelwano sokuthengiselana ziinjamiso ezimbadlwana ezihlukahlukileko.  Umphakathi uzakwaziswa-ke ukuya phambili ngokuzakwenzeka malungana nalokhu.                                                

C.     Iminyanya Ezako  

1.    INyanga Yamalungelo Wobuntu 
1.1.    ISewula Afrika ikhumbula iLanga Lamalungelo Wobuntu ngoMvulo womhla wama-21 kuNtaka wee-2022, ngaphasi kommongondaba othi: “Umnyaka Webumbano Lesitjhaba Nokuvuselela: Sikhuthaza Besivikela Amalungelo Wethu Wobuntu.”             
1.2.     Ikhabinethi ikhombele woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzise Inyanga Yamalungelo Wobuntu ukukhwezelela ukubambana ngamandla komphakathi, ukwakhana kwesitjhaba kunye nokwaziwa njengabantu banye, belizwe linye.           
1.3.    Kumsebenzethu njengesitjhaba ukuqinisekisa ukuthi silwa nokuninana ngokobuzwe,  ibandlululo, ummoya wokuzonda amaphandle kunye nazo zoke ezinye iindlela zokungabekezelelani ezikhambisana nalokhu. Ngokwahluka kwethu, singaqinisa ibumbano lethu, sakhe umphakathi obambeneko.                 
2.    Imbizo kaMengameli   
2.1.     UMengameli Ramaphosa uzokusingatha Imbizo kaMengameli eTlhagwini Tjingalanga ngoMgqibelo womhla we-12 kuNtaka wee-2022. Imbizo le inikela uMengameli ithuba lokuhlangana nabantu abone nezinga lokuphunyeleliswa kwezenzelwa zomphakathi kibomasipalada beendawo.                                               

D.    Imilayezo  

1.    Silila Imbiko 
Ikhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • UMma uNomakula “Kuli” Roberts (obekaneminyaka ema-49), owaziwa ngomsebenzakhe weembikiindaba nezeendlela zokuziphatha kwabantu ezikara abanengi, osebenze njengomrhatjhi kamabonakude newomrhatjho. Ube nangamtloli weendatjana zamaphephabhugu nezamaphephandaba (amafitjha).     
  • UNom. Ebrahim Patel (obekaneminyaka ema-70), owaba nguMengameli wokuthoma wehlangano kamakhakhulwararhwe i-South African Rugby Football Union.  Njengomtjhotjhozeli owayetjhotjholozela ukuthi kungabi nebandlululo emdlalweni kamakhakhulwararhwe, wasebenza neBhodini yePhasi kamaKhakhulwararhwe (Kwanje esele ibizwa nge-World Rugby).                
  • IKosi uNgangomhlaba Matanzima (obekaneminyaka ema-79), owasungula iNdlu Yamakhosi ePumalanga Kapa, wabe waba nguSihlalo wayo iminyaka eminengi.   
  • UNom. Rikhado Muziwendlovu Makhado, obuye aziwe nangelika- Riky Rick (obekaneminyaka ema-34), obekamvumi womrepho, amtloliingoma, amvumi, amthiyiingoma, amlingisi kunye nosofetjheni/nomtlami wezambatho zefetjheni.  Hlangana neengoma zakhe ze-hip-hop ezidume khulu kubalwa nalezi ezilandelako:   Amantombazane, Boss Zonke, Sidlukotini kunye nale ethi: Ungazincishi.

    
Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – UMkhulumeli weKhabinethi 
Inomboro Yeselifoni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore