IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana ama-25 kuSihlabantangana Wee-2018

IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana ama-25 kuSihlabantangana Wee-2018, e-Tuynhuys, eKapa

A. Iindaba Ezingundabamlonyeni

1. Imingcwabo Yabomakekere Nabomakadabona Kezepolitiki             

1.1. IKhabinethi ithokoza boke abantu ephasini zombelele, khulu khulu amaSewula Afrika, ngokutjengisa kwabo ummoya omuhle wezwelo ngokulala ‘kwembokodo’ uMma u-Winnie Madikizela-Mandela, nomakekere womZabalazo uDorh. Zola Skweyisa kunye nomdosiphambili wamayuniyoni ajamele iinsebenzi u-Archie Sibeko.
1.2. Abomakekere nabomakadabona kezepolitiki bekhethu banikela ngepilwabo ebhudangweni lokwakha iSewula Afrika engcono, nje-ke amadoda nabomma belizwe lekhethu bakhuthazwa msebenzi wabo womzabalazo.   
1.3. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Cyril Ramaphosa ekubukeni imisebenzi emihle etjhiywe ngumaKekere obekamZenda u-George Nene, osebenzele iSewula Afrika kuhle okubabazekako nangokuzinikela ngeminyaka ayesekudingisweni ngayo, nakasebenzela imisebenzi yokutjhaphulula iSewula Afrika ne-Afrika yoke.      

2. Imitjhagalo Nemiguruguru YeTlhagwini Tjingalanga             

2.1. IKhabinethi ikhe yabonisana ngokuqokama kwezinto esifundeni seTlhagwini Tjingalanga, njengoba lobubujamo buliye izinto ezinengi nje esifundenesi, khulu khulu imisebenzi yezamaphilo. NjengoRhulumende otjhejako noqalelela abantu bakhe, ikhabinethi seyiphasise amagadango amabili azokuthathwa khona nje wokubuyisa ukuthula nokunzinza khona esifundeni seTlhagwini Tjingalanga. 
2.2. IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa kwesiGaba 100(1) (b) somThethosisekelo womNyaka we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika, ukurarulula imiraro esahlele isifunda seTlhagwini Tjingalanga, khulu khulu ekorweni yezamaphilo. Eyona minqopho ephambili kileligadango ku-:    

  • buyisa  ithemba nokuthembana hlangana kwamayuniyoni wabasebenzi norhulumende;                                                                                                                    
  • siza isifundesi ukuphakamisa amahlelo namakghono waso abuyiselwe lapho bekakhona ngobutjha;                                                                                                                                   
  • qinisekisa ukuthotjelwa nokulalelwa kwemithetho nemibandela yemithetho karhulumende;                                                                                     
  • kudzimelelisa ubujamo bezinto emisebenzini, nokubuyiswa kwezenzelwa ezihlale zisenziwa, nokuqinisekisa ukuphepha kweensebenzi kunye nokwenza ukuthi iimali ziphathwe bezilawulwe ngendlela engcono.                                                                                                                

2.3. IKhabinethi ibuye yathuma isiqhema sabongqongqotjhe ukuthi khesiyokuvakatjhela isifunda seTlhagwini Tjingalanga siyozitholela    mathupha ngobujamo bezinto ngakho koke okwenzeka kileyandawo. Kulindeleke bona isiqhemesi sibuyele eKhabinethini eemvekeni ezimbili ezizako siyokubikela iKhabinethi ukuthi sitholeni.  Umbiko loyo uzakusiza iKhabinethi ukuthola ukuthi kghani sisese khona na esinye isidingo sokuthi kungathathwa amanye amagadango ukuya phambili esifundeni seTlhagwini Tjingalanga namkha njani na. 
2.4. Amalunga wesiQhema esiThunyiwekwesi nguNgqongqotjhe wezokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga (onguSihlalo nomLungelelanisi); noNgqongqotjhe wezamaPhilo; noNgqongqotjhe wezeeMali, noNgqongqotjhe wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko, kunye noNgqongqotjhe wezoBulungiswa, zokuKhandelwa koBulelesi kunye nezokuPhepha nokuVikeleka.      
2.5. Nanyana izitjhejile nje iinghonghoyilo umphakathi olila ngazo, kodwana iKhabinethi izisola ngamagama abukhali izenzo zenturhu, zokwetjelwa kwabantu ipahla kunye nokugiribezwa kwepahla ebekuphekelela eminye imitjhagalo khona eTlhagwini Tjingalanga.                                                                                                                                     

3. Imikhulumiswano Yomrholo Yabasebenzi Bembusweni                                                                                                                                                         

IKhabinethi ibikelwe ngemiKhulumiswano yomRholo yabaSebenzi bemBusweni eragako njenganje. IKhabinethi ikhwezelele umNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha kunye neKomidi egunyazako ukuthi kusetjenzwe msinyana nangekghono ukurarulula imikhulumiswano yezomrholo esabhajiweko njenganje.                                                                             

4. Ukunghala Kwabatjhayeli Beembhesi

IKhabinethi ikhombela boke ababelani ekorweni yezokuthuthwa komphakathi ukuthi baqede ukunghalwa komsebenzi eembhesini, msinyana.  Sikhwezelela woke umuntu ukuthi abuyele emikhulumiswaneni kobanyana kuzokuvunyelwana ngesivumelwano esizakwanelisa woke umuntu elizweni lekhethweli.                                                                                                                 

5. Umguruguru E-Moses Mabhida Stadium                                                                                                                                        

5.1. IKhabinethi iwusola ngamagama abukhali umguruguru nomonakalo omumbi wepahla owenziwe balandeli bebholo erarhwako abawalazele ikundla i-Moses Mabhida Stadium e-Durban emdlalweni webholo erarhwako we-Premier League ngepelaveke ephelileko.     
5.2. Iimphathimandla zomthetho zikhuthazwa ukuthi ziqinisekise ukuthi bayabotjhwa baqalane nesandla somthetho boke labo abanesandla ezenzweni zokugiribeza nezenturhu emdlalweni loya.   
5.3. IKhabinethi ikhuthaza iphenyo lamsinya kunye nokuthi kuthathwe amagadango wezokuphepha wamsinya kobanyana iimbukeli neemphathimandla zizokuphepha. Ikhombela boke ababelani ukuthi basebenzisane kuhle nabaphenyi, kobanyana nangomuso singasabuyeleleka isiga esifana nalesi.                                                                                                                                

6. Imirhatjho Yeendawo                               

6.1. IKhabinethi iyasithokozela isivumelwano esenziweko sokuyibuyisela ethungelelwaneni lezokurhatjha imirhatjho yomphakathi eli-15 ebeyijanyiswe yi-Sentech ngenca yokuthi imirhatjho le ikoloda imali yeenrhatjhi; imirhatjho le ibuyiselwe ethungelelwaneni lezokurhatjha njengoba kusafunwa isisombululo esizakunzinza ngcono.
6.2. Isivumelwanesi senziwe ngemva kobana urhulumende akhulumisene ne-Sentech, ne-National Radio Forum, ne-Ejensi yezokuThuthukisa zobuBikiindaba nokwaHlukahlukana (i-MDDA) kunye neBandla eliziJameleko lezokuThinatana leSewula Afrika ( i-ICASA). 
6.3. Ikoro yemirhatjho yomphakathi iyikundla eqakatheke khulu kezokuthintana njengoba iyindlela yokwakha izakhamuzi ezihlala zinelwazi nje. Zoke iinqhema ezithintekako lapha sezivumelene ngokuthi kufuneka isisombululo sikanomphela esizakwenza imirhatjho le isebenze ngaphandle kokuqinteliswa.                    

7. Umhlangano WeenHloko Zemibuso Yamazwe Amadlelandawonye weBritheni

7.1. IKhabinethi ithokozela ukwamukelwa kweHlelo lokuSebenza lamaZwe amaDlelandawonye weBritheni eminyakeni emibili ezako. 
7.2. UMengameli u-Ramaphosa ubethwele iBandla leenThunywa zikaRhulumende weSewula Afrika eMhlanganweni weenHloko Zemibuso Yamazwe amaDlelandawonye weBrithani ngaboRhulumende (i-CHOGM 2018) ngaphasi kommongondaba othi: “Sisebenzela Ingomuso Linye” ukusukela mhlana ali-19 ukuyokufika nakama-20 kuSihlabantangana wee-2018.
7.3. Ekunzinziseni iSewula Afrika njengelinye lamazwe weemakethe ezisathuthukako aphambili ephasini ekungasisiswa kiwo, uMengameli u-Ramaphosa ubuye wakhuluma ne-African Leaders’Roudtable of the Commonwealth Business Forum, wabe wakhulumisana nanabasisi beenkhundla eziphakemeko bamazwe ngamazwe kunye nabadosiphambili bamabhizinisi beenkhundla eziphakemeko bamazwe ngamazwe. Ubuye wamema nabasisi abaphambili nabadosiphambili bezamabhizinisi ukuthi beze emHlanganweni omKhulu wezamaSiso olindelwe ngamehlo abovu ozokubanjwa ngekukhambeni komnyaka eSewula Afrikapha.
7.4. Ngaphasi kwesandla sikaMengameli u-Ramaphosa, ibandla leenthunywa leSewula Afrika libuye lasebenzisa nethuba elivezwe yi-CHOGM ukuragela phambili ngokukhwezelela ukuthi iSewula Afrika   ikhethelwe isikhundla seBandla lezokuPhepha leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngomnyaka wee-2019-2020. Ikhethweli-ke libekelwe ukubanjwa mhlana abu-8 kuMgwengweni wee-2018 e-New York, e-USA.                                                        

8. Itjalomali namkha Amasiso  

8.1. IKhabinethi iyakuthokozela ukukhethela eenkhundleni kwakaMengameli u-Ramaphosa iinthunywa ezine zamasiso ezizakukhulumisana nabasisi bekhethwapha nebamazwe wangaphandle ngeendaba zamathuba wezomnotho eSewula Afrika. 
8.2. Leziinthunywa zithunywe ukudosa amasiso ngendlela ebeka ilihlo linzinze emsebenzini owenziwako nengadli imali enengi. Lelijima lokudosa amasiso liyokuphelela ekhonferensini yezamasiso ekulu ezakubanjwa ngekupheleni komnyaka lo, yokubuthelela imali engaphezulu kwe-R1trillion ngamasiso amatjha ngesikhathi esiminyaka emihlanu.                                                                                                                                            

9. Ukuvulwa KweZiko LezamaSiso le-Gauteng i-InvestSA One-Stop Shop                                                                                                                                              

9.1. IKhabinethi ibakhuthaza ngamandla abasisi balapha ekhethu nebamazwe wangaphandle ukuthi basebenzise amaziko wezamasiso weemFunda ngeemFunda, ama-One-Stop Shops elizweni lokeli, lamva nje elivulwe e-Gauteng. 
9.2. I-InvestSA One-Stop Shop ilihlelo lobeNgameli lokukhuthaza nokukghonakalisa amasiso eSewula Afrika. Sikhuluma nje i-InvestSA One-Stop Shop seyisebenza ngepumelelo KwaZulu-Natala neTjingalanga Kapa. 
9.3. Amaziko wama-One-Stop Shops avulwa kizo zoke iimfunda zeSewula Afrika, kanti-ke azakusetjenziselwa ukulungelela nokuginya iindawo zomnotho ezikhethekileko, nama-ejensi weemfunda ngeemfunda, naborhulumende beendawo kunye neminyango karhulumende efaneleko enesandla ekulawuleni, nekutloliseni, neendabeni zamaphomethe kunye nezamalayisense.                                                                                                                                                       

10. Amakarada Amatjha WePosweni,  we-SASSA newe-Postbank                                                                                                                                                     

10.1. IKhabinethi ithokozela ipumelelo yokulingelela amakarada amatjha we-SASSA emaposweni akhethekileko eTjingalanga Kapa azakuvumela abantu abarhola umrholo weembonelelo zembusweni ukuthi batjintje lamakarada abawasebenzisa njenganje bathole amatjha ahlanganyelwe ngebePosweni ne-SASSA.  
10.2. Abantu abarhola umrholo weembonelelo zombuso kunye nabanikazi bamakarada basezakukghona ukusebenzisa amakaradabo abawaphetheko njenganje, bekube nguNobayeni wee-2018, kodwana iKhabinethi iyelelisa abantwaba ukuthi bawatjintje amakaradabo amadala; lokho-ke bangakwenza ngokuvakatjhela ama-ofisi we-SASSA namkha amaGatja weemPoso zangemakhabo  namkha aseduze nabo, lapho bazakufike batjintje khona amakarada la bathole amatjha, ukusukela mhlana ama-2 kuMrhayili ukuyokufika ekupheleni kwakaKhukhulamungu wee-2018.                                                                                                                                      

11. ZeFundo EPhakemeko    

IKhabinethi ithokozela indima eyenziwako ekuphumeleliseni ihlelo lefundo yasimahla, njengoba kuhlathulule uNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula. Isimemezelo sokwandiswa ngemali ebonakalako kwesabelo seemali eyabelwe isiKhwama seliZweloke seSizo leeMali zokuFunda (i-NSFAS) ukusukela ee-R9.849 zamabhiliyoni ngomnyaka wee-2017/18 ukuyokufika ema-R35.321 wamabhiliyoni ngomnyaka wee-2020/21 sitjengisa ukuncama kwakarhulumende ekusizeni abafundi ababuya emakhaya adobha phasi nangarholi kokuyaphi. 

12. IHlelo LokuSekela ama-SMME

12.1. IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kweHlelo lokuKhuthaza ukuVulwa kwamaThuba wemiSebenzi ngeHlelo lokuSekela amabhizinisi amaNcani, aLingeneko kunye nasaKhasako (ama-SMME), ekulihlelo lokusebenzisana hlangana komNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi AmaNcani (i-DSBD) neHlangano yamaZwe weYurobhu.  
12.2. Lizakusekela ama-SMME ngemisebenzi yokuthuthukisa amabhizinisi, liwasize ngokuthola imakethe, libenzele ubulula bokuthola iimali zokusekelwa, lisize nokwenza ubungcono boburhiyarhiya bokuphatha nokulawula emabhizinisini amancani.                                                                                                                                                                   

13. ISayensi Nethekhnoloji   

13.1. IKhabinethi iyababuka boke labo ababe nesandla ekuphumeleliseni i-ZACUBE-2, eyisethilayithi ekulu kinawo woke e-Afrika begodu engephambili kinawo woke.      Isethilayithi i-ZACUBE-2 ema-4kg ubudisi bayo – ekhandwe yi-Cape Peninsula University of Technology (i-CPUT ) ne-French South African  Institute of Technology, ephethwe yi-South African National Space Agency  -  isekelwe ngeemali mNyango wezeSayensi neThekhnoloji. Le-ke yisethilayithi yesibili yomhlobo wesethilayithi wokuzenzela ukukhandwa e-CPUT. 
13.2. Isethilayithi yekhyubhi ithunyelwe e-India kobanyana iyokuthunyelwa emkayini.  Izakusiza ukubuthelela imininingwana ezakuba lisizo ekuhlumiseni umnotho welwandle.    Isethilayithi yokwenziwa izakusiza ekuqaleni iindingo ze-Operation Phakisa yomNotho weLwandle, ibuye godu isize ngokulandelela izinto ezenzeka elwandle eligega neSewula Afrika, ibe godu ikghone nokubona lapho kunengozi yokulumatha komlilo wamahlathi khona.                                                                                                                                        

14. Indaba Ngezeemayini Ebibanjelwe KwaZulu-Natala

14.1. IKhabinethi ithokozela umphumela umButhangano Ngezeemayini wamalanga amabili ebewubanjelwe KwaZulu-Natala   lapho iinthunywa bezibonisana khona ngeendaba zokusiza ukwenza amatjhuguluko eemayini, kube kuvuleke namathuba wethungelelwano lezokumayini khona esifundeni saKwaZulu-Natala.
14.2. Iimayini zingenye yamakoro aqakatheke khulu angasisisa ukutjhugulula umnotho wekhethu; nje-ke iKhabinethi ikhombela iinkhamphani zeemayini, iinhlangano zabasebenzi kunye nomphakathi ukuthi ziqinise ubuhlobo kobanyana iimayini zizokwenza umsebenzi obambelelako nobuyiselako.                  

B. IinQunto ZeKhabinethi                                                                                                                 

1. IKhabinethi ivumele isaKhelelo somThethokambiso wokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga (i-NYP) somNyaka wee-2015-2020.  Lesisakhelelo siqalelela isibopho sokusebenza kuhle ekuphumeleliseni iminqopho ye-NYP 2020.  Umthethokambiso lo unqophe ukuzenza ngcono izenzelwa nendlela ezenziwa ngayo, khulu khulu amahlelo welutjha.        
2. IKhabinethi ivumele ukusingatha iHlelo leNyanga yeeNdaba ze-Afrika laQobe mNyaka, langoMrhayili wee-2018, ngaphasi kommongondaba othi:  “UmNyaka Ka-Nelson Mandela - Sakha I-Afrika Engcono NePhasi EliNgcono.”  Inyanga kaMrhayili ithokozela ipumelelo yokwakhiwa nokuthuthukiswa kwe-Afrika. Iminyanya yokuthokozela lokhu igcina ngeLanga le-Afrika eligidingwa mhlana ama-25 kuMrhayili, ekulilanga elamenyezelwa mamaZwe wobuNye be-Afrika nelithokozelwa e-Afrika yoke.
3. IKhabinethi ibikelwe ngombiko nangamagadango athathelwe ubujamo bemilandu yezomseme, ukukhahluyezwa newokuphambana nomthetho kumbi athathelwe amalunga weButho lezokuVikela i-SANDF elisekela isiQhema sokuThula nokuNzinza e-Democratic Republic of Congo.    

3.1. Nanyana iKhabinethi ithokozile nje ngamagadango athethweko wokukhalima imilandu le, ngahlanye ikusola ngamagama abukhali ukukhahlunyezwa kwabantu ngezomseme neziphambene nomthetho ezenziwa malunga we-SANDF eendaweni lapho athunywe ukuyokuncengelela ukuthula khona.  
3.2. Kuthunywe isiqhema kobanyana siphenye ngayo yoke izwangobatjho ebikiweko malungana nalokhu. Nanyana eminye yemilandu le seliqediwe ukuphenywa nje, kodwana eminye yawo selifike lapho seligwetjwa khona ngesijoni. Loke leliphenyo lenziwe ngehlelo lezomthetho lesijoni ngokwenzela izinto emkhanyweni nangesibopho.  
3.3. ISewula Afrika, njengemhleni izakusolo isikimela phezulu nayiqalene nobujamo bezinto obunjengalobu. Ukungazihloniphi nokungalaleli umthetho nokuziphatha ngeendlela zobulelesi kwa-SANDF yinto engafunekiko nengamukelekiko. Labo abazakutholakala baphule umthetho bazakubethwa ngeswazi lomthetho ngokwemiBandela yokuziPhatha neyokuziHlonipha yesiJoni.    
3.4. IKhabinethi ibuye yasekela nokuqedelelwa komThethomlingwa wokuziphatha wesiJoni, wona onqophe ukukhuthaza isiko lokuziphatha kuhle kwa-SANDF, ekubalwa hlangana nalo wokuqiniswa kwehlathululo yokugangelwa ngezomseme kunye nokwelulwa kobuncani besigwebo sokudosa ejele itjhumi leminyaka umuntu nakanomlandu ophathelene nokukhahlumeza ngezomseme. 

C. ImiThethomlingwa

1. IKhabinethi  ivumele ukuthi ungamenyezelwa eGazedeni yomBuso kobanyana abantu bazokuphefumula ngawo umThethomlingwa wee-2017 wokuLawulwa kweGwayi neenSetjenziswa eziPhathelene neGwayi eziSebenza ngeGezi                                                                                                                                     

UmThethomlingwa lo ujamiselela umThetho wezeGwayi     womNyaka we-1993 (umThetho Nomboro 83 we-1993) kobanyana kuzokukhuthazeka ipilo yomphakathi kunye nokuthomanisa umthetho wokulawulwa kweGwayi eSewula Afrikapha uzokukhambisana nesiVumelwano sokuLawulwa kweGwayi samaZwe ngamaZwe seHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO).  IsiVumelwanesi sikhuluma ngezinto eziqakathekileko ezimalungana nokubhema hlangana nabantu, nokubekwa emehlweni wabantu boke kwegwayi neensetjenziswa zalo lapho lithengiswa khona, nokusetjenziswa kwegwayi ngeensetjenziswa zegezi kunye nokuphuthelwa okungakatlolwa litho kwegwayi neensetjenziswa zalo.        

2. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa weSakhelelo esiLungelelweko wee-2018 kobanyana umenyezelwe eGazedeni yomBuso kobanyana abantu bazokuphefumula ngawo. UmThethomlingwa lo unqophe ukuhlela okulungelelweko kiyo yoke imikhakha karhulumende, ekhambisanako nesebenzisana ngokusizana ngomnqopho wokukhuthaza ukuphunyeleliswa komTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).                                                                                                                                            

Ukuhlelwa okwenziwa ngendlela yokulandela isiko lokuhlela izinto kukhambisana ne-NDP begodu kunqophe ukuphumelelisa isibopho seTlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi komNyaka (i-MTSF) wee-2014-2019 ukwakha iindlela namandla womBuso kobanyana kuzokuhlelelwa izinto nemisebenzi yokuthuthukisa isikhathi eside.   UmThethomlingwa lo uzakukhuthaza indlela ehlelwe ngcono yokukhuthaza amatjhuguluko aqakathekileko afunakala ekuhlumeni nekuthuthukeni okuqalelela umuntu woke, nekwakhiweni kwesendlalelo semithombo yamandla wokusebenza kwabantu nehlelo lentando yenengi eliqine ngcono.                                                                            

D. Iminyanya Ezako

1. ILanga LeKululeko

IKhabinethi ithokozisa woke amaSewula Afrika namakoro anesandla ngeendlela ezihlukahlukeneko eminyanyeni yokugidinga iNyanga yeKululeko esikiyo le. UMengameli uRamaphosa uzokwethula ikulumo ethwele zoke zeLanga leKululeko omhlana ama-27 kuSihlabantangana wee-2018 e-Dr. Petrus Molemela Stadium ese-Bloemfontein, eFreyistata, ngaphasi kommongondaba othi: UmNyaka ka-Nelson Rolihlahla Mandela: Sisebenzela ukuzaliselela ikululeko yethu ngamatjhuguluko womnotho apheleleko.”

Umnyanya lo uzakulandelwa mNyanya wokuThweswa kwaboNongorwana womNyaka wee-2018 ozokubanjwa ngoMgqibelo mhlana ama-28 kuSihlabantangana wee-2018 ePitori, lapho uMengameli u-Ramaphosa azakuhlonipha khona abantu abathokozelwa imisebenzabo emihle ngaboNongorwana beliZweloke i-Baobab, i-Order of Ikhamanga, i-Order of Luthuli kunye ne-Order of the Companions of OR Tambo.  AboNongorwana beliZweloke bonongorwana abaphezulu kinabo boke iSewula Afrika ethokoza ngabo amaSewula Afrika nabantu bamazwe wangaphandle kweSewula Afrika abenze imisebenzi emihle okubabazekako   ekutjhaphululeni ilizwe leSewula Afrika, laba lilizwe elibuswa ngentando yenengi, laba nanga lilizwe eliphumelelako elibumbeneko nanyana linemihlobo yabantu abangafaniko nje ngokwenza kwabo nangepilwabo.                                                                                                                                       

2. Ukugidingwa KweLanga LabaSebenzi (i-May Day)

IKhabinethi ikhombela boke abasebenzi elizweni lokeli ukuthi bahlanganyele ukuthokozela iLanga LabaSebenzi ngeLesibili mhlana li-1 kuMrhayili wee-2018, kuthokozelwe amalungelo esele afunyenwe basebenzi solo ilizwe leSewula Afrika lazuza umbuso wentando yenengi.  Ilangeli lisikhumbuzo sokuthi emsebenzini kufanele kube yindawo ephephileko begodu nabaqatjhi kufanele bazikhandle khudlwana ukwenza ukuthi abasebenzi babo bahlala baphephile, khulu khulu eemayini.                                                                                                                                    

IKhabinethi izwakalise ukuzwelana kwayo nemindeni, abangani nabalingani babasebenzi bemayini abasithandathu ababulewe manceba womlilo lokhuya ibhesi ebeyibasa emsebenzini nayitjhiswa ngebhomu yepetroli ephoswe basahleli abangaziwako ukuthi bobani.  IKhabinethi ikhombela umphakathi ukuthi usize amapholisa aphenya lesisehlakalo ukuthi azokukghona ukubopha msinyana izephulamthetho ezenze lokhu.                                                                                                                                     

E. Imilayezo

IKhabinethi Ithokozisa Napa Abalandelako:

1. Isikghwari samagwalo wesitjhaba samaNdebele u-Esther NoStokana Mahlangu ohlonitjhwe ngeziqu zobuDorhodere yiYunivesithi yeJwanisbhege ngomsebenzakhe omuhle okubabazekako wokugwala nokuphothela ngesiNdebele. 
2. IsiQhema seSewula Afrika esiphakamisele iflarha yeSewula Afrika phezulu emiDlalweni ye-Commonwealth e-Australia, lokhuya nasiphuma ubujamo besithandathu ngeemendlela ezima-37 (i-13 lezegolide, i-11 lezesiliva kunye ne-13 lezethusi). IsiQhema seSewula Afrika siphunyeleliswe kusebenza ngokukhuthala, ukuncama nokubekezela. Lokhu-ke kukhuthaza abadlali abasese batjha begodu kufakazela ngobutjha ukuthi imidlalo iyingcenye yomphakathi esihlanganisako isibophelele ndawonye njengamaSewula Afrika.    

2.1. Abaphume phambili bathumba iimendlela zegolide emidlalweni le, ngilaba abalandelako:     

  • U-Caster Semenya – ebangeni labasikazi lama-800m  nele-1500m;               
  • ULuvo Manyonga – emeqweni wabaduna olulako;           
  • UNdodomzi Ntutu – othumbe umgijimo wabaduna abangaboni kuhle webanga le-T12 100m;          
  • U-Henri Schoeman – othumbe iphaliswano labaduna ku-triathlon (elibandakanya imidlalo emithathu, ukuthaya, ukusunduza imilelenjana kunye nokugijima ibanga elide);             
  • U-Tatjana Schoenmaker – ebangeni le-100m kabasikazi nelama-200m lokuthaya komhlobo we-breaststroke;                   
  • U-Chad le Clos – ebangeni lama-50m, nele-100m nelama-200 lokuthaya komhlobo we-butterfly kabaduna;          
  • U-Cameron van der Burgh – ebangeni lama-50m lokuthaya komhlobo we-breastsroke kabaduna;            
  • U-Akani Simbine – ebangeni le-100m kabaduna kunye  
  • No-Martin Erasmus – emdlalweni wokubindana kwabaduna abanobudisi obuma-97kg.                 

3. NoPhrofesa Sibongile Muthwa osandukugcotjelwa isikhundla sokuba liSekela likaTjhansela bano-Dorh. Geraldine Fraser-Moleketi naye osandukugcotjelwa isikhundla sokuba yiTjhansela mhlapha, bobabili abangabeYunivesithi ye-Nelson Mandela.                                                                                                                       
4. IsiQhema seSewula Afrika ngokuthumba kwaso abonongorwana abathathu eKhongresini yeHlandla Le-10 YezamaBhizinisi e-Instanbul ese-Turkey ngoSihlabantangana wee-2018, ngokusebenzela kwaso iSewula Afrika ngokuncama nangesibopho kunye nangokuthuthukisa kwaso ama-SMME.       UmNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani, ngokubambisana nomsebenzisani wawo, i-22 on Sloane, eyikhamphasi engekulu kinawo woke wokusikimisa amabhizinisi e-Afrika, uthumbe uNongorwana wezamaBhizinisi weliZwe eLiphambili ngezamaBhizinisi womNyaka. IsiQhema seSewula Afrika sibuye sathumba noNongorwana i-Brand Champions Award nowe-Research Champions Award, othokoza iThungelelwano lamaZwe ngamaZwe kezamaBhizinisi ephasini zombelele.                                                                                         

F. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. ISekela likaNgqongqotjhe u-Mondli Gungubele oqatjhelwe ukuba nguSihlalo weBhodi yezamaSiso e-Ofisini kaMengameli, i-Public Investment Corporation SOC Limited. 
2. UMma uThandaza Zenobia Lungile Shandu oqatjhelwe isikhundla sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: ZokuSekela nokuLungelela emNyangweni wezokuBusa ngokuBambisana nezeNdabuko.                                                                        

Imibuzo ingathunyelwa: 
Phumla Williams
(UmJaphethe kaSomlomo weKhabinethi)
Inomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore