IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo ogade ubanjwe ngeLesithathu, mhlana ama-24 kuNtaka wee-2021

A.    Ezingundabamlonyeni

1.    IHlelo lokuSatjalaliswa kwemiJovo
1.1.    IHlelo leSisonke lokuSatjalaliswa kwemiJovo yobuLwele beNgogwana i-Corona (i-COVID-19) lelulele iinkhungo zokujova ukufikela kezima-54 ngelizweni mazombe. Ihlelweli seliphumelele ukujova abantu abangaphezukwee-207 808 ukufikela khathesi. 
1.2.    Iingaba ezintathu zehlelo leSewula Afrika lokuSatjalaliswa kwemiJovo lingendlela elandelako: 

  • Isigaba sokuThoma: siphunyeleliswa esikhathini esiziinyanga ezintathu ukusukela ngenyanga kaMhlolanja ukufikela kekaSihlabantakana emnyakeni wona lo wee-2021, ukunqophana nabasebenzi bezamaphilo (abazii-608 295 babo esele batlolisele ukuhlabela ingogwana) abangaphezu kwe-1,5 yeengidi ngelizweni mazombe. UmNyango wezamaPhilo usebenza ngefanelo ukujova boke abasebenzi bezamaphilo ngekupheleni kwesiGaba soku-1.
  • Isigaba sesiBili-2: Sizokuphunyeleliswa esikhathini esiziinyanga ezisithandathu, ukuthoma ngenyanga kaMrhayili ukufikela kuSewula wee-2021. Isigabesi sizokufikelela iinqhema zabantu abanganabuyo ezii-13 350, bemisebenzi eqakathekileko nebomkhakha wokuqalelela zokuphepha emsebenzini; Abasebenzi bemikhakha eqakatheke khulu ekuvuselelweni komnotho njengabeemayini, amahotela, ibubulo labosoonteksi, iintolo ezikulu neemphaza, abathengisa imirorho neenthelo, abosoondaba nabanye abazuzi abalungelweko. 

Iinkhungo zokujova zesiGaba sesiBili nesesiThathu zizokufikelela kezii-2085 godu zizokufaka hlangana iinkhungo zamakhampani wangeqadi ukukhuphula izinga lokusebenza kuhle nangokurhabako kwehlelo lokusatlalaliswa kwemijovo.

  • Isigaba sesi-3: Sizokusetjenziswa esikhathini esiziinyanga ezintathu (uSinyikhaba wee-2021 ukufikela kuMhlolanja wee-2022) ukufikelelela kibo boke abantu abaseleko ngeSewula Afrika, kufaka hlangana nalabo abangakhange bajove esiGabeni sesiBili, kunqotjhwe abantu abazii-22 600 640.

1.3.    IKhabineti yemukela ukufika nokuragela phambili kweengcenye zomjovo we-Johnson & Johnson ngelizweni, okuqinisekisa iragelophambili lokuphunyeleliswa kwesiGaba soku-1 sehlelo leSisonke elingelokusatjalaliswa kwemijovo ngelizweni. 
1.4.    Ikhabhinethi ihlala inethemba ngeragelophambili elenziwa liBandla eliLawula imiKhiqizo yezamaPhilo leSewula Afrika (i-SAHPRA) ngokugunyaza umjovo we-J&J  ukujova isitjhaba ngokusabaleleko. Ukuvunyelwa kwamhlapha yi-SAPHRA komjovo i-Pfizer/BioNTech COVID-19 kuzokunikela ilizwe ithuba lokufikelela eminye imitjhoga ezokuhlenga amaphilo. 
1.5.    Ikhabinethi ithanda ukunikela amaSewula Afrika isiqiniseko ngekghono lomNyango wezamaPhilo, ngokutjhebisana namakhampani wangeqadi, ukuraga nokusatjalaliswa kwehlelo lokujova nakuthoma isiGaba sesiBili.

1.6.    IKhabineti yemukele godu ukuvakatjhela isiKhungo sokuKhiqiza i-Biovac ngeTjhingala Kapa nguSihlalo weKomitihlanganyela yaboNgqongqotjhe yemiJovo ye-COVID-19   (i-IMC), iSekela likaMengameli u-David Mabuza. Lelivakatjho lihlole amakghono wesikhungwesi, umthangalasisekelo nengenisomali ukusekela ukukhiqizwa komjovo netuthuko . 

1.7.    Itjhebiswano hlangana ne-Biovac nekhamphani i-ImmunityBio okuyikhampani ekhiqiza umkhiqizo oqinisa amasotja womzimba ukulwisana nekankere enzinze e-United States, ukuthuthukisa ikghono leSewula Afrika lokukhiqiza imijovo ye-COVID-19 kuzokuba nomphumela wokuhlonywa komhlobo wesibili womjovo we-COVID-19 sele ukhiqizwa ngelizweni lekhethu.

1.8.    IKhabinethi yenza ikhombela woke amaSewula Afrika nawo woke umuntu ngelizweni ukufaka isandla nokuthobela ngefanelo imileyo yokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko – khulukhulu njengalokha kubandamela imigidi yokugidinga i-Pesach, iPhasika ne-Ramadan – ukurhobhisa ukuqubuka kokuthelelwa yi-COVID-19 nokukhandela ikghonakalo yehlandla lesithathu.  

1.9.    Ikhabinethi ibuyelele ukuqakatheka kokuthobela ikambiso yezamaphilo engakanzinzi kumitjhoga yemakhemisi ukukhandela ukurhatjheka kwe-COVID-19 ngokuraga nokufaka amamaski hlangana nabantu, Ukuba maqalanga ngebanga lamamitha ama-1,5, ukuhlamba izandla njalo ngesibha namanzi namkha ukusebenzisa isihlanzekisi sezandla esine-alkoholi nokubalekela imihlangano enabantu abanengi.  

2.    Zamandla 
2.1.    IKhabinethi iyazi ngomthelela ongasimuhle kezomnotho nezehlalakuhle, ukuphazamiseka nobudisi kuzakhamuzi nemabhizinisini obubangelwe kucinywa kwegezi eemvekeni ezimbalwa ezidlulileko.

2.2.    Woke umzamo wenziwa ukuze kurarululwe iintjhijilo zagadesi zokutlhayela kwegezi nokwethula ikghono elitjha lokuphehla igezi esikhathini esifitjhani ngokungakghonakalako, okusisekelo esiqakatheke khulu ekuvuselelweni komnotho. Ngokunjalo, urhulumende uyaraga nokusekela imizamo engeneleleko yokunzinzisa i-Eskom nokuyibeka emtlhaleni wokuzitjheja nokhulako.

2.3.    Ikhabinethi yemukele isimemezelo sikaNgqongqotjhe wemiThombo yeZenjiwa nezaMandla uGwede Mantashe sabenziimbawo abenyulwako ababunane ukunikela ngamamegawathi angezelelweko azii-2000 wegezi yamsinyana isiphehligezi selizwelo.

2.4.    Abenziimbawo abenyuliweko beHlelo labaPhehligezi abaziJameleko balindelwe ukufumana amandla elangeni, ummoya, irhasi emamanzi nebulungelo lebhethri. Ukuhlanganiswa kokuthoma kugridi kuhlelelwe inyanga kaRhoboyi wee-2022.

2.5.    Amaphrojekthi la abunane azokufaka emnothweni ama-R45 wamabhiliyoni, ngesilinganiso sangekhaya sama-50% nokuvula amathuba wemisebenzi elinganiselwa ee-3 800 ngesikhathi sokwakha. Amanye amathuba wemisebenzi azii-13 500 azokuvulwa ngesikhathi sesiVumelwano semiNyaka ema-20 sokuThengwa kweGezi.
 
2.6.    Ukungenelela okuqakathekileko lokhu okwenziwa ngurhulumende ukwakha kabutjha nokuqinisa ihlelo legezi lizokuthuthukisa ngokuqakathekileko ikghono lelizwe lokuphehla igezi. iragelophambili eqakathekileko eyenziwako itjengisa bona imizamo yethu yokuqalana neentjhijilo zamandla iyaliqinisa ihlelo legezi.

2.7.    IKhabinethi ikhombela thina soke godu ukusekela imizamo yokungenelela yokuqinisa ukusebenza kwe-Eskom ngokubikela ama-ofisi wezokuthotjelwa komthetho ngabantu abahlanganisa imikhungo yegezi ngokungasimthetho, ukuphathaphatha amamitha nokuthengiswa kwamavawutjha wegezi ngomtjhotjhaphasi. Kufuze soke sibe basebenzisi begezi abanobubhadekelo ngokubhadela ama-akhawundi wethu qobe nyanga.

3.    Isivumelwano ngeemali zokubhadela emayunivesithi 
3.1.    Ikhabineti ihlala izibophelele ukufumana ipengu yasafuthi ngemalisisekelo yabafundi befundo ephakemeko, ukuqinisekisa kobana boke abafundi abalungelweko banganinwa ngokutlhoga imali. 

3.2.    Isivumelwano sezeemali ekufikelelwe kiso hlangana nomNyango wezeFundo ePhakemeko neBandulo (i-DHET) namaziko wefundo ephakemeko sikhambisana   nentengotjhuguluko/i-infleyitjhini, njengengcenye yokwenza iindleko zefundo ephakemeko zifikeleleke.  

3.3.    IKhabinethi itshwenyekile ngokukhula kwesikolodo sekadeni sabafundi ngobujamo babafundi abaqalene nesikolodwesi ehlelweni lezefundo ephakemeko. I-DDEHT ibuthelela  imininingwnana yabafundi ababhodwe sikolodwesi, okumsebenzi ozokuba yingcenye yehlelo lokubuyekeza umthethomgomo wesekelo labafundi ngeemali ngomnqopho wokwethulwa umfuziselo wesekelomali onzinzileko  ehlelweni lezefundo ephakemeko. 

3.4.    Kusesenjalo, iKhabinethi ikhuthaza amaziko wezefundo ephakemeko ukubamba ikulumiswano neenhlangano zabafundi ukufumana ipengu ezokuvumela isibalo esingezelelweko sabafundi bakghone ukuzitlolisa. 

3.5.    IKhabinethi yemukele ukuphenywa msinyana nokubotjhwa kwamapholisa amane ngezwangobatjho yokubulala uNom. uMthokozisi Ntumba (ogade aneminyaka ema-35) emtjhagalweni wabafundi mhlapha  ngaphandle kwamacabazi we-Wits University eseJwanasbhege. Godu, ikhabinethi yemukele ukubotjhwa kwalabo abadose phambili inturhu baragela phambili nokusahlela amapholisa nakutjhagalwako. 

3.6.    IKhabinethi ihlonipha ilungelo elinzinze kumthethosisekelo ukutjhagala ngokuthula kuthotjelwe umthetho. Nokho ama-ofisi wokuthotjelwa komthetho angekhe avumele iinlelesi zifake ihloko hlangana nemitjhagalo ebanjwa ngokulandela umthetho bafake ipehla ngokutjhisa nokulimaza ipahla yombuso neyangeqadi.

4.    Ukubulawa kwamapholisa 
4.1.    Ikhabinethi ihlala itshwenyekile ngemibiko yokusahlelwa kwamalunga wesiPholisa seSewula Afrika. Amapholisa abeka amaphilo wawo engozini qobe langa ukuqinisekisa ukuphepha kwemiphakathi yethu nelizwe. 
4.2.    Enyangeni edlulileko, ukusukela mhlana ama-25 kuMhlolanja wee-2021, inani lamapholisa ali-12 libulewe ngelunya asemsebenzini namkha bangekho emsebenzini eendaweni ezihlukileko ngelizweni.  
4.3.    Zoke izenzo zenturhu nokubulala okuqaliswe emapholiseni akusibo ubutjhatjha kwaphela kodwana kulitshwayo lehloyo yeliZwe, begodu izenzwezi azikafaneli ukubekezelelwa emphakathini wethu. Ikhabinethi ikhombela ama-ofisi wokuthotjelwa komthetho ukuqinisekisa ukuthi ubulungiswa buyenziwa ebujameni bamapholisa abuleweko la.   

4.4.    Njengomphakathi othobela umthetho nothanda ukuthula, sisoke asitjengise ihloyo lethu mayelana nokubulawa kwamapholisa ngokubikela ama-ofisi wokuthotjelwa komthetho ngezaphulamthetho neenlelesi ezibalekela ukutjhutjhiswa. Ukuhlongakala kwepholisa linye kufana nokuhlongakala kwamanengi. 

5.    Ilanga lamaLungelo woBuntu 
5.1.    IKhabinethi ithokoze woke amaSewula Afrika ahlanganyele ekugidingweni kweLanga lamaLungelo woBuntu ngoSondarha, mhlana ama-21 kuNtaka wee-2021 ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka ka-Charlotte Maxeke: Ukuthuthukiswa kwamaLungelo woBuntu esiKhathini se-COVID-19”. Ukugidingwa kwanomnyaka kutjhayisana nomnyaka wama-25 wokwamukelwa kokusebenza komThethosisekelo weSewula Afrika we-1996.  

5.2.    Ilangeli lisikhmbuze ngesibopho sethu mayelana nokuziphatha kuhle njengesitjhaba ukuragela phambili nokulwisana nobuhlanga, ukuninana ngokobulili, ukuninana ngokobuzwe nakho koke ukungabekezelani, kufaka hlangana inturhu eqothele ubulili obuthileko neensalela zelunya lamapholisa. 

5.3.    IKhabinethi ikhombele woke amaSewula Afrika ukusebenzisa amalanga aseleko weNyanga yamaLungelo woBuntu ukukhuthaza ukwakhisana, ukuqiniswa kobuzwe netshwayo lobutjhaba elifanako. 

B.    IinQunto zeKhabinethi 
1.    UmThethomgomo we-Data ne-Cloud weliZweloke 

1.1.    Ikhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini ngokutlolwa kugazede komTlamo womThethomgomo we-Data newe-Cloud. Umthethomgomo lo unqophe ukulinganisa imithethomgomo esebenzako gadesi nomthetho ukuqinisekisa bona ilizwe lizuza ngokuzeleko ekuthuthukisweni komnotho wedijithali. 

1.2.    Iinsetjenziswa ze-Data neze-Cloud ziziinkghonakalisi eziqakathekileko emnothweni wedijithali. Lomthethomgomo unqophe ukuqinisekisa bona ilizwe llizibandakanye ngokuzeleko kilesisikhathi esitjha sokusebenza kwe-data. Nasele uvunyelwe, lomthethomgomo uzokuqinisa ikghono lomBuso lokuletha izeznzelwa kuzakhamuzi zawo.

2.    UmTlamo wesiQunto seliZweloke  mayelana nokuziphendulela kwephasi ngokutjhuguluka kwetlayimethi (i-NDC) 
2.1.    IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komtlamo owenziwe ngcono we-NDC mayelana nokuziphendulela ekutjhugulukeni kwetlayimethi. IsiVumelwano se-Paris mayelana nokutjhuguluka kwetlayimethi sifuna iSewula Afrika ukuthumela ama-NDC ngeenkhathi ezithileko ahlathulula umnqopho wokwehlisa irhasi esilaphazako. 

2.2.    Solo kwemukelwa isiVumelwano se-Paris ngoNobayeni wee-2015, iSewula Afrika ibe neragelophambili ebonakalako ekubandameleni ukupheleliswa nokusetjenziswa kwama-NDC wayo.

2.3.    Umtlamo we-NDC owenziwe ngcono utjheja ubujamo belizwe leSewula Afrika, iindingo zezomthetho zesiVumelwano se-Paris, ukulingana nesayensi yamva nje.

3.    I-IMC mayelana nephaliswano leBhegere yePhasi ye-Netball yomnyaka wee-2023 (i-NWC)
3.1.    Ikhabinethi ivumele ukutlanywa kwe-IMC mayelana ne-NWC yomnyaka wee-2023 ngokubanjwa kwephaliswano le-NWC 2023. I-IMC izokudosa phambili umsebenzi wokulungiselela iphaliswaneli. 
3.2.    ISewula Afrika, ezokuba lilizwe lokuthoma e-Afrika ukwamukela i-NWC, izokwamukela amazwe aphalisanako ali-16.  

4.    UmKhangiso weeNtembu wePhasiloke (i-IPEX)    
4.1.    Ikhabinethi ivumele ukubanjwa kwe—IPEX, eyaziwa godu njengomkhangiso weentembu, e-Cape Town ukusukela mhlana ali-9 ukufikela nakali-19 kuNobayeni wee-2021 ngaphasi kommongondaba othi: “INdlela yeNtando yeNengi”. I-Federation of International de Philatelie (i-FIP) yayikade ihlele ngaphambilini  ukubamba umnyanya lo eKapa ukusukela mhlana ali-17 ukufikela nakali-17 kuNtaka wee-2021 kodwana watshwiliselwa esikhathini esizako ngonobangela we-COVID-19. 
4.2.    UmNyango wezokuThintana neTheknoloji yeDijithali uzokuhlela bewubambe umnyanya lo ngokubambisana nekomiti ehlelako ye-FIP. 

4.3.     Iintembu ezibuthelelweko zizokukhangisa iinkhathi zomlando, abantu nezehlakalo ezasiza ngokuqinisa intando yenengi eSewula Afrika. Abayeni abalindelweko bazokusiza kezevakatjhobukelo lesizwe, kufukulwe umnotho wesizwe nokukhuphula nokubuyisa zamasiko.

5.    UmTlamo weminyaka eliTjhumi wokuSetjenziswa kweSayensi, iTheknoloji nobuKghwari (i-STI Decadal Plan)
5.1.    Ikhabinethi ivumele iQhinga leminyaka eliTjhumi le-STI lomnyaka wee-2021 ukufikela kewee-2031 ukuthuthukiswa nokusetjenziswa kwehlelo lesayensi. Umtlamo lo uza ngemva koMbikomthethokambiso weSayensi nobuKghwari owavunyelwa yikhabinethi ngomnyaka wee-2019.

5.2.    Lomthethomgomo uziphendulela etuthukweni yetheknoloji erhabako godu uqinisa i-STI ngokuthuthukiswa kwezehlalakuhle nezomnotho elizweni. Umtlamo lo weminyaka eliTjhumi uzokusiza ukuba itlhatlha likarhulumende elizokufaka hlangana eminye iminyango njengomNyango wezokuLima, wokuTjhugululwa kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya; wemiThombo yeZenjiwa naMandla; zamaPhilo newezeRhwebo, amaBubulo nePhaliswano. Ukusetjenziswa kuzokufaka yoke iminyango ethintekako.

C.    ImiNyanya eZako 
1.    IsiQhema sikaMengameli sokufunda ngeThungelelwano leVidiyo 

1.1.    Ikhabinethi ikhuthaze amaSewula Afrika ukuhlanganyela ihlandla lesine  lesiQhema sikaMengameli sokuFunda ngeLesine, mhlana ama-25 kuNtaka wee-2021 ukusukela nge-iri ye-16h30 ukufikela keye-18h30, ngokusebenzisa i-Microsoft Teams webinar (https://nrc.org.za/).
1.2.    Kilelihlandla kuzokufundwa iincwadi zeSewula Afrika ezingundabamlonyeni i-The Suit etlolwe ngu-Can Themba ne-I am not a Tramp etlolwe ngu-Leslie Sehume. 
1.3.    Kusukela lahlonywako ngomnyaka wee-2019, iHlangano yokuFunda yeliZweloke seyisekele iJima le-Read to Lead nebizelo likaMengameli u-Cyril Ramaphosa lokuthuthukisa ukufunda ezweniloke – ukusukela ngetlasini ukuya ngekumbeni yokuzigedla ngenkhaya. 
1.4.    Ngokusebenzisana singakhela phezu kwalesi sisekelo samakghono nokuvula amathuba kumabizelo.

D.    Imilayezo
1.    Ukuthokozisa 

Ikhabinethi idlulise ukuthokozisa kwayo neemfiselakuhle ku: 

  • Dorh. Patrice Motsepe, usomabhizinisi owaziwako obemSewula Afrika wokuthoma ukukhethwa njengoMengameli we-Confederation of African Football. 
  • Ikhabinethi godu ifisele woke amaSewula Afrika iholideyi yePhasika ephephileko, neenhlangano zekolo isikhathi esihloniphekileko nesinomoya we-Pesach. 
     

2.    Amezwi Wokutjhiriya 
Ikhabinethi idlulise amezwi wayo wokutjhiriya emndenini nebanganini baka: 

  • Ndabezitha, iKosi u-Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu, ogade ayiKosi yesiTjhaba samaZulu ebuse isikhathi eside. UMengameli u-Ramaphosa uhloniphe uNdabezitha ngomNgcwabo wangokomThetho oKhethekileko wesiGaba sokuThoma, ofake amatshwayo wokuhlonipha ngokwesijoni. UNdabezitha uzokukhunjulwa njengeKosi eyahlanganisa isitjhaba samaZulu, abarholi bamasiko wafaka nesandla ekuthuthukiseni amaZulu ngokomnotho.
  • UmHlonitjhwa uMengameli u-John Pombe Magufuli we-United Republic of Tanzania. ISewula Afrika ibumbene ekulileni norhulumende nabantu be-Tanzania lokha  bagutjuzeswe lilifu elinzima. Ekuhlonipheni uMengameli Magufuli, uMengameli uRamaphosa uthe: “Ikululeko yethu yaba ngonobangela nokuzinikela kwabantu be-Tanzania. Kuzizehlakalo zangaphambilini ezahlanganyelwako ezenza thina, njengamaSewula Afrika sizizwe silahlekelwe ngokuhlongakala kukaMengameli uMagufuli, khulukhulu nakimi. I-Tanzania ilahlekelwe ngubaba nomnakwethu, i-Afrika ilahlekelwe mdosiphambili onebonelophambili begodu iSewula Afrika ilahlekelwe mngani othandekako”. 
  • UNom. uMenzi Ngubane, Ingorho yomlingisi emthumbi wabonongorwana gade amlingisi ophuma phambili tle. Wafaka isandla ngokubonakalako ekuthuthukiseni zobughwari bokulingisa, wafaka isandla kumabonakude nalokha angekho kumabonakude. Umsebenzakhe njengomdlali wezobukghwari uyaraga nokukhuthaza abanengi ebubulweni lezobukghwari.
  • UMm. Noxolo Maqashalala, ogade amlingisi wengubo ohlakaniphileko owabonakala kibomabonakude bethu ngekghono lakhe elikhethekileko. 
  • UDorh. Nawal El Saadawi, umlweli wamalungelo wabomma we-Egypt, umtjhotjhozeli wamalungelo wobuntu, umtloli nodorhodere oluleka ngokomkhumbulo. Wafaka isandla ekulwisaneni negandelelo labomma ukuya ngokwesiko, ikolo nezakhiwo zomphakathi ngemitlolo yakhe nokuba mtjhotjhozeli. Bekaziwa iphasi loke ngomsebenzakhe wokulwisana nokucwiywa kwezitho zesifazi ebantwini bengubo.
  • UNom. Pathasarvasan Govender, ogade aziwa ngo “Charm Govender”, umtjhotjhozeli womZabalazo we-Chatsworth  KwaZulu-Natala, ogade alilunga le-Natal Indian Congress nomtjhotjhozeli womtjhotjhaphasi we-African National Congress (i-ANC).
  • UNom. U-Cecyl Esau, ogade ayikutani yomZabalazo nebanjwa lezepolotiki elalivalelwe e-Robben Island alilunga langaphambilini lephiko lezepi le-ANC, Umkhonto we Sizwe. UNom. Esau waqeda ubutjha nobudala bakhe alwela iSewula Afrika engabandlululi ngobuhlanga nangobulili.
     

E.     Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    Umm. Nolwazi BK Gasa esikhundlelni sokuba liSekela likaMnqophisi maZombe (i-DDG): ukuHlela, umThethomgomo namaQhinga ku-DHET.
2.    UNom. Samuel Zamokuhle Zungu esikhundleni sokuba yi-DDG: IFundo yeTheknikhali neBandulo lamaKghono ku-the DHET.
3.    Umm. Pretty Nozipho Makukule esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko wezeeMali ku-DHET. 
4.    Umm. Memme Sejosengwe, olulelwe ikontraka esikhundleni sokuba nguNobhala Zombelele nge-Ofisini yeJaji eliKhulu. 

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi 
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore