Isitatimende somhlangano weKhabinethi wangomhla ali-7 kuRhoboyi 2013

1. Ubujamo beKhabinethi ngeendaba eziqakathekileko ezenzeka esikhathini       sagadesi

1.1. IKhabinethi ithokozise abantu be-Zimbabwe neenhlangano zepolitiki ekubambeni amakhetho wepalamende newombuso wemakhaya ngokuthula.IKhabinethi ibuke imizamo kaMengameli uJacob Zuma njengomthintanisi weHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi ese-Afrika engeSewula (i-SADC) kuKulumo-pendulwano ngeendaba zeZimbabwe ngomnqopho wokuqinisekisa ukobana zoke iinhlangano zepolitiki zizibophelele ekambisweni yamakhetho anokuthula.

1.2. IKhabinethi inyefule  ukuhlaselwa ngebhomu komakhiwo ohlalisa abasebenzi  bobuZenda be-Turkey e-Mogadishu, ese-Somalia, beyadlulisa amezwi wokutjhiriya aborhulumende nabantu be-Somalia nebe-Turkey.

1.3. Ngesikhathi esandulela iminyaka ema-20 yeKululeko yethu, iKhabinethi ihlanganyela nesitjhaba ekugidingeni   iNyanga yabaFazi ngaphasi kwesihloko esithi “Iminyaka eliKhulu yokuSebenzisana ngomNqopho wokuFikelela ukuNikelwa kwabaFazi amaThuba  aNzinzileko nokuLingana ngokobuLili”.     

Iminyaka elikhulu le ihlonipha imizabalazo yabafazi ukusukela lokha umtjhotjhozeli oveleleko, uCharlotte Maxeke, adosa phambili isiqubuthu sabafazi emtjhagalweni ebegade ulwisana nomthetho wokuphathwa kweempasa owabanjelwa e-Bloemfontein ngo-1913.

Ukuzinikela okwenziwa bafazi ekulweni nemithetho yokuphathwa kweempasa nakeminye imikhakha yomzabalazo weKululeko kuyingcenye eqakathekileko ekhuthaze ukuhlonywa kwamhlapha kukaMazisi oliKarada.

Njengombana isitjhaba sigidinga indima edlalwe bafazi, iKhabinethi yenza ibizelo  kiwowoke amaSewula Afrika kobana ajamelane nokuhlukunyezwa kwabafazi nabentwana bekahloniphe amalungelo wabafazi njengombana avikelwa mThethosisekelo wethu.

1.4. IKhabinethi ibuyelele ukuthokozwa kwesitjhaba nomphakathi weentjhabatjhaba   nguMengameli uJacob Zuma ngokwenza kwabo iLanga likaNelson Mandela leenTjhabatjhabai libe ngelikhulu  njengombana bekugidingwa ilanga lamabeletho likaMandela. Mhlana ali-18 kuVelabahlinze, iinkulungwana zabantu  ngeSewula Afrika nephasini mazombe bazipha isikhathi sokuzinikela ekusizeni abantu abatlhagako.

IKhabinethi ikhombele amaSewula Afrika ukobana asekela ukuhlonywa komnyanya wokuthoma weLanga likaNelson Mandela lezemiDlalo namaSiko eTatawini lezemiDlalo i-FNB, eJwanasbhege, nakali-17 kuRhoboyi.

AmaBhokobhoko azokudlala ne-Argentina, i-Bafana Bafana iqalane ne-Burkina Faso kanti isiqhema seeNgorho zeBholo eRarhwako seSewula Afrika sizakudlala ne-Italy, ebusuku kulandele ikhonsadi yeenkutani zombhino.

Yoke imali ezakubuthelelwa izakusetjenziswa kuphrojekthi yesiBhedlela sabeNtwana i-Nelson Mandela.

IKhabinethi ibuyelele ibizelo kumaSewula Afrika lokuthi “aThathe iGadango; aKhuthaze iTjhuguluko (begodu) Enze iLanga ngeLanga libe gelikaMandela”. 
IKhabinethi iragela phambili nokukhombela woke amaSewula Afrika ukobana abeke uMengameli wangaphambilini uNelson Mandela emikhumbulweni nemithandazweni yabo njengombana atjengisa ukululama nakelatjhwako.

1.5.   IKhabinethi itlhuwile ngokudlula ephasini kweJaji eliKhulu langaPhambilini  uPius Langa obekwe mhlana ama-3 kuRhoboyi 2013 ngesiLahlo esiKhethekileko  sangokoMthetho. IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya emndeninakhe, abangani nabasebenzisani.

IJaji eliKhulu langaPhambilini uPius Langa uzakukhunjulwa ngokuzinikela kwakhe emzabalazweni weKululeko, ukuvikela kwakhe intando yethu yenengi esekelwe mthethosisekelo begodu nangomsebenzakhe wamhlapha nje kuKomitjhini yeKululeko yamaPhephandaba.

1.6.  IKhabinethi itjheja ituthuko ethembisako emkhakheni wezefundo, khulukhulu ukuqiniswa  kwesiTatimende somThethokambiso weKharikhyulamu nokuHlola (i-CAPS) nesekelo labotitjhere  eliragela phambili ekuhlonyweni kwaso. IKhabinethi yemukele ukuhlonywa  kwesiQhema somSebenzi esiqalene nokuphathwa nokusetjenziswa  kwekharikhyulamu yeLimi lamaTshwayo leSewula Afrika okuzokusungula ngonyaka wee-2014 ukuthoma kuGreyidi R ukufikela kuGreyidi12, ngokukhambisana nesimemezelo sikaMengameli sokobana ilimi lamatshwayo libe ngelisemthethweni. Ikharikhyulamu etja le  izokuletha abantu boke amathuba wokufikeleleka efundweni ethe tjha.

1.7. IKhabinethi yenze isimemezelo kubafundi bakamethrigi bonyaka ka-2013 ukobana bazitlolisele ukuyokufunda   emazikweni wefundo ephakemeko ngonyaka wee-2014 njenganje njengendlela yokukhambisana  nejima lokuKhetha ‘nokuTlolisa Njenganje’ lomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula.

Abafundi bakhuthazwa bona batjhejisise ukukhetha kwabo ibizelo bahlolisise neendingo zeemali. Abafundi bakhunjuzwa godu ngesiKhwama seNarha seSizo leeMali kubaFundi (i-NSFAS) esisiza ngeemali abafundi abatlhogako abasebenza  ngokuzikhandla.

1.8.  Ikhabinethi yemukela ukuhlonywa kwesitetjhi seendaba zikamabonwakude esizokusebenza ubusuku nemini ama-iri ama-24 yiHlangano eRhatjha ngoMoya yeSewula Afrika okuligadango elikhambisana nokukhula kwesidingo sokurhatjhwa kweendaba nezehlakalo eziqakathekileko  ezenzeka esikhathini sanje enarheni neentjhabatjhabeni begodu kunqotjhwe ukunikela amaSewula Afrika ithuba nekundla yokuveza amazizo wawo.

1.9.  IKhabinethi ithokozisa abadudi u-Cameron van der Burgh, u-Chad le Clos no-Giulio  Zorzi abenze inarha yazikhakhazisa ngokuthumba kwabo iimendlela kuPhaliswano leenTjhabatjhaba le-15  leHlangano yezokuDuda yePhasiloke (i-FINA) e-Barcelona.

1.10.  IKhabinethi idlulisa iimfisela buhle kiwo woke ama-Muslim weSewula Afrika  njengombana bazabe bagidinga i-Eid. Ngahlanye iKhabinethi ifisela umphakathi wamaJuda  weSewula Afrika okuhle kodwa ngenyanga ye-Elul.

2. Iinkulumiswano neenqunto eziqakathekileko zeKhabinethi

2.1.  IKhabinethi iphasise ukuthonywa kwemikhulumiswano ngobuJamo  bomThethomgomo weNarha waManzi ehlonywe mNyango wezaManzi.
Umnqopho wokubuyekeza umthethomgomo kulungisa imiphumela evele ingakalindeleki nokuvala iinkhala ezikhona kumithethomgomo yamanzi yanje.
Ubujamo bomthethomgomo obuyekeziweko buzakusiza ekusatjalalisweni kabutjha kwamanzi eendaweni zabantu abagade badinywe amathuba. Begodu uzakuqinisekisa ukobana umthangalasisekelo wamanzi awugegedi imiphakathi, khulukhulu yemakhaya enganazo iinsetjenziswa zamanzi.

2.2.  IKhabinethi iphasise ukukhutjhwa komThethomgomo wobuNikazi beLwazi weliZweloke ukobana   umphakathi uveze amazizo wawo esikhathini esimalanga ama-30.

Umthethomgomo lo unqophe ukulinganisa ngokuzeleko nokutjheja iindaba ezihlukahlukeneko ezimayelana nobunikazi belwazi, okuthinta imikhakha eminengi, efaka hlangana: ukurhwebelana, isayensi, zelimo nezamaphilo. Ngalokho-ke kunesidingo somthethomgomo karhulumende owodwa ezingeni lenarha neleentjhabatjhaba.

2.3.  Ikhabinethi iphasise umthethomtlamo wezakhamuzi wokutjhejisisa obizwa  “Umtlamo wokuQinisa iTjhebiswano lokuPhatha kwezakhamuzi ngokutjhejisisa kokuLethwa kweenSetjenziswa”.

Kufanele bona iminyango karhulumende eqalene nokulethwa kweensetjenziswa emiphakathini ilinganise imitlamo yayo yokutjhejisisa nokuhlola ifake hlangana imibono namazizo wezakhamuzi ngokulethwa kweensetjenziswa. Lokhu kusisekelo sokufaka hlangana ukutjhejisisa komphakathi ehleIweni likarhulumende lokuhlola.

Umtlamo lo uhlathulula ukutjhejisiswa kokusebenza kukarhulumende okutjheja amazizo wezakhamuzi ukuqinisa ukuziphendulela emiphakathini nokulawula ukwenziwa ngcono kokulethwa kweensetjenziswa.

2.4. IKhabinethi iphasise  imiGomo yokuPhatha komBuso nokuDluliswa kwaMandla wokuPhathwa kweeMali zomBuso.

Umgomo lo uhlahla indlela yokunikelwa nokusetjenziswa kwamandla wabaPhathi abaPhezulu  kusiPhathimandla esiPhendulako neenkhundleni eziphasi njengalokha kutlolwe emThethweni wabaSebenzi bomBuso (i-PSA) nomThetho wokuPhathwa kweeMali zomBuso (i-PFMA).

Imigomo le yenza umsebenzi wokudlulisa amandla ube lula, begodu lokhu kuzakwenza ngcono ukulethwa kweensetjenziswa ngefanelo nangokunqopha. 
UNgqongqotjhe wezabaSebenzi bomBuso nokuPhatha uzakuhlathulula imigomo le nemithelela yayo ngokukhamba kwesikhathi.

2.5. IKhabinethi iphasise iimvumelwano ezilandelako ukobana iPalamende ivumelane  nazo ukuya ngokwesiGaba sama-231 somThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula  Afrika: Sokuthoma, Ukuvuma kweSewula Afrika isiVumelwano  sokuhlonywa kwe-Indian Ocean Tuna Commission (i-IOTC), Sesibili isiVumelwano soKongiwa nokuVikelwa kweHlambi yomHlobo we-Southern Bluefin Tuna (i-CCSBT) begodu;  Sesithathu Sivumelwano sobuJamo bamaDoyelo Sokukhandela nokuPhelisa ukuThiya okungakaBikwa nokungaLawulwako okungasisemThethweni (i-IUU) seHlangano yokuGoma nezeLimo yeenTjhaba eziBumbeneko (i-FAO).

Ungqongqotjhe wezeLimo, amaHlathi nezeenHlambi uhlanganyele emikhulumiswaneni le ngomnqopho wokuveza isizo eliqakathekileko elizokulethwa kezokuthiya  okuzokuzuzisa umnotho wethu ohlumako.

2.6. IKhabinethi iphasise bona iSewula Afrika isingathe iKhonferensiye-11 yamaZwe aHlanganyelekoemButhanweni i-Abidjan eKapa kusukela mhlana ama-24 ukuya ema-28 kuNtaka 2014.

UmButhano i-Abidjan ungomunye weeMvumelwano ezili-18 zamaLwandle lapho kwatlanywa khona amaqhinga liHlelo lezeBhoduluko leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UNEP) njengengcenye yokusetjenziswa kwe-Ajenda ye-Stockholm ka-1972.

IsiVumelwano lesi sinikela iphahla lomthetho lokusebenzisana kweenarha ezithintekako ukuthatha amagadango ahlanganyelweko ekurarululeni iinkinga ezifanako zeendawo ezimagega nelwandle nebhoduluko ezilihlanganyeleko.
Ibandla leenqunto eliphezulu lomButhano i-Abidjan yiKhonferensi yamaZwe aHlanganyeleko (i-COP), umhlangano obanjwa ngemva kweminyaka emibili ohlanganisa aboNgqongqotjhe bezeBhoduluko nabosolwazi bezobuterhiniki abavela eenhlanganweni zeKontraka kanye neenarha ezibabukeli, amanye ama-ejensi weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko neenhlangano ezizijameleko.

2.7. IKhabinethi ibikelwe ngombiko wokubamba indima kwabajameli beSewula Afrika  eMhlanganweni wama-57 weKomitjhini ngobujamo babaFazi, owabanjwa ukusukela nakama-4 ukuya nakali-15 kuNtaka 2013.

Umbuthano wama-57 wabanjwa endlukulu yeenTjhaba eziBumbeneko e-New York, ummongo oqakathekileko wawusithi  “Ukupheliswa kweNturhu eqaliswe ebaFazini nabeNtazana”

Kwabakhona iinthembiso ezimbalwa ezenziwako zaphasiswa njengeenqunto badlalindima ekuqedeni inturhu eqaliswe ebafazini nabentazana. IKhabinethi yenze isimemezelo kiyo yoke iminyango karhulumende ukobana iphumelelise iinthembiso lezi.

2.8. IKhabinethi iphasise ukwethulwa kombiko wesikhathi esiPhakathi woMkhandlu weHlangano yeenTjhaba  eziBumbeneko wokuBuyekezwa kobuJamo beNtumbantonga eSewula Afrika. Umbiko ukhambisana nesiMemezelo sePolitiki seminqopho elitjhumi  yeNgogwana yeNtumbantonga neNtumbantonga esuselwe ematshwayweni aqakathekileko.  IKhabinethi ibuke umNyango  wezamaPhilo ngombiko otjengisa bona iSewula Afrika isendleleni  yokufikelela  enengini lamatshwayo aqakathekileko ngesikhathi esibekiweko esingunyaka wee-2015.

2.9.  IKhabinethi yabikelwa ngokusetjenziswa

kwesiGaba-100 (1) (b) esiFundeni seLimpopo. Babikelwa ngemiphumela eqakathekileko yombiko wokuhlahluba, iintjhukumiso zokungenelela ezenziweko nendima esele ikhanjiwe. Babikelwa godu ngezinto ezisaleleko ezidinga ukuqedelelwa.

Mhlana ama-31 kuMgwengweni 2013 isbhalansi yemali eseleko beyimaBhiliyoni ama-R3,3 nakumadaniswa nemali esetjenziswe ngokweqe ekhona eliBhiliyoni li-R1,7 lokha isifundesi sifakwa ngaphasi kwelawulo lombuso ngoNobayeni 2011.
Ngemva kokuzwisisa amagadango wokulungisa asetjenziswe eminyangweni emihlanu eyafakwa ngaphasi kwelawulo lombuso, ikhabinethi iphasise ukobana iKomiti yaboNgqongqotjhe ingathoma ngomsebenzi wokunikela iintambo kuNdunakulu weLimpopo nesiGungu sakhe esitjha okuzakuthatha iinyanga ezisithandathu. 

IKhabinethi ivumile ukobana amarhubhululo aragele phambili ngomnqopho wokuvumbulula izenzo zobukhohlakali nokuthi abafunyenwe baphule ikambiso yezokuthenga kulandelwe amagadango wokubakhalima afaneleko. Isaziso esizeleko ngemiphumela sizakwenziwa yiKomiti yaboNgqongqotjhe ngesikhathi esifaneleko.

3. Imithethomlingwa

3.1. IKhabinethi iphasise ukwethulwa komThethomlingwa wokuKalwa kobuDisi nokuMeda iinLinganiso zePahla okusemThethweni ePalamende.

UmThethomlingwa lo unqophe ukuhlahla zoke iinlinganiso ezenziwa mabubulo nakarhwebelanako, amamitha nezinye iinsetjenziswa zokumeda  kobana zinqophile. UmThethomlingwa lo unqophe ukukhuthaza ukurhwebelana okuhle nokuvikela zamaphilo womphakathi nebhoduluko. UmThethomlingwa lo uzakuqalisisa ukungalingani komThetho wokuKala nokuMeda iPahla yokuRhwebelana ka-1973.

UmThethomlingwa lo uqakathekile ekukhuliseni iHlelo leSewula Afrika lomthangalasisekelo wobuterhiniki ofaka amazinga, isiQinisekiso seKhwalithi, ukuPhasiswa neRherho lokuKala nokuMeda ubuDisi bePahla  (i-SQAM).
3.2. IKhabinethi iphasise ukwethulwa  ngePalamende komThethomlingwa wokuKhibelela weenHlahla namaKhemikhali aHlobene Nazo we-2012.

UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho olawula iinHlahla namaKhemikhali aHlobene Nazo, we-1965 (UmThetho Nomboro 101 we-1965) njengokukhitjelelwa mThetho wama-72 ka-2008. Umthethomlingwa lo unqophe ukuqinisa amandla webandla elilawula iinhlahla  nelisebenza ngefanelo.

4. Ukuqatjhwa

IKhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kwabalandelako:
4.1. Phrofesa Edith Veronica Vries esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele womNyango wezeLimo, amaHlathi nezeenHlambi.
4.2. Mma. Duduzile Charity Baby Mbongwa esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: iKoro yezamaQhinga nemiSebenzi nge-Ofisini kaMengameli.
4.3.  Mma. Loraine Elzabe Rossouw uqatjhwe esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko weeMali  emNyangweni wezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo.
4.4. IKhabinethi ivumelana nesitjhukumiso esinqotjhiswe kuMengameli sokobana aqatjhe  uPhrofesa Fiona Tregenna abe lilunga elingasebenzi ngokuzeleko leBandla lePhaliswano  isikhathi esiminyaka emihlanu ukusuka mhlana lili-1 kuVelabahlinze 2013.

4.5. IKhabinethi itjheje abaqatjhiweko abalandelako abazokusebenza kuBhodi ye-Ejensi  eThuthukisa amaBubulo amaNcani isikhathi esiminyaka emithathu ukusuka mhlana lili-1 kuKhukhulamungu ukuya nakama-31 kuRhoboyi 2016.
a) Dorh. Ivor Zwane (uqatjhwa ihlandla lesibili)
b) Dorh. Marius Venter (uqatjhwa ihlandla lesibili)
c) Nom. Mojalefa Mohoto (Umjameli womNyango wezeRhwebo namaBubulo).

4.6. IKhabinethi itjheje ukuqatjhwa kukaMma  u-Thabang Sophie (Peppy) Kekana esikhundleni sokuba lilunga leBhodi yeLotho yeliZweloke isikhathi esiminyaka emihlanu ukusuka mhlana lili-1 kuKhukhulamungu  ukuya mhlana ama-30 kuRhoboyi 2018.

Imibuzo inganqotjhiswa ku: Phumla Williams (umJaphethe womkhulumeli weKhabinethi)
Iinomboro zikamaliledinini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore