Sitatimende semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-21 Imphala 2015

1. Kucala Kwekusebenta Kwetinhlelo Letimcoka Tahulumende Letibalulekile

1.1. IKhabhinethi iyatesekela letichamukelo letimemetelwe yiNdvuna Yetetimali Nhanhla Nene kuSitatimende Senchubomgomo Semcombelelo Sethemu Lesemkhatsini. Letichamukelo titawukhomba umonotfo indlela ngetikhatsi tekukhula kancane kwemnotfo wemhlaba wonkhe kanye nangetikhatsi tekungatinti kwawo.

INingizimu Afrika yenta inchubekelembili mayelana neluntjintjo kutenhlalo nakutemnotfo ngekutsi ibukane netihibe letivimba kukhula kwemnotfo. Indvuna Nene yetfule luhlaka lwenchitfomali lwalelive lweminyaka lelimitsatfu letako. Loluhlaka lwenchitfomali lutawucinisekisa kutsi hulumende usengakaphumi endleleni yakhe yekucalisa kwekusebenta kwetinhlelo takhe njengeloku tibekiwe kuLisu Lavelonkhe Lentfutfuko (i-NDP).

Tintfo letibalulekile lokutawucalwa ngato kutsi tentiwe tisetinhlelweni tenchitfomali tethemu lesemkhatsini.

IKhabhinethi iphindze futsi ichubeke itesekele tinyatselo tahulumende tekwehliswa kwetindleko lokuyintfo letawucinisekisa kutsi loko hulumende latawucala ngako kukwenta akutsikameteki nome ngabe ngayiphi indlela.

IKhabhinethi iyayemukela imiphumela yekuvakasha ngekusebenta kwaMengameli e-Democratic Republic of Congo (e-DRC) kusukela mhla ti-16  kuya mhla ti-17 Imphala 2015. Kulomnyakalishumi lotako Ikhomishana Lesemkhatsini Wetive Letimbili itawucinisa kucala kwekusebenta kwemiklamo yetemnotfo lehlangene, ikakhulu i-Grand Inga Hydropower Project. Lomklamo utakwenta kutsi kube nemtfombo lowengetiwe wegridi yemandla eSifundzeni lesi-Afrika leseNingizimu.

1.2. IKhabhinethi iyakwemukela kuphotfulwa ngemphumelo kwekuvakasha ngekusebenta kwaSekeleMengameli Cyril Ramaphosa eStockholm, eSweden kusukela mhla ti-18 kuya mhla tinge-20 Imphala 2015, lapho bekangusihlalo ngekuhlanganyela yeKhomishana weseshini yemfica yeNingizimu Afrika.

2. Tincumo Tekhebhinethi Letibalulekile

2.1. IKhabhinethi isivumile sigunyato semave e-G20 Semitsetfomgomo Lesezingeni Lelisetulu mayelana Nekubasebaleni Kwenzuzo Yebuniyo. Lemitsetfomgomo ibeka tinyatselo lekufanele kutsi lelo nalelo live lelililunga lititsatse kuvikela kucashatwa kwebantfu bemtsetfo kanye nalokuhleliwe kwemtsetfo lokumayelana nebuniyo.

IKhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kumiswa kweLikomidi lelihlanganisa ematiko lelitawungamela kucala kwekusebenta kanye nekubika mayelana neLisu Lalelive Lekusebenta. Lelikomidi litawuhlanganiswa Litiko Letemisebenti Yahulumende  Nekuphatsa.

Imigomo lesezingeni lelisetulu itakwenta ncono kubasebaleni kwebantfu betemtsetfo nebetemtsetfo lokuyintfo lebalulekile ekuvikeleni bucotfo nekubasebaleni kweluhlelo lwetimali temhlaba wonkhe.

Kuvikela kuchashatwa kwaletikhungo ngekutsi tisetjentiselwe tinhloso letingekho emtsetfweni njengenkhohlakalo, kungakhokhi intsela kanye nekwenta imali ngetintfo letitfolwe ngebugebengu kusekela tinjongo temave laku-G20 tekukhulisa kukhula kwemnotfo ngekusebentisa kusisa timali kumkhakha wangasese.

2.2. IKhabhinethi ikuvumile kutsatsa kweNingizimu Afrika sikhundla sekuba nguSihlalo Welikomidi Lelihlelako Lebudlelwane Babohulumende Lobuvulekile (i-OGP) nga-2015-2016. IKhabhinethi iphindze futsi yaligunyata Lisu lesikhashana le-OGP laseNingizimu lesitsatfu Lavelonkhe Lwekwenta.

I-OGP isichamukelo semhlaba wonkhe lesakhiwo yinhlanganyela yabohulumende kanye netinhlangano temmango letisebentela ekwenteni ncono kutilandza nekuba sebaleni etindzabeni tahulumende – ngetinhloso tekwandzisa kuphendvula etakhamutini kwahulumende, ekulweni nenkhohlakalo, ekutfutfukiseni imphumelelo kutemnotfo, kuhlanganisa indlela lensha yekwenta tintfo kanye nekuletfwa kwetinsikalo.

Kusukela kwasungula i-OGP, iNingizimu Afrika beyisolo ililunga lelinemdlandla kuLelikomidi Lekuhlela, lelingumtimba losetulu lotsatsa tincumo.

2.3. IKhabhinethi ivumile kutsi Sivumelwane Semave ngemave lesimayelana Nesibophelelo Semmango Semonakala Wekugcola lokubangwa yiwoyela Lesemkhumbini wawoyela, sa-2011 kutsi singeniswe ePhalamende kute sivunywe.

Sivumelwane Sewoyela Lesemkhumbini senta kutsi kube nesiciniseko sekutsi bonkhe labatimbandzakanya bayazuza kulesincepheteliso semonakalo lowenteke ngenca yengoti leyenteke elusentseni lwelwandle. Lesivumelwane sitawusebenta kuphela etingotini temkhumbi wawoyela letingekho ngaphasi kwetivumelwane temave ngemave letinye.

INingizimu Afrika ngeke ibekwe licala lekulahlekelwa kutemnotfo nome licala letindleko tekuhlanta ngenca yekucitsekela wewoyela kumhlaba wayo nasendzaweni lekhetsekile yetemnotfo wemanti kepha licala litawubekwa lowo mkhumbi – umnikati nome loyo lokhokhela umshwalensi walowo mkhumbi.

Lesivumelwane siphindze futsi sicinisekise kutsi kube nesincepheteliso lesanele, lesentiwa ngekushesha futsi nangemphumelelo kubantfu labalinyalelwako ngenca yemonakalo lobangwa kucitseka kwawoyela, nangabe ulayishwe njengemafutsa kutilondvoloti temikhumbi.

2.4. IKhabinethi ikuvumile kudizanwa kweluhlavumali lokwentiwe yi-South African Mint Company emadizayini ayo emnyaka wa-2015 na-2016 etinhlavumali temigubho nekusabalaliswa kwato. Letingcikitsi tiveta emagugu aseNingizimu Afrika (asesikhatsini lesengca kanye newasanyalo), tilwane netihlahla, kuphulelela kwayo kutenhlalo kantsi futsi tiwela ngaphasi kwetindlela letentiwako mayelana nete-numismatic.

a) Luchungechunge Lweluhlavumali Lwemgubo wa-2015 – Umgubho Weminyaka Lenge-200 Yeluhlavumali LwemaGriqua eKapa.
b) Umgubho Weluhlavumali Lwaseningizimu Afrika lwa-2015 – Dvonye
c) Luchungechunge LwePhrothiya ya-2016 – Imphilo Yelichawe: NR Mandela
d) Luchungechunge Lwetemvelo-2016 – Batingeli Basebusuku (Imphisi)
e) Luchungechunge Lwetilwane taseNingizimu Afrika Letihumako Lwa-2016 (Lunwabu lwaseKapa)
f) Luchungechunge Lwe-Biosphere Legciniwe Lwa-2016 (I-Biophere yeLugu LwaseNshonalanga Kapa)
g) Luchungechunge Lwesiliva lwa-2016 – Tindzawo taseNingizimu taseLwandle Letivikelekile.

3. Imitsetfosivivinyo

3.1. IKhabhinethi iwuvumile Umtsetfosivivinyo Wetimali Tahulumende Lokhetsekile Lomusha weLibhange Lentfutfuko kutsi wetfulwe ePhalamende. Loku kutakwenta kutsi iNingizimu Afrika ikhone kukhokha sitolimende sayo sekucala setigidzigidzi le-R2 eBhange Lelisha Lentfutfuko leliholwa yi-BRICS kumnyakamabhuku wa-2015/2016.

Lelibhange Lelisha Lentfutfuko libhange letibhange lelinetentfutfuko letimhibahiba lelisetjentiswa imibuso leku-BRICS (iBrazili, iRussia, India i-China kanye neNingizimu Afrika) ngenhloso yekwakha budlelwane bekusebentisana lobukhulu kutetimali emkhatsini walamamakethe lasihlanu lahlanganako.

3.2. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kuGazethi yahulumende Kwemtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Insita Yetemphilo YaseLabhorethi Yavelonkhe, wa-2015 kute ummango uphawule ngawo. Letichibiyelo ticinisa kuphatfwa kanye netindlela tekusita ngetimali Insita Yavelonkhe YeLabhorathi Yetemphilo kute kutsi kwandziswe ematfuba ekukhona kufinyelela kutfola kunakekelwa ngekwetemphilo.

LoMtsetfosivivinyo uphindza futsi ucinisekisa kutsi umsebenti longumgogodla weNsita Yavelonkhe YeLabhorathi Yetemphilo kuniketa ummango kucilongwa kwetemphilo.

3.3. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wetetimali wa-2015.
Lomtsetfosivivinyo unika ligunya hulumende wavelonkhe kutsi inchitfomali lengakagunyatwa kulicala lelicondze ngco lelingahambisani neSikhwama Savelonkhe Sangenamali. Loku landzela sigaba se-34 seMtsetfo Wekulawula Timali Temmango, sa-1999 uphindze unikete emandla tincomo Telikomidi Lesigungu Savelonkhe Letetimali Temmango. LoMtsetfosivivinyo ucinisekisa kusetjentiswa ngefanelo nangendlela lesimeme tindzaba tetetimali tahulumende wavelonkhe nekutsi yonkhe inchitfomali igunyatwe ngekulandzela luhlaka lwetemtsetfo lolukhona.

4. Imikhosi letako

4.1. Mengameli Jacob Zuma utawuhambela Ingcungcutsela Yesitsatfu Yenkhundla Ye-India ne-Afrika emkhatsini wamhla tinge-26 namhla tinge-29 Imphala 2015 eNew Delhi, eIndia. Lengcungcutsela Ya-2015 yentiwe ngendlela yekutsi ifake tonkhe tive tase-Afrika letinge-54 nekutsi loko kutawugcugcutela kuhwebelana kanye nekusombulula tinsayeya letitayelekile.

4.2. Mengameli Jacob Zuma bekavashelwe nguMengameli waseMozambique Filipe Nyusi lapha e-Union Buildings eTshwane itolo. Omabili lamave abelana ngebudlelwane lobucinile kutemnotfo lobukhonjiswa tivumelwane letisemkhatsini walamave lamabili letingetulu kwe-60 kanye netivumelwane tekuvisisana temikhakha leyahlukahlukene.

4.3. Kuvakasha kwekusebenta kwaSekelaMengameli Cyril Ramaphosa eHavana, eCuba kusukela mhla tinge-22 kuya mhla tinge-26 Imphala 2015, kutawuchubeka kucinise budlelwane kutembusave kanye nakutemnotfo emkhatsini walamave lamabili.

4.4. Lubumbano Lwemava ase-Afrika (i-AU) luchuba i-AMANI AFRICA (Kuthula e-Afrika) II Field Training Exercise eSikhungweni Sekucecesha Kutemphi kuLohatla lapha eNyakatfo Kapa kusukela mhla ti-19 Imphala kuya mhla ti-7 Lweti 2015. Kunemalunga lalinganiselwa ku-5 400 lavela kutemphi, kutemaphoyisa kanye nakumkhakha wemmango lamele Imimango lesihlanu yeTifundza Temnotfo te-AU letitawungenela lokutivivinya.
Injongo kuhlola kutsi ngabe Umbutfo we-African Standby ukulungele yini ne-Rapid Deployment Capability yawo ekugcineni kuthula kute uzuze i-Full Operational Capability ngeNgongoni 2015.

4.5. IKhabhinethi ifisela lokuhle bonkhe bafundzi ikakhulu Bafundzi ba-2015 ekuhlolweni kwabo kweSithifikethi Savelonkhe Samatekuletjeni (i-NSC), lokucala tinge-26 Imphala 2015 lokuchubeka kudzimate kube ngumhla tinge-27 Lweti 2015. Kulomnyaka kunebafundzi labange-801 688 lababhalisele kubhala luhlolo bese kutsi labange-674 232 abo bafundzi labafundza ngalokugcwele bese kutsi laba-127 456 ngulababhalisele kufundza ngasese. Lenye imphumelelo, kwenyuka kwelinani lebafundzi labaphotfule iminyaka yabo yekufundza.

4.6. Litiko Letentfutfuko Kutenhlalo litawugubha Inyanga Yavelonkhe Yemalungelo Ebantu Labanekukhubateka kusukela mhla ti-3 Lweti kuya kumhla ti-3 Ingongoni 2015, lokulilanga futsi ekugubha Lusuku Lwemave Ngemave Lwebantfu Labanekukhubateka. Lenyanga inika hulumende, tinhlangano temmango, temabhizinisi kanye netebasebenti kutsi tinake inchubekelembili leseyentiwe ekutfutfukiseni nasekuvikeleni emalungelo ebantfu labanekukhubateka. IKhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke basuse tihibe, letvimbela bantfu labanekukhubateka kutsi batimbandzakanye ngalokugcwele emmangweni kanye nakutemnotfo.

4.7. I-Ejensi Yebuchwepheshe Belwatiso Lwembuso (i-SITA) kulomnyaka itawube ibambe Ingcungcutsela Yelishumi Yetebuchwepheshe Bahulumende, letawugcila kumkhakha wekuletfwa kwensitakalo ye-ICT emmangweni. I-GovTech 2015 itawuba ngamhla tinge-25 kuya ngamhla tinge-28 Imphala 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi, “Kuhlanganyela Ekuletseni Tinsitakalo,” lesinengcikitsi lengephasi letsi, ‘Kuchumanisa Imimango kute kube Nentfutfuko Nekukhula.’

Kutawuba futsi nekwetfulwa Kwemiklomelo Yekuletfwa Kwensitakalo Ye-ICT Yemmango. Yesekela ‘i-South Africa Connect’, njengaloku kwamemetela Mengameli Jacob Zuma nga-2014 Enkhulumeni yakhe Yebunjalo Belive, ngekutsi kutfolakale inkhundla yekutfola tisombululo letiphatsekako naletiyinchubekelembili telive lelitfutfukako lelisebentisa emathuluzi e-ICT.

4.8. IKhabhinethi ikuvumile kubanjwa kweLiviki Leligcile kuMbizo Yavelonkhe kusukela mhla tinge-30 Lweti kuya mhla ti-6 Ingongoni 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Sisonkhe Sichubela iNingizimu Afrika Embili.” Lesikhatsi sekuchumana ngco nebantfu sitawukhombisa inchubekelembili ekwetfuleni kwetichamukelo Telisu Lemaphuzu Layimfica kute kukhuliswe umnotfo waseNingizimu Afrika.

Kuphindze futsi loku kunike ummango inkhundla yekutimbandzakanya kanye nekungenela inkhulumiswano levakalako yekuvusetela umnotfo. Emalunga eKhabhinethi ayagcugcutelwa kutsi atinike sikhatsi sekufaka ligalelo lekutsi lomkhankhaso ufinyelele kuto tonkhe tindzawo kulelive. Kufanele kutsi kugcilwe ekwandziseni budlelwane kanye netindzaba talabo labazuze lokutsite. Tekuchumanana Tahulumende kanye Netekuniketa Lwatiso (i-GCIS) ngito lekusemahlombe ato ekuchumaniseni lomkhankhaso futsi titawukhipha tisakate emathuluzi laphelele, lokufaka ekhatsi imilayeto lemcoka kanye nelisu lebetindzaba.

5. Lokushiwo yiKhebhinethi mayelana netindzaba letibalulekile temvelo

5.1. Emazingakushisa lasetulu lachubeka njalo etindzaweni letinyenti talelive kusho kusho kusetjentiswa kwemanti kwetfu sonkhe ngendlela yekutibophelela. IKhabhinethi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emanti ngekuwonga futsi bawonkhe lomtfombolusito loligugu lelingaka.

Takhamuti taKwazulu-Natal tiyakhutsatwa kutsi tigcine imikhawulo yekusebentisa emanti njengaloku lesifundza sihlangabetana nesomiso lesimatima. Bantfu baseNingizimu Afrika kufanele kutsi bonge emanti ngekutsi basebentise emaphayiphi emanti nabageza timoto, banisele tivandze kusihlwa, baluse emamitha abo emanti nakadla kakhulu emanti kanye nekutsi balungise kuvuta kwemanti.

5.2. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emindenini nakubangani balabo labashone ngesikhatsi kuhhihlika sikefula eGreat Walk Bridge eGrayston Drive eSandton.

IKhabhinethi futsi ifisela labo labalimele kutsi balulame ngekushesha. IKhabhinethi iphindza futsi idvumisa tonkhe tinsikalo tesimo lesiphutfumako kanye naHulumende Wesifundza saseGauteng ngekufika endzaweni lapho kwenteke khona lengoti ngekushesha kanye nebetekutfutsa eGauteng labafake sandla basita bagibeli.

IKhabhinethi itsandza futsi nekubonga bagibeli ngekubeketela kwabo ngesikhatsi kusakhucululwa endzaweni lapho kwenteke khona lengoti. IKhabhinethi igcugcutela loluphenyo loluchubekako kutsi lungakhi nje etulu futsi lusheshise kute kutfolakale imbangela yalengoti kute kuvikele kutsi kungaphindzi kwenteke lokunje. IKhabhinethi icela kutsi kube nekubeketelelana ngesikhatsi kusachutjwa loluphenyo.

5.3. IKhabhinethi iyayemukela imiphumela ya-2015/16 ye-World Economic Forum’s annual Global Competitiveness Index, lekhombise kutsi iNingizimu Afrika yenyuke kasikhombisa kusuka ku-56 yaya ku-49 kumave la-140.

Kwenta ncono lokukhulu kweNingizimu Afrika kube kuletindzawo: kutemphilo kanye nakutemfundvo lephasi (yanyuka tindzawo letisitfupha), kuphumelela kutimakethe tetemisebenti (yanyuka tindzawo letisitfupha), kulungela kutebuchwepheshe (yanyuka tindzawo le-16), kanye nasekwenteni lokusha (yanyuka tindzawo letisihlanu).

Loku kukhombisa kutsi kusebentisana ngekubambisana siyaphumelela ekwenteni kakhulu. IKhabhinethi icela betemabhizinisi kanye nebetinhlangano temmango kutsi bachubeke bahlanganyele nahulumende ekutsatseni umnotfo welive letfu siwunyusele etulu.

5.4. IKhabhinethi ihalalisela Inhlangano Yekutfutfukisa Tetimboni (i-IDC) legubha Umcimbi weminyaka le-75 kulenyanga. I-IDC ingumtfombolusito wavelonkhe futsi kuleminyaka lenge-21 yentsandvo yelinyenti leyengcile, ibe neligalelo lelikhulu ekwandziseni lutjalotimali, ngekugcugcutela ematfuba etetimboni kanye nekuntjintja temnotfo.

Kusukela nga-1994, i-IDC itjale tigidzi letisigidzi le-R150 eNingizimu Afrika kanye ne-Afrika yonkhana. Kwase kutsi tigidzi letisigidzi letinge-R60 yatitjala etinkampanini lapho bantfu labamnyama baseNingizimu Afrika lokungenani labane-25% yamasheya.

Tigidzigidzi letinge-R20 ngaleso sikhatsi titjalwe e-Afrika yonkhana, ngekusita kucinisa kukhula kwe-Afrika kanye nekutfutfuka kanye nekudala ematfuba emnotfo waseNingizimu Afrika.

Kuleminyaka lesihlanu leyengcile, iphindze futsi yatweba tigidzigidzi letengentiwe le-R103 letivela kubatjalitimali bemkhakha wangasese, lokwenta kutsi lifutse lelutjalotimali layo libe tigidzigidzi leti-R163.

Esikhatsini lapho umnotfo ubukene netinsayeya letinsha nemimoya, i-IDC ilindzeleke kutsi icinise kakhulu ligalelo layo kutemnotfo kanye nekujulisa lifutse layo macondzana nekuletsa luntjuntjo, lolugcile kakhulu ekutfutfukiseni bosotimboni labamnyama kanye nekuhlomisa lusha.

5.5. IKhabhinethi ihalalisela Emabhokobhoko ngekudlala adzimate afike esigabeni lesendvulela semancamu eNdzebeni Yemhlaba Yelibhola Lembhoco e-England futsi igcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basekele licembu letfu lesive lelibhola lembhoco njengaloku balwa kutsi babuye naLendzebe Yemhlaba ekhaya kwesitsatfu.

IKhabhinethi ifisela Amajimbos imphumelelo njengaloku bakulomcudzelwano weNdzebe Yemhlaba Ye-FIFA Yalabangaphasi Kwe-17 leseChile kusukela mhla ti-17 Imphala kuya mhla ti-8 Lweti 2015.

IKhabhinethi ihalalisela i-Orlando Pirates ngekufinyelela esigabeni semancamu seNdzebe ya-2015 Orange CAF Confederation kanye neBanyana Banyana ngekuphumelela kutsi ingenele Imidlalo Yema-Olimphiki ya-2016.

5.6 IKhabhinethi iphindza futsi ivakalisa kudzabuka kwayo kumndeni nakubangani baloyo lowase waba yi-CEO yaphambilini ye-2013 African Cup of Nations (i-Afcon) kanye ne-African Nations Championship (i-Chan) Local Organising Committee neSigungu se-SABC‚ Mvuzo Mbebe loshone ngeMsombuluko ebusuku.

5.7 IKhabhinethi idzabuke kakhulu ngekundlula emhlabeni kwaMlungisi Sisulu, indvodzana yesibili yaWalter na-Albertina Sisulu, ngaleyo ndlela itsandza kuvakalisa kudzabuka kwayo emndenini wakhe kanye nakubangani.
UMnu. Sisulu udlale indzima lebalulekile kutinhlaka temshoshaphasi we-ANC ngabo-1980, ngekubhacisa emayunithi eMkhonto weSizwe esitodlwaneni sakhe eSoweto, lesatiwa ngekuti yi-Shop 7‚ lebekusenta lesinebungoti kakhulu kuye.

IKhabhinethi ihlanganyela kanye naMengameli Jacob Zuma ekundluliseni kudzabuka kwakhe emndenini nakubangani bamunye webalingisi labaphuma embili eNingizimu Afrika, Sammy Moeti losishiye emhlabeni ngeMsombuluko, ti-13 Imphala 2015 emva kwekugula sikhatsi lesidze.

5.8 IKhabhinethi icocisane kabanti ngendzaba lesandza kwenteka yemishuco yebafundzi yekulwa nekwenyuswa kwetimali tasemanyuvesi ngemnyaka wekufundza wa-2016. IKhabhinethi iyavelana nebafundzi labatikhandza sebabukene netindleko temfundvo lephakeme letimba ecolo nekutsi abasakhoni kufinyelela kutsi batfole leyo mfundvo ngenca yekutsi bavela emindenini lephuyile.

Imfundvo ingulenye yeminyombo yekunciphisa tinsayeya tebuphuya letikhona, kungalingani nekungabi nemisebenti lelive lelibukene nako. UMtsetfosisekelo wetfu utsi wonkhe umuntfgu unelilungelo lekutsi atfole imfundvo lesisekelo kanye nemfundvo lechubekako, umbuso lekufanele kutsi ngekusebentisa tinyatselo letifanele ayente itfolakale futsi kufinyeleleke kuyo. 

Lohulumende lokhona kusukela nga-1994, wente kutsi kukhona kufinyelela kutemfundvo kube yintfo layibeka embili lagcile kuyo. Sikimu Savelonkhe Sesikhwaba Sebafundzi (i-NSFAS) lesibe neligalelo ekusiteni bafundzi labaswelako senyukile yonkhe leminyaka sasuka kutigidzi letinge-R300 saya kutigidzigidzi leti-R9,5. Kulomnyaka wekufundza, hulumende wesekela bafundzi laba-45 000 labaphuyile nalabafanele ngekwemfundvo.

IKhabhinethi yabikelwa ngalamafisha yiNdvuna Yetemfundvo Lephakeme Nekuceceshwa mayelana nekubonisana lokuchubekako nabo bonkhe labatsintsekako kute kutfolakale likhambi ngalokwenyuka kwetimali tekufundza. IKhabhinethi iphindze futsi yavetelwa ngekubaluleka kwemsebenti losewentiwe ngekutfutfukisa kulawulwa kwe-NSFAS. Tincomo titakwetfulwa eKhabhinethi esikhatsi lesitako.

IKhabhinethi iphindze futsi yakubona kusungulwa kweLicembu LaMengameli Lekusebenta lokusandza kwentiwa leligunyatwe kutsi libuke lendzaba yekunyuka kwetimali tasemanyuvesi. Lelicembu lakhiwa ngulabamelebafundzi, Imikhandlu Yemanyuvesi kanye neLitiko. Lelicembu lindzeleke kutsi liphotfule umsebenti walo liphindze likhiphe umbiko ngekushesha nje naselicedzile ngemsebenti walo.

IKhabhinethi iyakholwa kutsi imitamo lebeyiholwa nguMengameli neNdvuna Ytemfundvo Lephakeme Nekuceceshwa yekusombulula tinkinga tebafundzi itawuba nemtselela lomuhle.

Ngendlela hulumende latitsatsela etulu ngayo tikhalo tebafundzi, kuholele ekutseni Mengameli abite baholi bebafundzi kanye nebamanyuvesi lamuhla kute atfole kahle umnyombo walendzaba ngenhloso yekutfola sisombululo.

Memngameli utawutjela sive ngaloludzaba njengaloku luyindzaba lebalulekile esiveni.

5.9 IKhabhinethi yabikelwa ngalamafisha mayelana nenchubekelembili yeLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna Lemitsetfo Yetekuhamba lebeliholwa nguSekeleMengameli.

Mengameli umise leLikomidi Lelihlanganisa Tindvuna (i-IMC) kute liphenye ngemiphumela lengakahloswa leyavakaliswa ngulabatsintsekako kumkhakha wetekuvakasha.

Emva kwekutsi seliphenyile lahlola tindzawo letingalungiswa kulomtsetfo kute kubukanwe netekuphepha kanye nemiphumela lengakahloswa i-IMC yenta letincomoletilandzelako:
Kufaka sicelo matfupha:
Tivumelwane letitakwenteka kuletinyanga letintsatfu letitako.

  • Emaveni lapho kungekho khona labasebentela iNingizimu Afrika, Litiko Letasekhaya (iDHA) litatemukela ticelo letitfunyelwa ngeliposi.

Emva kwaloko, ema-biometric netitfombe talabo labahambako titawutsatfwa nabafika emasangweni ekungena. Letivumelwane titawusebenta kuphela kutivakashi/i-visa yetemphilo.

  • I-DHA itawucala kusebentisa lama-biometric (lokufaka ekhatsi titfombe netitfupha) emasangweni ekungena. Tindzawo tekuhlola kusebenta kwaloku kutawuba kusesikhumulweni setindiza Semave Ngemave e-OR Tambo, eKinga Shaka kanye naseSikhumulweni Setindiza Semave Ngemave eKapa.
  • I-DHA itakwetfula luhlelo lwe-Accredited Tourism Company (i-ATC) yentela laseChina, lase-India nelaseRussia lokungenteka kutsi kwentiwe nakulamanye emave ladzinga i-visa.
  • I-DHA itawuchubeka ikhiphe i-Multiple Entry Visa kubahambi labafika njalo. Loku kutawuba yintfo yesikhatsi lesengca tinyanga letintsatfu kepha singengci iminyaka lemitsatfu.

Tivumelwane letitawusebenta iminyaka lemitsatfu kuya emnyakeni

  • I-DHA itakwandzisa ema-Visa Facilitation Centres (i-VFC) eChina, e-India, e-United Kingdom, eNigeria eDemocratic Republic of Congo, e-Angola, eGhana, eKenya kanye nase-Uganda. I-DHA itakwenta kutsi kuvulwa kwe-VFC eZimbabwe, e-UAE kanye naseBotswana kutsi kwenteke masinyane

Tivumelwane letitawutsintseka kwengca umnyaka munye

  • I-DHA itawufaka tinhlelo tekuhlola luhambo lwakho lwendiza ngembi kwekutsi uhambe (lokufaka ekhatsi tikhungo tekusebenta) etikhumulweni tetindiza temave ngemave.
  • I-DHA itakwenta titfutfukiswe tibe ncono tinhlelo te-Advance Passenger Processing (i-APP) kanye nekucala kusebentisa i-Passenger Name Record (i-PNR) kute kwandziswe kuhlolwa kwebungoti.
  • I-DHA itawuphotfula loluhlelo lokwentiwa kulawulwa ngemshini kwe-visa kanye nekunikwa kwemvume.

Tidzingo tekuhamba nemntfwana: Bantfwana baseNingizimu Afrika:

Macondzana nebantfwana baseNingizimu Afrika (nawuphuma) i-IMC yemukele kucala kwekusebenta kwetidzingo tekuhamba nemntfwana letikhona njenganyalo, lokufaka ekhatsi ema-afidavithi ekuvuma kwemtali ngobe ngaloku kuhloswe ngako kuvikela bantfwana.

Tivumelwane letisebenta esikhatsini setinyanga letintsatfu letitako.

  • Bothishelanhloko betikolo batawukhipha tincwadzi tekucinisekisa imvume yekutsi bantfwana bahambe lwekuvakasha nesikolo. Leligunya litawundluliselwa nakumitimba yetemidlalo lebhalisiwe.
  • Kuba semtsetfweni Kwale-afidavithi Yekuvuma Kwemtali kutawuhlala sikhatsi lesingabi ngetulu kwetinyanga letisitfupha.

Tivumelwane letisebenta tinyanga letintsatfu letitako kuya emnyakeni.

  • Ligama lelitsi  “Sithifikethi Sekutalwa Lesingakafishaniswa” litawuntjintjwa litsiwe “Sithifikethi Sekutalwa lesicuketse imininingwane yemtali.”
  • Imininingwane yebatali itawubhalwa kuphasipoti, kute kutsi batali imininingwane yabo lebhaliwe kubete sidzingo sekuphatsa tithifiketi tekutalwa

Tidzingo tekuhamba kwemntfwana: bantfwana bakulamanye emave

Macondzana nalabangena kulelive, i-IMC itsatse sincumo sekutsi lapho kudzingeka khona ema-visa, kukhishwa kwetithifiketi tekutalwa letiticalondzabuko nome emakhophi lacinisekisiwe emadokhumenti ladzingekako kufanele kutsi kuchubeke ngesikhatsi senchubo yekufakwa kwesicelo se-visa njengaloku loku kuyindlela leyentiwako emaveni lamanyenti.

Macondzana nebantfwana bemave lapho kungafuneki khona ema-visa, i-IMC incoma kutsi kube nemvume lekhetsekile macondzana naloko:

  • Labahambako batawululekwa kabanti kutsi baphatse lokutawufakazela budlelwane kanye nekuvuma kwemtali longekho/nome umbodli

Yonkhe-ke leminye imininingwane lephatselene nekwentiwa kwetintfo letsintsa ematiko lafanele itawusonjululwa ngekuchumana ngekwematiko.

IKhabhinethi itigunyatile letincomo futsi ikholelwa ekutseni titawusombulula leyo miphumela lengakahloswa levakalisiwe kanye nekutsi kuphepha kwebantfwana ngeke kucekiswe nome ngabe ngayiphi indlela.

IKhabhinethi iphindze futsi yagunyata kutsi i-DHA ichube indlela yetemtsetfo yekucala kusebentisa letincomo. Iphindze futsi yagunyata yonkhe iminyango lefanele kutsi ichumane nalabatsintsekako kute batfulelwe letincomo letivunyiwe.

IKhabhinethi isengetile sikhatsi se-IMC kute ikhone kubukana nanome ngutiphi tinkinga letingavela ngesikhatsi kusacala kusetjentiswa lesincumo seKhabhinethi.

Imibuto ingacondziswa ku:
Mk Phumla Williams (Libambela Lasomlono WeKhabhinethi)
Tinombolo tekumtsintsa: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore