IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana ama-21 kuSewula 2015

1. Ukuphunyeleliswa Kwamahlelo Karhulumende Aphambili
             
                                   
1.1. IKhabinethi iyawasekela amagadango amenyezelwe nguNgqongqotjhe wezeeMali uNhlanhla Nene esiTatimendeni SomThethokambiso WeSabelo SeeMali SokuKhibelela. Amagadango la azakuba yikombandlela yomnotho ngeenkhathi zokuhluma komnotho kabuthaka nangeenkhathi zokungasimeleli kuhle komnotho.       

ISewula Afrika ibe nendima ehle yetuthuko ematjhugulukweni wezomnotho nawokuhlaliseka kuhle komphakathi, kunye nekususeni iinqabo ekuhlumeni komnotho. UNgqongqotjhe uNene wethule isakhelo sokusetjenziswa kweemali elizweni leSewula Afrika eminyakeni emithathu ezako. Isakhelo sokusetjenziswa kweemalesi sizakuqinisekisa ukuthi urhulumende uhlala endleleni elungileko ekuphumeleliseni kwakhe amahlelo wakhe njengobanyana avezwa emTlameni wokuThuthukiswa kwesiZwe (i-NDP). Amaqalontanzi aphambili solo kuqalelelwa wona khudlwana emahlelweni wokusetjenziswa kweemali esabelweni seemali sokukhibelela.                                                                                                                                  

Ukudlula lapho, iKhabinethi isekela amagadango karhulumende wokulawula iindleko, wona azakuqinisekisa ukuthi amaqalontanzi karhulumende akunandlela angaliyeka ngayo.                                                                                                                                                      
IKhabinethi ithokozela imiphumela yevakatjho lomsebenzi likaMengameli Jacob Zuma e-Democratic Republic of Congo (i-DRC), ukusukela mhlana ali-16 ukuyokufika mhlana ali-17 kuSewula wee-2015. Etjhumini leminyaka ezako le, iKomitjhini yamaZwe amaBili la izokuqinisa imisebenzi yokuphumelelisa amahlelo wezomnotho ahlanganyelweko, khulu khulu iPhrojekthi i-Grand Inga Hydropower. Iphrojekthi le izokwenza ukuthi kungezeleleke umthombo wamandla wegezi eSewula Afrika kunye nesiphandeni se-Afrika eseSewula.                                                                                                                                                      

1.2. IKhabinethi ithokozela ukuphumelela kwevakatjho lomsebenzi leSekela likaMengameli u-Cyril Rmaphosa e-Stockholm, e-Sweden, ukusukela mhlana ali-18  ukuyokufika mhlana ama-20 kuSewula wee-2015, la alekelelane khona ukuba nguSihlalo weSetjheni yeThoba yeKomitjhini eHlanganyelwe yiSewula Afrika ne-Sweden; iKomitjhini leyo-ke ibe yasungula iKomidi eNcani yezeBhoduluko, zeGezi kunye nezaManzi.                                                                                                                                              

2. IinQunto zeKhabinethi eziQakathelikeko         
                            
2.1. IKhabinethi ivumele ukuphasisa kwamazwe ama-20 anothileko  (i-G20) iKambisolawulo ePhakemeko yomKhanyo wokuZuza ngoBunikazi. IKambisolawulo le ibeka amagadango ekufuze athathwe ngelinye nelinye ilizwe elililungu le-G20 ukukhandela ukuthi kungadlalwa ngabantu neenjamiso zomthetho kunye neemvumelwano zomthetho ngobunikazi.      
                                                                                                                                                
Ukudlula lapho, iKhabinethi ibuye yavumela nokusungulwa kweKomidi eHlanganyelwe miNyango ngemiNyango ezakuba lilihlo lokuphunyeleliswa nokubikwa kweHlelo lamaGadango. IKomidi le izakuhlanganiswa mNyango wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha.                 
                                                                                                                                                                              
Ikambisolawulo yezinga eliphezulu izakwenza kube ngcono ukusebenzela emkhanyweni kwabantu neenjamiso kunye neemvumelwano zomthetho, ukuvikela isithunzi nokwenzelwa emkhanyweni kwemisebenzi yehlelo leemali ephasinizombelele.                                                                                                                                                            

Ukukhandela ukudlala ngeenjamiswezi ngeminqopho ephambene nomthetho enjengobukhohlakali, ukubalekela umthelo kunye nokukhwabanisa ngemali kusekela iminqopho ye-G20 yokuhlumisa umnotho ngamasiso wangeqadi.

2.2. IKhabinethi iphasise ukuthatha kweSewula Afrika isiHlalo seKomidi ePhetheko yeHlanganyelo likaRhulumende (i-OGP) ngomnyaka wee-2015-2016. IKhabinethi ibuye yaphasisa nomtlamo weSewula Afrika wesithathu weHlelo lamaGadango leliZwe lOke we-OGP.                                                                                                                                             

I-OGP iligadango lephasi loke elihlanganiswe yihlanganisela yaborhulumende abaphambili neenhlangano zomphakathi ezisebenzela ukuthuthukisa ukusebenzela emkhanyweni nokusebenza ngesibopho kurhulumende – ngeminqopho yokwandisa ukuziphendulela kwakarhulumende ezakhamuzini, nekulwiseni ubukhohlakali, nekukhuthazeni ukusebenza kuhle nokuphumelela komnotho, nekulungeleleni amakghono wokusungula izinto, kunye nekwenzeni ubungcono ekwenzeleni izakhamuzi izenzelwa zombuso.

Solo kwavulwa i-OGP, iSewula Afrika ililungu elinelitho elilenzako eKomidini ePhetheko, esijamiso esithatha iinqunto esiphezulu kinazo zoke.                                                                                                                 

2.3. IKhabinethi   ivumele ukuthi sidluliselwe ePalamende kobanyana siyokufakazelwa siqiniswe   isiVumelwana samaZwe ngamaZwe sesiBopho sezAkhamuzi ngoMononakalo wokuSilaphaza kwe-Oli esemiSeleni engaPhasi komHlaba, sangomNyaka we-2001.          
                                                                                                          
IsiVumelwana se-Oli esemiSeleni engaPhasi komHlaba siqinisekisa ukuthi boke abanesandla lapho bayazuza ekulungisweni komonakalo okhona lapho ngenca yeengozi ezenzeka ngemaqadi wamanzikazi. Isivumelwanesi sizakusebenza kwaphela eengozini zemikhumbi ye-oli engakembathwa ngezinye iimvumelwana zamazwe ngamazwe.                                                                                                                                                             

ISewula Afrika angeze ithwale icala lokuloba kezomnotho namkha isibopho seendleko zokuhlwengisa ekuvulelweni kwe-oli yemisele ye-oli engaphasi komhlaba esiphandeni samanzi esilawulwa ngiyo nezamanzi womnotho angaphandle, kodwa isibopho necala kuzakuba phezu komnikazi womkhumbi namkha sibe phezu kwetjhorense. 

IsiVumelwanesi sibuye siqinisekise nokuthi baliliswa msinyana nangendlela efaneleko abantu abavelelwa mumonakalo ngenca yokuphalaka kwe-oli ethwelwe misele yangaphasi komhlaba ye-oli yemikhumbi.                                                                                                                                                  

2.4. IKhabinethi ivumele iKhamphani eGaya iMali eziinHlavu eSewula Afrika ukuthi itlame iinhlavu zemali zomnyaka wee-2015 nowe-2016 ezizakuba ngezesikhumbuzo nezizakuthengiswa. Ummongondaba lapha uveza igugu lamafa weSewula Afrika (wesikhathi esidlulileko newakhathesi), imvelo yayo yeemila neyeenyamazana kunye neyepumelelo yayo yomphakathi, kanti zinjalo nje zithomana kuhle khulu nendlela elandelwa ziinhlavu zemali ephasinizombelele.      
                                                                                                                                  
a) IRherho leenHlavu zeMali ezisiKhumbuzo - UmNyaka wama-200 weHlelo leMali leDrobha le-Griqua.                                                                                                                                          
b) UmNyaka wee-2015 wokuThokozela iinHlavu zeMali zeSewula Afrika - INtinginono                                                                                                                                             
c) IRherho le-Protea lomNyaka wee-2016 – UmLando WoMuntu OsaNtolwana: NR Mandela                                                                                                                                                 
d) IRherho LeMvelo LomNyaka wee-2016 - Abazumi Bebusuku (Ipisi Yamabala)
e) IRherho Leenrhurhubi ZeSewula Afrika LomNyaka Wee-2016 (The Cape Dwarf Chameleon).                                                                                                                            
f) Irherho LesiLulu SeBhoduluko SomNyaka Wee-2016 (Cape West Coast Biosphere).                                                          
g) IRherho LeSiliva LomNyaka Wee-2016 - Iindawo Zelwandle Ezivikelweko ESewula Afrika.                                                                                                                                

3. ImiThethomlingwa           
  
3.1. IKhabinethi ivumele ukuthi wethulwe ePalamende umThethomlingwa oKhethekileko ngokuSetjenziswa kweeMali weBhanga eTja yezeTuthuko. Lokhu-ke kuzakulekelela iSewula Afrika ikghone ukubhadala isitolimende sayo sokuthoma semali ema-R2 wamabhiliyoni eBhanga eTja yezeTuthuko edoswa phambili yi-BRICS emnyakeni weemali wee-2015-2016.                                                                                                     

IBhanga eTja yezeTuthuko iyibhanga yezetuthuko emagatjagatja, ephethwe mamazwe amalungu we-BRICS (i-Brazil, ne-Russia, ne-India, ne-China kunye neSewula Afrika) ukukhuthaza nokuphakamisa ukusebenzisana ngezeemali nangezetuthuko hlangana kwamazwe amahlanu weemakethe ezisathuthukako la.                                                                                                                                                    

3.2. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa eGazedeni yomBuso komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezePilo emaLabhorathri wee-2015, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo. Amatjhuguluko womThetho lo aqinisa indlela yokuphathwa nokusekelwa ngeemali kwamaLabhorathri weliZwe kobanyana kuzokuphakanyiswa amathuba wokuqalelelwa kwesizwe ngezepilo.                                                                                                                                             

Ukudlula lapho, umThethomlingwa lo uqinisekisa nokuthi ewona msebenzi othunywe ukwenziwa maLabhorathri weliZwe kuhlola nokuvezela umphakathi ubujamo bawo bezepilo.                                                                                                                                                    

3.3. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wezeeMali wee-2015. UmThethomlingwa lo unikela urhulumende welizwe loke (urhulumende omkhulu) amandla wokusebenzisa imali engakavunyelwa ukusetjenziswa, njengesibopho phezu kwesiKhwama seNgeniso seliZwe. Ulandela isigaba 34 somThetho wokuLawulwa kweeMali zomPhakathi we-1999, kanti-ke uzinikela amandla iimphakamiso zeKomidi yezama-Akhawundi womBuso ePalamende. UmThethomlingwa lo uqinisekisa ukuthi kuba nendlela ehle nebambelelako yokuphathwa nokusetjenziswa kweemali zombuso, ubuye godu uqinisekise nokuthi yoke imali esetjenziswako isetjenziswa ngokuvunyelwa ukusetjenziswa ngokusemthethweni ngokulandela isakhelo somthetho sekambiso efaneleko.                                                                                                                                                       

4. Iminyanya Ezako             
                        
4.1. UMengameli uZuma uzokuya emHlanganweni wesiThathu weenKhulu zeKundla yokuKhulumiselana Hlangana kweSewula Afrika ne-India hlangana kwamhlana ama-26 nama-29 kuSewula wee-2015 e-New Delhi, e-India. UmHlangano weenKhulu wee-2015 lo sewunatjisiwe kobanyana uzokungenelwa ngiwo woma-54 amazwe we-Afrika, kanti uzakuphakamisa irhwebo, ubuye urarulule nemiraro ekhona ngokufana emazweni la.

4.2. UMengameli Zuma izolo bekavakatjhelwe nguMengameli weMozambique uFilipe Nyusi e-Union Buildings, ePitori. Womabili amazwe la anobuhlobo obuhle nobuqinileko bokusebenzisana ngezomnotho; lokho-ke kufakazelwa ziimvumelwana zokuzwana ngobubili bamazwe ezingaphezulu kwama-60, zokusebenzisana ngokuzwana emakorweni ambadlwana.                                                                                                                                                  

4.3. Ivakatjho lomsebenzi leSekela likaMengameli uRamaphosa eHavana, e-Cuba, ukusukela mhlana ama-22 ukuyokufika mhlana ama-26 kuSewula wee-2015 kuzakuqinisa ukuya phambili ubudlelwana bepolitiki nebomnotho hlangana kwamazwe amabili la.                                                                                                                                 
 
4.4. I-African Union yenza umsebenzi wokuBandulelwa kwamaJoni ukuLetha ukuThula ngaphasi kwehlelo i-AMANI AFRICA II (Ukuthula e-Afrika), eZiko lamaJoni weSewula Afrika e-Lohatla, eTlhagwini Koloni, ukusukela mhlana ali-19 kuSewula ukuyokufika mhlana ali-7 kuSinyikhaba wee-2015. Alinganiselwa e-5 400 amalungu webujonini, newebupholiseni, newezakhamuzi ajamele zihlanu zeemFunda zomNotho ze-AU ezizakungenela lelihlelo.

Umnqopho kuhlola nokulinganisa ukuthi iButho lamaJoni we-Afrika eligade isimetjhe likulungele kangangani ukuraga umsebenzi wokuletha ukuthula, nokuhlola ukuthi likulungele kangangani ukuThunyelwa emSebenzini ngokuRhabako, njengoba kuqalwe ukuthi kuthi kufika uNobanyeni wee-2015 ibuthweli libe seliSebenza ngokuPheleleko.                                                                                                                                            

4.5. IKhabinethi ibafisela itjhudu boke abafundi, khulu khulu laba abayokutlola iinhlahlubo zikaMethrikhi  zokuphela komnyaka wee-2015, ezithoma mhlana ama-26 kuSewula beziyokuphela mhlana ama-27 kuSinyikhaba. Bazii-801 688 abafundi bakaMethrikhi abarejistarele ukutlola iinhlahlubo zokuphela komnyaka; kilababafundi, abazii-674 232 babo bafundi abafunda isikhathi esipheleleko, bese kuthi abayi-127 456 babe bafundi abafunda basekhaya. Lesibalo-ke sitjengisa elinye iliqha lepumelelo yokwanda kwabafundi abafunda babe bafike ezingeni likaMethrikhi.                                                                                                                                                      
Boke ababelethi nabakhulisi babantwana bakhuthazwa ukusekela abantwababo emalungiselelweni wokutlola iinhlahlubo.                                                                                                                                                   

4.6. UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi uzokuba nesiKhumbuzo sokuPhandlulula umPhakathi ngamaLungelo wabaNtu abaKhubazekileko   ukusukela mhlana ama-3 kuSinyikhaba bekuyokuba mhlana ama-3 kuNobayeni wee-2015; lesisikhathi esiyinyanga, ngahlanye godu sisisiKhumbuzo seLanga labaNtu abaKhubazekileko emaZweni ngamaZwe. Inyanga le-ke ivulela urhulumende, umphakathi, amabhizinisi kunye namayuniyoni ithuba lokuhlola ukuthi sekukhanjwe indima engangani ekukhuthazeni nekuvikeleni amalungelo wabantu abakhubazekileko.

IKhabinethi ikhwezelela amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokugiriza iinqabo ezivimbela abantu abakhubazekileko ukuthi behluleke ukufaka isandla esipheleleko sokwakhiwa nokuthuthukiswa komphakathi nomnotho.                                                                                                                                         

4.7. I-Ejensi YeTheknoloji YezokwAzisa emBusweni (i-SITA), nonyaka nje izokuthwala  iKhonfrensi yeTjhumi yezeTheknoloji yemBusweni, eqalene nekoro yembusweni ngomsebenzi wetheknoloji yelwazithintano (i-ICT). I-GovTech 2015 ithoma mhlana ama-25 ukuyokufika mhlana ama-28 kuSewula wee-2015 ngaphasi kommongondaba othi: Sihlanganyelela Ukusebenzela Isitjhaba”, bese kuthi ummongondaba omncani uthi: ‘Sihlanganisa Umphakathi Kobana Uzokuhluma Uthuthuke’.                                                                                                                                         

Izakubuye isikimise nehlelo laboNongorwana be-ICT yemBusweni. Isekela ijima elikhuthaza ukuthintana, i-‘South Africa Connect’ elimenyezelwe nguMengameli Zuma eKulumenakhe yobuJamo beNarha yomnyaka wee-2014, ngokuvula ikundla yokuthola iinsombululo zamambala zelizwe elithuthuka ngokusebenzisa amathulusi we-ICT.     
                                                                                                                                                                          
4.8. IKhabinethi ivumile ukuthwala IMbizo YeVeke YeliZwe ukusukela mhlana ama-30 kuSinyikhaba ukuyokufika mhlana ama-6 kuNobayeni wee-2015 ngaphasi kommongondaba othi:  “Sisoke Siragela ISewula Afrika Phambili.” Lesisikhathi sokukhulumisana nesitjhaba bunqopha sizakutjengisa indima esele yenziwe ngokuphunyeleliswa kwamagadango weHlelo LamaPhuzu AliThoba lokuhlumisa umnotho weSewula Afrika.                                                                                                                        

Lokhu-ke kuzakubuye kuvule nekundla yokuhlanganyela komphakathi ngendlela ebonakalako nokukhulumisana kwawo ngendlela ezwakalako emizameni yokuvuselela umnotho. AmaLungu weKhabhinethi akhuthazwa ukuthi azinikele isikhathi sokunabisa ijimeli liyokufika kizo zoke iindawo kilo loke ilizweli. Lapha-ke kufuze bona kuqalelelwe khudlwana ukuqiniswa kobudlelwana bokuhlanganyela kunye neendaba ezivela ebantwini abazuzileko.

Iziko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela ngeLwazi (i-GCIS) ngilo eliphethe umsebenzi wokulungelela ijimeli, kanti lizokusabalalisa iintlabagelo ezipheleleko zamathulusi afaneleko malungana nalokhu, ekubalwa hlangana nawo nemilayezo kunye nehlelo lokusebenza kweembikiindaba.                                                                                                                                                     

5. Ubujamo BeKhabinethi Ngeendaba EziQakathekileko EBhodulukweni   
                                                                                                                         
5.1. Umtjhiso osolo uphikelele ngamandla eendaweni ezinengi zeSewula Afrika ukatelela ukuthi woke umuntu asebenzise amanzi ngokuwababalela. IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzise amanzi ngokuwababalela, awalonde, njengoba phela amanzi aligugu eliqakatheke kiwo woke umuntu nje.  

Izakhamuzi zaKwaZulu-Natal zikhuthazwa ukuthi zilandele umlayo wesilinganiso sokusebenzisa amanzi, njengoba lesisifunda sisahlelwe sisomiso esimbi khulu ngemva kweminyakanyaka sagcina ukusahlelwa sisomiso. AmaSewula Afrika akabulunge amanzi ngokuthi angagezi iimodere zawo ngamaphayiphu wamanzi, athelele iingadi zawo ngantambama, anande aqala amamitha wamanzi ukuthola ukuthi angangani amanzi awasebenzisako, begodu alungise neempompi ezivuzako.                                                                                                                       

5.2. IKhabinethi ililela umndeni nabangani babantu ababhubhe nakwenzeka ingozi yokuwa kwesikhefula ebhlorhweni i-Great Walk Bridge  e-Grayston Drive e-Sandton.        
                                                                                                                       
Godu iKhabinethi ibafisela nokululama kwamsinyana labo abalimalele engozini yokuwa kwesikhefula le.  IKhabinethi iyabathokoza boke besizo elirhabako, iDrobha leJwanisbhege, kunye noRhulumende we-Gauteng ngokuyisikimela kwabo msinyana indaba le, ngokunjalo ithokoza nabezinto zokuthutha abasikime msinyana balekelela abantu abakhamba ngezinto zokukhamba eziliyeke nakwenzeka ingozi le.          
                                                                                                                               
IKhabinethi ithokoza abasebenzisi bendlela ngokubekezela kwabo nabekulungiswa, kubuthwa la kwenzeke khona ingozi le. IKhabinethi ikhuthaza ukuthi liphenye liphenyisise, begodu lenziwe msinyana leliphenyo eliphenya ngengozi le njenganje, kobanyana kuzokutholakala umsuka walengozi, bekukhandeleke nokuthi ngomuso kungabe kusenzeka lokhu.  Nokho-ke iKhabinethi ibawa isitjhaba ukuthi sibekezele njengobanyana kusaphenywa nje ngengozi le.                                                                                                                                                         

5.3.  IKhabinethi ithokozela imiphumela   yomNyaka wee-2015/16  yeKomba yokuPhalisana ePhasinizombelele eKundleni yezomNotho yePhasi lOke (i-WEF) yona etjengise ukuthi iSewula Afrika ikhuphuke ngeengaba ezilikhomba, ukusukela  ema-56 ukuyokufika ema-49 hlangana namazwe ali-140.    
                                                                                                                                                            
Ubungcono obukhulukhulu obenziwe yiSewula Afrika benzeke kilamakoro alandelako: Zepilo nezefundo esisekelo (ikhuphuke ngeengaba ezintandathu), ukusebenza kuhle emakethe yeensebenzi (ikhuphuke ngeengaba ezintandathu), ukulungela itheknonoloji (ikhuphuke iingaba ezili-16), kunye namandla wokusungula (ikhuphuke ngeengaba ezihlanu).                      
                                                                                                                               
Lokhu-ke kutjengisa ukuthi ngokusebenzisana sikghona ukwandisa esikwenzako. IKhabinethi ibawa amabhizinisi nomphakathi ukuthi baragele phambili ngokuhlanganyela norhulumende ukuphakamisela umnoto wekhethu phezulu.                                                                                                                                                         

5.4. IKhabinethi ithokozisa iHlangano yezokuThuthukiswa kwamaBubulo (i-IDC), egidinga ama-75 wemiNyaka yaba khona, kilenyanga. I-IDC imthombo wamandla welizwe loke, kanti ema-21 weminyaka edlulileko yombuso wentando wenengi, ibe nesandla khulu ekuphakamiseni amasiso, nekulandeleleni amathuba wezamabubulo kunye nekutjhugululeni umnotho.          
                                                                                                                                            
Ukusukela ngomnyaka we-1994, i-IDC seyisisise imali engange-R150  wamabhiliyoni eSewula Afrika kunye ne-Afrika yoke. Emalini le, imali engange-R60 yamabhiliyoni yasisiswa eenkampanini la amaSewula Afrika wabantu abanzima anesabelo sama-25% khona.       
                                                                                                                                                
I-R20 yamabhiliyoni isisiswe ngalesisikhathi e-Afrika yoke, yalekelela ekuhlumiseni umnotho we-Afrika netuthukweni yakhona, yalekelela nekuvulweni kwamathuba womnotho weSewula Afrika.      
                                                                                                                                             
Eminyakeni emihlanu edlulileko le, idose   nemali engange-R103 yamabhiliyoni kubahlanganyeli bamasiso wekoro yangeqadi, kwabeka izinga lamasiso wayo ema-R163 yamabhiliyoni.       
                                                                                                                                 
Esikhathini la umnotho uqalene khona neentjhijilo ezitja neenwuruwuru, i-IDC kuzakulindeleka ukuthi isiqinise ngamandla isandla sayo emnothweni ibe iqinise negalelo layo ematjhugulukweni aqalelele ukukhuthaza abosomabubulo babantu abanzima nekuhlomiseni ilutjha.                                                                                                 

5.5. IKhabinethi ithokozisa amaBhokobhoko ngokuphumelela kwawo ukungena emidlalweni yama-semifayinali wephasliswano leBhigiri yePhasi kaMakhakhulwararhwe e-England, kanti ibe ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi asekele isiqhema sekhethu sikaMakhakhulwararhwesi njengoba sisemizameni yokuletha iBhigiri yePhasi kaMkhakhulwararhwe lapha ekhethu ihlandla lesithathu.                                                                                                                                        

IKhabinethi ifisela  Amajimbos itjhudu nakadlala ePhaliswaneni leBhigiri yePhasi labaDlali abaNgaphasi kwemiNyaka eli-17 e-Chile ukusukela mhlana ali-17 kuSewula ukuyokufika mhlana a-8 kuSinyikhaba wee-2015.     
                                                                                                                           
IKhabinethi ithokozisa i-Orlando Pirates ngokuphumelela kwayo ukuyokufika esigabeni samafayinali wephaliswano leBhigiri lee-2015 Orange CAF Confederation  Cup. IKhabinethi ithokozisa neBanyana Banyana ngokuphumelela kwayo ukungena emiDlalweni yama-Olimpiki wee-2016.                                                                                                                 

5.6  IKhabinethi godu ililela nomndeni nabangani besiKhulu salokhuya seKomidi eyayiPhethe umsebenzi wokuKhwezelela imiDlalo ye-African Cup of Nations (i-Afcon) neye-African Nations Championships (i-Chan), godu owakhe waba nanga siKhulu esiPhethe imiDlalo kwa-SABC, uMvuzo Mbebe, obhubhe ngoMvulo ebusuku.                                                                                                                                                

5.7  IKhabinethi izwe ubuhlungu khulu ngokulala kwakaMlungisi Sisulu, oyindodana yesibili ka-Walter Sisulu no-Albertina Sisulu, begodu ililela umndeni wakwaSisulu nabangani ngokwehlelwa ngilelilifu lobumnyama. UNom Sisulu walima indima eqakathekileko eenjamisweni zemsitheleni ze-ANC ngeminyaka yama-1980, abhacisa amalungu womKhonto WeSizwe esitodlwaneni sakhe e-Soweto, esasaziwa ngokuthi yi-Shop 7; ukwenza kwakhe lokho wayezifaka engozini ekulu.                                                                                                                                             

IKhabinethi ijoyina uMengameli Zuma ekulileni imbiko emndenini nebanganini bakwa-Moeti ngokukhamba komunye wabalingisi abahle khulu beSewula Afrika, u-Sammy Moeti, obhubhe ngoMvulo wamhlana ali-13 kuSewula wee-2015, ngemva kokugula isikhathi eside.                                                                                                                                      

5.8 IKhabinethi icocisene ngokunabileko ngemitjhagalo yabafundi yamhlapha, la bebalila khona ngokukhuphuka kweemali zokufunda emayunivesithi ngomnyaka wefundo we-2016. IKhabinethi izwelana nabo abafundi abezwa umthwalo onzima ngeendleko zokufunda eyunivesithi eziphezulu khulu, ngendlela yokuthi abafundi ababuya emakhaya anganalitho bagcina babhalelwa kuthola ifundo yeyunivesithi.                                                                                                                                                                      

Ifundo ingesinye isakhi sesika yokwehlisa umraro wobuchaka obhokileko lo njenganje, nomraro wokutjhiyana ngendima kunye nomrao wokutlhogakala komsebenzi ogabhe ilizwe loke lo. UmThethosisekelo wekhethu uthi woke umuntu unelungelo lokuthola ifundo esisekelo, nefundo ephakemeko, ekufuze bona umbuso uyenze ukuthi ikghone ukutholakala ngamagadango alungileko.

URhulumende obusa njenganje lo, ukusukela ngomnyaka we-1994 ukutholakala kwefundo ukwenza iqalontanzi. IsiKhwama sokuLekelela abaFundi ngeeMali zokuFunda(i-NSFAS), esibalekeleleko abafundi abadingileko, sikhulile ngemali kiyo yoke leminyaka edlulileko: sasuka emalini  engange-R300 yeengidi, sayokuba yi-R9.5 yamabhiliyoni. Kilomnyaka weemali ophezulu, urhulumende usiza ngeemali abafundi abadingileko abama-45 weengidi.                                                                                                                                        

UNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko ubikele iKhabinethi ngemikhulumiswana ayiphethe njenganje nababelani boke abafaneleko, bazumana nesisombululo sokukhuphuka kwemali yokufunda emayunivesithi. IKhabinethi ikhe yahlolwa ukuthi iraga njani ngomsebenzi owenziwako wokuyenza ibe ngcono indlela ephethwe ngayo i-NSFAS.    Iimphakamiso zalokhu zizokwendlalwa ePalamende emzombeni wayo olandelako.                                                                                                                            

IKhabinethi ibuye yatjheja nesiQhema sikaMengameli esiThunyiweko esisandukusungulwa mhlapha nje, esithunywe ukuhlola indaba yeendleko zokufunda eyunivesithi esolo zikhuphuke isiphelani. Amalungu wesiqhemesi-ke bajameli babafundi, imiKhandlu yamaYunivesithi kunye nomNyango wezeFundo. Isiqhemesi kulindeleke ukuthi sibuyise umbiko ngomsebenzi esithunywe wona msinyana ngemva kokuqeda umsebenzaso.    
                                                                                                                           
IKhabinethi ikholwa ukuthi imizamo edoswa phambili nguMengameli banoNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko izakwenza litho likhulu ekuqaleleleni iinlilo zabafundi.         
                                                                                                                          
Ukuncama urhulumende aqala ngakho iinlilo zabafundi seze kwenza ukuthi uMengameli akhulumisane nabadosi phambili babafundi nabaphathi bamayunivesithi ukuthi  kuphenywe umraro wabafundi ngeendaba zeemali zemayunivesithi, ngmnqopho wokuthola isisombululo.                                                                                                                                      

UMengameli uzakukhuluma nesitjhaba ngendaba le ngokukhamba kwesikhathi, njengoba indaba le iyindaba ephethe ilizwe loke nje.                                                    

5.9 IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe yikomidi ehlanganyelwe bongqongqotjhe ngemiThetho elawula ukuphuma nokungena kwabantu eSewula Afrika, ebeyidoswa phambili liSekela likaMengameli.                                                                                                                                       
UMengameli usungule iKomidi ukuphenya ngamaqaphazela abangwa mithetho emitjha le, avezwe babelani ekorweni yezevakatjhobukelo. 
IKomidi le ithe ingaphenya yaphenyisisa ngokungaqalwa ngobutjha kutjhugululwe ngokuqalelela zokuphepha nangokuqalelela amaqaphazela ekukhulunywa ngawo, yenza nanzi iimphakamisa ezilandelako:  

Ukwenza Isibawo Mathupha:    
             
Iimvumo ezizakuthoma ukusebenza kungakapheli iinyanga ezintathu ezizako: 

  • Emazweni la iSewula Afrika inganabazenda khona, umNyango wezangeKhaya (i-DHA)  izazivuma iimbawo ezithunyelwa ngeposo.                                                                    

Ngemva kwalokho imininingwana yobunjalo bomuntu, ibhayomethrikhi, neenthombe zabantu abakhambakwabo izakuthathwa ibulungwe erekhodini lesango la bangenela khona elizweni lekhethu. Lemvumo izakusebenza kwaphela eemvakatjhini/kuma-Visa wezokwelapha.                                                                                    

  • I-DHA izakusebenzisa   ibhayomethrikhi (ehlanganisa nemigadangiso yemino neenthombe) emasangweni la abantu abavela ngaphandle bangena khona nabeza lapha eSewula Afrika. Iindawo zokulingelela kuzakuba seDoyelweni laboFlayi i-OR Tambo, neDoyelweni laboFlayi i-King Shaka, kunye neDoyelweni laboFlayi le-Cape Town.                                                                                                                       
  • I-DHA izokwethula iHlelo leKhamphani yezeVakatjhobukelo esemThethweni (i-ATC) elizakusetjenziselwa i-China, ne-India, ne-Russia, kanti-ke kungenzeka ligcine lelulelwe nakamanye amazwe asebenzisa ama-Visa.                                                                                                                            
  • I-DHA izakuragela phambli isolo ikhupha ama-Visa wesiKhathi esiDe wokuNgena kaNenginengi eenkhambini ezivame ukukhamba. Lomhlobo wama-visa uzakusebenza isikhathi esingaphezulu kweenyanga ezintathu kodwa esingeqiko eminyakeni emithathu.                                                                                                                         

Iimvumo ezizakuthoma ukusebenza kungakapheli iinyanga ezintathu ukuyokufika emnyakeni munye.                                                                                   

  • I-DHA izakwandisa amaZiko alungisa nakhupha ama-Visa (i-VFC) e-China, ne-India, ne-United Kingdom, ne-Nigeria, ne-Democratic Republic of Congo, ne-Angola, ne-Ghana, neKenya kunye ne-Uganda. I-DHA izawenza ukhambe msinyazana umsebenzi wokuvula ama-VFC e-Zimbabwe, ne-UAE kunye ne-Botswana.                                                                           

Iimvumo ezizakuthoma ukusebenza ngemva komnyaka                  

  • I-DHA izokufaka amahlelo wokuhlola ngaphambi kobana aboflayi basuke emadoyelweni waboflayi wamazwe ngamazwe.                                            
  • I-DHA izokuphakamisa amahlelo aThuthukileko wokusebenza iiNdaba zabaKhweli, ibe ivule nehlelo lamaRekhodi wabaKhweli; nakwenziwa njalo kuphakanyiswa ihlelo lokuhlola nokulawula iingozi.                                           
  • I-DHA izokuqedelela ihlelo lokusebenza ama-visa neemvumo ngomjtjhini.        

Iimfuneko zokukhamba komntwana: Abantwana beSewula Afrika      
       
Malungana nabantwana beSewula Afrika abaya emazweni wangaphandle, iKomidi eHlangelwe boNgqongqotjhe ivumile ukuthi kusetjenziswe lemibandela esebenza nje elawula ukukhamba kwabantwana, ebala nemvumo yombelethi etloliweko yabe yafakazelwa mthetho, ngoba lombandela unqophe ukuvikela abantwana.                                                        

Iimvumo ezizakuthoma ukusebenza kungakapheli iinyanga ezintathu ezizako          

  • Abophrinsipala beenkolo bazakukhupha iincwadi ezifakazela imvumo evumela abantwana ukuthi bakhamba ngamakhambo wesikolo. Lemvumo yalomhlobo izakuthatjululwa isetjenziselwe neenhlangano/neenjamiso zemidlalo ezisemthethweni.                                                                                                                             
  • Imvumo yomBelethi eTlolwe yafakazelwa mThetho izakwelulwa ibe sikhathi esingeqiko eenyangeni ezintandathu.                                                                                                                        

Iimvumo ezizakuthoma ukusebenza eenyangeni ezintathu ezizako ukuya esikhathi esimnyaka esizako                                                                                                         

  • Ithemu elithi “Isitifikethi Samabeletho Esingakarhunyezwa” lizokutjhugululwa, kuthiwe “ Isitifikethi Samabeletho Esiphethe Imininingwana Yababelethi”
  • Imininingwana yababelethi izakutlolwa emapaspotini, kobanyana ababelethi imininingwanabo etlolwe lapho bangazokuba nesidingo sokukhamba baphethe iintifikethi zamabeletho.                                                                                                                        

Iimfuneko zokukhamba kwabantwana:  Abantwana bamaphandle   
   
Malungana nabantwana abavela ngaphandle basiza lapha ekhethu, iKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe ivumelene ngokuthi la kufuneka khona ama-Visa, kuzafuneka iragele phambili nekambiso yokuthi kufuneke nesitifikethi samabeletho namkha ikhophi yaso efakazelweko namakhophi afakazelweko wamaphepha afunekako, nakwenziwa isibawo  sokuthola i-Visa, ngoba vele le yikambiso ejayelekileko elandelwa emazweni amanengi.                  

Malungana nabantwana abavela emazweni angasebenzisi ama-Visa, iKomidi iphakamise ukuthi kubethwe umthetho: 

  • Iinkhambi ezizakulawulwa ngawo ukuthi zilethe ubufakazi bobuhlobo bazo nabantwana nababelethi babo kunye nemvumo evela kubabelethi namkha abakhulisi babantwana  abazabe bangekho lapho ngesikhatheso.                           

Zoke ezinye iindaba zoburhiyarhiya bokuphatha ezithinta umNyango zizakulungiswa zirarululwe ngokukhulumisana hlangana kweminyango yombuso ehlukahlukileko.                                                                                                                           

IKhabinethi iphasise iimphakamiswesi, kanti ikholwa kukuthi lokhu kuzakulungisa imiraro yamaqaphazela eveziweko, kanti nokuphepha kwabantwana angeze kukhisimezeke nakancani.        
                                                                                                                    
Ukudlula lapho, iKhabinethi ivumele ukuthi i-DHA kufuze ikghonakalise amathulusi womthetho ukuphumelelisa iimphakamiswezi. Ibuye yanikela yoke iminyango efaneleko amandla wokukhulumisana ibonisane nababelani abafaneleko ukuthi yethule leziimphakamiso esele zivunyiwe.                                                                                                                        

IKhabinethi yelule isikhathi seKomidi eHlanganyelwe boNgoqngqotjhe, kobanyana izokwazi ukusebenza nanyana ngiyiphi enye indaba nayisaphumelelisa isiqunto seKhabinethi.                                                                                                                       

Imibuzo inganqotjhiswa ku:
Mma uPhumla Williams (OMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore