Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesibili, Mhla Ti-8 Indlovulenkhulu 2023

A.  Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.  Siteleka Sematekisi Semkhandlu Wematekisi Wavelonkhe WaseNingizimu Afrika (i-SANTACO) SaseNshonalanga Kapa 
1.1.  Ikhabhinethi yatisiwe mayelana nekungaboni ngeliso linye  emkhatsini we-SANTACO yaseNshonalanga Kapa kanye neLidolobhakati laseKapa, lesekufike ekutseni kube nesiteleka lesinebudlova lobungumnyama longasi ngesizatfu sekuboshwa kwematekisi Lidolobhakati laseKapa.
1.2.  Ikhabhinethi iyabugceka kakhulu nebuyaluyalu eKapa futsi icela i-SANTACO kutsi icinisekise kutsi imibhikisho yayo inekuthula futsi ayiphatamisi emalungelo alabanye. Mayelana naloku, sicaphele kutsi kubete tigameko tebudlova kulamahora lange-48 landlulile. Nanoma kunjalo, emalungu eMbutfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika kanye naleminye imibutfo yekucinisekisa kutfotjelwa kwemitsetfo iyalelwe kutsi icinisekise kutsi simo sebudlova siyalawulwa kute kutsi bahlali bakwati kuhamba ngalokuphephile uma baya esikolweni, emsebentini kanye nasemisebentini yabo yemalanga onkhe.
1.3.  Ikhabhinethi ibikelwe futsi ngeLidolobhakati laseKapa kutsi lihlisibeta timo tekusebenta kwematekisi letingcubutana neMtsetfo Wavelonkhe Wetethrafikhi Yemgwaco, wanga-1996 (Umtsetfo we-93 wanga-1996) kanye neMtsetfo Wavelonkhe Wetekutfutsa Letihamba Emhlabatsini, wanga-2009 (Umtsetfo we-5 wanga-2009), lolawulako emacala etethrafikhi netinhlawulo letihambisana naloko, kufaka ekhatsi kuboshwa kwematekisi.  Ikhabhinethi iyale Indvuna Yetekutfutsa, Mk. Sindisiwe Chikunga, kutsi acinisekise kutsi nanoma ngukuphi kusebenta kwematekisi lokungcubutana nemitsetfo yaseRiphabhlikhi iyasuswa.

2.  Kulwa nekumbiwa kwetimbiwa ngalokungekho emtsetfweni
2.1.  Ikhabhinethi ikwemukele kukhishwa kweluphiko lwemaphoyisa lolukhetsekile,  lolwesekelwa ngumbutfo wetemphi, eRiverlea, eGoli, kute lubukane nekumbiwa kwetimbiwa etimayini ngalokungekho emtsetfweni kulendzawo. 
2.2.  Kwengeta, Ikhabhinethi ibonge kakhulu ngekuboshwa kwebasolwa labangetulu kwalaba-194 mayelana netento tekumba timbiwa etimayini ngalokungekho emtsetfweni futsi betekucinisekisa kutfotjelwa kwemitsetfo kutsi balwe babucedze lobugebengu kanye nalobunye bugebengu lobumatima lobukhona kulelive. 
2.3.  Litiko Letetimbiwa Nemandla (i-DMRE) litibophelele kuvala yonkhe imigodzi levulekile lengasasebenti kanye nemigodzi yetimayini e-Riverlea ekupheleni kwenyanga yeNyoni 2023, ngaleso sikhatsi isaphotfula tinhlelo tekuvala leminye imigodzi levulekile lengasebenti kanye nemigodzi yetimayini kulo lonkhe lelive.

3.  Simo setekuvikeleka eNiger
3.1.  Ikhabhinethi iyawubona umtselela wesimo setekuvikeleka lesinawo eNiger ekuhambeni ngetindiza emkhatsini weNingizimu Afrika/i-Afrika lengaseNingizimu kanye neNshonalanga Yurophu, lokunemiphumela lemibi emabhizinisini nakubantfu kanye nasembonini yetindiza letsi isacala kusimama ngemuva kwekukhahlabeteka kakhulu kwetindiza  lokwabangelwa lubhubhane lweSifo seligciwane i-Corona sanga-2019 (i-COVID-19).
3.2.  Ikhabhinethi ikugcizelele kugceka kwahulumende kuketulwa kwembuso waseNiger kanye nemyalo wekubuyiselwa kwelutinto lwentsandvo yelinyenti esimeni lesifanele lesetayelekile ngekushesha, iphindze futsi yaphawula nangesinyatselo semtamo wekubuyisela lutinto esimeni lesifanele ngaphasi kweMmango Wetemnotfo Wemave LaseNshonalanga Afrika.

4.  Ingcungcutsela YeRussia ne-Afrika
4.1.  Mengameli Cyril Ramaphosa bekangulomunye  webaholi base-Afrika labebahlanganyele kuleNgcungcutsela yeRussia ne-Afrika, lebeyibanjelwe eSt Petersburg eNhlanganweni YaseRussia mhla tinge-27 namhla tinge-28 Kholwane 2023. Lengcungcutsela yemukele Luhlelo Lwekusebenta Lwenkhundla Yebudlelwane LweRussia ne-Afrika lolugcile ekuciniseni kubambisana emikhakheni yetepolitiki kanye netekuphepha, temnotfo, temisebenti yekwenta buntfu/kulunga kulabanye, kanye netinshisekelo tekuzuza nekuphumelela ngalokufananako.
4.2.  Ngaseceleni kwalengcungcutsela, Tinhloko teMave naHulumende labayincenye yaloMtamo Wetekuthula Wase-Afrika mayelana nekungcubutana lokukhona emkhatsini weRussia ne-Ukraine tabamba tingcoco tekulandzelela naMengameli Vladimir Putin mayelana netinyatselo tekucocisana tekwakha kutetsemba letitawenta kutsi kube netimo tekuvumelana lekucociswene ngato tekucedza imphi. 
4.3.    Mengameli Ramaphosa naPutin nabo babambe umhlangano wemave lamabili bacoca ngematfuba ekukhulisa tekuhwebelana emkhatsini walamave omabili, kanye nekutsi leNhlangano yeRussia ikhulise lutjalomali eNingizimu Afrika.

5.  Kulungela Kusingatsa  Ingcungcutsela Ye-BRICS
5.1.  Ikhabhinethi icinisekisiwe kutsi tonkhe tinhlelo setime ngemumo mayelana nekulungela kusingatsa Ingcungcutsela ye-BRICS ye-15 letawubanjelwa eGoli kusukela mhla tinge-22 kuya kumhla tinge-24 Ingci 2023. 
5.2.  Umhlangano wekugcina weTindvuna te-BRICS - Umhlangano weTindvuna Tetekulima te-BRICS – uyachubeka kungunyalo, kantsi Imihlangano yeTindvuna Temave Emhlaba, Tekuvikeleka, Tekuhwebelana, Tetimboni, Tetemfundvo, Tesayensi, Tebasebenti, Tetekuchumana, Tetemphilo, kanye neNkhundla Yetekutfutfukiswa Kwemadolobha  setiyiphotfulile imibiko yato yeBaholi Balengcungcutsela. 
5.3.   Tinhlelo te-BRICS Tekusita temikhakha leyehlukene kantsi nemimango nayo ifakwe ekhatsi. 
5.4.  Letingcoco tinike bohulumende, tinhlangano, bochwepheshe kanye netifundziswa letivela emaveni e-BRICS litfuba lekucocisana ngetindzaba letinelisasasa bubili letitawenta kutsi kukhonwe kutsatsa tincumo letibhadlile kuleNgcungcutsela ye-BRICS.

6.  Lubuyeketo Lweluhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) Leminyaka Lelishumi
6.1.  Ikhabhinethi ikwemukele Kubuyeketwa Kwe-NDP Kweminyaka Lelishumi  yiKhomishana Yavelonkhe Yekuhlela levete kutsi umnotfo useloku uhleleke ngendlela lengatifezi tidzingo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, lokusizatfu lesikhulu lesenta kutsi kube nekhula kwemazinga ebuphuya nekungalingani. 
6.2.  Hulumende sewutibophelele ekuhleleni kabusha nasekuguculeni umnotfo kute kutsi ufeze timfuno tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

7.  Emandla Agezi 
7.1.  Mhla tinge-25 Kholwane kube ngumgubho weMnyaka Wekucala kusukela Mengameli Ramaphosa amemetela Luhlelo Lwekusebenta Lwetemandla Agezi.
7.2.  Ikhabhinethi iyemukele inchubekelembili leseyentiwe kute kube ngunyalo manje yekufezekisa Luhlelo Lwekusebenta Lwetemandla Agezi, loluchubeka njalo nekwenta kancono mayelana neKutfolakala Kwagezi kanye nekwenta kancono etigabeni nekucishwa kwagezi njalo-nje. 

8.  Tekuvakasha 
8.1.  Ikhabhinethi kuyayitfokotisa kutsi tibalobalo teTekuvakasha tangeNhlaba 2023 tikhombisa kutsi umkhakha wetfu wetekuvakasha uyalulama kancane kancane emiphumeleni ledzabukisako yelubhubhane lwe-COVID-19. Tibalobalo tangeNhlaba 2023 letivela esikhungweni seTelubalobalo SaseNingizimu Afrika (i-Stats SA) tikhombisa kutsi umtsamo walabafikako, labahambako nebahambi labendlulako tikhulile kubahlali baseNingizimu Afrika kanye nakubahambi bakulamanye emave emkhatsini weNhlaba 2022 neNhlaba 2023. 

9.  Temnotfo 
9.1.  Ikhabhinethi yamukele umbiko we-Stats SA wekwehla kwemandla emali yebatsengi kusuka kumaphesenti la-6.3 ngeNkhwekhweti kuya kumaphesenti la-5.4 ngeNhlaba 2023, lokukwehla lokukhulu kakhulu kusukela ngeNkhwekhweti 2020. Lokwehla kukhombisa kusimama kwemnotfo wetfu, lokuphindze kwakhutsatwa sincumo seLibhangesilulu laseNingizimu Afrika sekushiya silinganiso semalimboleko ku-8.25%.

10.  Umtsetfosivivinyo Wetelulwimi Lwetimphawu LwaseNingizimu Afrika (i-SASL)  
10.1.  Ikhabhinethi ikwemukele kusayinwa lokusandza kwentiwa kweMtsetfosivivinyo wete-SASL kutsi ube ngumtsetfo lokwentiwe nguMengameli Ramaphosa, lokwente i-SASL kutsi ibe lulwimi lwe-12 lwetilwimi taseNingizimu Afrika letisemtsetfweni. Loku kutawukhutsata emalungelo ebasebentisi be-SASL baseNingizimu Afrika labalinganiselwa kulaba-600 000. 

B.  Tincumo teKhabhinethi 

1.  Ikhalenda lekhishwe ngembi kwesikhatsi yelushicilelo lwekota lwetibalobalo tetebugebengu lwemnyakatimali wanga-2023/24 
1.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kukhishwa ngembi kwesikhatsi kwekhalenda yetibalobalo tetebugebengu kutsi kushicilelwe lushicilelo lwemnyakatimali wanga-2023/24. Letibalobalo tetebugebengu tekota yekucala neyesibili titawukhishwa ngeNgci nangeLweti 2023, netekota yesitsatfu neyesine tikhishwe ngeNdlovulencane kanye nangeNkhwekhweti 2024 ngekulandzelana. Lokukhishwa njalo-nje kwetibalobalo tetebugebengu kubalulekile ekugadzeni noma-ke kulandzelela tindlelakwenteka tetebugebengu kanye nekutsatfwa kwetincumo mayelana nekulwa nebugebengu.

2.  Inchubomgomo Yekufakwa Kutetimali  
2.1.  Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yekufakwa Kutetimali kutsi ifezekiswe. Lenchubomgomo iyincenye yetingucuko tahulumende temitsetfo yemkhakha wetetimali futsi ihambisana nemodeli ye-Twin Peaks yeMgcinimafa Wavelonkhe.  
2.2.  Inchubomgomo, emkhatsini walokunye, ihlose kucinisekisa kutiphatsa lokuncono kwetimakethe kanye nekuphatfwa kwemakhasimende emkhakheni wetetimali. Inhloso yaloku kucinisekisa kutsi tikhungo tetetimali tichuba ibhizinisi ngetindlela letivuna emakhasimende, tivimbele tinchubo letibukela phasi sitfunti setimakethe tetimali, futsi takhe kutetsemba eluhlelweni lwetetimali. 
2.3.  Kufezekiswa kwalenchubomgomo kutawucinisekisa kutsi lelive licinisa tinchubo talo tetemnotfo kute kwesekelwe kukhula kwetemnotfo kanye nekukhutsata kufinyelela tinsita tetetimali kanye nekufakwa kwetimali kwato tonkhe takhamiti. Kukuvuma kutsi nanoma-nje emazinga ekufinyelela atfutfukile kuma-akhawunti, loku akukaveli emikhicitweni nakutinsita tetfu letinyenti.
2.4.  Lenchubomgomo iyatfolakala kuwebhusayithi yeMgcinimafa Avelonkhe: www.treasury.gov.za 

C.  Imitsetfosivivinyo
1.  Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Teluphiko Lwavelonkhe Lwetekushushisa (i-NPA) wanga-2023

1.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela luhlaka lwe-NPA lwanga-2023. Lomtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo we-NPA, wanga-1998 (Umtsetfo we-32 wanga-1998) kute kutsi kusungulwe Luphiko Lwetekuphenya lube sikhungo salomphelo ngekhatsi ku- NPA kanye nekucinisa emandla ayo ekuphenya.

2.  Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Kulawulwa Kwetekuntjontja Luchumano kanye Nekwenta kutsi kube neKutfolakala Kwelwatiso Loluphatselene Netekuchumana
2.1.  Ikhabhinethi igunyate kwetfulwa ePhalamende kweluhlaka lweMtsetfosivivinyo Wekuchibela, lochibiyela Kulawulwa Kwetekuchumana kanye Nekwenta kutsi kube neLwatiso loluphatselene neLwatiso Lwetekuchumana (i-RICA), wanga-2002 (Umtsetfo we-70 wanga-2002). 
2.2.  Letichibelo tentelwe ikakhulukati kutsi tente kube netivikelo letenele tekuvikela lilungelo lekuba nemfihlo, njengoba kugcizelelwa emalungelo ekufinyelela tinkantolo, inkhululeko yekukhuluma kwebetindzaba kanye nelilungelomusa ngekuhambisana nesehlulelo seNkantolo yeteMtsetfosisekelo  sanga-2021 lesatfola kutsi i-RICA yanga-2002 ayihambisani nemtsetfosisekelo. 

D.  Kubekwa Etikhundleni 
Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kuvumeleka lokufanelekile.

1.  Mnu. Percy Sechemane njengeSikhulu Lesikhulu se-Trans-Caledon Tunnel Authority. 
2.  Mk. Thathakahle Nonkqubela Jordan-Dyani njengeMcondzisi-Jikelele (i-DG) yeLitiko Letekuchumana Netheknoloji Yetedijithali. 
3.  Mnu. Duncan Pieterse njenge-DG kuTemafa Avelonkhe. 
4.  Mk. Qinisile Precious Delwa njengeLisekela leMcondzisi-Jikelele (i-DDG): Kutfutfukiswa kweMabhizinisi Ahulumende Netemabhizinisi Etikweni Letekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lamancane (i-DSBD).
5.  Mk. Mosa Keneilwe Makhele njenge-DDG: Kutenchubomgomo yeMkhakha neKucwaninga e-DSBD. 
6.  Mnu. Xolisa Makaya njenga-DDG: Tekubusa Kwemave Emhlaba ne-Ajenda Yetelivekati kuLitiko Letebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana.
7.  Mk. Rosinah Nghaka Dumalisile  njenga-DDG: Tekurenta Lokukhonekako neTindlu Tekuhlala kuLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu. 
8.  Mnu. Thabo Kekana njenga-DDG: Tinhlelo Nemiklamo e-DMRE.

9.  Ibhodi Yebacondzisi Yesikhungo Savelonkhe Sekulahlwa Kwekungcola Ngekuyishisa Ngesikhiphamisebe Leyingoti: 
(a)   Mk. Lemao Dorah Modise (Sihlalo);
(b)   Dkt. Stella Barnard (Sekelasihlalo);
(c)   Mk. Gratitude Ramphaka;
(d)   Dkt. Kgaugelo Chiloane (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni); kanye
(e)   na-Adv Derick Block.

10.  Emalunga Ebhodi Yavelonkhe Yebacondzisi Besilawuli Senuzi:
(i)   Mnu. Protas Phili – Sihlalo (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni); 
(ii)   Mk. Pinkie Deneo Peta (uyaphindvwa kubekwa esikhundleni); 
(iii)   Mnu. Paul Heeger;
(iv)   Mk. Nolubabalo Zolisa Zwakala;
(v)   Dkt. Pathmanathan Naidoo;
(vi)   Dkt. Nandi Malumbazo;
(vii)   Mk. Theodorah Bahlekazi; kanye
(viii)   neMnu. Happy Khambule.

11. Ibhodi Yebacondzisi be-Inkomati-Usuthu Catchmen Management Agency:
(i)   Mk. Linda Carol Zulu (Sihlalo);
(ii)   Adv Geraldine Khoza (Sekelasihlalo);
(iii)  Mk. Shivon Wiggins;
(iv)   Mnu. Sam Mthembu;
(v)   Mnu. Mokgobi Andrew Ramushu;
(vi)   Mnu. Steven Matome Mathetsa; kanye 
(vii)   naMk. Salome Chiloane-Nwabueze. 

12. Bacondzisi Bebhodi Ye-Ejensi Yahulumende Yetelwatiso Netebucwepheshe: 
(i)   Mnu. Kiruben Pillay (Sihlalo);
(ii)   Mk. Lerato Petlele (Lisekelasihlalo);
(iii)  Mk. Khathu Sibanda;
(iv)  Dkt. Lucienne Abraham;
(vi)  Mnu. Luvuyo Keyise;
(vii)   Mnu. Mandla Martin Mnisi; 
(viii)   Mk. Renisha Naidoo;
(ix)  Mk. Nolitha Pietersen; kanye
(x)   naMk. Laura Mseme.

E.  Umkhosi Wanyalo

1.  Inyanga yaBomake

1.1.  INingizimu Afrika igubha umkhosi wekukhumbula Inyanga Yabomake ngeNgci ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kusheshisa ematfuba etenhlalakahle yetemnotfo kute kuhlonyiswe bomake” kuhlonipha bomake labangetulu kwala-20 000 labashuca bacondza e-Union Buildings nga-1956 bayobhikishela imitsetfo yahulumende welubandlululo lobewucindzetela bantfu labamnyama kutsi bahambe baphatse emapasi yonkhe indzawo lapho baya khona.  
1.2.  Ikhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lenyanga bahloniphe bomake labalwela inkhululeko yetfu baphindze futsi badlala indzima ekwakheni ummango loweseka kufukulwa kwabomake futsi locinisekisa kuphepha kwabomake nebantfwana. 

F.  Imilayeto

1.  Kuhalalisa
Ikhabhinethi yendlulisela kuhalalisa kwayo netilokotfo letinhle ku: 

  • Ecenjini lelibhola letandla i-Netball Spar Proteas, ngekuphumelela kufika ezingeni lesitfupha eNdzebeni Yemhlaba Yelibhola Letandla. Ikhabhinethi icele bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise letikhatsi tekuhlangana njengelitfuba kutsi bafinyelele kulabanye bantfu bakubo baseNingizimu Afrika kute bakhe lubumbano nekuvana emmangweni futsi bakhutsate kwakhiwa kwesive lapho khona wonkhe umuntfu ativa akhululekile.
  • I-Banyana Banyana, ngekucopha umlandvo ngekufika ezingeni lemacembu la-16 lekugcina leNdzebe Yemhlaba Yabomake Ye-FIFA Yanga-2023. Imisebenti yabo lemangalisako emkhakheni wetemidlalo ifake sive inshisekelo yaphindze futsi yandizisa umjeka wetfu waphakamela etulu kakhulu.     
  • Solwati Thuli Madonsela, loyo bekanguMvikeli Wesive esikhatsini lesengcile, ngekukhetfwa abe ngulelinye lilunga  leBhodi Yamhlabuhlangene Yekweluleka Ngekwesayensi yeseLuleko Lesitimele mayelana neTimphumelelo Kutesayensi Netebuchwepheshe.
  • Tatjana Schoenmaker, ngekuphumelela emdlalweni wekubhukusha lobitwa ngekutsi pheceleti i-breaststroke ye-200m awine indodo yegolide kanye nesiliva ku-100m breaststroke ku-World Aquatics Championships eFukuoka, eJapan. 
     

2.    Kudvudvuta 

Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani: 

  • ba-Imam Achmad Cassiem (78), lowake waba siboshwa saseRobben Island, lobekalilunga le-Pan Africanist Congress nelilunga lelasungula umbutfo i-Qibla Movement, lobekasigayigayi seMsiphalato wekulwa nelubandlululo.
  • balabo baantfu labashone ngesikhatsi sesiteleka sematekisi eKapa.

Imibuto: Mk. Nomonde Mnukwa – Libambela Lalokhulumela Hulumende
Makhalekhikhini: 083 501 7485
 

Share this page

Similar categories to explore