IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi WangeLesibili Womhla Wobu-8 kuRhoboyi Wee-2023

A.  Ezingundabamlonyeni

1.  Umtjhagalo weHlangano yeliZweloke yamaTeksi weSewula Afrika (i-SANTACO) eTjingalanga Kapa 
1.1.  Ikhabinethi ibikelwe ngobujamo obuqokamileko bokuguruzela nobunenturhu  eTjingalanga Kapa obuhlangana kwe-SANTACO noMasipala weDorobha yeKapa, ubujamobu burhagale bekwathathwa namagadango wokutjhagala ngenturhu, lokho kwenze bona uMasipala weDorobha leKapa abophe bekakhuphe endleleni amateksi.
1.2.  Ikhabinethi ayikhambisani nakancani nenturhu nokungalawuleki okwenzeka eKapa begodu ikhombele- i-SANTACO bona yenze isiqiniseko sokuthi kutjhagalwa ngokuthula begodu akukhinyatjezwa amalungelo wabanye abantu. Ngokuphathelene nendaba le, kutjhejwe ukuthi akhange kube nezinye izehlakalo zenturhu ema-awareni ama-48 adlulileko. Nanyana kunjalo, amalunga weButho lamaPholisa weSewula Afrika kunye neminye iminyango yabathobelisimthetho iyalwe bona yenze isiqiniseko sokobana ubujamo buba ngaphasi kwelawulo, ukwenzela ukuthi umphakathi ukhambe ngokuphepha nawuya esikolweni, emsebenzini nalokha nawenza eminye imisebenzi yaqobe lilanga.
1.3.  Ikhabinethi yazisiwe godu ngokugandelelwa kobujamo bokusebenza kwamateksi nguMasipala weDorobho leKapa obungakhambisani nemithetho emibili, uMthetho Weendlela Wephasiloke, wango-1996 (uMthetho wama-93 wango-1996) kunye noMthetho wePhasiloke Wokuthula Eenthuthini Zendleleni, wango-2009 (uMthetho wesi-5 wango-2009) ekungiyo elawula imilandu yeendlela kunye nehlawulo efaneleko, kuhlanganise nokubotjhwa kweenkoloyi. IKhabinethi seyiyale uNgqongqotjhe Wezokuphepha, uKkz. Sindisiwe Chikunga, ukuthi enze isiqiniseko sokobana nanyana ngibuphi ubujamo bokusebenza kwamateksi obuphikisana nemithetho yeSewula Afrika buyaqedwa.

2.  Ukulwisana Nomkhuba Wokumayini Ngokungasisemthethweni
2.1.  Ikhabinethi ilamukela ngezandla zombili igadango lokuthunyelwa kwesiqhema esikhethekileko samapholisa, esisekelwa masotja ukuyokuthobelisa umthetho e-Riverlea, eseJwanisbhege lapha kudlange khona ukumayina ngokungasisemthethweni. 
2.2.  Ngaphezu kwalokho, iKhabinethi ibuke ukubotjhwa kwabasolwa abangaphezulu kwe-194 ngebanga lokwenjiwa kweemayini ngokungemthetho begodu iyale iinhlangano ezitjheje ukuthotjelwa komthetho bona ziqinise isadla endabeni le, nakobunye ubugebengu obukhulu obenziwa elizweni lekhethu. 
2.3.  UMnyango Wezenjiwa Nezamandla (DMRE) uzibophelele bona uzokuvala yoke imigodi engasasetjenziswako etjhiywe ivulekile emamayini we-Riverlea kungakafiki ukuphela kwakaKhukhulamungu wee-2023, njengombana usaqedelela amahlelo wokuvala eminye imigodi etjhiywe ivulekileo yemamayini elizweni loke.

3.  Ubujamo bezokuphepha eNiger
3.1.  IKhabinethi iwubonile umphumela obangelwe bujamo bezokuphepha eNiger ekukhambeni kweemphaphamtjhini hlangana kweSewula Afrika neTjingalanga Yurobhu, okumthelela omumbi kezerhwebo nebantwini nerhwebeni leemphaphamtjhini eliqeda ukuvuka ebujameni obumbi obubangelwe Mbulalazwe oyi-COVID-19 ukusukela ngomnyaka wee-2019.
3.2.  IKhabinethi igandelele ukungakhambisani nakanye kukarhulumende nezenzo zokuketula umbuso e-Niger begodu yakhombela bona kubuyiselwe ngokurhabako ukuthula kwentando yenengi yabantu, yabuya yathinta imizamo yokubuyisela ubujamo ekanyeni ngaphasi kwe-Economic Community of West African States.

4.  UmButhano Weenkhulu Zemibuso we-Russia ne-Afrika
4.1.  UMengameli u-Cyril Ramaphosa bekahlangana nabanye babadosiphambili be-Afrika abakhambele iNgcenye Yesibili yoMhlangano Weenkhulu zomBuso e-Russia ne-Afrika, eSt Petersburg e-Russia nakama-27 ukuya nakama-28 kuVelabahlinze 2023. Umhlangano lo weenkhulu zemibuso wamukele iHlelo loBudlelwano Bokusebenzisana hlangana ne-Russia ne-Afrika elidzimelele ekubambisaneni eendabeni zepolotiki nezokuphepha, zomnotho, iindaba zokusiza abantu abadingileko kunye nemisebenzi ezokuzuzisa yoke imihlobo yabantu ilethe nepumelelo.
4.2.  Ngokuya ngombuthano lo weenKhulu zemiBuso naboMengameli be-Afrika ebebayingcenye Yemikhulumiswano Yokuletha Ukuthula e-Afrika, ekubambaneni ngeenhluthu okuhlangana ne-Russia ne-Ukraine baragele phambili ngokubonisana noMengameli u-Vladimir Putin ngemizamo yokwakha ukuzethemba ebegade kukhulunyiswana ngakho ngaphambilini okuzokuletha ukuthula nesisombululo sokuqeda ipi. 
4.3.  UMengameli u-Ramaphosa no-Putin babe nomhlangano wabo omalungana namazwe amabili la, bakhulumisana ngamathuba wokwenza ngcono ukusebenzisana kezerhwebo hlangana kwamazwe amabili la nokuthi ilizwe le-Russia kumele litjale imali khudlwana eSewula Afrika.

5.  Ajame Ngomumo Amahlelo Wokusingatha uMbuthano Weenkhulu Zombuso i-BRICS
5.1.  IKhabinethi ithokozele ukwazi bona iSewula Afrika sele ijame ngomumo bona ingasingatha umButhano weHlandla le-15 we-BRICS ozokubanjelwa  eJwanisbhege nakama-22 ukuya nakama-24 kuRhoboyi 2023. 
5.2.  Umhlangano wokugcina waboNgqongqotjhe be-BRICS – uraga ngesikhathi iMihlangano yaboNgqongqotjhe Beendaba Zangaphandle, Zokuphepha, Zerhwebo kunye neForamu yezokuthuthela emaDorobheni sele iwuphethile umbiko wayo woMbuthano Weenkhulu zemiBuso.
5.3.  Amahlelo womphakathi we-BRICS weminyango ehlukahlukeneko nemiphakathi nawo sele azokuphethwa. 
5.4.  Imikhulumiswano le inikele urhulumende, iinhlangano, iinkghwari neemfundiswa eziphuma emazweni ayingcenye ye-BRICS ithuba lokukhulumisana ngeendaba ezithinta amazwe la ezingadosela ekuthathweni kweenqunto ezihle ngesikhathi soMbuthano weenKhulu zemiBuso i-BRICS.

6.  IBuyekezo Leminyaka Elitjhumi Lomtlamo Wokuthuthukiswa Kwelizweloke (i-NDP)
6.1.  IKhabinethi yamukela iBuyekezo Leminyaka Elitjhumi Lomtlamo Wokuthuthukiswa Kwelizweloke (i-NDP) elenziwe yiKomitjhana Yamahlelo Yelizweloke elitjengise ukuthi umnotho bewulokhu wakheke ngendlela engahlangabezani nezinto ezitlhogwa ngibo boke abantu beSewula Afrika, ekungilo ibanga elikhulu elenza kuphakame amazinga womtlhago nokungalingani ngokomnotho.
6.2.  Urhulumende usazibophelele ekwakheni kabutjha nekwenzeni amatjhuguluko emnothweni bona uhlangabezane nazo zoke izinto ezitlhogwa babantu beSewula Afrika.

7.  Zamandla
7.1.  Mhla ama-25 kuVelabahlinze bekuphela umnyaka wokuthoma soloko uMengameli u-Ramaphosa amemezela iHlelo Lokusebenza Lezamandla.
7.2.  IKhabinethi iyemukele ituthuko eyenziweko bekube nje ekuthonyisweni kweHlelo Lokusebenza Lezamandla eliragela phambili kunye nokwenza bona iGezi ifumeneke lula kuhlanganise nobujamo obamukelekako bokucinywa kwegezi ngehloso yokuyonga.

8.  Zevakatjho
8.1.  IKhabinethi ikuthabele ukuthi iimbalo zeZevakatjho zangoMgwengweni wango-2023 zitjengisa ukuthi ihlangothi lezevakatjho kancani kancani liyavuka emtheleleni omumbi wombulalazwe oyi-COVID-19. Iimbalo zangoMgwengweni 2023 ezivela eZikweni leemBalobalo leSewula Afrika (StatsSA) zitjengisa ukuthi umthamo wabafikako, wabaphumako neemvakatjhi ukhuphukile ebahlalini beSewula Afrika neemvakatjhi ezivela emazweni wangaphandle hlangana noMgwengweni wee-2022 noMgwengweni wee-2023. 

9.  Umnotho
9.1.  IKhabinethi yamukele umbiko we-StatsSA wokwehla kwamandla wemali ebathengini ukusukela ku-6.3% ngoMrhayili wehlela ku-5.4% ngoMgwengweni wango-2023, okukukwehla okukhulu kusukela ngoMrhayili wango-2020. Ukwehlokhu kutjengisa ukuqina komnotho wethu, okubuye kwatjhotjhozelwa yiBhanga eKulu yeSewula Afrika ngokungatjhugululi isilinganiso sokubolekisa ngemali (i-repo rate) esilokhu sijame ku-8.25%.

10.  UMthethomlingwa weLimi Lezandla LeSewula Afrika (SASL)
10.1.  IKhabinethi yamukele ukutlikitlwa koMthethomlingwa we-SASL bona ubemThetho, okumThetho otlikitlwe nguMengameli u-Ramaphosa, lokho kwenze bona ukusukela gadesi i-SASL ibe lilimi le-12 elisemThethweni eSewula Afrika. Igadangweli lizokuqinisekisa amalungelo wabasebenzisi belimi le-SASL ababalelwa ku-600 000 abaseSewula Afrika. 

B.  Iinqunto Zekhabinethi

1.  Ukukhutjhwa kwekhalenda bona kuzokuvezwa iimbalobalo zobugebengu zekotara yomnyaka wango-2023/24 

1.1.  IKhabinethi ivumele ukukhutjhwa kwekhalenda bona kuvezwe iimbalobalo zobulelesi zekotara yomnyakamali wango-2023/24. Iimbalobalo zekotara yokuthoma neyesibili zizokukhutjhwa ngoRhoboyi nangoSinyikhaba wango-2023, bese kuthi zekotara yesithathu neyesine zikhutjhwe ngoMhlolanja nangoMrhayili wango-2024 ngokulandelana. Ukukhutjhwa kweembalobalo amahlandla amanengi kuqakathekile ngombana lokhu kuveza indlela ubulelesi obenzeka ngayo nokobana kuthathwe iinqunto ezithe tjha zokulwa nobugebengu.

2.  Umthethokambiso Wokusiza Boke Abantu Ngeemali  
2.1.  IKhabinethi ivumele ukuhlonywa koMthethokambiso Wokusiza Boke Abantu Ngeemali. Umthethokambiso lo uyingcenye yamatjhuguluko karhulumende womthetho weemali begodu ukhamisana nendlela ye-Twin Peaks esetjenziswa liZiko leeMali leliZweloke.  
2.2.  Ngomthethokambiso lo, hlangana nokhunye kuhloswe ngawo ukuqinisekisa ukusebenza kuhle kwamamaraga kunye nokuphathwa kuhle kwabathengi bangadlelezelwa iimali. Ihloso kuqinisekisa bona iinhlangano zeemali ziraga irhwebo ngendlela engakhwabaniseli abathengi, ibalekele iindlela zokusebenza eziqalela phasi amamaraga weemali kunye nokwakha ukuzithemba endleleni yokusebenza kweemali. 
2.3.  Ukusetjenziswa komthethokambiso lo kuzokuqinisekisa bona ilizwe liqinisa iindlela zokusetjenziswa kweemali lokho kuzokusekela ukukhula komnotho begodu kutjhotjhozele ukufikeleleka lula kweensetjenziswa zeemali kunye nokubandakanyeka kwazo zoke izakhamuzi eendabeni zeemali. Siyavuma ukuthi ngesikhathi izinga lokufikelela kuma-akhawundi liba ngcono akhange kubonakale kiyo yoke imikhiqizo neensetjenziswa zeemali.
2.4.  Umthethokambiso lo uyafumaneka kubunzinzolwazi beZiko leeMali leliZweloke ku: www.treasury.gov.za 

C.  ImiThethomlingwa

1.  UmThethomlingwa oKhibelela ZeBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) wango-2023

1.1.  IKhabinethi ivumele ukulethwa komThethomlingwa weBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA) wango-2023 ePalamende. UmThethomligwa lo ulungisa umThetho we-NPA, wango-1998 (umThetho wama-32 wango-1998) bona unikele ngokuthonywa kwePhiko Lezokuphenya Imilandu njengencenye ezokuhlala ikhona hlangana ne-NPA nokuqiniswa kwamandlayo wokuphenya imilandu.

2.  UmThethomlingwa Wokulawula Kezokuthintana Nokwabiwa Kwelwazi Elimalungana Nezokuthintana
2.1.  IKhabinethi ivumele ukulethwa komThethomlingwa osahlongozwako wemakhotho, olawula zokuthintana kunye nokwabiwa kwelwazi Elimalungana Nezokuthintana (RICA), wango-2002 (umThetho wama-70 wango-2002). 
2.2.  Ngehlelweli kuhloswe ukuvikela ilungelo lefihlo, njengombana kuthintwa amalungelo wokufikelela emakhotho, itjhaphuluko yokubika yababikiindaba nelungelo elingokomthetho ngokukhambisana nesahlulelo sango-2021 seKhotho yezomThethosisekelo eyafumana ukuthi i-RICA yango-2002 ayikhambisani nomThethosisekelo. 

D.  Ukuqatjhwa
Ukuqatjha koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.   UMnu. Percy Sechemane usesikhundleni sokuba mPhathi omKhulu we-Trans -Caledon Tunnel Authority. 
2.  UKkz. Thathakahle Nonkqubela Jordan-Dyani usesikhundleni sokuba mNqophisi-Zombelele (u-DG) emNyangweni Wezokuthintana Nezobucwephetjhe beDijithali.
3.  UNom. Duncan Pieterse usesikhundleni sokuba ngu-DG eZikweli leeMali leliZweloke. 
4.  UMm. uQinisile Precious Delwa usesikhundleni sokuba liSekela laka-DG (DDG): Zokuthuthukiswa Nokuhlonywa Kwamarhwebo Asakhasako (DSBD).
5.  UMm. Mosa Keneilwe Makhele usesikhundleni sokuba ngu-DDG: ku-Sector Policy and Research yakwa-DSBD. 
6.  UNom. Xolisa Mabhongo usesikhundleni sokuba ngu-DDG: ku-Global Governance and Continental Agenda emNyangweni wezeTjhebiswano Nokusebenzisana Kwamazwe.
7.  UMm. Rosinah Nghaka Dumalisile usesikhundleni sokuba ngu-DDG: ku-Affordable Rental and Social Housing emNyangweni Wezokuhlaliswa Kwabantu. 
8.  UNom. Thabo Kekana usesikhundleni sokuba ngu-DDG: Amahlelo namaPhrojekthi e-DMRE.

9.  IKomidi Yabanqophisi be-National Radioactive Waste Disposal Institute: 
(a)   UKkz. Lemao Dorah Modise (uSihlalo);
(b)   UDorh. Wolsey Barnard (iSekela lakaSihlalo);
(c)   UMm. uGratitude Ramphaka;
(d)   UDorh. Kgaugelo Chiloane (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); kunye
(e)   No-Adv Derick Block.

10.  IBhodi Yabanqophisi be-Nuclear Regulator:
(i)   UNom. Protas Phili – uSihlalo (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); 
(ii)   UMm. Pinkie Deneo Peta (ubuyiselwe esikhundleni sakhe); 
(iii)   UNom. Paul Heeger;
(iv)   UKkz. Nolubabalo Zolisa Zwakala;
(v)   UDorh. Pathmanathan Naidoo;
(vi)   UDorh. Nandi Malumbazo;
(vii)   UKkz. Theodorah Bahlekazi; kunye
(viii)   noNom. Happy Khambule.

11. IBhodi YabaNqophisi be-Inkomati-Usuthu Catchment Management Agency:
(i)   UMm. Linda Carol Zulu (uSihlalo);
(ii)  U-Adv Geraldine Khoza (iSekela likaSihlalo);
(iii)  UMm. Shivon Wiggins;
(iv)  UNom. Sam Mthembu;
(v)  UNom. Mokgobi Andrew Ramushu;
(vi)  UNom. Steven Matome Mathetsa; kunye
(vii)  UMm. Salome Chiloane-Nwabueze. 

12. IBhodi yabaNqophisi be-Ejensi yeLwazi leThekhnoloji yomBuso (i-SITA): 
(i)   UNom. Kiruben Pillay (USihlalo);
(ii)   UMm. U-Lerato Petlele (iSelela likaSihlalo);
(iii)  UMm. U-Khathu Sibanda;
(iv)  UDorh. Lucienne Abraham;
(vi)  UNom. Luvuyo Keyise;
(vii)   UNom. Mandla Martin Mnisi; 
(viii)   UMm. u-Renisha Naidoo;
(ix)  UMm. uNolitha Pietersen; kunye
(x)   noMm. u-Laura Mseme.

E.  Umnyanya Ozako

1.  INyanga Yabantu Abasikazi

1.1.  ISewula Afrika igidinga iNyanga yaBantu Abasikazi ngoRhoboyi ngaphasi kwesiqubulo esithi: “Sirhabisa Ukulethwa Kwamathuba Wezehlalakuhle Newomnotho Wokuhlomisa Abantu Abasikazi” ekuyindlela yokukhumbula abantu abasikazi abangaphezulu kwee-20 000 abamatjha batjhinga e-Union Buildings ngomnyaka we-1956 bayokuveza amazizo wabo ngokungakhambisani nemithetho egandelelako yokuphathwa kweempasa ebegade ibekwe ngurhulumende webandlululo (we-apartheid). 
1.2.  IKhabinethi ikhombela abantu beSewula Afrika bona besebenzise inyanga le ingasi ukuhlomisa abantu abasikazi abalwela ikululeko kwaphela, kodwana babuye babe yingcenye yokwakha umphakathi osekela ukuthuthukiswa kwabantu abasikazi begodu oqinisekisa ukuphepha kwabantu bengubo nabantwana. 

F.  Imilayezo

1.  Ukuthokozisa
IKhabinethi ithokozisa begodu idlulisela iimfiselabuhle kabalandelako:

  •  I-Netball Spar Proteas, ngokufikelela engcenyeni yeenqhema ezisithandathu eziphezulu eBhigirini Yephasi ye-Netball. IKhabinethi ikhombela boke abantu beSewula Afrika bona basebenzise iinkhathezi ezenza bona sibumbane njengethuba lokwelulela isandla kabanye abantu beSewula Afrika bona sakhe ibumbano kezehlalakuhle begodu sidzimelelise ukubumbana kwesitjhaba bona umuntu ngamunye azizwe amukelekile.
  •  I-Banyana Banyana, ngokwenza umlando ngokudlulela engcenyeni yeenqhema ezili-16 eziseleko eBhigirini yePhasi yabaSikazi ye-FIFA yango-2023 FIFA. Ikghono labo elirarako abaliveze nabadlalako likhuthaze isitjhaba begodu baphaphisele phezulu iflarha yelizwe lekhethu.     
  • UPhrofesa Thuli Madonsela, obekaMvikeli womPhakathi, ngokubekwa esikhundleni sokuba lilunga leKomiti Yehlangano Yeentjhaba Ezibumbeneko Yabaluleki NgezeSayensi neThekhnoloji.
    U-Tatjana Schoenmaker, ngokuthumba igolide ku-breaststroke yamamitha ama-200 kunye nesiliva yamamitha ali-100 emaphaliswaneni we-World Aquatics Championships e-Fukuoka, ese-Japan. 


2.    Amezwi Wokutjhiriya

IKhabinethi idlulisela amezwi wokutjhiriya emindenini nebanganini babantu abalandelako: 

  • U-Imam Achmad Cassiem (obekaneminyaka ema-78), obegade asibotjhwa se-Robben Island, nobekalilunga le-Pan Africanist Congress kunye nomsunguli we-Qibla Movement, obekangumakekere womZabalazo wokulwa nebandlululo.
  • Abantu abahlongakala ngesikhathi somtjhagalo wamateksi eDorobheni leKapa.
     

Imibuzo Ingathunyelwa: kuMma uNomonde Mnukwa – umJaphethe womKhulumeli kaRhulumende
Inomboro kamaliledinini: 083 653 7485

Share this page

Similar categories to explore