IsiTatimende somHlangano weKhabinethi oKhethekileko wamhlana ali-13 kuTjhirhweni 2016

1. UmNotho

1.1. IKhabinethi ihlangene ngomnqopho wokukhulumisana ngobujamo bezomnotho namayelana namaphuzu wesabelo seemali. IKhabinethi itjheje amaphuzu anomthelela emnothweni welizwe.

Ubujamo bezomnotho ephasini behle khulu eenyangeni ezigadungileko. Ukukhula kabuthaka komnotho wephasi kutjengisa, khulukhulu ukukhula kabuthaka nobungozi obuphakemeko emazweni aqakathekileko asathuthukako, kufaka hlangana ne-China.

Ukubuyela esigeni komnotho we-Amerikha okulindelwe ngamehlo abomvu kungaba nomphumela wokukhula kwamazinga wentela ephasini. Ukugandeleleka kwezokurhwebelana nokunganzinzi kwamamakethe wamazwe kuyiselele emazweni bonyana akhuphule umnotho ngokutjheja ukulungiselela isikhathi esizako.

IKhabinethi ibuye yatjheja iinzuzo ezibe khona ngokwehla kwenani le-oli ehlaza.  Njengelizwe eliveleleko ekuthengiseni izenjiwa, iSewula Afrika itshwenyekile ngokwehla ngokurhabako kwamanani wezenjiwa.

Urhulumende uragela phambili nokwakhela phezu kobujamo bezomnotho obuhlukileko belizwe begodu ingeniso yemikhiqizo iragela phambili ngokweyama emikhiqizweni yesimbi naleyo engakalungisiswa.

Ukwehla kwamanani wemikhiqizo akuzukulunga msinyana. Lokhu kuzakuba nemiphumela ezakuthatha isikhathi emnothweni weSewula Afrika kunye nakubalingani bethu kukhonthinenti ye-Afrika.

Ukwehla kwamandla weRanda eminyakeni edlulileko kuvule amathuba angcono wokuthumela imikhiqizo emazweni wangaphandle nokukhula komnotho begodu, nakuhlanganiswa nokwehla kwentengo ye-oli, kusizile ekuphunguleni ukugandeleleka kwe-akhawundi yelizwe. Nokho ukukhula kabuthaka komnotho wabarhwebelani beSewula Afrika kwehlise isidingo semikhiqizo yeSewula Afrika emazweni wangaphetjheya.

Ubujamo bezomnotho ephasini bubudisi emazweni asathuthukako, ngokwehla kweentengo zezenjiwa nokuqiniswa komthethomgomo wezeemali we-Amerikha okulethe igandelelo kezeemali nokukhula komnotho okulindelekileko. Lokhu kubangele ukunganzinzi okukhulu emnothweni wamazwe.

IRanda yeSewula Afrika, esetjenziswa khulu emazweni asathuthukako kezokurhwebelana, ibetheke khulu eemvekeni ezidluleko.

Ebujameni obubudisobu bezomnotho wephasi, lapho woke amazwe aqalene neenselele, iKhabinethi iqinisekise ukuqakatheka kokungenelela kukarhulumende ngokuyelela nangokuzimisela ukubuyisa izinga lokukhula komnotho.

1.2. UmTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) uyakhambisana namaqhinga la wokungenelela. Urhulumende uzakuthintana nababelani, khulukhulu amabhizinisi neenhlangano zabasebenzi ukufumana indlela yokusebenzisana ekunzinziseni umnotho, kubuyiswe isithunzi somnotho, kukhutjhulwe izinga lokusiswa kweemali nokubuyisela iSewula Afrika ebujameni bokukhulisa umnotho ohlanganyelweko. IKulumo yobuJamo beNarha (SoNA) ezokwethulwa mhlana ali-11 kuMhlolanja izokuphawula ngomsebenzi lo.

1.3. IKhabinethi ivumele amagadango aqinileko wokuvuselela indlela yokuphathwa kweemali, kutjhejwe ukwehla kwamandla womnotho wephasiloke nemithelela yelizwe lekhethu. UNgqongqotjhe wezeeMali u-Pravin Gordhan uzakwethula amagadango la lokha nakethula iKulumo yeSabelo seeMali mhlana ama-24 kuMhlolanja 2016.

2. Ukusekelwa ngeemali kweFundo ePhakemeko

IKhabinethi ivumele iinkhibelelo kusabelomali selizwe loke lapho kuzokutjhidiswa iimali bonyana kusizwe amayunivesithi ngaphandle kokwephula iinlinganiso zeendleko ezamenyezelwa ngaphambilini.

UMengameli u-Jacob Zuma noNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula bahlathulule mhlaphanje bonyana izabelwezi zizakuvala isikhala sokungakhutjhulwa kweemali zonyaka lo wefundo okwavunyelwana ngakho, kwesulwe isikolodo sesiKhwama seSizo leeMali kubaFundi  seliZweloke  (i-NSFAS) nokukhandela ukukhula kwesikolodwesi esikhathini sesabelo seemali esibekiweko.  

Amagadango wokungenelela la ayikomba nemiphumela yemikhulumiswano eyathoma ngoSewula emnyakeni wee-2015 nesaragako. UNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula nesiqhema sakhe seemphathimandla zomnyango sele abambe imihlangano ebalwako nabarholi be-SASCO, yoke imiKhandlu eJamele abaFundi, iForamu yamaYunivesithi weSewula Afrika, iHlangano yeBumbano labaFundi yeSewula, abaPhathi aziinHloko zama--SETA, iThungelelwano leTjhuguluko kezeFundo ePhakemeko neKomiti yePalamende eqalene neFundo ePhakemeko.  

UMengameli wabuye wahlangana nabarholi babafundi begodu wamemezela ukutlanywa kweKomitjhini ezokutjheja iinghonghoyilo ezimayelana neFundo ePhakemeko. Imikhulumiswano le isaraga njengombana thina singurhulumende okholelwa ekusebenzeleni ukufumana ipengu yasafuthi. Iinlilo zabafundi zikhambisana neminqopho yehlelo likarhulumende lezefundo.

2.1.1. Njengegadango elirhabako, kwabiwe amabhiliyoni ama-R2.33 ngomnqopho wokurarulula ukutlhayela kweemali zemayunivesithi ukuya ngokwesivumelwano sokungakhutjhulwa kweemali zokufunda emnyakeni wee-2016.

2.1.2. Emnyakeni weemali wee-2016/17, urhulumende ubekele ngeqadi amabhiliyoni ama-R2.543 avela esikhwameni sombuso khona azakwabela i-NSFAS kuthi yona iboleke abafundi abazii-71 753 abalungele ukufumana isizo leemali ku-NSFAS, kodwana akhange basizwe ngokupheleleko namkha akhange basizwe nakanye eminyakeni yefundo emithathu edlulileko. Lokhu kutjho bona abafundi laba abalungelwe kufumana isizo abakazokukhandelwa ukuragela phambili neemfundo zabo nanyana basalele emva ngokubhadela iinkolodo zemali yokufunda emayunivesithi.

2.1.3. Imali engezelelweko emabhiliyoni ama-R2.039 izakwatjelwa i-NSFAS emnyakeni weemali wee-2016/17 ngomnqopho wokusekela abafundi abangakafumani isekelo leemali namkha abafumene isizo leemali elirhunyeziweko abasatlolise emayunivesithi ngomnyaka wee-2016 abazokuqedelela iimfundo zabo.  

Iimalezi zisingezelelo phezu kwamabhiliyoni ali-R10 azokulawulwa yi-NSFAS emnyakeni wezefundo wee-2016.

Urhulumende uzibophelele ekunikeleni ngefundo ephakemeko yasimahla kibo boke abafundi abalungele ukusizwa ngokwemiphumela yabo ibebadosa emhlweni. Koke lokhu kuzakwenziwa ngemali esilinganiso esithileko kodwana ngendlela enzinzileko. IKhabinethi yenza isimemezelo kubafundi, abasebenzi  nabalawuli bamayunivesithi ukobana basebenzisane norhulumende ukufikelela emnqopheni lo. Izenzo eziphazamisa ukufunda namkha eziletha amathemba walokho ekungeze kwafikelelwa kikho ziridilisa ipumelelo esele ifikelelwe begodu azisilisizo. Inturhu nokuthusela akwamukeleki.

2.2. IKhabinethi yenza isimemezelo kiwo woke amaSewula Afrika ukobana akhumbule bonyana kunobujamo obuyiselele esisaya kibo. Ubujamo bezomnotho ephasini loke bufadalele. Umthelela wokwehla kwamanani wemikhiqizo sele uzwakala ngeSewula Afrika. Iinqabo zangelizweni lekhethu zifaka hlangana ukutlhayela kwegezi kusaqalene nathi. Isomiso esirhageleko silethe ubudisi eemfundeni ezihlukeneko.

IKhabinethi iyathemba bona woke amaSewula Afrika azakuhlala asitjhaba esizimiseleko nesazi ukuqakatheka kokusebenzisana ngokuthula nangetjhebiswano. Izenzo zamhlaphanje ezitjengisa amatshwayo nekolelo yokuninana ngokobutjhaba ziqinise ukuzibophelela kwethu ekwakheni umphakathi ongakhethululi ngokobutjhaba, ngokobulili begodu kube mphakathi ophumelelako. 

3. Ukuqatjhwa

IKhabinethi ivumele ukuqatjhwa kwabalandelako:
3.1. Nom. Shonisani Mathews Munzhedzi esikhundleni sokuba liSekela likamNqophisi Zombelele (i-DDG): kezeeMila nokuTlhogonyelwa kwemVelo emNyangweni wezeBhoduluko.

3.2. Mma. Siphokazi Ndudane esikhundleni sokuba ngu-DDG: UkuLawulwa kwezokuThiya emNyangweni wezokuLima, amaHlathi nezeenHlambi.

Imibuzo inganqotjhiswa kuMma:
Phumla Williams (UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore