ISitatimende somHlangano weKhabinethi wamhlana ali-18 kuNtaka wee-2015

1. Ukuhlongakala kukaNgoqngqotjhe U-Ohm Collins Chabane

1.1. IKhabinethi izwe ubuhlungu ngokuhlongakala ngaphambi kwesikhathi kwakaNgqongqotjhe  u-Chabane nabavikeli bakhe, uSayijeni Lesiba Samuel Sekele no-Mareme Lawrence Lentsoane, abahlongakalele engozini yomodoro eyibangamatlhuwo ngoSondarha mhlana ali-15 kuNtaka wee-2015.

Urhulumende nabantu beSewula Afrika bazakuhlala basikhumbula lesisebenzi sabantu ebesolo sizibophelele emsebenzini wokwakha iSewula Afrika etja, bekwaba sekupheleni kwamalanga waso wokuphila. 

Njengelunga leKhabinethi, uNgqongqotjhe lo wangaphambilini wezabaSebenzi bakaRhulumende nokuPhatha ubekwe ngomGqibelo ngomhlaka 21 kuNtaka ka-2015 ngomNgcwabo weemPhathimandla zomBuso weKoro 1 (i-Official Funeral Category 1.)  Ubekwe e-Xikundu, Kwa-Malamulele, e-Limpopo.  IKhabinethi ililisana nabo, ithi abaduduzeke bekhabo nabangani bakaNgqongqotjhe ongasekho lo nabavikeli bakhe.

2.  UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

2.1. UMengameli u-Jacob Zuma uzokudosa phambili imigidingo yesiteyitjhi yeminyaka ema-50 yokurhubhulula ngenyukliya, i-SAFARI-1, ephethwe yihlangano elawula zamandla- i-National Energy Regulator of South Affrica (i-Nersa), ePhelindaba, esiphandeni sePitori.

Solo sathoma ukusebenza mhlana ali-18 kuNtaka wee-1965, lesisiteyitjhi, ekusona esingesikhulu esiveza imithi  yokwelapha nama-elementi wemabubulweni khona lapha ekhethu nemazweni ngamazwe, sesithole abonongorwana abanengi nokusekelwa mamazwe ngamazwe. Lesisiteyitjhi senyukliya senze nalitho likhulu ekurhubhululeni ngenyukliya, nakezetuthuko nezefundo, sabeka iSewula Afrika ezingeni eliphambili kezesayensi.

2.2.  IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi aphakamise amagama wabantu abafanelwe kusebenza eKomitjhinini yezokuHlela yeliZwe leSewula Afrika,  ngaphambi kwelanga lokuvala ukwamuleka iimphakamiso zamabizo lawo elimhlana ali-10 kuSihlabantangana wee-2015.

IKomitjhini etja le izokuqalelela ukweluleka nokubonisa urhulumende ngeendlela zokuwuphumelelisa ngcono khulu umTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP).       Ukudlula lapho, izakubuye godu ilekelele ekwakheni imitlamo ephelele ngemininingwana emakorweni akhethiweko afuna ukuqalelelwa ngokuthuthukisa umnotho, nokutjhugulula umnotho ngendlela ebonakalako, nangetuthuko ebambelelako. Okhunye okumalungana nokuphakanyiswa kwamagama wabantu abangafakwa kilekomitjhini itholakala ku: www.thepresidency.gov.za.

3. IinQunto zeKhabinethi eziQakathekileko   

3.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wokuTjhugululwa komThetho wamaRoma eKhotho yezoBulelesi yeenTjhabatjhaba kobanyana uzokufakazelwa. Hlangana namatjhuguluko ekukhulunywa ngawo lapha kubalwa nehlathululo yamacala wenturhu kunye nemithetho engezelelweko etjho amacala wepi emThethweni wamaRoma owamukelwa yi-Assembly of State Parties (e-Kampala, e-Uganda mhlana ali-11 kuMgwengweni wee-2010.)

Ukuvunyelwa nokufakazelwa yiSewula Afrika kwamatjhuguluko la emThethweni wamaRoma kutjengisa ukuncama kwakarhulumende ekulwiseni ubulelesi obumbi phezu kwabantu kunye namacala wenturhu enziwe ngaphandle namkha ngaphakathi kwelizwe lekhethu.

4. UbuJamo beKhabinethi Ngeendaba Ezenzeka Esikhathini Sanje                                                                      
4.1. IKhabinethi izitjhejile iimpendulo ngeemphakamiso zamva nje zokwabiwa kwemikhawulo, begodu iyavuma ukuthi ikulumopikiswano enamandla iyingcenye engahlukanisekiko nentando yenengi yekhethu. Njengoba kunabomasipaladi abadosa emhlweni ukwethulela izakhamuzi zabo izenzelwa zomphakathi, begodu solo abanzinzi kuhle ngenca yokutlhayelelwa ziimali nalilwazi lokuphatha nokulawula kuhle nje, imikhawulo yabomasipaladi ihlala inande ibuyekezwa.

Amatjhuguluko aphakanyiswako la athoma ngokucozululwa yiBhodi yemiKhawulo kaMasipaladi (i-MDB), yona ethunywe umsebenzi wokusika imikhawulo yabomasipaladi, ngokomThetho wokuSikwa kwemiKhawulo yaboMasipaladi womNyaka we-1998 (umThetho Nomboro 27 womNyaka we-1998 ), kunye nomThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996. Njengesijamiso esizijameleko, i-MDM le isebenza ikhambe ngekambiso etjhatjhalazi ebonwa mumuntu woke, nangokubonisana nabo boke abafaneleko. IKhabinethi ikhuthaza imiphakathi ukuthi ibe nelizwi kilekambiso. IKhabinethi iyayisola imitjhagalo yenturhu eqothele ukulamula imibango yemikhawulo. Umsebenzi weBhodi yemiKhawulo uyingcenye engahlukaniko nekambiso kaRhulumende yokuBuyela emiRajini (i-Back to Basics) ngomnqopho wokuqinisekisa ukwenzelwa kwabantu izenzelwa ngendlela engcono.

4.2. IKhabinethi ithokozisa abantu be-Lesotho  ngepumelelo yabo yokudlulisela amandla wokubusa embusweni omutjha ngaphandle kwamarhiyarhiya, begodu ibakhuthaza ukuthi basebenzisane kobanyana kuzokuba nokuthula kukanomphela, nomnotho wabo uzokuhlala uhluma njalo. IKhabinethi ithokozisa noNdunakulu omutjha woBukhosi be-Lesotho, uMhlonitjhwa u-Pakalitha Mosisili ngokukhethwa kwakhe nangokwethulwa kwakhe esitjhabeni ngeLesibili mhlana ali-17 kuNtaka wee-2015; uMhlonitjhwa uMengameli u-Jacob Zuma baneSekela lakhe u-Cyril Ramaphosa bebakhona kiloyomkhandlo wokwethulwa esitjhabeni kwakaNdunakulu uMosisili.

IKhabinethi ithokozise iSekela likaMengameli ngomsebenzi awenzileko owenze ukuthi libe yipumelelo ikhetho le-Lesotho. Iyawuthokoza godu nomsebenzi owenziwe yiHlangano yokuThuthukisa imiPhakathi yamaZwe ase-Afrika engeSewula (i-SADC) ngokuvula kwayo indlela yokuletha ukuthula nokuphumelelisa ukukhethwa kwakarhulumende omutjha. IKhabinethi ibuyelele yezwakalisa ukuzibophelela kweSewula Afrika ngokuragela phambili ngokusebenzisana ne-Lesotho kobanyana buzokuphakama buqine ngamandla ubudlelwana esele vele bukhona hlangana kwamazwe amabili la, ngokuqalelela ukuqiniswa komnotho nokusebenzisana kezomnotho okuzakwenza ipilo yabantu ibe ngcono.

5. Iminyanya Ezako

5.1. ISekela likaMengameli u-Ramaphosa bekaye emnyanyeni wokuthokozela imiNyaka ema-25 i-Namibia yathola iKululeko, la bekwethulwa esitjhabeni noMengameli u-Hage Geingob e-Windhoek mhlana ama-21 kuNtaka wee-2015. 

IKhabinethi ibuka i-Namibia ngokuhlanganisa kwayo imiNyaka ema-25 yeKululeko, nangokuphumelela kwakaMengameli Geingob ukuthatha isihlalo sobengameli; unguMengameli wesithathu we-Namibia.

5.2. UMengameli Zuma uzokuvakatjhelwa nguMengameli we-Zimbabwe u-Robert Mugabe ukusukela mhlana abu-8 ukuya nakali-9 kuSihlabantangana wee-2015 ePitori. Lelivakatjho-ke lizakugcina ngomHlangano wezamaBhizinisi ozakubanjwa mhlana ali-9 kuSihlabantangana wee-2015; lomhlangano-ke unqophe ukuphakamisa ubudlelwana bokurhwebelana nebamasiso.                                                                                   

5.3. UMengameli Zuma mhlana ali-19 kuNtaka wee-2015 uzokuhloma ukusebenza kweentimela ezima-95 ePitori; leziintimela-ke zakhiwe njengengcenye yehlelo le-Transnet lamasiso, lamaBhiliyoni ama-R300, ngomnqopho wokuvuselela umthangalasisekelo wezokuthutha.  Ngesikhathi sehlelo lamasisweli, minengi imisebenzi emitjha ezakuvuleka, ngalokho-ke amabhizinisi wekhethwapha asethubeni lokuzuza ngemisebenzi le, nangokuthuthukiswa kwamakghonofundwa nangokudluliswa kwethekhnoloji.

Iintimela ezitjezi zizokulamula umraro wokusalela emva kwehlelo lokuthutha ngesiporo, zilekelele nokulenza lisebenze ngcono ihlelo lekhethu lokuthutha ngeentimela. Ukuhlonywa   nokuthoma ukusebenza kweentimelezi kutjengisa nokutjhuguluka kwePhiko lezobuNjiniyera lakwa-Transnet libe mkhandi wekuthomeni weentimela ezima-85 ezikhandwe ezikweni leentimela elise-Koedoespoort ePitori.

5.4. UMengameli Zuma uzokuvula Indaba Yabosomabubulo Abanzima ezokubanjwa ukusukela mhlana ama-25 ukuya nakama-26 kuNtaka wee-2015 e-Gallagher Convention Centre, e-Midrand, njengengcenye yehlelo urhulumende azibophelele ngalo ukuthuthukisa abosomabubulo abanzima elizweni lekhethweli. Umhlangano weNdaba lo uzokwakha ikundla yokucocisana hlangana kombuso nekoro yangeqadi, ngomnqopho wokukphakamisa nokuthuthukisa abosomabubulo abanzima, nokutjhugulula nokuhlela ngobutjha umnotho, kobanyana uzokuhluma ngomthamo ogcweleko.

5.5. UMengameli Zuma uzokukhuluma ne-National Members Assembly (i-NMA)  yeHlangano yaboRhulumende beeNdawo yeSewula Afrika (i-SALGA), e-Gallagher Convention Centre, e-Midrand, ukusukela mhlana ama-24 ukuya nakama-26 kuNtaka wee-2015. I-NMA izakuveza ubunjalo baborhulumende beendawo eminyakeni eli-15 edlulileko le, ibonisane ngamaqhinga wokulwa nomraro wokubhalelwa kwezenzelwa ukufika ebantwini namkha wokutlhayela kwazo, ibonisane nangokwakhiwa kwamandla wokuphumelelisa umsebenzi, ibonisane nangobukhohlakali kunye nangeendaba eziphathelene nokusikwa kwemikhawulo yabomasipaladi ngobutjha.  Umhlangano lo uzakubanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Iminyaka Eli-15 yaboRhulumende beeNdawo beNtando yeNengi -  Silungelelanisa Besinabise iNtando yeNengi yaboRhulumende beeNdawo Enamandla, neThuthukisako neMalungana NabaNtu”.

5.6.  AmaSewula Afrika agidinge iLanga lamaLungelo wobuNtu mhlana ama-21 kuNtaka wee-2015 eTinarha, ePumalanga Kapa, ngaphasi kommongondaba othi: “Sigidinga umTlolo weSivumelwana seKululeko, siThokozela amaLungelo wobuNtu aLinganako Kibo Boke abaNtu”. Iminyanya le ivulela amaSewula Afrika woke ithuba lokukhumbula ukuzinikela okwaphekelela umzabalazo wentando yenengi kunye nokuzinikela kwethu ekuphakamiseni amalungelo wobuntu njengoba avikeleke emThethwenisisekelo.

IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi agidinge lelilanga eliqakathekileko ngokukhwezelela ukusebenzisana ngokubambana kwabantu nangokwakhisana isizwe.

Njengengcenye yeNyanga yamaLungelo woBuntu, iinkulumiswano zomphakathi zizakubanjwa kizo zoke iimfunda ngomnqopho wokuphakamisa ukusebenzisana hlangana nemiphakathi ehlukahlukeneko.

Lokhu kuzakugcina ngomHlangano omkhulu wokuBuyisa umBiko newokuBeka iLihlo ozokubanjwa mhlana ama-30 kuNtaka wee-2015 eBhayi.  

5.7. UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi uzokubamba umHlangano weNdaba  Yemisebenzi Yomphakathi ukusukela mhlana ama-24 ukuya nakama-26 kuNtaka e-Durban ngaphasi kommongondaba othi: “Sivuselela umSebenzi wokuba nguNohlalakuhle eSewula Afrika.” Indaba le izokwakha iimphakamiso namahlelo wokulungisa imiraro enamaqaphazela emsebenzini wokuba nguNohlalakuhle, bese kuthonyaniswa umsebenzi othunywe iphiko lezemisebenzi yomphakathi kobanyana lizokusekela ihlelo lombuso lokutjhugulula ngendlela ebonakalako iindaba zomnotho wokuhlaliseka kuhle komphakathi. Ukuphumelelisa lokhu, umNyango lo uvule ihlelo lomfundalize elizakufundisa abafundi abafundela umsebenzi wokuba boNohlalakuhle emayunivesithi.

5.8. UmNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi uzakubuye ubambe iKhonferensi yesiBili  yokuCitha ubuKhohlakali nobuKirikitjani bokuKhwabanisa ukusukela mhlana ama-30 ukuyokufika nakama-31 kuNtaka wee-2015, e-St. George Hotel, e-Centurion, ngaphasi kommongondaba othi: “ Siqinisekisa amaLungelo wobuNtu Kibo Boke abaNtu ngeHlelo lomRholo wemBusweni elinganabuKirikitjani bokuKhwabanisa.”   Ikhonfrensi le izokuhlola ilinganise lamagadango wanje wokucitha ubukhohlakali ehlelweni lemirholo embusweni.

5.9. IKhabinethi ithokozela iphaliswana lokuvula le-Basketball le-Four Nations Challenge eliyokudlalelwa e-Wembley Stadium eJwanisbhege ukusukela mhlana ali-19 ukuyokufika nakama-22 kuNtaka wee-2015. Leliphaliswana-ke lihlanganisa iinqhema zamadoda amakhulu zeSewula Afrika, ne-Nigeria, ne-Mozambique, ne-Kenya,  ephaliswaneni ekuqalwe ukuthi libe qobe mnyaka.

5.10. IKhabinethi ithokozisa isiqhema sekhethu sekhrikhethi, esikhambe sabe sayokufika emdlalweni wangaphambi kowokugcina ngokuthumba ngamawikhethi alithoba sibetha isiqhema se-Sri Lanka emdlalweni wabo weBhigiri yePhasi. Isiqhemesi nombanduli waso sibafisela itjhudu njengobanyana basaya phambili nje ngemidlalo kileliphaliswana.

6. Ukuqatjhwa

Zoke iinkhundla zomsebenzi ezitholelwe iimphathimandla zilawulwa mibandela yokufakazelwa kweencwadi zefundo ezifuneka eenkhundlenezo kunye nokuhlanjululwa okukhambisana nemisebenzi yaleziinkhundla:

6.1. IBandla lezaManzi
a.    U-Adv. Tintswalo Annah Nana Makhubele (USihlalo);
b.    UMma uLindelwa Mbanjwa (ISekela likaSihlalo);
c.    UNom. Pumezo Malik Mpumelelo Jonas;
d.    UMma uMaleho Margaret Nkomo;
e.    UPhrof. Tumai Murombo, kunye no-
f.     Nom. Ferdinand Zondagh.

6.2. UmKhandlu oLawula Zokwakhelwa komPhakathi
a.    U-Ahmed Essop Vawda (USihlalo obuyiselwe esikhundleni);
b.    U-Shadrack Kabelo Ganda;
c.    U-Itumeleng William Kotsoane;
d.    U-Kelikile Elva Kwinana;
e.    U-Maphuti Justine Lamola (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
f.     UNontutuzelo Nomthandazo Mbiza (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
g.    UMandla Mdludlu;
h.    U-Rose Sessie Molokoane;
i.      U-Manye Richard Moroka;
j.      UZolile Thando Ngcakani;
k.    UZikiswa Zandile Ntlangula, kunye no-
l.      Phakamile Worrel Weekes Ximiya.

6.3. Ihlangano Yeembikiindaba I-National Electronic Media Institute of South Africa (I-NEMISA)
Ukubuyiselwa eenkhundleni kwabaNqophisi abangaLawuliko eBhodini ye-NEMISA:
a.    UNom. Thami ka Plaatjie
b.    UDorh. Molatelo Maloka.

6.4.  IKomidi yezokwEluleka emNyangweni
a.   IJaji u-Frank Kroon (USihlalo);
b.   U-Adv. Selby Mfanelo Mbenenge (ISekela likaSihlalo);
c.   U- Adv. Roedolf Mastenbroek;
d.   UNom. Lazarus Docter Mokoena, no
e.   UMma u-Mmakgolo Meta Maponya.

6.5 Umkhandlu Wezefundo naMandla wokuThwasisa (i-SETA)
UMma uGugu Dlamini omPhathi oyiHloko (i-CEO)

6.6. Ihlangano Yeembikiindaba I-National Electronic Media Institute of South Africa (i-NEMISA)
UDorh. Ndivhoniswani Aaron Tshidzumba omPhathi oyiHloko (i-CEO).

6.7. I-Ejensi yeThekhnoloji yeMininingwana yeLwazi emBusweni (i-SITA)
UDorh. Setumo Mohapi omPhathi oyiHloko (i-CEO)

6.8 UmNyango wezeSayensi neThekhnoloji
UMma u-Mohlago Flora Mokgohloa esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele: ZokuHlela neSekelo.    

6.9. IBandla LezobuGcwetha:
a)    UNom. Max Boqwana;
b)    UNom. Krish Govender;
c)    UNom. Jan Maree;
d)    UMma u-Martha Mbhele;
e)    UMma u-Janine Myburgh;
f)     UNom. Richard Scott;
g)    UNom. Lutendo Sigogo;
h)   UNom. Jan Stemmett;
i)     U-Adv. Willem van der Linde SC;
j)      U-Adv. Ismail Jamie SC;
k)    U-Adv. Greg Harpur SC;
l)     U-Adv. Thami Ncongwane SC;
m)  U-Adv. Dali Mpofu SC;
n)   UPhrof. Managay Reddi;
o)    U-Adv. M A Hawyes;
p)    U-Adv. Samuel Mgiba;
q)    U-Adv. D. Ntsebeza SC;
r)     U-Adv. Kgomotso Ditsebe Moroka
s)    UMma uNamhla Thina Siwendu
t)     U-Adv. Brian Nair, no-
u)   Nom. Uys Mathebula.

Imibuzo:
Phumla Williams (UMjaphethe womKhululumeli weKhabinethi)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore