Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesibili, Mhla lu-1 Ingci 2017

 Ikhabhinethi yahlangana eSefako M Makgatho Presidential Guesthouse ePitoli ngaLesibili, mhla lu-1 Ingci 2017.

1. Tincumo Tekhabhinethi

1.1. INingizimu Afrika igubha umkhosi wekukhumbula Inyanga yaBomake ngeNgci, njengesento sekuhlonipha bomake labangetulu kwalaba-20 000 labashuca bacondza e-Union Buildings mhla ti-9 Ingci 1956 balwa nemtsetfo wemapasi lebesewendluliselwe kubomake.

Imikhosi yemigubho yeLusuku lwaBomake Lwavelonkhe itawubanjelwa e-Galeshewe Stadium, eKimberely eNyakatfo Kapa Ikhabhinethi ivumile kutsi ingcikitsi yemgubho walonyaka itsi "Umnyaka wa-OR Tambo: Bomake babumbene ekuchubeleni iNingizimu Afrika embili." Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lenyanga yeNgci kugubha umkhosi wendzima ledlalwa bomake eveni letfu.

1.2. Ikhabhinethi yatisiwe ngeluhlelo lweminyaka lemitsatfu lolutawetfulwa nguMbutfo Wekuvusetelwa Kwesimilo (yi-MRM). Le-MRM inikwe ligunya lekuchuba, ikhutsate kanye nekuchumanisa loluhlelo loluhlose kubuyisa kwakheka kwesimilo eveni letfu. Lombutfo uhlose kuvusetela umoya weBuntfu usebentisa imitfombolusito yahulumende nemmango.
Ikhabhinethi iluvumile luhlelo lweminyaka lemitsatfu lwekusebenta kwe-MRM kanye nendlela yekwenta ngetigaba kufakwe ngekhatsi kutinhlelo tahulumende loluhlelo lwekuvusetelwa kwesimilo.

1.3. Ikhabhinethi ivumile kutsi iNingizimu Afrika ingenise sicelo sayo sekubamba Indzebe Yemhlaba Yelibhola Lembhoco (i-RWC) nga-2023. Loku kutawuphindze futsi kunike iNingizimu Afrika litfuba lekukhangisa lelive emaveni emhlaba. INingizimu Afrika seyike yangenisa imikhosi lehamba embili lesezingeni lemhlaba njengeMidlalo Ye-Afrika Yonkhe, Indzebe Yekhilikithi Yemhlaba, Indzebe Yemhlaba Ye-FIFA yanga-2010 kanye naletinye tikhomfa temave emhlaba letinyenti. Silive sifundzile ngekungenisa lemikhosi ikakhulu tindleko talokwelulelwe sikhatsi kanye nekubambisana kuvunyelwane ngalokungekho emtsetfweni kwentiwe lokutsite lokwahambisana ne-2010. Ngenca yaloku, hulumende walile kuvuma kutsi utawubhadala tonkhe tindleko lokwenta iNingizimu Afrika ekutsini ibuyisele emuva sicelo sayo sayo sekungenisa iema-Commonwealth Games.

Ikhabhineti yacocelwa ngetinzuzo tekubamba i-RWC 2023. INingizimu Afrika seyivele inaso sakhiwonchanti lesidzingekako ekungeniseni lethonamenti ngaphandle kwekuphakela lwabiwomali lwekwakha sakhiwonchanti. Imidlalo ngiyo lechuba ngemphumelelo kwakheka kwesive futsi tinhlelo temidlalo yelibhola lembhoco titawenta lubumbano lwetenhlalo lube ncono. Tinhlelo letitawetfulwa kulo lonkhe lelive leticondze ku-2023 titawushiya umshiyandvuku walomphelo ekusungulweni kwelibhola lembhoco emimangweni lephuyile.

Ikhabhinethi ilivumile lonkhe luhlelo lekungenisa lethonamenti loluhlelo lwetemnotfo lelitawunciphisa imali letawufunwa kuhulumende futsi litakwakha ematfuba emisebenti, kubasela kabusha umnotfo kanye nekuhlonyiswa ngemandla emnotfo

Lethonamenti itawufaka ligalelo ekuvuseni umnotfo wetfu ngekwesekela tintfo tahulumende letibekwa embili, ikakhulu ngoba kuphatselene nekutfolakala lokufunekako nekutfobela Umculu Wekuguculwa Kwetemidlalo kanye nekwabelana ngetimali letitawutfolakala.  Lomkhosi phindze ufukule umkhakha wetfu wetekuvasha netekuphatsa bantfu ngemusa nengesineke.

Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kweLikomidi LeTindvuna (i-IMC) le-WRC 2023. Le-IMC itawucondzisa inchubo yekufaka sicelo nekwenta emalungiselelo ekungenisa i-RWC 2023 kanye nekwenta siciniseko sekutsi lelive liyazuza ngekwemnotfo kulomkhosi. Indvuna yeTemidlalo neKukhibika, Mnu Thulas Nxesi, utawbamba umhlangano loseceleni nebetindzaba acacise lenchubo yekufaka sicelo sekungenisa i-RWC 2023.

1.4. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweLuhlaka Lwenchubomgomo Lemisebenti Yebuciko (i-IP) yaseNingizimu Afrika – Sigaba se-I (2017) kuGazethi yaHulumende kute kutsi ummango utfole litfuba lekuphawula ngalo.
Lenchubomgomo iphendvula kusimemo seLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP) sekugcizelela kakhulu ekucanjweni kwalokusha, kukhicita lokwentiwe kwaba ncono, kufuna ngemandla mnotfo losekelwe kulwati, nekusetjentiswa kancono kwematfuba ekucatsanisa nekucudzelana.

LeNchubomgomo ye-IP yinchubomgomo lebalulekile ekukhutsateni kucamba lokusha, kwendlulisa bucwepheshe, lucwalingo nekutfutfukisa, imisebenti yekucamba, kuvikela batsengi, kutfutfukiswa kwetetimboni kanye nekukhula kwemnotfo

1.5. Ikhabhinethi ivumile kutsi kushicilelwe Luhlaka Lwelisu Letitfutsi Letinganukubeti Imvelo kute kutsi ummango uphawule ngalo. Lelisu leli litawakha sisekelo sekwentiwa kwenchubomgomo yangekhatsi kumkhakha wetitfutsi mayelana nekunciphisa kutfucutiswa kwe-GHG (umoya lonukubeta sibhakabhaka).  Inhloso yalelisu kunciphisa lifutse letitfutsi kumvelo kube futsi kulungiswa tidzingo tetitfutsi tamanje netesikhatsi lesitako lokumiselwe kumitsetfomgomo yekutfutfuka lokusimeme.

Tinchubo tetitfutsi tingumgogodla wemisebenti yaseNingizimu Afrika yetemnotfo netenhlalo ngekwenta kutsi bantfu nemikhicito bakhone kuhamba. Nanoma kunjalo, imimoya lengcolile lekhicitwa ngumkhakha wetitfutsi yenta-10.8% wemoya longcolile lotfucutwako (i-GHG), bese kutsi titfutsi temgwaco tona titfunyisa i-GHG lenge-91.2%. INingizimu Afrika yetsembise kunciphisa kutfucutiswa kwemoya longcolile we-GHG nge-34% nga-2020 ngange-42% nga-2025.

1.6. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi Litiko Letasekhaya liphindze livule kabusha inchubo yekufakwa kweticelo tebanikati bamanje beTimvume Letikhetsekile taseZimbabwe, ngaphasi kwetimo letitsite. Timvume tekucalaLetikhetsekile tebantfu baseZimbabwe tavunywa ngaMabasa 2009 kutsi kubhalwe phasi bantfu baseZimbabwe labahlala kuleli laseNingizimu Afrika ngalokungekho emtsetfweni. Timvume tabo tiphelelwa sikhatsi mhla tinge-31 Ingongoni 2017. Indvuna yeLitiko Letasekhaya, Solwati Hlengiwe Mkhize, utawubamba umhlangano loseceleni nebetindzaba achaze timo netinchubo letitawulandzela uma sekuvulwe kabusha ematfuba ekubhalisa.

1.7. Ikhabhinethi iwavumile emadizayini eNkampani Leyakha Luhlavumali yaseNingizimu Afrika anga-2017 eluchungechunge lweluhlavumali lwemibala yesikhumbuto. Timbali neTinyoni teSigodzi Sekulondvolota Tintfo Letiphilako seLugu lwaseNshonalanga Kapa. Loku kwengeta kumkhakha weluhlavumali lwesikhumbuto nemjikeleto lolutawukhishwa nga-2017.

2. Imitsetfosivivinyo

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Kubhaliswa Kwematayiteli wanga-2017 kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wekubhaliswa KwemaTayiteli, wanga-1937 (Umtsetfo we-47 wanga-1937), kute kutsi kuphuculwe futsi kwentiwe kancono kufakwa kweticelo nekuphunyeleliswa kwaloMtsetfo. LoMtsetfosivivinyo utawuphindze futsi wente kulawulwa nekubhaliswa kwematayiteli kube yimphumelelo futsi kwentiwe kancono.

3. Emavi Endvudvuto

IKhabhinethi ivakalise emavi ayo endvudvuto lacondziswe emindenini yebalandzeli belibhola letinyawo lababili labashone ngesikhatsi kuba netidvubedvune e-FNB Stadium ngeMgcibelo, mhla tinge-29 Kholwane 2017. Mengameli Jacob Zuma sewukhiphe Likomidi Letindvuna Lekuphenya, liholwa yiNdvuna Nxesi, liphenya timo letibangele lenhlekelele.

4. Kubekwa Etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

4.1 Mnu Lefentse Cuitzen Radikeledi uyaphindvwa kukhetfwa njengalomelele Temafa Avelonkhe kuBhodi ye-Export Credit Insurance Corporation of South Africa SOC Limited.

4.2 Kwelulwa kwesikhatsi sekuba sehhovisi kwa-Mk Thabang Charlotte Christine Mampane njengaKhomishani weKhomishini yeLotho Yavelonkhe (i-NLC).

4.3 Solwati Ntshengedzeni Alfred Nevhutanda uyaphindvwa kukhetfwa njengaSihlalo we-NLC.

4.4 Mk Fadila Ethne Lagadien njengelilunga leTebuciko, Emasiko, Umlandvo Wavelonkhe, Imvelo, Emasiko kanye neNhlangano Lesabalalisa Emagugu Ekudvweba eBhodi ye-NLC

4.5 Mnu Sunrise Vusumuzi Mkhize njengeMcondzisi jikelele (i-DG) weLitiko Letebuciko Nemasiko.  

4.6 Mk Thathakahle Jordan-Dyani njengeLisekela la-DG:  Ku-ICT yeTindzaba Temave Emhlaba neKuhwebelana kuLitiko Letakhiwonchanti Tekuchumanisa Netinsita Teliposi

4.7 Kuphindvwa futsi kukhetfwe nekukhetfwa kwebacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse beBhodi yeLibhange Letekutfutfukisa laseNingizimu ne-Afrika iminyaka lemitsatfu (kute kube ngumhla tinge-31 Kholwane 2020):
4.7.1 Mk Anuradha Sing (uyaphindvwa kukhetfwa);
4.7.2 Mk Gugu Mtetwa (uyaphindvwa kukhetfwa);
4.7.3 Solwati Mark Swilling (uyaphindvwa kukhetfwa);
4.7.4 Mk Zanele Monnakgotla (ukhetsiwe);
4.7.5 Mnu Lufuno Motsherane (ukhetsiwe);
4.7.6 Mk Bulelwa Ndamase (ukhetsiwe);
4.7.7 Mk Pinkie Nqeto (ukhetsiwe);
4.7.8 Mk Letlhogonolo Meko (ukhetsiwe); ne
4.7.9 Mnu Blessing Mudavanhu (ukhetsiwe);

4.8 Kuphindvwa futsi kukhetfwe nekukhetfwa kwebacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse seBhodi ye-Public Investment Corporation SOC Limited  iminyaka lemitsatfu (kute kube ngumhla tinge-31 Kholwane 2020):
4.8.1 Dkt Xolani H Mkhwanazi (Lisekelasihlalo) (ukhetsiwe);
4.8.2 Mk Mathukana Mokoka (ukhetsiwe);
4.8.3 Mk Dudu Hlatshwayo (uyaphindvwa kukhetfwa);
4.8.4 Mk Sibusisiwe N Ngubane (uyaphindvwa kukhetfwa); na
4.8.5 Dkt Trueman Goba (uyaphindvwa kukhetfwa).

Imibuto Ingacondziswa kuMake:
Phumla Williams
Libambela leMcondzisi Jikelele (i-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore