Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Mayelana Netinyatselo Tekulungisa Inhlekelele Yagezi

Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Mayelana Netinyatselo Tekulungisa Inhlekelele Yagezi, E-Union Buildings, eTshwane

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Namuhla ebusuku, ngifuna kukhuluma nani ngenkinga yagezi sive sakitsi lesibukene nayo.

Kulamaviki lamatsatfu lengcile, cimicimi wagezi lonemandla uphazamise timphilo tetfu sonkhe kwaphindze futsi kwabanga umonakalo lomkhulu emnotfweni wetfu.

Kucishwa kwagezi onkhe malanga lesibukene nako kuphatamise tigidzi temakhaya kwaphindze futsi kwanika emabhizinisi lenkhulu insayeya.

Ngemuva kwesikhatsi lesingetulu kwemnyakalishumi bete gezi lowetsembekile, bantfu baseNingizimu Afrika bakhungatsekile futsi battfukutsele ngalokufanele.

Batfukutsele bafike ekugcineni.

Ngaleso sizatfu-ke sesente isethi yetinyatselo tekuphendvula kulenhlekelele.

Lenkinga lesibukene nayo idzinga kutsi sitsatse tinyatselo letinemandla, letinesibindzi naletijubako tekuvala leligebe lagezi.

Lesi simemo sabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babe yincenye yesisombululo; sekufaka sandla ngayo yonkhe indlela labangakwati ngayo yekucedza kushoda kwemandla agezi eNingizimu Afrika.

Singuhulumende simemetela tindlela tekungenelela letimbalwa kute sincobe lenkinga lekhona.

Kulamalanga la-10 landlulile, ngibambe tingcoco letijulile nebaphatsi labakhulu baka-Eskom, baphatsi betiphehligezi kanye nalabo bebasebenta ka-Eskom esikhatsini lesendlulile.

Ngiphindze ngahlangana nemifelandzawonye yetebasebenti, i-Business Unity South Africa, i-Black Business Council, labamelele ummango kanye nabocwepheshe labambalwa emkhakheni wetemandla agezi.

Namuhla ekuseni, ngihlangane nebaholi bemacembu etepolitiki, ngiyabonga ngetiphakamiso letibalulekile letentiwe ngibo bonkhe lesihlangane nabo.

Lemihlangano isitile ekulolongeni imphendvulo yetfu yaphindze futsi yacinisekisa kutsi tonkhe tincenye temmango wase-Afrika tiyahlanganyela ekusombululeni lenkinga, njengoba loku kuyinkinga yavelonkhe.

Bonkhe bantfu lengikhulume nabo batsite lesi sikhatsi lapho live kumele libumbane libukane nalensayeya.

Isethi yetento letengetiwe lengitimemetelako lamuhla kusihlwa:

Kwekucala, kuhloswe ngato kutfutfukisa kusebenta kwetiphehligezi ta-Eskom letikhona;

Kwesibili, kutawusheshiswa kutsengwa kwemtsamo lomusha wekuphehla emandla agezi;

Kwesitsatfu, kuhloswe ngato kwandzisa kakhulu lutjalomali lolutimele ekuphehleni gezi;

Kwesine, tentelwe kwenta kutsi emabhizinisi nemakhaya akhone kutsenga emandla agezi welilanga lobekwa eluphahleni lwendlu; bese kutsi,

Kwekugcina, kuhloswe ngato kutsi kuguculwe ngemandla umkhakha wagezi kanye nekuwenta kutsi ube ngulosimeme esikhatsini lesitako.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kute kutsi kuphendvula kwetfu kuphumelele, sidzinga kuvisisa inkinga.

INingizimu Afrika seyifake emandla ekukhicita gezi lolinganiselwa ku-46 000 MW, futsi ngetikhatsi tekusetjentiswa kakhulu sisebentisa gezi lolinganiselwa ku-32 000 MW.

Nanoma kunjalo, nge-60% kuphela walomtsamo lofakiwe lotfolakala nganoma ngusiphi sikhatsi ngesizatfu sekutsi lamanye emayunithi ayalungiswa ngalokuhleliwe kantsi lamanye ahlangabetana nekucishwa lokungakahlelwa.

Tiphehligezi tetfu letinyenti takhiwa eminyakeni leminyenti leyendlulile.

Budzala lobusemkhatsini betiphehligezi taka-Eskom yiminyaka lenga-35. Ngalokuvamile njengoba tiphehligezi tiguga, emandla ekusebenta kwato ayehla.

Kwakhiwa kwetiphehligezi tetfu letinsha, iMedupi neKusile, kucale sikhatsi sesihambile futsi tihlangabetane nekubambeleleka lokukhulu kanye nemaphutsa latsite ekwakhiwa.

Letinsayeya tiyalungiswa.

Ngesizatfu saloku, i-Eskom yahlehlisa kulungiswa nekunakekelwa lokubalulekile kute kutsi kubuyiswe gezi, lokungukona-ke manje sekuholela ekutsini kube nekonakala nekwehluleka kusebenta.

Kusebenta kwaletinye tiphehligezi taka-Eskom kuchubeke nekuba kubi kakhulu ngesizatfu selizinga leliphakeme kakhulu lekweba, kukhwabanisa kanye nekwentela phasi imphahla.

Ngemva kweminyaka leminyenti yekubanjwa kwembuso ngabhongwane, litsimba lebaphatsi lelinelikhono naleliphumelelako lisebenta ngekutikhandla kute kutsi ligucule lensita liphindze futsi libuyisele emuva kufadabala kweminyaka leminyenti.

Nanoma kunjalo, njengoba simo singalendlela, sisabukene nekushoda kwagezi lokufinyelela ku-6 000 MW.

Kulamaviki lasandza kwendlula, inhlanganisela yetintfo letitsite iholele ekulahlekeni kwemtsamo wekuphehla gezi lo-18 000 MW, futsi loko kuphocelele i-Eskom kutsi ingene kusigaba se-6 sacimicimi.

I-Eskom kufanele kutsi isebentise cimicimi kute ivikele kufadabala kwegridi yagezi, nekucinisekisa kutsi asihlangabetani nekuphehlwa kwagezi ngalokuphelele.

Tintfo letiholele kulocimicimi wakamuva tifaka ekhatsi kwehluleka kusebenta kwemayunithi lamanyenti kuletinye tiphehligezi.

Siphindze futsi sahlangabetana nekonakala kwentsambo yekwendlulisa gezi lesuka e-Cahora Bassa eMozambique kwaphindze futsi kwaba netehlakalo letibikwako tekulinyatwa kwemishini ngemabomi.

Emacembu angekhatsi ka-Eskom asebente kamatima abuyisela emayunithi ekukhicita esimeni lesifanele kanye nekusimamisa igridi yavelonkhe.

Ngesizatfu semitamo yabo, simo sibe ncono kuleliviki leliphelile.

Sivumelwano lekufinyelelwe kuso emkhatsini we-Eskom nebasebenti sivumele kulungiswa lokubucayi kwemayunithi labekaphukile kutsi kwentiwe nekutsi kusebenta lokwetayelekile kwekuphehlwa kwagezi sale kucala.

Inchubekelaphambili iphindze futsi yentiwa ngema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo alwe nekwentelwa phasi, kweba kanye nekukhwabanisa kutiphehligezi taka-Eskom nakanye nalokunye lokufakiwe lokubalulekile.

Lapho letento tekusimamisa kuphehlwa kwagezi tiletse kuhhamuleka kulocimicimi wamanje, lenchubo ichubeka nekuba sengcupheni kanye nekungatsembeki.

Lokushoda kwagezi kusihibe lesikhulu ekukhuleni kwemnotfo nekwakhiwa kwemisebenti.

Kubambelela lutjalomali kantsi futsi kunciphisa kuncintisana kwemnotfo wetfu.

Njengemlawuli lokhona manje, sesivele sitsetse tinyatselo letibalulekile tekukhulisa umtsamo wekuphehlwa kwagezi kanye nekwehlukanisa kuphakelwa kwemandla agezi wetfu.

Lesinye setinyatselo sekucala lesisitsetse sekulungisa lenkinga yekushoda kwagesi kwaba kuvusetela luhlelo lwekutsengwa kwemandla agezi lovuselelekako ngowezi-2018.

Kusukela lapho, ngetulu kwe-2 000 MW temandla wagezi welilanga newemoya sekuchunywe kugridi ngekusebentisa i-Bid Window 4 yaloluhlelo.

Kutsengwe lomunye umtsamo wemandla agezi lo-2 600 MW nge-Bid Window 5, letawucala kwengeta umtsamo kusukela ekucaleni kwa-2024.

Sesicalile kuhlukanisa kuphehlwa kwagezi ngekutsi sivumele emacembu ngaphandle kwe-Eskom kutsi aphehle gezi.

NgeNhlaba kulomnyaka lophelile, sakhulisa umkhawulo wekutfola emalayisensi emiklamo lemisha yekuphehla kusukela ku-1 MW kuya ku-100 MW.

Loku kususe sidzingo selayisensi yemiklamo yekuphehla kwafinyelela ku-100 MW lochunywe kugridi.

Lesilinganiso sente letiphehli kutsi tikhone kutsengisa gezi titsengisele likhasimende linye noma ngetulu kwalinye, njengemafekthri, timayini noma tikhungo temininingwane.

Siphindze futsi santjintja imitsetfomgomo kute sivumele bomasipala kutsi batitsengele gezi ngekutimela.

Bomasipala labanyenti sebavele basendleleni yekwenta njalo.

Kamuva-nje i-Eskom yente kutsi kube nemhlaba wemiklamo yemandla agezi lavuselelekako dvutane netiphehligezi eMpumalanga, lokutawenta kutsi kube nemandla agezi lamasha a-1 800 MW.

I-Eskom itfole lomunye umhlaba lowengetiwe lotawukhululwa kute usetjentiselwe lenhloso.

Letento tibalulekile futsi titawukwenta umehluko kuletinyanga neminyaka letako.

Lokucaciswe ngulocimicimi losandza kuba khona, nanoma kunjalo, kutsi letinyatselo lesititsetse futsi lesisachubeka nekutitsatsa atikeneli.

Ngako-ke siphumelelisa tinyatselo letengetiwe tekwenta kutsi sitfole emandla agezi sikhatsi lesidze futsi sicedze cimicimi angaphindzi abekhona.

Kwekucala, silungisa i-Eskom kanye nekwenta kancono kusebenta kwetiphehligezi tetfu letinyenti letikhona.

Ekuhambeni kwesikhatsi, leluhlelo lwekunakekela tiphehligezi letinyenti taka-Eskom lehlile.

Manje sekuncunywe kutsi etinyangeni leti-12 letitako, i-Eskom itawukhulisa sabelomali lesibekelwe kunakekela lokubalulekile kute kutsi kukhuliswe kwetsembeka kwemtsamo wekukhicita.

Sisusa tindlelanchubo letinebumatima letente kutsi kube lukhuni kutsi i-Eskom itsenge tinsimbi nemishini yetekunakekela ngesikhatsi lesidzingekako kute kutsi ikwati kulungisa.

Lenye yetinsayeya i-Eskom lebukene nayo kube kweswelakala kwebasebenti nabonjiniyela labanemakhono.

Manje lesikhungo sicasha basebenti labanemakhono, kufaka ekhatsi labo bebabaphatsi labakhulu besiphehli saka-Eskom nabonjiniyela labavela emkhakheni lotimele.

Labasebenti labanemakhono batawesekela basebenti labahlukahlukene baphindze futsi basite kucinisekisa kutsi tinchubo tekusebenta netinchubo tekunakekela tiyabuyiswa.

Kuletinyanga letintsatfu letitako, i-Eskom itawutsatsa tinyatselo letengetiwe yengete umtsamo wekuphehla lomusha kugridi ngekuya kwesimo lesiphutfumako.

Njengesilinganiso samasinyane, umtsamo lowengetiwe utawutsengwa kubakhiciti bemandla agezi labakhona labatimele.

Letiphehligezi letakhe umtsamo lomkhulu kunaloyo bewudzingeka futsi manje lamandla agezi langetulu tingawaphakela.

Njengencenye yekulungisa lokushoda kwemamegawathi, i-Eskom manje itawuphindza futsi itsenge emandla agezi langetiwe kutiphehli letikhona letitimele njengetimayini, tigayo temaphepha, tikhungo tetitolo kanye naletinye tikhungo letitimele letinemandla agezi layinsalela.

Emave lamanyenti labomakhelwane betfu laseNingizimu ne-Afrika, njengeBotswana neZambia, anemtsamo lomkhulu wagezi kunalowo labawudzingako.

Manje i-Eskom itawutsenga emandla agezi kulamave lawa ngekusebentisa luhlelo lwe-Southern African Power Pool.

I-Eskom itawuphindze futsi isebentise tisombululo temandla agezi tesikhashana, letifana netiphehligezi letihambako, kute kwengetwe umtsamo wekukhicita lokhona wesikhatsi lesincane.

I-Eskom itawuphumelelisa luhlelo lolutawukhutsata kusetjentiswa kahle kwemandla agezi batsengi kute kutsi kuncishiswe kusetjentiswa kakhulu ngetikhatsi sekudzingeka kakhulu.

Esikhatsini lesendlule sikhulume ngesikweleti lesikhulu saka-Eskom, lesicishe sibe tigidzigidzi letinge-R400.

Lesikweleti sisachubeka nekuba ngumtfwalo lomkhulu emandleni e-Eskom ekubukana netinsayeya tayo letinyenti.

Lihhovisi Letemafa Avelonkhe lisebentela kwephetsa sisombululo lesisimeme sesikweleti se-Eskom.

Indvuna Yetetimali itawuchaza kutsi hulumende utawubukana kanjani naloludzaba ngendlela lephumelelako uma etfula Sitatimende Senchubomgomo Yesabelomali Sesikhatsi Lesisemkhatsini ngeMphala.

Sitawusebentisa lwesekelomali loluniketwa  nge-Just Energy Transition Partnership kutjala imali kugridi nekusebentisa tiphehligezi lesetiphelelwe sikhatsi ngekwetinhloso letinsha.

I-Eskom itawenta umklamo wayo wekucala wekwakha silondvoloti semandla agezi welilanga nebhethri eKomati, eMajuba, eLethabo kanye nakuletinye tiphehligezi letinyenti. Loku kutawuholela ekutseni kwengetwe eluhlelweni ngetulu kwe-500 MW.

Temisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika tisungule litsimba lelikhetsekile letekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo kutsi lelekelele i-Eskom ekulweni nebugebengu nenkhohlakalo.

Baningi bantfu lasebaboshiwe kulamalanga futsi labanye labanyenti bayashushiswa kungumanje mayelana nekukhwabanisa nenkhohlakalo lokufaka ekhatsi emakontileka aka-Eskom.

Ngesizatfu salokwentiwa kancono kutekulawula kanye nekuhlanganisa ummango, i-Eskom itawuba sesimeni lesikahle kakhulu sekuchuba tinhlelo tayo tekunakekela netelutjalomali.

Angeke kusachubeka nekutsi kube netizatfu letingasho lutfo.

Letinyatselo titawusenta sikhone kunciphisa lizinga lacimicimi libe setigabeni letiphasi siphindze futsi sikwati kunciphisa lizinga lacimicimi esikhatsini lesitako.

Kucedza cimicimi, nanoma kunjalo, sifanele kutsi siphakame sengete ngekushesha umtsamo lomnyenti kakhulu kulegridi.

Kwesibili lokubalulekile lokufanele kutsi sikwente kusheshisa kutsengwa kwemtsamo lomusha emandleni agezi lovusetelekako, silondvoloti segesi kanye nebhethri.

Ematiko ahulumende lafanele asebenta ngekubambisana kucinisekisa kutsi yonkhe imiklamo kusuka ku-Bid Window 5 weluhlelo lwemandla agezi lavusetelekako kungacala kwakhiwa ngesikhatsi lesincunyiwe.

Loku kufaka ekhatsi kusebentisa indlela lephusile yetidzingo takuleli talemiklamo, kubeka embili sidzingo sekwakha umtsamo wemandla lomusha ngekushesha lokukhulu.

Litiko Letekuhwebelana, Timboni Netemicudzelwano kanye neLihhovisi Lebaphehligezi Labatimele litawuniketa imininingwane lebanti mayelana naloludzaba emalangeni letako.

Linani lemtsamo wekuphehla gezi lomusha lotsengwe nge-Bid Window 6 wemandla agezi wemoya kanye newelilanga utawuphindvwa kabili kusuka ku-2 600 MW liye ku-5 200 MW.

Sitawukhipha sicelo sesiphakamiso sesilondvoloti sebhethri ngeNyoni kulomnyaka, kanye nalesinye futsi sicelo semandla agezi wegesi masinyane ngemuva kwaloko.

Indvuna yeTetimbiwa Nemandla itawukhipha sincumo sesabelo lesisele kuLuhlelo Lwetinsita Loluhlanganisiwe Lwanga-2019, futsi utawuvula lamanye ematfuba ekufaka sicelo ngekushesha.

Kucinisekisa kuhlela lokuyimphumelelo, Luhlelo Lwetinsita Loluhlanganiwe luyabuyeketwa kute lukhombise sidzingo semtsamo wekuphehla lowengetiwe kanye nesimo setfu sekutinikela ekubukaneni nesimo selitulu.

Kwesitsatfu, sisheshisa lutjalomali lolutimele lolukhulu kumtsamo wekuphehla.

Kulomnyaka lophelile simemetele kukhushulwa kwemkhawulo wekukhishwa kwemalayisensi uye ku-100 MW.

Lesinyatselo semukelwa ngelisasasa lelikhulu. Sivule umgudvu wemiklamo leminyenti lenge-80 letimele futsi lecinisekisiwe lanemtsamo wemandla lahlanganisiwe langetulu kwe-6 000 MW.

Sesivele sisebentisana nayo lemboni kusheshisa imiklamo lesesigabeni lesisembili kakhulu, linyenti layo selivele lingena esigabeni sekwakhiwa.

Letingucuko tigucule ngemandla ludzaba lwetekuphehla.

Ngemuva kwekuphumelela kwalengucuko nemdlandla lokhonjiswe ngumkhakha lotimele, sitawususa ngalokuphelele umkhawulo wekuphehla ugezi.

Loku kutawenta kutsi lutjalomali lolutimele ekuphehlweni kwagezi kutsi lukhule luye emazingeni laphakeme.

Nanoma-nje angeke adzinge emalayisensi, yonkhe imiklamo lemisha yekuphehla kusadzinga kutsi ibhaliswe kumlawuli iphindze futsi itfobele tidzingo tetebucwepheshe tekuchunywa kwegridi kanye nemtsetfo lomayelana nendzawo.

Lenye yetinsayeya tetfu lenkhulu kakhulu kwengeta umtsamo kugridi sikhatsi sanoma ngumuphi umklamo wetemandla agezi kutsi utfole kuvunywa lokufanele bese kucala kwakhiwa.

Inchubo, kusuka ekudizayineni kuya ekusebenteni kwetekutsengiselana, ivame kutsatsa iminyaka lengetulu kwalemitsatfu ngesizatfu setindlelanchubo tekulawula letindze kanye nemidanti.

Nanoma-nje imitsetfo lekhona ingaba nguleyenele ngetikhatsi letetayelekile, inkinga lekhona kwamanje idzinga kutsi sitsatse tinyatselo letingujucu futsi ngekushesha.

Ngako-ke sitawetfula umtsetfo lokhetsekile ePhalamende ngekushesha kute kutsi sikhone kubukana netihibe kumtsamo wekuphehla lomusha sikhatsi lesincane.

Siluvetile loludzaba lamuhla ekuseni kubaholi betepolitiki labebakhona Ebandleni Lavelonkhe.

Kube nesivumelwano lesibanti sekutsi loluhlelo kumele lusheshiswe uma umtsetfo lokhetsekile sewetfulwa ePhalamende.

Kwamanje sitawuyekela noma sente letinye tidzingo letitsite tekulawula tibe lula lapho kukhoneka khona kwenta njalo emtsetfweni lokhona.

Loku kufaka ekhatsi kunciphisa tidzingo tekulawula imiklamo yemandla agezi welilanga etindzaweni tekuvela kwemvelo kwelizinga leliphasi nalelisemkhatsini.

Loku futsi kusho kutsi i-Eskom ingakhulisa tintsambo tagezi tetiphehligezi letincane ngaphandle kwekudzinga sigunyato setemvelo etindzaweni tekuvela lokusezingeni leliphasi nalelisemkhatsini nakanye ngekhatsi kwemakhorido agezi elisubuciko.

Lokunye futsi lesikwentako kutfola indzawo leyodvwa lokutawufakwa kuyo tonkhe ticelo temiklamo tekuphehlwa kwagezi, kute kutsi kucinisekiswe kuchunyaniswa kwetinchubo tekuvuma kuhulumende wonkhe.

Ngikhiphe umyalo wekutsi ematiko ahulumende kanye netikhungo kutsi babuyekete tonkhe tinhlaka tetikhatsi letikhona kanye nekucinisekisa kutsi sihluta tonkhe ticelo ngekushesha.

Letinyatselo tiyanconotwa ekumemeteleni simo senhlekelele noma lesiphutfumako, njengobe labanye babeke umbono.

Letingenelelo titawusenta kutsi sikhone kusheshisa umtsamo wekuphehla lomusha sibe futsi sivikela emalungelo abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nekutfobela lulawulo lwemtsetfo.

Asidzingi simo lesiphutfumako noma inhlekelele yavelonkhe kute kutsi kube ngukhona siphumelelisa imitsetfomgomo lenomcondvo lokufanele kutsi kusite ekusombululeni inkinga yetfu lenkhulu yemandla agezi.

Kwesine, sihlose kwenta kutsi emabhizinisi nemakhaya akhone kutsenga emandla agezi welilanga lobekwa eluphahleni lwendlu.

INingizimu Afrika inelilanga leliningi ngalokwenele lekufanele silisebentisele kuphehla gezi.

Kunemandla labonakalako emakhaya nemabhizinisi ekutsi bangafaka tiphehlihlezi letibekwa eluphahleni lwendlu bese bachuma lamandla agesi welilanga kugridi.

Kute kukhutsatwe kusetjentiswa lokukhulu kwetiphehligezi letibekwa eluphahleni lwendlu, i-Eskom itawenta imitsetfomgomo kanye neluhlaka lwetintsengo - letatiwa ngekutsi ema-feed-in tariff - yekufaka kwawo onkhe emabhizinisi netindzawo tekuhlala kunethiwekhi yayo.

Loku kusho kutsi labo labakhonako futsi labafake emaphaneli etiphehligezi letibekwa eluphahleni emakhaya abo noma emabhizinisini abo batawukhona kutsengisela i-Eskom emandla agesi latinsalela labangawadzingi.

Sicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise gezi kahle ngekuwonga lapho sisebentela kucedza cimicimi nekufaka emandla agezi lamanyenti kugridi.

Kwekugcina, sigucula ngalokukhulu umkhakha wagezi kanye nekuwumisa ngendlela yekutsi ube ngulosimeme esikhatsini lesitako.

Esikhatsini lesendlulile sake sakhuluma mayelana nekuhlela kabusha i-Eskom, lokutawuholela ibe tikhungo letintsatfu, lekutawuba sikhungo sekuphehla gezi, sikhungo sekwendlulisa noma kuhambisa gezi kanye nesikhungo sekusabalalisa gezi.

I-Eskom isungule inkampani letimele yekwendlulisa futsi usesigabeni sekwehlukanisa emabhizinisi ayo yekuphehla neyekusabalalisa ekupheleni kwa-2022.

Madvute-nje sitawube sibeka emabhodi esikhungo setekwendlulisa nesekusabalalisa gezi.

Tingucuko letibanti tekusungula imakethe yagezi lecudzelanako itawusheshiswa ngeMtsetfosivivinyo Wekuchibela tekulawulwa Kwagezi kute kwente kutsi lutjalomali lolutimele lukhone kuchubeka.

Letingucuko leti titawugucula ngemandla luhlaka lwemkhakha wagezi wetitukulwane letitako.

Maningi lamanye emave lesahamba ngalomzila futsi akhonile kusimamisa kuphehlwa kwagezi.

Batawukwenta emandla agesi wetfu kutsi ahlukahlukane baphindze futsi bente kancono kutfolakala kwagezi.

Letingucuko titawuvumela tiphehli letinyenti, temkhakha lotimele kanye newahulumende, kutsi ticudzelane ngalokulinganako.

Igridi itawuchubeka ibe ngaphasi kwahulumende.

I-Eskom itawuchubeka nekuba yinsika yemboni yetemandla yelive letfu njengoba sitfutfukisa kusebenta kahle kwayo, kusimama kwetimali kanye nekusebenta kwayo.

Kucinisekisa kutsi letinyatselo tisetjentiswa ngendlela lehlelekile, ngisungule Likomidi Lavelonkhe Letinkinga Tetemandla Agezi.

Lelikomidi liholwa nguMcondzisi-Jikelele eHhovisi laMengameli, futsi lihlanganisa onkhe ematiko kanye netikhungo letibandzakanyekako ekuphehlweni kwagezi.

Likomidi Lavelonkhe Letinkinga Tetemandla Agezi  litawusebentisa bucwepheshe lobuncono kakhulu lobutfolakala kutemabhizinisi, basebenti, tikhungo tebunjiniyela bebucwepheshe kanye nakutinhlangano temmango.

Tindvuna letitsintsekako titawungibikela ngalokucondzile njalo-nje kute kutsi bacinisekise kutsi sihamba ngekushesha ekuphumeleliseni letinyatselo.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Letinyatselo lengitibalile atisito tekubukana-nje netinkinga tetfu letikhona kwamanje.

Inhloso yetfu lenkhulu kuzuza kutfolakala kwemandla agezi sikhatsi lesidze, kute kutsi singaphindzi sihlangabetane nekushoda kwagezi.

Sihlose kwenta loku ngekusimamisa i-Eskom kanye nekwenta kancono kusebenta kwemishini, kusungula imakethe yagezi lecudzelanako, sivule indlela yekutjalwa kwetimali ngalokutimele kumtsamo lomusha wekuphehlwa kwagezi siphindze futsi sikhulise lutjalomali lwetfu kugezi lovusetelwako.

Letinyatselo tiyadzingeka kute kutsi kuvusetelwe kukhula kwemnotfo nekudala imisebenti.

Kulenchubo, sitawubeka live letfu esikhundleni sekutsi lihambe embili kutekugucukela kumitfombo yagezi lemisha nalesimeme, kuguculwe lenkinga lengaka ibe litfuba lekukhula nekucina kwesikhatsi lesitako.

Njengoba uhulumende utawudlala indzima yakhe, ngimema emabhizinisi, basebenti kanye nawo wonkhe ummango kutsi uhlanganyele natsi kulomtamo.

Loku kubandzakanya kuphunyeleliswa ngalokusheshako Sivumelwano Semmango Sakwa-Eskom kanye nekucinisa tibopho kanye netinyatselo leticinile lekufanele kutsi titsatfwe ngubo bonkhe badlalindzima betenhlalo.

Njengoba-nje sake sesekela umtamo wavelonkhe wekulawula lubhubhane lwe-COVID-19, kufanele kutsi manje siphose litje esivivaneni lapho singakhona khona.

Singemakhaya sifanele kutsi sisebentise gezi kahle ngekuwonga.

Sifanele kutsi sikhokhele tinsita siphindze futsi sivikele kuchunywa kwagezi ngalokungekho emtsetfweni.

Kufanele kutsi sihlanganyele ekufakweni kwetiphehligezi letibekwa eluphahleni lwendlu siphindze futsi sifake ligalelo esisombululweni.

Ibhizinisi idzinga kutsi inciphise kusebentisa gezi kwayo ngekutsi yonge kakhulu gezi.

Ibhizinisi kufanele isebentise ematfuba lakhekile futsi itjale imali kumiklamo yekuphehla gezi.

Basebenti kufanele kutsi babe nemoya wekubambisana, bakhumbule kutsi kuzuza kutfolakala kwemandla agezi kuyintfo lebaluleke kakhulu lesingayenta kute kutsi sivikele imisebenti lekhona kanye nekwakha lemisha.

Kulemphelansontfo leyengcile, ngivakashele siphehligezi iTutuka eMpumalanga, kusebenta kwaso lokutsikametwe kabi kakhulu tento tebugebengu.

Seva kutsi kwantjontjwa tisetjentiswa tekunakekela taphindze futsi tatsengiselwa yona leTutuka kanye naletinye tiphehligezi.

Sitjelwa ngekuntjontja lokuchubekako kwe-oyili ngelizinga lelikhulu kanye nekumoshwa kwetisetjentiswa ngenhloso kute kutsi i-Eskom ucashe imishini kubosonkontileka labatimele.

Loku lokwenteka eTutuka nakuletinye tiphehligezi kwentela phasi ngemabomu kwemacembu etebugebengu lahlelekile labhubhisa insita yetfu kanye nemnotfo wetfu.

Ngemva kwekuvakashela kwami ​​eTutuka, ngahlangana nabo bonkhe baphatsi betiphehligezi taka-Eskom.

Ngiyajabula kakhulu ngekwehlukahlukana kwalelicembu labomake nabobabe kanye nekutinikela kwabo ekutfoleni emakhono lafanele nekucinisekisa kutfotjelwa luhlelo lwekunakekela.

Lamacembu aletiphehligezi kufanele siwabonge kakhulu ngetinyatselo tabo.

Bayisibonelo lesihle kitsi sonkhe.

Letinyatselo lesitimemetela lamuhla kusihlwa, kanye netinyatselo lesisivele sititsetse, titawusheshisa kuphela kwacimicimi.

Titawubeka live letfu emzileni locacile wekutfola emandla agezi latsembekile, langabiti kakhulu kanye nalasimeme.

Uma sisebenta ngekubambisana, ​​uma sentana kutsi sitiphendvulele, uma sihlangabetana nemincamulajucu yetfu siphindze futsi senetise kutinikela kwetfu, sitawuticedza letinkinga tagezi bese sakha timo letinsha tekukhula nekwakheka kwemisebenti.

Ngetulu kwaloko, sitawukhombisa kutsi siyaphendvula kunsayeya yekwakha kabusha live letfu lesilitsandzako. 

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore