Ikulumo KaMengameli Cyril Ramaphosa Ngamagadango Wokulungisa Umraro Wegezi 

MaSewula Afrika wekhethu,

Namhlanje ntambama nje ngithanda ukukhuluma nani ngomraro wegezi ilizwe lekhethu eliqalene nawo.

Eemvekeni ezintathu ezidlulileko, ukuqinteliswa kwegezi ebekubhoke ngamandla kudunge bekwararanisa ipilwethu soke, kwabanga umonakalo omkhulu kumbi emnothweni welizwe lethu.                       

Ukuqinteliswa kwegezi qobe lilanga ebekusenzeka ngalesisikhathi kuliye iingidi ngeengidi zamakhaya, kwabangela amabhizinisi umrarokazi omkhulu.               

Ngemva kwesikhathi esingaphezulu kwetjhumi leminyaka igezi siyithola ngokunconcosela, kuyezwakala ukukholeka nokusilingeka kwamaSewula Afrika.                        

Asilingekile.   

Ngalokho-ke sihlele amagadango wokuqalana nalomraro.               

Umraro esiqalene nawo lo ufuna ukuthi sibe nesibindi sokuthatha igadango eliphuma etlheni lokuvala itlhayelo yegezi ekhona le.                    

Lesi-ke sibawo sawo woke amaSewula Afrika ukuthi abe yingcenye yesisombululo salomraro; ukuthi asize nanyana kungaba ngayiphi indlela yokuqeda ukutlhayela kwegezi eSewula Afrika.                 

Thina singurhulumende simemezela amagadango ambadlwana wokuqeda umraro okhona lo njenganje.                 

Etjhumini lamalanga adlulileko ngikhe ngabamba imikhulumiswano enabileko nabaphathi bakwa-Eskom, nabaphathi beemPhehligezi kunye nabasebenzi balokhuya bakwa-Eskom.              

Ngibe ngabonana naneenhlangano ezingamele iinhlangano zabasebenzi, nane-Business Unity South Africa ne-Black Business Council, nabajameli bomphakathi kunye nezazi ezimbadlwana zekoro yezegezi.                    

Namhlanje ekuseni-ke ngikhe ngabonana nabarholi beenqhema zepolitiki.                 

Ngithokoza khulu ngeemphakamiso ezihle ezenziwe ngibo boke engikhe ngabonana nabo.              

Imihlangano le isisiza ukwakha amagadango esizawathathela lomraro besiqinisekise nokuthi zoke iingaba zomphakathi weSewula Afrika zinesandla ekurarululeni umraro lo, njengoba umraro welizwe loke nje. 

Boke abantu engikhe ngakhuluma nabo bathe lesi sikhathi sokobana ilizwe libumbanele ukurarulula umraro lo.                        

Amanye amagadango engiwamemezela kilentambama:            

Kokuthoma, anqophe ukwenza ngcono ukusebenza kweemPhehligezi zakwa-Eskom;             

Kwesibili, azawenza wenziwe msinyazana umsebenzi wokuthengwa kweensetjenziswa ezitja zokuphakamisa amandla nomthamo wokuphehlwa kwegezi;                

Kwesithathu, anqophe ukuwaphakamisa khulu amandla nomthamo wokuphehlwa kwegezi ziinhlangano zangeqadi.             

Kwesine, enzelelwe ukwenza amabhizinisi namakhaya akghone ukuzithengela amasola wokuziphehlela igezi ngomtjhiso welanga abekwa phezu kwendlu;               

Kokuphela, anqophe ukuhlela ngobutjha ikoro yezegezi ilungele ukusebenza ngokubambelela ngomuso.                                                    

MaSewula Afrika wekhethu, 

 Amagadango wethu nakazakuphumelela, kufuze silimuke besazi kuhle bona umraro esiqalene nawo yini.                      

ISewula Afrika njenganje inamandla wokuphehla igezi elinganiselwa ema-46 000 MW, begodu ngeenkhathi zokusetjenziswa kwegezi ngobunengi sisebenzisa igezi elinganiselwa ema-32 000 MW.          

Nokho-ke ima-60% kwaphela igezi esikghona ukuyisebenzisa kile ekhona njenganje, ngenca yokuthi kezinye iimPhehligezi kusuke kusikhathi sokukhwezelela, kanti kezinye kucinywe kungakalungiselelwa.                  

IimPhehligezi ezinengi zelizwe lekhethu sele zineminyaka eminengi zakhiwa.                         

Inengi leemPhehligezi zakwa-Eskom zinama-35 weminyaka solo zaba khona.  Ngokuvamileko, amandla wokusebenza weemPhehligezi ayehla lokhuya naziluphalako.                   

Ukwakhiwa kweemPhehligezi zelizwe lekhethu ezitja muva nje, i-Medupi neKusile kuthome ngemva kwesikhathi, kwathi kunjalo kwangezelela nokuthi kube khona nokuriyada nemitjhapho ethileko ekutlanyweni nekwakhiweni kwazo.                                 

Imiraro le-ke nokho iyalungiswa.     

Ngenca yalokhu-ke, u-Eskom utshwilise umsebenzi wokukhwezelela oqakathekileko okwenza ukuthi iimPhehligezi zihlale zikhanyisile, okungikho okubangele ukuthi kunande kuqinteliswa igezi, laphokhunye inande izicimela kilamalanga.                         

Okhunye okuthuwelelise ukufadalala kwamandla wokusebenza kwa-Eskom kukwetjelwa khulu, nokukhwabaniselwa kunye nokugirizwa kwangabomu.                  

Ngemva kweminyaka eminengi yokuthunjwa kombuso nokuphathwa ngendlela engakafaneli, isiqhema sokuphatha esikghonako nesenza umsebenzaso ngefanelo sisebenza ngokukhuthala ukwenza amatjhuguluko kwa-Eskom kobanyana uzokulungiseka lomonakalo osele uneminyaka eminengi wathoma ukwenzeka.                         

Nokho-ke kilobubujamo bezinto esikibo njenganje, sisatlhayelelwa yigezi engabe ifike ee-6 000 MW.               

Eemvekaneni ezidlulilekwezi, ihlanganisela yamaphuzu athileko yenze ukuthi silahlekelwe mamandla wokuphehla igezi azii-18 000 MW, u-Eskom wabe wakateleleka ukuthi asebenzise ihlelo lokuqinteliswa kwegezi ngokwesigaba sesithandathu sokuqinteliswa.                 

U-Eskom kumele anande aqintelisa igezi ukukhandela ukuthi ithungelelwano legezi lingabe ligcine liwile, nokuqinisekisa ukuthi asigcini sihlezi emnyameni otlhoga nehlasana yomkhanyo.                                                                                                                                   

Izinto ezenze bona kuqinteliswe igezi muva nje kuphuka kweendawo zokusebenzela ezimbadlwana kezinye iimPhehligezi.                      

Siphukelwe nanga mkhungo okhambisa igezi ovela e-Cahora Bassa e-Mozambique, kanti ngaphandle kwalokho kubikwe nezehlakalo zokuquntwa ngabomu kwemikhungo yegezi evela khona e-Cahora Bassa.                          

Iinqhema zakwa-Eskom zisebenze ngokukhuthala ukubuyisela iindawo zomsebenzi endimeni yokuphehla igezi zibe zinzinzise nethungelelwano legezi lelizwe loke.                

Ngenca yemizamo yazo, ihlelo lokukhanyisa nokuphakelwa kwegezi libe laba ngcono evekeni eqeda ukuphela le.                    

Isivumelwano esenziwe hlangana kwaka-Eskom nabasebenzi senze ukuthi kukghonakale ukuragwa komsebenzi oqakathekileko wokulungisa eendaweni zokusebenzela ebeziphukile, ngaleyindlela kubuyelwe ehlelweni elijayelekileko lokuphehla igezi.                    

Iyabonakala nendima esele yenziwe bathobelisimthetho ekulwiseni umukghwa wokugirizwa komthangalasisekelo, ukweba nokukhwabanisa eemphehlinigezi zakwa-Eskom nakezinye iinjamiso eziqakathekileko.                         

Nokho-ke nanyana amagadango wokunzinzisa ukuphehlwa kwegezi asikhokhise ummoya nje ekuqintelisweni kwegezi kwanje, kodwana nokho ihlelo lokuphehlwa kwegezi lisajame macuphe, okwenza ukuthi singathembeli kilo kangako.                  

Ukutlhayela kwegezi kusiliyo esikhulu phezu kokuhluma komnotho nokuvulwa kwemisebenzi.               

Kunyefisa amasiso, kwehlise nekghono lomnotho welizwe lekhethu lokukara abasisi.             

Singilombuso, sesithethe amagadango aqakathekileko wokuphakamisa amandla nomthamo wokuphehla igezi besiphadlhalaje nehlelo lethu lokuphakela igezi.                      

Elinye lamagadango esiwathetheko wokulungisa umraro wokutlhayela kwegezi kube kuvuselela ihlelo lethu lokutholakala kwegezi evuselelekako ngomnyaka wee-2018.              

Ukusukela ngesikhatheso, seyingaphezulu kwee-2000 MW igezi ephehlwa ngomtjhiso welanga nangommoya ngehlelo lethungelelwano i-Bid Window 4.                   

Nge-Bid Window 5, kungezeleleke amanye amandla wegezi azii-2 600 MW, azakuthoma ukusebenza ngekuthomeni komnyaka wee-2024.                             

Sithome ukuphadlhalaja ukuphehlwa kwegezi ngokuvumela ezinye iinqhema ngaphandle kwaka-Eskom ukuthi nazo zingaphehla igezi.               

NgoMgwengweni nyakenye senyuse isilinganiso sokunikela ilayisense emahlelweni amatjha wokuphehlwa kwegezi ngaphakathi kwethungelelwano legezi esele vele likhona ukusukela kuMegawathi Linye ukuyokufika kuMamegawathi ali-100.                     

Lokhu-ke kususe umbandela wokufuneka kwelayisense yokuphehlwa kwegezi ukufikela e-100 MW emaphrojekthini wokuphehla igezi athungeleleke ethungelelwanweni legezi.                   

Leligadango-ke lenze lababaphehli begezi bakghone ukuthengisela ikhastama linye namkha angaphezu kwelilodwa igezi, njengamafekthri, iimayini namkha amaziko wamadatha.                  

Sitjhugulule nemithetjhwanalawulo ezakuvumela abomasipaladi ukuthi bakghone ukuthenga igezi ngokwabo.           

Bambadlwana abomasipala esele bathomile ngehlelo lokuzithengela igezi.           

Mhlapha u-Eskom usandukunikela iimPhehligezi zeMpumalanga inarha eyakhelene nawo la kuzakuphehlelwa khona igezi evuselelekako, yona ezakuveza amandla amatjha wegezi ayi-1 800 MW.            

U-Eskom godu selathole nenye inarha ezakusetjenziselwa wona lomsebenzi.           

Aqakathekile amagadango la, begodu azakwenza umehluko eenyanganeni ezizako neminyakeni ezako.                

Nokho-ke ukuqinteliswa kwegezi kwamalangana adlulileko okukwenze kwakhanya kuhle kukuthi lamagadango esele siwathethe nesisaya phambili ngawo akakaneli.                     

Ngalokho-ke singezelela amagadango wokuqinisekisa ukutholakala kwegezi isikhathi eside ngendlela yokuthi ukuqinteliswa kwegezi kuzokuphelela safuthi.                 

Kokuthoma, silungisa u-Eskom besenza nokuthi iimphehligezi ezikhona lezi zisebenze ngcono.           

Ngokukhamba kwesikhathi ihlelo lokukhwezelela umsebenzi wokuphehla igezi kwa-Eskom lehlile.                    

Nje sekuquntwe ukuthi eenyangeni ezili-12 ezizako u-Eskom uzakungezelela isabelo seemali somsebenzi oqakathekileko wokukhwezelela kobanyana kuzokuphakama ukuthembeka kwamandla wokuphehla kwakhe igezi.                  

Sibulala imibandela ebeyisenza kube budisi ukuthi u-Eskom athenge iinsetjenziswa zokukhwezelela ngesikhathi esifunekako kobanyana azokwazi ukulungisa lapho kumele alungise khona.                                    

Omunye wemiraro u-Eskom aqalene nayo kutlhayelelwa basebenzi abanamakghonofundwa nabosonjiniyera.             

Njenganje-ke u-Eskom uqatjha abasebenzi abanamakghonofundwa, ekubalwa hlangana nabo nabaphathi beenkhundla eziphakemeko balokhuya bamaplanti wakhona kwa-Eskom kunye nabosonjiniyera bekoro yangeqadi.                        

Lababasebenzi bamakghonofundwa bazakusekela abasebenzi abahlukahlukileko babe basize nokuthi kubuyiswe iindlela zokusebenza nezokukhwezelela ezihle nezilungileko ezikhambisana namazwe wephasi.               

Eenyangeni ezintathu ezizakwezi, u-Eskom uzokuthatha amanye amagadango arhabako wokungezelela amandla amatjha nomthamo wokuphehla igezi ethungelelanweni legezi.                   

Njengegadango lamsinyana, igezi eseleko izakuthengwa ebaphehlini begezi abazijameleko njenganje.                 

Lezi ziimphehligezi eziphehle igezi ngokweqileko, nje-ke nje selangabelana no-Eskom igezi eseleko.             

Njengengcenye yokurarulula ukutlhayela komthamo wegezi, u-Eskom kwanje selazakuthenga igezi yokungezelela kubaphehli begezi bangeqadi abazijameleko abanjengeemayini, iingayo zamaphepha, amaziko weentolo nezinye iinjamiso zangeqadi ezisalelwe yigezi eziyiphehlileko.             

Amazwe ambadlwana akhelene nathi esiphandeni se-Afrika eseSewula, njenge-Botswana ne-Zambia, anegezi enengi ukudlula leyo efunekako.                      

Kwanjesi-ke u-Eskom selazakuthenga igezi emazweni la ngesivumelwano seHlelo lesiLulu seGezi samazwe we-Afrika eseSewula (i-Southern African Power Pool).                  

U-Eskom uzakubuye asebenzise iinsombululo zesikhatjhana zomraro wegezi, njengamajenereyidi athwalekako/akhambisekako ukungezelela igezi ephehlwa njenganje, isikhatjhana esithileko.                  

U-Eskom uzokuthoma ukusebenzisa ihlelo elikhuthaza abasebenzisi begezi ukubabalela igezi, kobanyana kuzokuphunguka umthamo wegezi ngeenkhathi zokufuneka kwegezi khulu.                   

Ngeenkhathi ezidlulileko sikhulumile ngesikwelede esikhulu sika-Eskom, esima-R400 wamabhiliyoni njenganje.               

Isikweledesi solo simthwalo odisibeza amandla ka-Eskom ukulungisa imirarwakhe eminengi.                

IZiko leeMali leliZweloke lisebenzela ukuqedelela isisombululo esibambelelako ekungararululwa ngaso isikwelede sakwa-Eskom.                

UNgqongqotjhe wezeeMali uzokuhlathulula ukuthi uzokusebenza njani ngendaba le ngendlela ezwakalako mhlazana ethula iKulumo yesAbelo seeMali saPhakathi komNyaka ngoSewula.                       

Sizakusebenzisa ihlelo lokusekela ngeemali umsebenzi wokuphungula ukusilaphazeka kommoya nebhoduluko, ngehlelo elibizwa ngokuthi yi-Just Energy Transition Partnership ukuphakamisa ithungelelwano legezi bese sinikela iimphehligezi esele ziphelelwe sikhathi omunye umsebenzi.                       

U-Eskom uzokwakha amahlelo wokuthoma wokuphehla igezi ngomtjhiso welanga newokubulunga igezi ezakusetjenziswa ngomuso esiphehlinigezi se-Komati,  seMajuba, nese-Lethabo kunye nakezinye ezimbadlwana.                  

Lokhu-ke kuzokungezelela igezi ngama-MW ama-500 ehlelweni legezi.                         

IButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS) livule isiqhema sabathobelisimthetho esikhethekileko esizakusiza u-Eskom ukulwa nobulelesi nobukhohlakali.          

Sebanengi abantu esele babotjhiwe emalanganeni adlulileko, kanti abanye abambadlwana sebathomile ukugwetjelwa imilandu yobukhohlakali nokukhwabanisa okuphathelene namakontraga wakwa-Eskom.                    

Njengoba kwenziwa ubungcono ekulawulweni kwebhoduluko nekusetjenzisweni komphakathi nje, u-Eskom uzakuba sebujameni obuhle khulu ukuraga amahlelwakhe wokukhwezelela nawokuphakamisa umsebenzakhe.                                       

Akusakwazi ukuba nesinye isiviko.           

Amagadango la azasenza sikghone ukulehlisela phasi izinga lokuqintelisa igezi, besiphungule nengozi yokudlanga kokuqinteliswa kwegezi ngomuso.          

Nokho-ke ukuthi sikghone ukuqeda ukuqinteliswa kwegezi, kufuze singezelele amandla amanengi khulu ngokurhabako ethungelelwaneni legezi.           

Ngalokho-ke iqalontanzi lethu lesibili kukulikhambisa msinyana khulu ihlelo lokuthola amandla amatjha ehlelweni elivuselelekako, nerhasini kunye nemandleni wegezi ebulungelwa ukusetjenziswa ngomuso.                             

Iminyango karhulumende efaneleko iyasebenzisana ukuqinisekisa ukuthi woke amaphrojekthi we-Bid Window 5 yehlelo legezi elivuselelekako angathoma ukwakha ngesikhathi.                  

Lapha-ke sibala nokulandela indlela yokusebenza yeemfuneko zalokho ekufuze kwenziwe endaweni kilamahlelo, ukube njalo siqalelele iqalontanzi lesidingo sokwakhelela amandla amatjha msinyana ngokungakghonakalako.              

UmNyango wezeRhwebo, zamaBubulo nezePhaliswano kunye ne-Ofisi yabaPhehli beGezi abaziJameleko uzakumemezela eminye imininingwana emalungana nalokhu emalanganeni ezako.          

Umthamo wamandla amatjha wokuphehla igezi otholwe nge-Bid Window 6 ekuphehlweni kwegezi ngommoya nangomtjhiso welanga uzokubuyelelwa kabili ukusukela ee-2 600 MW ukuyokufika ee-5 200 MW.                     

Kuzakuthi kufika uKhukhulamungu nonyaka sibe sesisimemezele isibawo seemphakamiso sokubulunga igezi ezakusetjenziswa ngomuso, ngemva kwalokho senze nesinye isibawo sokuphehlwa kwegezi ngerhasi msinyana ngokukghonakalako.          

UNgqongqotjhe wezemiThombo yezeNjiwa nezeemBaseli uzakukhupha isiqunto eHlelweni eliLungelelweko lemiThombo yaMandla lee-2019, kanti uzakuvula namanye amathuba wokubhida, msinyana.                     

Ukuqinisekisa ukuthi izinto zihlelelwa bezilungiselelwe kuhle, iHlelo eliLungelelweko lemiThombo yaMandla lelizwe lekhethu liyabuyekezwa kobanyana lizokuveza isidingo sokungezelelwa kwamandla nomthamo wokuphehla igezi kunye neembopho zethu zetlayimethi.             

Kwesithathu, sikhambisa msinyana ihlelo lokwandisa ukuphehlwa kwegezi baphehli bangeqadi.                  

Nyakenye simemezele ukukhutjhulwa kwesilinganiso sokunikelwa ilayisense sayokuba li-100 MW.              

Leligadango lithokozelwe ngabanengi. Livulele amaphrojekthi angaphezulu kwama-80 afakazelweko wekoro yangeqadi, nasele ahlangene ahlanganisa amandla wegezi angaphezulu kwee-6 000 MW.               

Sesivele sesisebenzisana namabubulo ukukhambisa msinyana amaphrojekthi esele athuthuke ukuwadlula woke, ambadlwana wawo esele athoma ukwakhiwa.                 

Amatjhuguluko la abutjhugululile ubujamo bokuphehlwa kwegezi elizweni lekhethu.                 

Ngenca yepumelelo yalelitjhuguluko kunye nomfutho otjengiswe yikoro yangeqadi, sizosisusa soke isilinganiso sokunikelwa kwelayisense yokuphehlwa kwegezi ebaphehlini begezi abaphehlela ngaphakathi kwethungelelwano lelizwe lokuphehlwa kwegezi.              

Lokhu-ke kuzakuvulela amasiso wangeqadi ekuphehlweni kwegezi ukuthi aphakamele phezulu.              

Nanyana kungeze kusafuneka amalayisense, kodwana woke amaphrojekthi amatjha wokuphehla igezi kusezakufuneka ukuthi atlolise nomlawuli abe akhambisane nemibandela yeemfuneko yokusebenzisana nethungelelwano legezi kunye nomthetho welizwe lekhethu wezebhoduluko.                  

Esinye seentjhijilo zethu ezikulu khulu ekungezeleleni amandla womthamo ethungelelwaneni legezi sikhathi esithathwa nanyana ngiyiphi iphrojekthi yegezi ukuvunyelwa ukuthi ingathoma ukwakha.                                              

Ihlelo lokwakhiwa kwendawo yokuphehla igezi, ukusukela ekutlanyweni kwalo ukuyokufika ekuthomeni kwalo ukusebenza, livamise ukuthatha isikhathi esingaphezulu kweminyaka emithathu, ngenca yobude bamahlelo wokulawula newokuhlola kuhlolisiswe koke okuhlolwako.                    

Nanyana umthetho osebenza njenganje ungathathwa ukuthi wanele ngeenkhathi ezijayelekileko nje, kodwana lomraro esiqalene nawo njenganje ufuna sithathe amagadango aphuma etlheni, msinyana khulu.                

Ngalokho-ke sizokwethula umthetho okhethekileko ePalamende ngokurhabako, kobanyana sizokususa iinliyo neenqabo zomthetho nezokulawula ekwakhiweni kwamandla amatjha wokuphehla igezi kwesikhathi esifitjhani.              

Indaba le sikhe sabonisana ngayo namhlanje ekuseni nabarholi beenqhema zepolitiki ezijanyelwe eKorweni yePalamende eKulu.            

Kuvunyelenwe ngobunengi ukuthi ihlelweli kuzakufanele bona lirhatjiswe ngemva kokwethulwa ePalamende komthetho okhethekileko.                       

Sizakuje siyilisile imibandela ethileko yokulawula efunekako namkha siyijamise ngobutjha lapho kukghonakala khona ngaphakathi kwalomthetho osebenza njenganje.                 

Lapha-ke sibala ukwehliswa kwemibandela yokulawula amahlelo wokuphehlwa kwegezi ngomtjhiso welanga eendaweni zebhoduluko elizwela kude nelizwela phakathinaphakathi.            

Lokhu-ke kutjho nokuthi u-Eskom selangandisa imikhungo yakhe yegezi neenteyitjhana zegezi ezincani ngaphandle kwesidingo sokuthola imvumo yezebhoduluko eendaweni zebhoduluko elizwela kude nelizwela phakathinaphakathi nangaphakathi kweendawo zegezi ezitlanywe nezihlelelwe ngabomu.  

Godu sivula nesango linye lokungena kizo zoke iimbawo zamaphrojekthi wegezi, ukuqinisekisa ukuthi amahlelo woke adluliswa kuhle kizo zoke iingaba zikarhulumende.                          

Ngilayele iminyango karhulumende neenjamiso ukuthi zibuyekeze iinkhathi ebesele zibekiwe njenganje, siqinisekise nokuthi zoke iimbawo zisetjenzwa msinyana.                     

Amagadango la angcono kunokumemezela ubujamo behlekelele namkha oburhabako, njengoba abanye bakhe baphakamisa.                              

Lamagadango azasivumela ukuthi sikghone ukuphehla umthamo wegezi omutjha, ukube ngahlanye sivikele namalungelo wawo woke amaSewula Afrika besigcine nokusebenza komthetho.                                  

Akunasidingo sokumemezela ubujamo behlekelele elizweni ukuthi siphumelelise imithetjhwanalawulo yomqondo ovamileko ekufuze usisize ekurarululeni umrarwethu wegezi.                   

Kwesine, sinqophe ukwenza amabhizinisi namakhaya akghone ukuzithengela amasola aphehla igezi ngomtjhiso welanga ahlala phezu kwendlu.                  

ISewula Afrika inelanga elinengi khulu umtjhiso walo ekufuze siwusebenzisele ukuphehla igezi.                           

Likhona linengi khulu ithuba nekghono lamakhaya namabhizinisi lokufaka amasola womtjhiso welanga ahlala phezu kwekumba azakuhlanganiswa nethungelelwano legezi.           

Ukukhuthaza ukuthengwa ngobunengi kwamasola womtjhiso welanga ahlala phezu kwekumba, u-Eskom uzokwakha imithetho abe abeke nentengo – eyaziwa ngokuthi mthethokambiso osekela ukusetjenziswa kwegezi evuselelekako – kiwo woke amahlandla wokufakelwa kwegezi emakhaya nemabhizinisini asethungelelweni lakhe legezi.                             

Loku-ke kutjho ukuthi labo abakghonako nabafake amasola aphehla igezi ngomtjhiso welanga emakhaya namkha emabhizinisini bazakukghona ukuthengisela u-Eskom igezi abangayisebenzisiko.             

Sikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asebenzise igezi ngokuyinconcosela njengoba sisebenzela ukuqeda ukuqinteliswa kwegezi nje nokwandisa igezi ethungelelwaneni legezi.                

Kokuphela-ke, sihlela ngobutjha ikoro yegezi besiyilungiselela ukuthi ilungele ukusebenza ngokubambelela ngomuso.                             

Ngesikhathi esidlulileko sikhulume ngokuhlela u-Eskom ngobutjha, okuzakwenza ukuthi u-Eskom agcine ahlukaniswe iingaba ezintathu, sokuphehla igezi, sokuyikhambisa ngobunengi iye eenteyitjhaneni eziseduze nabasebenzisi, nesokuyidosa eenteyitjhaneni iye eendaweni ngayinye ngayinye lapho seyiyokusetjenziswa khona.                        

U-Eskom uvule ikhampani ezijameleko ekhambisa igezi ukusuka lapho iphehlwa khona iye eenteyitjhaneni zayo, begodu usendleleni yokuhlukanisa umsebenzi wokuyiphehla nokuyikhambisa; kuzakuthi kuphela umnyaka wee-2022 kube sekwenzekile lokhu.                    

Kungasikade sizokuqatjha amabhodi azakulawula ukukhanjiswa kwegezi nokuphehlwa kwayo.              

Amahlelo anabileko wokuhlela ngobutjha kobanyana kuzokuvulwa imakethe yegezi ethengekako azokukhanjiswa msinyana ngokuqedelelwa komThethomlingwa oTjhugulula umThetho oLawula iGezi kobanyana ikoro yangeqadi izokukghona ukuba nesandla nayo.      

Amatjhuguluko la azoyitjhugulula khulu indlela ejanyiswe ngayo ikoro yezegezi eenzukulwaneni zangomuso.                    

Manengi amanye amazwe alandele yona lendlela begodu aphumelela ukunzinzisa ukuphehlwa kwegezi.                                   

Azakuphadlhalaja imithombo yethu yegezi abe akwenze kube ngcono ukutholakala nokuvikeleka kwehlelo lokufikiswa kwegezi kubasebenzisi bayo.     

Amatjhuguluko la azakwandisa abaphehli begezi, bangeqadi nebombuso, abazakuphalisana balinganisene kuhle.                    

Ithungelelwano legezi lona lizakusolo lingelombuso.                     

U-Eskom uzakusolo ayisika yebubulo legezi elizweni lekhethu nasisolo sisebenzela ukumenza asebenze ngcono, akghone nokusimelela ngcono kezeemali nekurageni umsebenzakhe.              

Ukuqinisekisa ukuthi amagadango la aphunyeleliswa ngendlela elungeleleke kuhle, ngisungule iKomidi yemiRaro yezeGezi yeliZweloke.                 

USihlalo wekomidi le mNqophisi Zombelele e-Ofisini kaMengameli, begodu injalo nje ihlanganisa yoke iminyango neenjamiso ezinesandla ekutholakaleni kwegezi.                 

IKomidi yemiRaro yeGezi izakusebenzisa ilwazi nelimuko elihle kinalo loke elikhona emabhizinisini, eenhlanganweni zabasebenzi, kezobunjiniyera bamakghonofundwa kunye neenhlanganweni zomphakathi.                                      

AboNgqongqotjhe abafaneleko bazakunande bangibikela ngokwenzekako, ukuqinisekisa ukuthi senza msinyana ukuphumelelisa amagadango la.                  

MaSewula Afrika wekhethu,

Amagadango engiwahlathululileko la akazukugcina ngokulungisa imiraro yethu yakhona nje kwaphela.                       

Umnqopho wethu wokuphela sifuna ukuba nehlelo lokutholakala nokuvikeleka kwegezi isikhathi eside, ngendlela yokuthi singasathoma sitlhayelelwe yigezi godu.                         

Sinqophe ukwenza lokhu ngokunzinzisa u-Eskom nangokwenza umsebenzi wemaplanthini ube ngcono, sisungule imakethe yezegezi ethengekako, sivule indlela yamasiso wangeqadi ekuphehlweni kwegezi okutjha nekwandiseni amasiso wethu emahlelweni wegezi evuselelekako.              

Amagadango la ayafuneka ukuvuselela ukuhluma komnotho nokwakhiwa kwemisebenzi.            

Nakwenzeka lokho njalo, sizakubeka ilizwe lekhethu ebujameni bokudosa phambili nakweyanyelwa emithonjeni emitjha yegezi nebambelelako, ngaleyindlela sibe sitjhugulula umraro esinawo lo ube lithuba lokukhula nokuqina ngamandla wokujamelana nobudisi ngomuso.              

Njengoba urhulumende azakulima yakhe indima, ngikhombela amabhizinisi, iinhlangano zabasebenzi nomphakathi woke ukuthi bahlanganyele nathi kilomzamo esiwenzako.                  

Kilokhu-ke kubalwa nokuphunyeleliswa kwamsinyana kwehlelo lakwa-Eskom lokusiza umphakathi elibizwa ngokuthi yi-Eskom Social Compact nokuqinisa iimbopho namagadango aqinileko ekufuze athathwe ngibo boke ababelani bomphakathi.                

Njengoba sasebenzisana ngokubambisana emzameni welizwe loke wokulwa nesifo esikhe sarhagala i-COVID-19, nalapha-ke kumele sisize lapho singakghona ngakhona.            

Igezi singayisebenzisa ngokuyibabalela emakhaya esihlala kiwo.          

Kufuze sizibhadele izenzelwa esenzelwa zona besikhandele nokudosa igezi ngokungasimthetho.             

Kumele sihlanganyele ejimeni elikhulu lokuthengwa kwamasola asebenza ngomtjhiso welanga aphezu kwezindlu, ngaleyindlela nathi sizabe sisiza emzameni wokuletha isisombululo.          

Amabhizinisi kumele aphungule umthamo wegezi ayisebenzisako ngokusebenzisa iindlela zokubabalela igezi.             

Amabhizinisi kumele asebenzise amathuba avulekileko wamaphrojekthi wokuphehlwa kwegezi ngokungena kilamaphrojekthi.              

Iinhlangano zabasebenzi kumele zisebenze ngommoya wabasebenzisani, zikhumbulele ukuthi ukuphumelelisa ukutholakala nokuvikeleka kwegezi yinto eqakatheke kinazo zoke esingayenza ukuvikela imisebenzi ekhona njenganje besivule nemitjha.                

Ngepelaveke ephelileko ngikhe ngavakatjhela isiPhehligezi iThuthuka esiseMpumalanga, la umsebenzi uliyeke khona kumbi khulu ngenca yobulelesi.                

Sitjelwe ngeensetjenziswa zokukhwezelela ezetjiweko zabuyiswa sezithengiselwa yona iThuthuka, zithengiselwa nezinye iimphehligezi.                              

Sitjelwe ngomraro ophikeleleko wokwetjiwa kwe-oli ngobunengi okwesabekako kunye nangokoniwa kwangabomu kwepahla neensetjenziswa kobanyana u-Eskom azokuqatjha iinsetjenziswa kibosomakontraga bangeqadi.                         

Lokhu okwenzeka eThuthuka nakezinye iimphehligezi kufelelisa kwangabomu okwenziwa siqhema sezelelesi esihleleke kuhle ngobulelesi baso bokubulala u-Eskom nokufadalalisa umnotho welizwe lekhethu.                                

Ngemva kwevakatjho lami leThuthuka, ngihlangene nabaphathi beemphehligezi zakwa-Eskom boke.            

Ngithabe khulu ngalesisiqhema samadoda nabomma nangokuzibophelela kwaso ekutholeni amakghonofundwa afaneleko nekubambeleleni ekambisweni yokukhwezelela.                   

Leziinqhema kileziimphehligezi kumele sizithokoze khulu ngamagadango wazo.                

Zibe sibonelo esihle kithi soke.            

Amahlelo esiwamemezela kilentambama, kunye namagadango esele siwathethe, azakwenza ukuthi kuphele msinyana ukuqinteliswa kwegezi.               

Amahlelo la azokubeka ilizwe lekhethu endleleni ekhanyako yokuphakelwa kwegezi ngokuthembeka, nangendlela engabizi khulu nebambelelako.                

Nasisebenzisanako, naselusanako, nasenza umsebenzethu siwuqede ngesikhathi esibekelwe sona sibe sigcine neenthembiso zethu, sizawuqeda umraro wegezi sibe sakhe nobujamo bokuhluma nebokuvuleka kwemisebenzi.                       

Ngaphezu kwalokho, sizabe sitjengisa ukuthi siyakghona ukujamelana nesitjhijilo sokulivuselela ilizwe lekhethu elithandekako.                         

Ngiyathokoza.          

Share this page

Similar categories to explore