Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi Wekuvidiyo-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla ti-4 Ingci 2021

A.    TINDZABA LETIBALULEKILE TALELIVE

1.    Kukhishwa kwemijovo yekugoma yeSifo Seligciwane Lekhorona (i-COVID-19)

1.1.    Luhlelo Lwekugoma lwavelonkhe lwaseNingizimu Afrika selushakutela ngalokuphelele futsi umkhakha wetemphilo (wahulumende nalotimele) ugoma linanincane lebantfu labasigidzi  ngemalanga lamatsatfu. Kute kube ngulamuhla, sekugonywe bantfu baseNingizimu Afrika labangetulu kwetigidzi letisiphohlongo. Ngalesivinini lokuhamba ngaso kwamanje, masinyane-nje Mengameli utawumemetela lusuku lolubuyeketiwe lwalelive lwekufika kulinanikhulu lelincunyiwe lebantfu labagomile.  
1.2.    Ikhabhinethi iyachubeka nekucela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagome, njengobe kusikhali setfu lesinemandla sekulwa ne-COVID-19. Bantfu manje sebangaya nakunoma nguyiphi indzawo yekugoma bahambe baphetse bomatisi babo, bangaya ngisho bete sikhatsi lesibekiwe, kute kutsi babhaliswe baphindze futsi bagonywe.
1.3.    Ikhabhinethi ikwemukele kuletfwa kwemijovo yekugoma yaka-Pfizer letigidzi leti-5.6 leyinikelelwe yiMelika, letawucinisekisa kubakhona kwemijovo yekugoma leyenele kucinisa luhlelo lwetfu lwekugoma. 
1.4.    Mhla lu-1 Inyoni 2021, bantfu labasemkhatsini weminyaka le-18 nale-34 budzala batawufaneleka kutsi bagome.

1.5. Ikhabhinethi ikucaphele kwehla ngemandla kwetehlakalo letinsha tekwesuleleka ngaleligciwane lapha eNingizimu Afrika ngemuva kwekutsi lelive lendlule ngalokusemtsetfweni sicongo sekucubuka kwesitsatfu.  Nanoma kunjalo, tifundza letine – Inshonalanga Kapa (nanoma-nje isandza kumemetela sicongo), Inyakatfo Kapa, Inyakatfo Nshonalanga kanye ne-Freyistata – bebaloku batfola kukhuphuka kwetehlakalo letinsha tekwesuleleka onkhe malanga. 
1.6. Ikhabhinethi isigcizelele simemo sayo lesibhekise kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke batfobele tindlelanchubo tetekutivikela teKugcoka Tifonyo, Kugeza Tandla, Kukhweshelana ngemgamu longemamitha la-1.5 kanye nekugwema imibutsano lemikhulu.  

2.    Kuvulwa kwetikolwa  

2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kuvulwa kwetikolwa ngalokungenatihibe, ikakhulu kutsi bafundzi bemabanga laphansi baye esikolweni onkhe malanga.  Ikhabhinethi icele tonkhe tikolwa kutsi tichubeke tisebente ngekuya kwetindlelanchubo tetemphilo te-COVID-19 letibekiwe. 
2.2.    Lesincumo sekutsi bafundzi bemabanga laphansi babuyele bafundze onkhe malanga sitsetfwe ngemuva kwekubuka lokuvuna bantfwana kahle kakhulu futsi kutawusita kutsi batfole sikhatsi sekufundza lesabalahlekela ngesikhatsi sekuvalwa kwemisebenti nekuhamba kwebantfu lokumatima. 

3.    Sivumelwane Semiholo Yebasebenti Bahulumende

3.1.    Ikhabhinethi ibonge basebenti bahulumende kanye nalabo lababandzakanyekako etingcogcweni tekubonisana ngemiholo ngekutsi babeke live letfu nebantfu balo embili, ngemuva kwekusayinwa lokusandza kwentiwa kwesivumelwane sawonkhe wonkhe mayelana nekukhushulwa kwemiholo kuteBasebenti Bahulumende.
3.2.    Ikhabhinethi kuyayijabulisa kutsi onkhe emacembu akhombise kuba nesibopho sinye semphumelelo nekungaphelimandla ekutfoleni sisombululo lesizuzisa basebenti bahulumende netakhamuti, futsi icela wonkhe wonkhe kutsi achubekele embili ngawo wona loyo moya wekubambisana nekutsandza live labo. 


4.    Takamuva Mayelana Nesimo Setekuphepha 

4.1.    Ikhabhinethi iyemukele imitamo yebetekuciniseka kutfotjelwa kwemtsetfo  yekuphutfuma babuyisele lutinto esifundzeni saKwaZulu-Natal nesaseGauteng. 
4.2.    Ikhabhinethi iphindze futsi yancoma ema-ejensi etekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo ngenchubekelembili labayentako mayelana  nekuboshwa kwalabo labaphehla budlova futsi itsandza kucinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi kutawentiwa konkhe lokusemandleni kutsi kuletfwe etandleni tebulungiswa bonkhe labo labanesandla ekubangeni lobuyaluyalu lobubekhona kuleTifundza letimbili.   
4.3.    Kute kube ngulamuhla, basitfupha basolwa lasebaboshiwe baphindze futsi bavela ngembi kwetinkantolo letehlukene mayelana nekubanga buyaluyalu eveni futsi ema-ejensi etekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo acinisekisa kushushiswa kwalabasolwa lokuyimphumelelo. 
4.4.    Ikhabhinethi iyati kutsi linani lalabafile ngenca yalobudlova libuyeketiwe laba-354, lapho khona nemanani ebantfu labafile labikiwe lachumene nalobuyaluyalu eGauteng akagucuki kulange-79 kanye ne-275 e-KZN itolo, 04 Ingci 2021.
4.5.    Mayelana nemanani alabafile labikiwe e-KZN, Lidolobhakati laseThekwini linemanani lasetulu kakhulu la-122. Kulamanani alabafile labikiwe eThekwini, lange-36 wasePhoenix (bantfu lababulewe lange-29 nemacala laphenywako lasikhombisa, futsi kute kube ngulamuhla, sekuboshwe basolwa labange-22 mayelana nekubulawa kwebantfu ePhoenix futsi sebavelile nasenkantolo). 
4.6.    Ikhabhinethi icela bantfu base-KZN kutsi basebentisane futsi besekele imitamo yahulumende yekulungisa kungevani ngekwebuhlanga kanye netinkhulumo letimphasi tebudlova lokwetsembisa kunyatsela emagugu bobabe labasungula iNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti, lengabandlululani ngekwebuhlanga kanye nalelinganako labalahlekelwa yinkhululeko yabo baphindze futsi bayifela.   

5.    Kwakha Umnotfo Kabusha
5.1.    Ikhabhinethi yemukele tigidzigidzi letinge-R36 telwesekelo lwetekuhhamuleka kutemnotfo lolubuya kuhulumende njengemgodla wesibili welungenelelo lwekuvusa umnotfo walelive ubuyele esimeni sawo lesifanele ngemuva  kwelifutse lelubhubhane lwe-COVID-19 leselentiwe futsi laba libi kakhulu buyaluyalu nekubhujiswa kwemabhizinisi lokwenteke eKwaZulu-Natal, eGauteng kanye nakuletinye tincenye teMpumalanga (nanoma-nje kube kuncane kakhulu). 
5.2.    Incenye lenkhulu yaloluhhamulo  weSibonelelo Setenhlalo Sekuhhamula Labasenkhatsatweni se-R350 sekunciphisa buphuya nendlala kubemmango labaphuye kakhulu kanye nemigodla yekwelekelela yebasebenti nemabhizinisi. Hulumende uyachubeka nekufuna imigodla yekusita leyengetiwe kucinisekisa kuvuka masinyane mayelana neLisu Lekwakha Kabusha Nekuvusa Umnotfo.

5.3.    Lomsebenti wekwakha kwakha umnotfo kabusha wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Ikhabhinethi icele tonkhe takhamuti nemkhakha lotimele kutsi ujoyine imitamo yetfu yavelonkhe yekwakha ngekubambisana, kancono futsi masinyane kweNingizimu Afrika lephumelelako, lelinganako nalencono. 

6.    Emandla Agezi 
6.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuphotfulwa kweSiphehligezi saseMedupi lapho khona tonkhe tincenye tayo tekuphehla letisitfupha tichunywe kulesikhungo semandla agezi kuvelonkhe ngalokuphelele. Loku kutawenta umsebenti lomuhle kakhulu ekunciphiseni kucindzeteleka kulesikhungo semandla agezi kuvelonkhe futsi hulumende uyachubeka nekugcila ekucinisekiseni kutfolakala kwagezi. 
6.2.    Ikhabhinethi ifisa kuhalalisela Mk. Zandi Shange, Umcondzisimklamo weSiphehligezi saseMedupi ngekwenta lesiphehli lesikhulu kangaka kutsi sisebente ngalokuphelele. Lapho kucoshwa umlandvo webunjiniyela bekwakha, bomake balelive lakitsi batawumelelwa ngalokuphelele lapho nguMk. Shange ngumake wekucala wase-Afrika wekwetfula umklamo lomkhulu nalobaluleke kangaka.
6.3.    Hulumende sewucele baphatsi nebasebenti base-ESKOM kuchubeka nekusebenta ngekutimisela bakhe naleti letinye tiphehligezi letisele kufaka ekhatsi leto tagezi lovusetelwako.

7.    Bucapheli belive lase-Israel Kukhomishini Yenhlangano Yebunye Be-Afrika (i-AUC)

7.1.    Ikhabhinethi isikhahlela ngemandla sincumo lesingenabulungiswa neseluhlangotsi lunye lesentiwe nguSihlalo we-AUC sekunika i-Israel mvume yebucapheli ku-AU. I-AU ngummeleli loneligunya wawo onkhe emave ase-Afrika langemalunga lafanele kutsi atsintfwe mayelana netincumo taloluhlobo. 
7.2.    I-AU icuketse tifiso tabo bonkhe bantfu base-Afrika futsi yetfwele luphawu lwekutetsemba ekuholeni kwayo bantfu base-Afrika. Ngako-ke, ifanele kutsi yetame kutsatsa tincumo letingangcubutani nemitsetfosimiso yeLucwebhu lwe-AU.
7.3.    Lokuchubeka kwe-Israel kutsi ihlale ePalestine kuchubeka nekuba yintfo lengasiyo bulungiswa futsi lelihlazo, futsi kwemuka bantfu basePalestine emalungelo abo. Lesincumo seluhlangotsi lunye silandzela lokuhlaselwa lokungenabulungiswa lokusandza kwentiwa bantfu base-Israel kubantfu basePalestine eNshonalanga yeJerusalem neGaza. 
7.4.    Ikhabhinethi icela i-AU kutsi icabange ngalesincumo sayo lesitsetse iyodvwana sekunika i-Israel mvume yebucapheli ku-AU.  Ichubeka nekutimisela ngalokungangabateki nemitamo yekuvusetela inchubo letawuholela ekusungulweni kwelive lePalestine lelinemdlandla, lelihlalisana ngekuthula ne-Israel. 


B.     TINCUMO TEKHABHINETHI 

1.    Kukhunjulwa Kwenyanga yaBomake 
1.1.    Ikhabhinethi iyivumile ingcikitsi nemisebenti letawentiwa emcimbini wekukhumbula Inyanga yaBomake yalomnyaka, lohlonipha bomake labangetulu kwalaba-20 000 labamasha baya e-Union Buildings ePitoli mhla ti-9 Ingci 1956 babhikishela Imitsetfo Yemapasi kubomake. 
1.2.    Umcimbi walomnyaka utawubungatwa ngaphansi kwalengcikitsi: “Umnyaka waCharlotte Maxeke: Kufezekisa Emalungelo Abomake”. Lengcikitsi ihambisana nembungato wemnyaka wonkhe weminyaka le-150 welichawekati leMisiphalato Charlotte Mannya Maxeke. 
1.3.    Tinyatselo tesibindzi talabomake tisikhutsata kutsi sakhe kabusha sive setfu kutsi sibe nemandla kakhulu ngemuva kwalobuyaluyalu bebudlova lobubekhona eveni KwaZulu-Natal naseGauteng, nakutenhlalo netemnotfo kanye nakulifutse le-COVID-19. Loku kusikhombise kutsi uma sisebenta ngekubambisana njengesive lesinekuthula nalesitfobela umtsetfo, singancoba nanoma nguyiphi insayeya lesitsintsako.
1.4.    Nalapho sive sakitsi sente inchubekelembili lenkhulu mayelana nemalungelo abomake, kunyenti lokusafanele kutsi kwentiwe kute kujuliswe kulingana ngekwebulili kanye nekulwa nalenhlupheko lembi yebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye nekuhlukunyetwa kwabomake emmangweni wetfu.   
1.5.    Ikhabhinethi icele yonkhe imikhakha yemmango kutsi yente tinchubomgomo tekulingana ngekwebulili kutsi tibe yintfo leyentiwa mbamba nekutsi futsi ilwe nebudlova lobentiwa kubomake ngekutsi ibike babhebhetseli bebudlova esiteshini semaphoyisa lesidvute. 

2.    Umbiko Welikomidi Letindvuna (i-IMC) Weluphenyo Lolumayelana neSikimu Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngemali (I-NSFAS) 
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kukhishwa kwembiko weLuphenyo lwe-IMC lwe-NSFAS. LeLikomidi lasungulwa ngeNkhwekhweti 2020 kutsi libuke tinchubo tebhizinisi, tinchubo nemakhono e-NSFAS kutsi ikwati kwenta umsebenti wayo. 
2.2.    Luphenyo lolugcile kutimbangela taletinkinga i-NSFAS lehlangabetene nato kanye nekufezekiswa kweluhlelo lolusha lwemfundzate kusukela nga-2018.  Loluphenyo lwaniketa tincomo letibalulekile mayelana nekwenta kancono imisebenti ye-NSFAS.  
2.3.    Ikhabhinethi ikutfokotele kutsi letinye taletincomo setivele tifezekisiwe. Lombiko uyatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha ku: www.dhet.gov.za.

3.    Lisu Lesakhiwonchanti Lavelonkhe (i-NIP) 2050
3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwe-NIP 2050 kute kutsi sive siphawule ngayo. Lelisu lichuba umkhankhaso walelive welutjalomali lwesakhiwonchanti, lophindze futsi ufake ekhatsi iminotfo ngekusebentisa leminye imiklamo yesigodzi sayo.
3.2.    Kwengeta ekuchubeni kukhula kwemnotfo, kutawuphindze futsi kulungise loko lokungesibo bulungiswa kwelubandlululo lwendzawo. Kusime ekuhlanganyeleni kwahulumende, emabhizinisi, tikhungo tahulumende kanye netinhlangano temmango.  
3.3.    Imikhakha yayo lebekwa embili ifaka ekhatsi emandla agezi, titfutsi temikhicito, emanti kanye nekuchumana ngekwedijithali. I-NIP 2050 masinyane-nje itawufakwa kugazethi kute kutsi ummango ubonisane ngayo. 

4.    Kufakwa kweLuphiko Lolusita Ngetimali Emabhizinisi Lamancane (i-SEFA) neLuphiko Lwekutfutfukisa EmaBhange Layimfelandzawonye (i-CBDA) ngaphansi kweLuphiko Lwekutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane (i-SEDA) 
4.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kufakwa kwe-SEFA ne-CBDA ku-SEDA. Lokuhlanganiswa kwaletikhungo kutawuvumela lusekelo lwahulumende loluhlanganisiwe lolwentelwe Emabhizinisi Lamancane, Lamancane Kakhulu naLasemkhatsini (ema-SMME) kanye nemfelandzawonye kusukela mhla lu-1 Mabasa 2022. 
4.2.    Luphiko loluhlongotwako lutawunika lamabhizinisi lusito lwemali nalolungesilo lwemali. Ngekuhlanganisa ndzawonye yonkhe lemitfombolusito, loluphiko lutawuba nelifutse lelikhulu luphindze futsi lufinyeleleke kuto tonkhe tigodzi nemadolobhakati. 
4.3.    Lokuhlanganiswa lokuvunyiwe kutawuholela ekuhlelweni kwe-SEDA kabusha (nekucanjwa ligama lelisha esikhatsini lesitako) ngekwemibandzela yeMtsetfo Wetekuphatfwa Kwetimali Tahulumende, 1999 (Umtsetfo-1 wanga-1999) kusuka kuShejuli-3A kuya kutikhungo teShejuli-2.
4.4.    Ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kwesikhatsi sekusebenta kweBhodi ye-SEFA kute kube ngumhla tinge-31 Indlovulenkhulu 2022 kuvumela kuhambisana nekucala kwemalungiselelo etingucuko. 

5.    Tinkhambiso neMazinga Ekusebenta Ngekuphepha Kwetekuvakasha Ngesikhatsi Se-COVID-19 Kanye Naletinye Timbubhane. 
5.1.    Ikhabhinethi itivumile Tinkhambiso neMazinga ekusebenta ngekuphepha kweMkhakha weTekuvakasha ngesikhatsi se-COVID-19 kanye naletinye timbubhane letihambisana nako. 
5.2.    Letinkhambiso nemazinga aniketa tinyatselo letetayelekile temazingancane etemphilo netekuphepha latawucinisekisa kufanana kuwo wonkhe umkhakha wetekuvakasha. Titawufaka ekhatsi tinsita letinjengendzawo yekulala, kudla, bachubi betekuvakasha, emakhasino, imishado kanye naleminye imisebenti lehambisana nako.  
5.3.    Manje sesiyalingana netimakethe temave emhlaba futsi kutawenta lomkhakha kutsi uvulele tivakashi temave emhlaba ngalokuphelele. 

6.    Inkhomfa Yavelonkhe Mayelana Nekufudvuka Nekutfutseleka kwebantfu emadolobheni ENingizimu Afrika

6.1.    Ikhabhinethi iyivumile Inkhomfa Yavelonkhe Yekufudvuka Nekutfutseleka kwebantfu Emadolobheni eNingizimu Afrika lebeyibanjwe ngeluhlelo lwe-inthanethi kusukela mhla tinge-26 kuya kumhla tinge-30 Kholwane 2021. Kufudvuka nekutfutseleka kwebantfu emadolobheni bekuloku kuyincenye  yeNchubomgomo yeMananibantfu lamane labekwa embili kusukela nga-2015.
6.2.    Lenkhomfa yabuka imininingwane lenayo, lwati nelwatiso lwetekufudvuka nekutfutseleka emadolobheni kutsi kuhambe embili kulelive. Lwatiso lwaloluhlobo lubufakazi bekwentiwa kwenchubomgomo neluhlelo, kufaka ekhatsi kuhlela kuyo yonkhe imikhakha yahulumende.
6.3.    Lenkhomfa yalungiselelwa ngekubambisana nematiko ahulumende lafanele, ummango welucwaningo kanye nenhlangano yemmango. Lenkhomfa yaholela ekusungulweni kweForamu YeMininingwane neLucwaningo Lwekufudvuka Nekutfutseleka kwebantfu Emadolobheni kute kutsi kusebente njengemtfombolusito welwati kwesekela umsebenti wekufudvuka nekutfutseleka kwebantu emadolobheni.  

7.    Kukhetfwa KweNingizimu Afrika NjengeSikhungo Sesimo Selitulu Sendzawo Yesigodzi seNhlangano  Yemhlaba Yetetindizamshini (i-ICAO)  

7.1.    Ikhabhinethi ivumile yaphindze futsi yemukela kubekwa kweNingizimu Afrika njengeSikhungo Sendzawo Yesimo Selitulu ye-ICAO. Loku kwamenyetelwa ngemuva kwekutsi iNingizimu Afrika itfole imiphumela yelucwaningomabhuku lemihle ku-ICAO. 
7.2.    INingizimu Afrika, ngekusebentisa I-ejensi Yasemkhatsini Yavelonkhe YaseNingizimu Afrika, seyikhetselwe kuniketa lwatiso lwesimo selitulu sasemkhatsini lesemanje sekulizinga lelemukelwe yi-ICAO yato tonkhe tidzingo tetekundiza. 
7.3.    INingizimu Afrika inikwe iminyaka lemitsatfu kutsi iphucule lamakhono ayo langeneli lakhona kwamanje kute kutsi ihlangabetane netidzingo te-ICAO. Letidzingo tifuna kusebenta ema-awa lange-24/emalanga lasikhombisa nelicembu lelikhetsiwe letangoma telitulu leticeceshiwe kanye nebacwaningi labatingcweti betasemkhatsini. Iphindze futsi yanikwa imvume yekusebentisana neNhlangano yaseYurophu yeBasebentisi belwatiso lwesimo selitulu emkhatsini lokuhamba kuwo tiNdizamshini i-Pan-European Consortium for Aviation Space Weather User Service.
7.4.    Lokukhetfwa kunika iNingizimu Afrika litfuba lekukhula kutesayensi yayo nakutebucwepheshe betebunjiniyela kanye nakumkhakha wekucamba lokusha, futsi kuphakamisa lelive njengemdlalindzima lenkhulu emaveni emhlaba kutesayensi yetasemkhatsini.  

8.    Sivumelwane Selubanjiswano Lwesigodzi Sase-Afrika Selucwaningo, Kutfutfukisa Nekucecesha Lokuphatselene Nesayensi Nebucwepheshe Benuzi (i-AFRA)

8.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kwesivumelwane lesibuyeketiwe (se-AFRA) leminye iminyaka lesihlanu. I-AFRA sivumelwane lesisemkhatsini wabohulumende lesasungulwa ngemave langemalunga kutsi acinise ngalokuchubekako futsi akhulise ligalelo letesayensi nebucwepheshe benuzi kutekutfutfuka kwetenhlalo netemnotfo kulelivekati lase-Afrika.
8.2.    INingizimu Afrika beyiloku ililunga lelikhutsele le-AFRA futsi isebentisana nalamanye emave langemalunga kukhutsata imigomo yalesivumelwane kulelivekati lase-Afrika. 

9.    Inchubomgomo Yavelonkhe Yekudweba Tinhlanti Emantini Lamasha (Aseveni)  

9.1.    Ikhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yavelonkhe Yekudweba Tinhlati Emantini Lamasha (Eveni). Lenchubomgomo iniketa inchubo yekulawula leyenele yemkhakha wekudweba tinhlanti ngekhatsi eveni. Iphindze futsi yente kube semtsetfweni lemisebenti lekhona kwamanje lengekho emtsetfweni futsi lenganakwa yebadwebi betinhlanti labancane. 

9.2.    Lenchubomgomo, emkhatsini waletinye tintfo, yenta kutsi kusungulwe tinchubomgomo tahulumende tekutfutfukisa tekudwetjwa kwetinhlanti; kwesekela tinchubo tekutsenga tekudwetjwa kwetinhlanti ngekhatsi eveni; kulawulwa kwetekudwetjwa kwetinhlanti lokusimeme ngekhatsi eveni iphindze futsi ilungise tindzaba tetekulingana nekugucuka kwalomkhakha.

10.    Kuhlongotwa kwekukhishwa ngembi kwesikhatsi kwekhalenda yelushicilelo lwetibalobalo tetebugebengu lwemnyakatimali wanga-2021/22

10.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kuhlongotwa kwekukhishwa ngembi kwesikhatsi kwekhalenda yelushicilelo lwetibalobalo tetebugebengu lwemnyakatimali wanga-2021/22. Lokuhlongotwa lokusele kwesikhatsi kwekhalenda yetibalobalo tetebugebengu yiNgci 2021 yekota yekucala yeLweti 2021 kwekota yesibili. Tibalobalo tetebugebengu tekota yesitsatfu nekota yesine titawukhishwa ngeNdlovana nangeNkhwekhweti 2022 ngalokufananako. 

C.    IMITSETFOSIVIVINYO 
1.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yetebantfu Labadzala wanga-2021

1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yekuvikela Bantfu Labadzala wanga-2021. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo weBantfu Labadzala lokhona kwamanje,  wange-2006 (Umtsetfo we-13 wange-2006). 
1.2.    Letichibelo tihlose kucinisa tinyatselo letivikela bantfu labadzala. Wenta kancono tinsita letinikwa bantfu labadzala njengekusekelwa ngenhlalo, temphilo, kunakekelwa lokusime kutetenhlalo kanye nalokusime etindzaweni tekuhlala.  
1.3.    LoMtsetfosivivinyo lohlongotwako ungenisa tinsita tekulandzelela nekuhlola letinikwa bantfu labadzala. Uphindze futsi wente kutsi kususwe bantfu labadzala labanekukhubateka etindzaweni letingasikahle noma letite imphilo ngaphandle kwekutfola Umyalelo Wenkantolo.

2.    Luhlaka LweMtsetfosivivinyo Wetinhlangano Letingasebenteli Kutfola Inzuzo (ema-NPO) lwanga-2021 
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchitjelwa Kwe-NPO kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo we-NPO lokhona kwamanje, wanga-1997 (Umtsetfo we-71 wanga-1997). Lomtsetfo wentelwa kwenta simondzawo lesivumelako lapho khona ema-NPO angakhiwa futsi asebente ngalokusezingeni leliphakeme. Emagebe ekusebenta sikhatsi lesengcile atfoliwe, ikakhulu kuma-NPO lamancane kanye netinhlangano temmango. 
2.2.    Tichibelo letiphakanyisiwe tilungisa tinsayeya ema-NPO lamancane labukene nato; tibukana nekusetjentiswa budlabha kwema-NPO iphindze futsi yente tinchubo tekufinyelela kutsi tibe ncono. Uphindze futsi uhlongota kusungulwa kwaMabhalane we-NPO kucinisa kukhutsatwa kucinisa kunika tinsita, kulandzelela nekukhutsata kwenta tintfo ngekungafihli lutfo kanye nekutiphendvulela kwema-NPO.

D.    UMKHOSI LOTAKO

1.    Lilanga Labomake 
1.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa utawetfula inkhulumo yeLilanga Labomake ngeluhlelo lwevidiyo-inthanethi ngeMsombuluko, mhla tinge-9 Ingci 2021, njengencenye yalelive lakitsi yekubungata Inyanga YaBomake ngaphasi kwalengcikitsi: “Umnyaka waCharlotte Maxeke: Kufezekisa Emalungelo Abomake”.
E.    IMILAYETO
1.    Kuhalalisa
Ikhabhinethi ihalalisela netilokotfo tayo letinhle ku: 
•    Tatjana Schoenmaker, ngekutfola indodo yekucala ye-Olympic yeNingizimu eTokyo, eJapan ngemuva kwekuphotfula kubhukusha kwabomake lokubitwa ngekutsi pheceleti "breaststroke" lokunge-200m ngesikhatsi semhlaba lesibekiwe. Phambilini bekawine indondo ku-breaststroke ye-100m.
•    Bianca Buitendag, ngekuwina indondo yelisiliva kumincamulajuki yabomake yekuntjweza elwandle. Lokuzuza lokuvelele kwema-Olympic kwenta tindondo tetfu tavelonkhe tibe tintsatfu. 
2.    Emavi endvudvuto 
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani ba: 
•    Mnu. Shona Ferguson (47), umkhiciti wamabonakudze (we-TV) nemafilimu nemlingisi lofake ligalelo lelikhulu embonini yalelive yemafilimu. 
•    Mnu. Clive Scott (84), sigayigayi se-TV nelichawe lemlingisi loletse ludvumo kubomabonakudze betfu iminyaka leminyenti.   
•    Mnu. Pandelani Jonathan Mudziwa  Makhado (99),  sigayigayi sesishikashiki setepolitiki lobekangulomunye webaholi bemkhankhaso wanga-1960 wekulwa nekuphatfwa kwemapasi, lowaphindze wanikela ngemphilo yakhe kumsiphalato wentsandvo yelinyenti nenkhululeko.
•    Mama Thalitha Monica Lebea-Mampuru (87), lowalwa ngekungaphelimandla alwela inkhululeko yalelive kanye neNingizimu Afrika lengabandlululi ngekwebuhlanga, ngekwebulili  kanye neNingizimu Afrika lekhululekile. Waba nguMphatsi webahlengikati Wekucala we-Solomon Mahlangu Freedom College (i-SOMAFCO).
•    Mnu. Geoff Makhubo (53), Umphatsidolobha Lomkhulu weLidolobhakati laseJozi; umholi lobekangaticabangeli yena yedvwana futsi asebenta ngekutikhandla lowaba livulandlela lekwetfulwa kwetinsita. BekanguSihlalo weSigodzi waKhongolose.
•    Mnu. Luthendo Benedict Sigogo (49), Libambela leLijaji eNkantolo Lephakeme yaseMpumalanga kanye naKhomishina weKhomishini Yetinsita teTebulungiswa, lobekanemsebenti lomuhle kakhulu wetemtsetfo, futsi bekalivulandlela letingucuko lelitinikele. Bekaphindze futsi abe ngumengameli weNhlangano Yebameli Labamnyama i-Black Lawyers Association.
•    Imindeni nebangani beMalunga ePhalamende lasandza kushona
F.    KUBEKWA ETIKHUNDLENI
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1.    Ummeli Nomalanga Petronella Sithole njengeSisebenti Lesikhulu seSilawuli Savelonkhe Setemandla Agezi saseNingizimu Afrika.
2.    Mk. Danile Nyakale njengemmeleli weKoporasi Yetekutfutfukisa Timboni kuBhodi yeBahwebi BeLidayimane Bembuso. 
3.    Ibhodi Yebacondzisi beBhodi Yetindzaba Temhlaba: 
(i)    Mk. Lusanda Nomasongo Netshitenzhe (Sihlalo);
(ii)    Mnu. Masopha Moshoeshoe; 
(iii)    Ummeli Anthonie Viviers; 
(iv)    Dkt. James Fraser Bourhill; kanye 
(v)    naMk. Precious Hlengiwe Makoe.

4.    Ibhodi Yebacondzisi Leyengetiwe Yemadayimane yaseNingizimu Afrika kanye Nemlawuli Wensimbi (imethali) Leligugu: 
(i)    Mnu. Virendra Gangaram Magan; kanye 
(ii)    naMk. Ndivhuho Munyai. 

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore