IsiTatimende somHlangano weKhabinethi obanjwe ngeThungelelwano leVidiyo ngeLesithathu naka-04 KuRhoboyi wee-2021

A.  EZINGUNDABAMLONYENI

1.  IJima lokuHlabela Isifo seNgogwana i-Corona (i-COVID-19)
 
1.1. Ihlelo lokujova leSewula Afrika selikhamba ngebelo elipheleleko njenganje begodu ikoro yezepilo (yembusweni neyangeqadi) ijova ubuncani bakhona abantu abasigidi  ngamalanga amathathu. Bekube nje, angaphezulu kweengidi ezibunane amaSewula Afrika esele ajovile. Ngalelibelo ekukhanjwa ngalo njenganje, uMengameli kuzakufanela ukuthi khona duze nje amemezele isilinganiso esibuyekeziweko senani eliqothelweko elizakwenza ilizwe lifike enanini labantu elijovileko elenza ilizwe libe ngelivikelekileko esifeni esisahleleko.                     
1.2. IKhabinethi solo isabawa amaSewula Afrika ukuthi ajove, njengoba phela ukujova kusese sona sikhali esinamandla khulu sokwehlula i-COVID-19. Kwanje abantu sebangaya nanyana kukiliphi iziko lokujova baphethe abomazisi babo, ngitjho nanyana bebangakabizwa, bafike khona batlolise bebajove.                 
1.3.  IKhabinethi ikuthokozele ukufika kwemithamo eziingidi ezi-5.6 zomjovo i-Pfizer efike kileveke isisipho esivela embusweni we-United States of America, ezakuqinisekisa ukuthi kunemijovo eyaneleko yokuqinisa ijima lokujova.                   
1.4. Ukusukela nalili-01 kuKhukhulamungu wee-2021, abantu beminyaka yobudala ehlangana keli-18 nema-34 sebavunyelwe ukujova.  
1.5. IKhabinethi ikutjhejile ukwehla kokutheleleka kwabantu eSewula Afrika ngemva kobana ilizweli liseqile isiqongolo somzombe wesithathu. Nokho-ke iimfunda ezine – iTjingalanga Kapa (nanyana isandukumemezela ukuthi seyifike esiqongolweni somzombe wesithathu nje), iTlhagwini Kapa, iTlhagwini Tjingalanga, kunye neFreyistata – solo bezibika inani eliphakamako labantu abatheleleka qobe langa muva nje.                    
1.6. IKhabinethi ibuyelele isibawo sayo sokuthi boke abantu eSewula Afrika abaragele phambili ngokulandela imilayelo yokuvikela ukutheleleka ngokuFaka amaMaski, UkuHlamba iZandla nokuQalangana nabanye abantu ngeBanga eliyi-1.5 yamamitha kunye nangokubalekela ukuba hlangana nabantu abanengi khulu.                  

2. Ukuvulwa kweenkolo

2.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuvulwa kweenkolo okukhambe kuhle, khulukhulu ukubuyela kwabo boke abafundi beenkolo zamabanga aphasi ematlasini wamalanga woke. IKhabinethi ikhwezelela zoke iinkolo ukuthi ziragele phambili ngokusebenza ngokuthobela imilayelo yezepilo esele yaziwa mayelana ne-COVID-19.                    
2.2. Isiqunto sokubuyela kwabo boke abafundi beenkolo zamabanga aphasi ematlasini wamalanga woke sithethwe ngemva kokucabangela ihlalakuhle yabentwana, begodu sizakusiza ukuvala isikhathi sokufunda esilahlekele abafundi ngesikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko.           

3.  IsiVumelwano somRholo wabasebenzi bemBusweni 

3.1. IKhabinethi ithokoze abasebenzi bembusweni nalabo ababe nelizwi emikhulumiswaneni yemirholo ngokubeka kwabo phambili ilizwe lekhethu nabantu balo, ngemva kokutlikitlwa kwamhlapha kwesivumelwano sokukhutjhulwa komrholo eKorweni yezabaSebenzi bemBusweni.                  
3.2. IKhabinethi iyathokoza ukuthi zoke iinqhema zitjengise uburholi obuhlanganyelweko nesiqunto esinamandla sokufikelela isisombululo esizakuzuzisa abasebenzi bembusweni nezakhamuzi, begodu ikhombela umuntu ngamunye ukuthi atjhotjholozele phambili ngalommoya wokubambisana nokuthanda ilizwe.                 

4.  Zamva nje Ngobujamo Bezokuphepha 

4.1.  IKhabinethi ithokozele umsebenzi iimphathimandla eziqinisekisa ukuthotjelwa komthetho ngokubuyisa ukuthula KwaZulu-Natal neGauteng.                               
4.2.  IKhabinethi ibuye yabuka ama-ejensi wokuqinisekisa ukuthotjelwa komthetho ngendima abayenzako ngokubopha labo abaphehle namkha abenze ukuthi bekuphembeke imiguruguru begodu ithanda ukuqinisekisa amaSewula Afrika ukuthi akunalitho elingeze lenziwa ukubopha nokujezisa labo ababange imiguruguru eguruzele eemfundeni ezimbilezi.                          
4.3.  Bekube nje, isibalo esithile sabasolwa esele babotjhiwe sivele emakhotho ahlukahlukileko ngamacala wokuphehla imiguruguru  kanti-ke ama-ejensi aqinisekisa ukuthotjelwa komthetho kunye neBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA)  bathwele umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi abasolwa batjhutjhiswa ngepumelelo.                                                                                                                                                                                                                        
4.4. IKhabinethi ilemukile ukuthi inani labantu ababhubhe ngenca yemiguruguru libuyekeziwe lafikela kabama-354; kilelinani, abantu ukubhubha kwabo okubikwe ukuthi babhubhele emigurugurwini e-Gauteng basese ma-79 bese kuthi KwaZulu-Natal babe ma-275 ukufikela izolo, ngomhla we-04 kuRhoboyi wee-2021.                               
4.5. Enanini lemibiko yokuhlongakala kwabantu KwaZulu-Natal, abanengi babo, abali-122 bahlongakalele eDrobheni eliKhulu leThekwini. Kilababantu ekubikwe ukuhlongakala kwabo, abama-36 babhubhele e-Phoenix (lapho kubulewe khona abantu abama-29, kaniti kuphenywa ngokubulawa kabalikhomba babo, ukube kanti sekubotjhwe bekwavela ekhotho abasolwa abama-22 ngokubulawa kwabantu khona e-Phoenix.                                                                                                                                                                                                                                  
4.6. IKhabinethi ikhwezelela abantu bakwaZulu-Natal ukuthi basebenzisane ukusekela imizamo karhulumende yokulamula ukuqalana ngamehlo abovu hlangana kwemihlobo yabantu engafaniko kunye nemimmoya yobuhlanga engafaka engozini amagugu nehlelo lentando yenengi nokulingana kwabantu eSewula Afrika engabandlululiko, okwalwelwa kwabe kwafelwa basunguli behlelo lentando yenengi.                              
5.  Ukuvuselelwa komnotho 

5.1. IKhabinethi ilithokozele isekelo lemali evela kurhulumende emabhiliyoni ama-R36 wokusekela kezomnotho njengehlandla lesibili lokulekelela ilizwe ekululameni emtlhagweni olethwe yi-COVID-19 erhageleko, yathuweleliswa miguruguru nokutjhatjalaliswa kwepahla yamabhizinisi KwaZulu-Natal, e-Gauteng kunye neengcenyeni ezithileko zeMpumalanga (nanyana ube mncani nje umonakalo owenzeke eMpumalanga).                       
5.2. Umthamo omkhulu wesekelweli ngelizakusekela isiBonelelo sama-R350 wokuSiza abaNtu abaDosa emHlweni kobanyana bazokuphunyuzwa ubunzima bobuchaka nendlala hlangana nabantu abangabachake ukubadlula boke emphakathini kunye namahlelo wokusekela abasebenzi namabhizinisi. Urhulumende solo usaya phambili nokufuna iindlela zokungezelela lelisekelo kobanyana umnotho uzokuvuseleleka msinyana, ngokukhambisana neHlelo lokwAkhiwa ngoButjha nokuVuselelwa komNotho (i-ERRP).                  
5.3. Umsebenzi wokwakha umnotho ngobutjha ngowamaSewula Afrika woke. IKhabinethi ibawa zoke izakhamuzi nekoro yangeqadi ukuthi kuhlanganyelwe umsebenzi welizwe loke wokwakhisana, ngcono namsinyana iSewula Afrika ephuphuma ngepumelelo nephilisana ngokulingana kwezakhamuzi zayo.                                        

6.  Iimbaseli/Igezi   

6.1. IKhabinethi ikuthokozele ukuphela kokwakhiwa kwesiTetjhi esiphehla igezi i-Medupi, amajenereyitha wayo womathandathu asele ayingcenye yethungelelwano legezi elipheleleko. Lokhu-ke kuzakwenza litho likhulu ukuphungula umthwalo ethungelelwaneni legezi begodu urhulumende solo uzinikelele ekuqinisekiseni ukutholakala kwegezi.                
6.2. IKhabinethi ithanda ukuthokoza uMm. uZandi Shange, umNqophisi wePhrojekthi yesiTetjhi seGezi i-Medupi ngokuphumelelisa umsebenzi wokufaka isitetjhi ngokupheleleko ethungelelwaneni legezi lelizwe loke.  Njengoba kutloleka umlando wobunjiniyera bokwakha nje, abomma belizwe lekhethu bazokujanyelwa ngokupheleleko njengoba uMm. uShange angumma wokuthoma womuntu onzima ukuphumelelisa iphrojekthi engaka.                                             
6.3. URhulumende ukhuthaze abaphathi nabasebenzi bakwa-Eskom ukuthi babambelele, bebaqedelele nezinye zaleziintetjhi zegezi eziseleko, sekubalwa nalezo ekufuze zivuselelwe.                                    

7.  Umsebenzi wokuba Mbukeli Kwe-Israyeli eKomitjhinini yeBumbano lamaZwe we-Afrika [i-AU] (i-AUC) 

7.1.  IKhabinethi isisola ngamandla isiqunto sikaSihlalo we-AUC sokunikela ilizwe lakwa-Israyeli isikhundla sokubukela ku-AU. I-AU imjameli osemthethweni wawo woke amazwe we-Afrika amalunga we-AU ekufuze kubonisanwe nawo eenquntweni ezinjengalezi.                            
7.2.  I-AU ijamele iminqopho yawo woke ama-Afrika begodu isiqinisekiso sokuthembeka kwabarholi bayo ebantwini be-Afrika.  Ngalokho-ke kufuze ilinge ukuthatha iinqunto ezingaphikisani nekambisolawulo nesiVumelwano semigomo ye-AU.                         
7.3.  Ukuphikelela kwaka-Israyeli ukuhlala eendaweni zamaPalestina solo kusese yinto engakalungi nakancani begodu kukukwemuka amaPalestina amalungelo wawo. Lesi siqunto la umuntu azithathela khona isiqunto ngaphandle kokubonisana nabanye. Ukuphikelela kwaka-Israyeli ukuhlala endaweni yamaPalestina solo kuyinto engakalungi nakancani neziinhloni, begodu kukukwemuka amaPalestina amalungelo wawo wobuntu. Lesisiqunto sokuzenzela izinto umuntu ayedwa ngaphandle kokubonisana siza ngemva kwesahlelo lamhlapha elinganasisekelo ekusahlelwe ngalo amaPalestina anganacala asahlelwa ma-Israyeli e-East Jerusalem neGaza.        
7.4.  IKhabinethi ibawa i-AU ukuthi kheyisiqale ngobutjha isiqunto sayo ezithathele sona ngaphandle kokubonisana namuntu, sokunikela ilizwe lakwa-Israyeli isikhundla sokuba mbukeli ku-AU.  Solo izibophelele ngaphandle kokurhiniza emizameni enqophe ukuvuselela ihlelo lepolitiki elizakwenza kwakhiwe umbuso wamaPalestina ozakuba namandla, uhlalisane bewakhelane ngokuthula nombuso wakwa-Israyeli.               

B.  IINQUNTO ZEKHABINETHI 

1.  IsiKhumbuzo seNyanga yaboMma

1.1.  IKhabinethi ivumele ummongondaba nemisebenzi ezokwenzelwa isikhumbuzo seNyanga yaboMma yanonyaka, ekukhunjulwa ngayo abomma abangaphezulu kwama-20 000 abamatjhela e-Union Buildings ePitori ngomhla we-09 kuRhoboyi we-1956, bamatjhela umThetho wamaPasi wangesikhatheso owawufuna ukuthi abantu abasikazi nabo baphathe amapasi.             
1.2.  Imigidingo yanonyaka izokugidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka ka-Charlotte Maxeke: UkuPhunyeleliswa KwamaLungelo waboMma.” Ummongondaba lo ukhambisana nokugidingwa komnyaka woke komnyaka we-150 kamakekere womzabalazi u-Charlotte Mannya Maxeke abelethwa.                 
1.3.  Isibindi salababomma sisikhuthaza ukuthi sakhe ilizwe lekhethu ngobutjha kobanyana lizokuqina ngemva kwemiguruguru esahlele KwaZulu-Natala ne-Gauteng, nangemva kokuthikaziseka komnotho nehlalakuhle yezakhamuzi ngenca yesifo i-COVID-19. Lezizehlakalo zisitjengise ukuthi lokhuya nasijama ndawonye njengesizwe esithanda ukuthula nesihlonipha umthetho, singehlula nanyana ngisiphi isitjhijilo esihlangabezana naso.                 
1.4.  Nanyana ilizwe lekhethu selilime indima ekulu kangaka nje ngamalungelo wabomma, kunengi ekusafuze kwenziwe ukulinganisa ubulili obuhlukeneko bekulwelwe nokucitha inturhu yobulili kunye nokukhahlunyezwa kwabantu abasikazi emphakathini wekhethu.                  
1.5.  IKhabinethi ibawa woke amakoro womphakathi ukuthi aphumelelise imithethokambiso yokulinganiswa kobulili ibe yindlela ekuphilwa ngayo bekuthathwe igadango lokulwisa inturhu ekukhahlunyezwa ngayo abantu abasikazi; lokho-ke kwenziwa ngokubikela ipolisteyitjhi eseduze ngabaphehli benturhu ekulwiswa ngayo abantu abasikazi.                

2.  UmBiko wePhenyo leKomidi yeHlanganisela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) ngesiKhwama esiSekela abaFundi ngeeMali zokuFunda (i-NSFAS)

2.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kombiko wePhenyo le-IMC nge-NSFAS. IKomidi le yakhethwa ngoMrhayili wee-2020 kobanyana ihlole ngamahlelo webhizinisi, indlela yokusebenza nangamandla we-NSFAS ukuthi izokukghona ukuraga umsebenzi ethunywe wona.                      
2.2. Iphenyweli beliqalene nabonobangela bemiraro i-NSFAS ehlangabezana nayo kunye nokuphunyeleliswa kwehlelo elitjha lemifundalize ukusukela ngomnyaka wee-2018. Iphenyweli lenze iimphakamiso ezihle zokwenza i-NSFAS isebenze ngendlela engcono.                             
2.3. IKhabinethi ikuthokozele ukuthi ezinye zeemphakamiswezi sezithomile ukusetjenziswa. Umbiko wephenyo lo ungawuthola kubunzinzolwazi bomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuThwasisa, ku:  www.dhet.gov.za.                   

3. IHlelo lomnyaka wee-2050 lomThangalasisekelo weliZweloke (i-NIP)

3.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kwehlelo le-NIP 2050 kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngalo. Ihlelweli liraga ihlelo lamasiso womthangalasisekelo, elibuye godu lilungelele neminotho ye-Afrika ngamanye wamahlelo wesiphande.                                     
3.2.  Ngaphandle kokuraga ukuhluma komnotho, lizakubuye litjheje nemiraro nomonakalo owabangwa mthetho webandlululo wokwakhisa izakhamuzi ngokuhlukaniswa. Isika yehlelweli kuhlanganyela kwakarhulumende, kwamabhizinisi, kweenhlangano zombuso kunye nomphakathi.                           
3.3.  Amakoro walo wamaqalontanzi wehlelweli ziimbaseli, ukuthuthwa kwepahla, zamanzi kunye nezokuthintana ngokwedijithali. Akuzukuba malanga mangaki, i-NIP 2050 izokukhutjhelwa emphakathini kuyokubonisanwa ngayo.                                    

4.  Ukufakwa kweHlangano yokuSekela amaBhizinisi amaNcani ngeeMali (i-SEFA) ne-Ejensi yokuThuthukisa amaBhanga aHlanganyelweko (i-CBDA) ngaphasi kweHlangano eThuthukisa amaBhizinisi amaNcani (i-SEDA)


4.1. IKhabinethi ikuvumele ukufakwa kwe-SEFA ne-CBDA ngaphasi kwe-SEDA. Ukuhlangana kweenjamiso ezimbilezi kuzakwenza urhulumende ohlanganeko akghone ukusekela amabhizinisi amancani, amancancani kunye nalingeneko ngokunjalo namabhizinisi ahlanganyelweko, ukusukela ngomhla wo-01 kuSihlabantangana wee-2022.                                
4.2.  Isijamiso sinye esiphakanyiswako sizakusiza ngesekelo leemali nelingasilo leemali emabhizinisini lawa. Ngokuhlanganisa zoke iinsetjenziswa, isijamiswesi sizakuba namandla azakuveza umehluko ngcono besingeneke kizo zoke iinyingi namadrobha amakhulu.                                               
4.3.  Ukuhlanganiswa okugunyaziweko kuzakwenza ukuthi i-SEDA ihlukaniswe ngobutjha ngokwetlasi (nezakuthiywa ngobutjha ngokukhamba kwesikhathi) ngokomThetho wezokuLawula iiMali zomBuso womNyaka we-1999 (umThetho 1 we-1999) isuke esiGabeni 3A ibe sijamiso sesiGaba 2.             
4.4.  IKhabinethi ivumele ukungezelelwa kwesikhathi sokusebenza kweBhodi ye-SEFA ukuyokufika kumhla wama-31 kuNtaka wee-2022; lokhu kwenzelelwa ukunzinzisa kokuthoma ukusebenza kwehlelo lokweyamela ehlelweni elitjha.                  

5.  IiNdlela namaZinga wokuSebenza ngokuPhepha kezeVakatjhobukelo ngesikhathi sesifo i-COVID-19 Nezinye IziFo ezimbulalazwe 

5.1.  IKhabinethi ivumele iiNdlela namaZinga wokusebenza ngokuphepha kweKoro yezeVakatjhobukelo njengoba kunesifo esirhageleko i-COVID-19 nezinye izifo ezirhagalela isitjhaba.          
5.2.  Iindlela namazinga kusinikela ubuncani bamagadango wezepilo nokuphepha okuzakuqinisekisa ukwenziwa kwezinto ngokufana kiyo yoke ikoro yezevakatjhobukelo. Iindlela namazinga kuzakwembatha iindawo zokuhlalisa nokulalisa abantu, ukudla, abantu abakhambisa iimvakatjhibukeli, amakhasino, imitjhado neminye imicimbi ekhambelana nale.                 
5.3.  Kwanje sesiyalingana neemakethe zamazwe ngamazwe begodu iindlela namazinga kuzakwenza ikoro yezevakatjhobukelo ikuvulele ngokupheleleko ukufika kweemvakatjhibukeli zamazwe ngamazwe.                      

6. IKhonfrensi yeliZweloke ngokuFudukela kwabaNtu kezinye IiNdawo nokwanda Kwepilo yeDrobheni eSewula Afrika

6.1.  IKhabinethi ivumele ukubanjwa kweKhonfrensi yeliZwe ngezokuFudukela kwabaNtu kezinye iiNdawo nokwanda kwePilo yesiDrobheni eSewula Afrika, ebeyibanjwe ngethungelelwano levidiyo ukusukela nakama-26 ukuyokufika nakama-30 kuVelabahlinze wee-2021. Indaba yokufudukela kezinye iindawo neyokuhlala edrobheni solo zaba yingcenye yamaqalontanzi amane womThethokambiso wesiTjhaba seSewula Afrika ukusukela ngomnyaka wee-2015.                      
6.2.  Ikhonfrensi le ibuthelele imininingwana ekhona nelwazi ngokufudukela kwabantu kezinye iindawo nommoya wobudrobha elizweni lekhethweli.  Lelilwazi lisisendlalelo sobufakazi bokutlanywa nokuthuthukiswa komthethokambiso, sekubalwa nokuhlela kiyo yomithathu imikhakha karhulumende.                    
6.3.  Ikhonfrensi le ihlelwe ngokuhlanganyelwa neminyango karhulumende efaneleko, nabarhubhululi kunye neenhlangano zomphakathi. Ekupheleni kwalekhonfrensi kusungulwe iKundla yokuFuduka kwabaNtu nemiNiningwana yokuHlaliswa kwabaNtu eDrobheni neRhubhululo kobanyana izokusebenza njengomthombo welwazi ukusekela umsebenzi wokufuduka kwabantu newokuhlaliswa kwabantu edrobheni.                            

7.  Ukukhethwa KweSewula Afrika njengeZiko lobuJamo beZulu lesiPhande esiKhethelwe iHlangano yamaKhambo woMmoya (i-ICAO). 

7.1.  IKhabinethi ivumele yabe yathokozela ukukhethwa kweSewula Afrika njengeZiko lobuJamo beZulu lesiPhande (i-ICAO).  Lokhu-ke kwenzeke ngemva kobana iSewula Afrika ithole imiphumela ye-ICAO emihle khulu yokuhlolwa kweencwadi zayo.  
7.2.  ISewula Afrika, ngeHlangano yezoMkayi eSewula Afrika, inikelwe umsebenzi wokuphakisa ngelwazi lezomkayi esele kwanje ilizinga elamukelwe yi-ICAO kizo zoke iimfuneko zamakhambo wommoya.                        
7.3.  ISewula Afrika inikelwe iminyaka emithathu ukuphakamisa amandla wayo asese phasi njenganje kobanyana izokugcwalisa iimfuneko ze-ICAO. Iimfuneko zithi umsebenzi kufuneka wenziwe imini nobusuku, amalanga alikhomba ngeveke nesiqhema esele sinzinzile sezangoma zezulu eziwufundeleko umsebenzi wokubikezela ubujamo bezulu kunye nezazi zekhethelo zabarhubhululi bezomkayi.  Inikelwe nemvumo yokusebenzisana nehlangano yezomkayi nobujamo bezulu ye-Europe, i-Pan-European Consortium for Aviation Space Weather User Service.                        
7.4.  Ukukhethelwa kweSewula Afrika lesisikhundla kuyinikela ithuba lokukhulisa itheknoloji yayo yesayensi neyobunjiniyera, nekoro yamandla wokusungula, begodu kubeka nelizwe lekhethweli ebujameni bokuhlanganyela namazwe ngamazwe kezesayensi nakezomkayi.                  

8.  IsiVumelwano sokuSebenzisana kwamaZwe we-Afrika ngezeRhubhululo, zeTuthuko nezokuThwasisa ezimalungana neSayensi ye-Nuclear neTheknoloji (i-AFRA)

8.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwesivumelwano esibuyekeziweko (se-AFRA) esizakusebenza eminye iminyaka emihlanu. I-AFRA isivumelwano esihlanganyelwe borhulumende esenziwe malunga wemibuso ye-Afrika azakuqinisa abe akhulise ukuya phambili isizo lesayensi ye-nuclear nethekhnoloji ekuthuthukisweni kwehlalakuhle nomnotho ekhonthinenthini ye-Afrika.                                   
8.2.  ISewula Afrika beyisolo ililunga le-AFRA elinezandla begodu ibambisana neminye imibuso emalunga ukuphakamisa iminqopho yesivumelwano ngekhonthinenthi ye-Afrika. 

9. UmThethokambiso wokuThiya IinHlambi eManzini  aHlwengileko  (Ngaphakathi kwelizwe)                                                                                              

9.1.  IKhabinethi ivumele ukusetjenziswa komThethokambiso wezaManzi aHlwengileko (ngaphakathi kwelizwe).  UmThethokambiso lo uphethe ihlelo elihle lokulawula ikoro yokuthiya iinhlambi ngaphakathi kwelizwe.  Ubuye godu uwenze ube semthethweni lomsebenzi wokuthiya iinhlambi ongakahleleki.
9.2.  Umthethokambiso lo, hlangana nokhunye, uvumela ukujanyiswa kweenhlangano zokulawula umsebenzi wokuthuthukisa zokuthiya iinhlambi; usekela irherho lokuthiywa kweenhlambi ngaphakathi kwelizwe; ulawula umsebenzi wokuthiya iinhlambi obambelelako kwangaphakathi kwelizwe ubuye ulungise iindaba zokulinganiseka nobulungiswa kunye nokutjhugululwa kwekoro le.                     

10.  IHlelo eliPhakanyiswako langaPhambi kokuMenyezelwa kweemBalobalo zobuLelesi zomNyaka weeMali wee-2021/22 

10.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweHlelo eliPhakanyiswako langaPhambi kokuMenyezelwa kweemBalobalo zobuLelesi zaQobe Kota zomNyaka weeMali wee-2021/22. Isikhathi sokumenyezelwa kweembalobalo ezisaseleko ekuphakanyiswe ukuthi zimenyezelwe ngaphambi kwesikhathi nguRhoboyi wee-2021 ekoteni yokuthoma, bese kuba nguSinyikhaba ekoteni yesibili.  Iimbalobalo zobulelesi zekota yesithathu zizakumenyezelwa ngoMhlolanja wee-2022, bese kuthi zekota yesine zimenyezelwe ngoMrhayili wee-2022 ngokulandelana.                                           

C. IMITHETHOMLINGWA 

1.  IsiKhibelelo somThethomlingwa  wabaNtu abaDala wee-2021

1.1.  IKhabinethi ivumele ukuthi ungayokwethulwa phambi kwePalamende umThethomlingwa oKhibelela umThetho wabaNtu abaDala wee-2021. UmThethomlingwa lo ukhibelela umThetho wee-2006 wabaNtu abaDala osebenza njenganje (umThetho 13 wee-2006).                 
1.2.  Iinkhibelelwezi ezizokwenziwa lapha zinqophe ukuqinisa amahlelo avikela abantu abadala. UmThethomlingwa omutjha lo wenza ubungcono bezenzelwa ezenzelwa abantu abadala, njengesekelo ngezomphakathi, zepilo, itjhejo elilethelwa umphakathi wendawo kunye netjhejo elilethelwa umuntu ekhaya lapho ahlala khona.                        
1.3.  UmThethomlingwa ophakanyiswako lo uza neendlela zokubeka ilihlo emisebenzini yezenzelwa ezinikelwa abantu abadala. UmThethomlingwa lo godu uza nendlela yokususa abantu abadala abanokukhubazeka endaweni engakalungi ngaphandle komLayo weKhotho.                                  

2.    UmTlamo womThethomlingwa oTjhugulula umThetho wee-2021 weenHlangano eziNgenzi iNzuzo (ama-NPO)

2.1.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana uzokuphefumula ngawo umTlamo womThethomlingwa oTjhugulula umThetho wama-NPO we-1997 (umThetho 71 we-1977).  UmThetho lo wawunqophe ukwakha ubujamo obuhle obuvumela ukusungulwa kwama-NPO abe asebenze kuhle ngokupheleleko. Nokho-ke ngokukhamba kwesikhathi kubonakele ukuthi kukhona lapho utlhayela khona, laphaya nalaphaya, khulukhulu kuma-NPO amancazana kunye neenhlanganweni zomphakathi.                          
2.2.  Itjhuguluko eliphakanyiswako lilungisa iintjhijilo eziqalene nama-NPO amancazana; lisebenza ukulekelela ama-NPO ekudlalwa ngawo libe lizenze zibe lula iindlela zokufikisa umuntu kuma-NPO. Libuye godu liphakamise nokuthi kuvulwe ne-Ofisi lomPhathimarekhodi kobanyana kuzokuqina izenzelwa,   ukubeka ilihlo kunye nokukhuthaza kokwenzelwa kwezinto emkhanyweni, ngokunjalo nokukhuthazwa kokuziphendulela kwama-NPO.               

D.  IMINYANYA EZAKO 

1.  ILanga LaboMma

1.1.  UMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokwethula ikulumo yeLanga LaboMma, ngethungelelwano levidiyo, ngoMvulo nakali-09 kuRhoboyi wee-2021, njengengcenye yokuthokozela kwelizwe lekhethu iNyanga yaboMma ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka Ka-Charlotte Maxeke:Sithokozela amaLungelo waboMma.” 

E.  IMILAYEZO   

1.  Siyabathokozisa 
 IKhabinethi ithokozisa begodu idlulisa neemfiselakuhle kilaba abalandelako:  

  • U-Tatjana Schoenmaker, ngokuthumba kwakhe unongorwana wokuthoma weSewula Afrika wama-Olimpiki wemendlela yegolide e-Tokyo, e-Japan ngemva kokuphalisana ephaliswaneni lamafayinali lokuthaya le-breaststroke lebanga lama-200m lekoro yabasikazi ngesikhathi esilirekhodi lephasi. Uthumba lonongorwana nje, phambilini besele athumbe imendlela yesiliva ephaliswaneni le-100m le-breaststroke.                                                                                                               
  • U-Bianca Buitendag, ngokuthumba isiliva kumafayinali wokuthaya ngesingasketjana wekoro yabasikazi. Ngalokhukuthumba kwepumelelo edluleleko kuma-Olimpiki we-Tokyo, iimendlela zangekhethu esele zithunjiwe kilemidlalo sezintathu.           

              
2.    Sibalilela Imbiko  
  IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:

  • UNom. Shona Ferguson (obekaneminyaka ema-47), umvezi wemisebenzi kamabonakude namafilimu nomlingisi owenze litho likhulu ekuthuthukisweni kwebubulo lamafilimu lelizwe lekhethweli.      
  • UNom. Clive Scott (obekaneminyaka ema-84), umakekere nomlingisi owaziwako kamabonakude obekabukelwa kumabonakude iminyaka eminengi.                  
  • UNom. Pandelani Jonathan Mudziwa Makhado (obekaneminyaka ema-99), umakekere womtjhotjhozeli wepolitiki owabengomunye wabadosiphambili bejima lokulwisa umthetho wamapasi ngomnyaka we-1960, onikele ipilwakhe yoke emzabalazweni wokulwela ihlelo lentando yenengi nekululeko.                            
  • UMma. UThalitha Monica Lebea-Mampuru (obekaneminyaka ema-87),   olwele ikululeko yelizwe leSewula Afrika, nokuphilisana ngaphandle kwebandlululo lombala nelobulili, ngaphandle kokuphelelwa. Waba nguMethroni wokuthoma we-Solomon Mahlangnu Freedom College (i-SOMAFCO).                 
  • UNom. Geoff Makhubo (obekaneminyaka ema-53), iMeya ePhetheko yeDrobha leJwanisbhege; umrholi obekakhuthele, aqalelela umuntu woke, obekakujamele ngeenyawo ukuphunyeleliswa nokutjhejwa kwezenzelwa zabantu. BekanguSihlalo wesiPhande we-African National Congress.               
  • UNom. Luthendo Benedict Sigogo (obekaneminyaka ema-49), umJaphethe weJaji leKhotho ePhakemeko yeMpumalanga, obekabuye abe nguKomitjhinari weKomitjhini yemiSebenzi yamaJaji (i-Judicial Service Commission), obe nomsebenzi omuhle okubabazekako kezomthetho, kanti anjalo nje bekazinikele ngokupheleleko emsebenzini wokwenziwa kwamatjhuguluko. BekananganguMengameli wehlangano yamagcwetha wabantu abanzima ( i-Black Lawyers Association).                       
  • Imindeni neenhlobo zamalunga wePalamende asandukusitjhiya.                  


F.    UKUQATJHWA 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1.    U-Adv. Nomalanga Petronella Sithole oqatjhelwe ukuba mPhathi oyiHloko wehlangano elawula iimbaseli (i-National Energy Regulator of South Africa).                        
2.    UMm. uDanile Nyakale oqatjhelwe ukuba mjameli we-Industrial Development Corporation eBhodini yezedayimani yombuso (i-State Diamond Traders).                                       
3.    IBhodi yabaNqophisi beBhodi YezeNarha:  
(i)    UMm. uLusanda Nomasongo Netshitenzhe (uSihlalo);
(ii)    UNom. Masopha Moshoeshoe; 
(iii)    U-Adv. Anthonie Viviers; 
(iv)    UDorh. James Fraser Bourhill; kunye no
(v)    UMm. u-Precious Hlengiwe Makoe.

4.    AbaNqophisi abaNgezelelako besiGungu esiLawula iDayimani neMethali eliGugu eSewula Afrika  
(i)    UNom. Virendra Gangaram Magan; no
(ii)    Mm. u-Ndivhuho Munyai. 

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMm. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifoni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore