Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wangaLesitsatfu, mhla tinge-24 Lweti 2021

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive

1.    Kugomela Lubhubhane lweSifo seligciwane leKhorona (i-COVID-19) 

1.1.    Ikhabhinethi ijabulile kutsi bantfu labangetulu kwe-260 000 bagomile ngesikhatsi seMkhankhaso wesibili weMphelasontfo yekugoma i-Vooma Vaccination Weekend lebewubanjwe eveni lonkhe kusukela mhla ti-12 kuya mhla ti-14 Lweti 2021.   
1.2.    Kufanele kutsi sikhumbule kutsi leligciwane lisengakapheli nekutsi kugoma kusivikela kutsi singaguli kakhulu, singangeniswa esibhedlela nome singafi.
1.3.    Kugoma kumahhala kuwo wonkhe umuntfu lohlala lapha eNingizimu Afrika, futsi nome ngubani loneminyaka le-12 budzala nangetulu uyagcugcutelwa kutsi agome. Asigome kute sicinisekise kutsi sinesikhatsi semaholideyi ekutijabulisa lesiphephile nalesinenjabulo sinemindeni yetfu nebangani betfu.

2.    Luhlelo Lwekutfutfukisa Tigodzi (i-DDM) 

2.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuvakasha kwaMengameli Cyril Ramaphosa eSigodzini Ugu KwaZulu-Natal ngaLesihlanu, mhla ti-12 Lweti 2021, lokugcamise intfutfuko ye-Eastern Seaboard lefaka ekhatsi emakhilomitha lange-600 elugu lolusemkhatsini we KwaZulu-Natal neMphumalanga Kapa.   
2.2.    Intfutfuko ye-Eastern Seaboard umklamo losemcoka we-DDM, lokuhloswe ngawo kutsi kwakhiwe iminotfo yendzawo lefaka wonkhe wonkhe kute kuncotjwe umshiyandvuku welubandlululo wekuhlela kwetindzawo. Lomklamo kuhloswe ngawo kutsi kuvunjululwe emandla emitfombolusito yemvelo lamakhulu alendzawo kute kube nekukhula kutemnotfo. 

3.    Sitatimende Senchubomgomo Yesabelomali Sethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS)

3.1.    Ikhabhinethi iyesekele ngalokuphelele indlela yetetimali lechazwe ku-MTBPS leyetfulwe yiNdvuna Yetetimali Enoch Godongwana ePhalamende, eKapa ngaLesine, mhla ti-11 Lweti 2021, lesiveta umlayeto locinile wekutinikela kwetfu ekutiphatseni ngekuhlakanipha timali tahulumende.
3.2.    Njengencenye yekutinikela kwetfu kutenhlalo, 60% yesabelomali setfu sibekele eceleni kutfutfukisa tetindlu, tinsita letimcoka tamahhala, tinhlelo tekucashwa, temphilo, temfundvo kanye nesibonelelomali sahulumende.
3.3.    Lemitamo lechazwe ku-MTBPS ikhombisa kutsi hulumende unelisu lelicacile lekukhomba indlela umnotfo lekumele kutsi uhambe ngayo kulesimo lesibi lesidalwe lubhubhane lwe-COVID-19 kanye nekubeka sive setfu endleleni yekukhula kwesikhatsi lesidze.

4.    Umbukiso Wekuhweba Ekhatsi e-Afrika wanga-2021 (i-IATF2021)

4.1.    Kuphumelela kwe-IATF2021 – lebanjelwe lapha e-Inkosi Albert Luthuli International Convention Centre eThekwini kusukela mhla ti-15 kuya mhla tinge-21 Lweti 2021 – kusite kujulisa kubambisana futsi kwakhutsata kuhweba ekhatsi e-Afrika kanye nelutjalomali.
4.2.    I-IATF ihlanganise ndzawonye baholi betebhizinisi kute babelane ngekuhweba, lutjalomali, lwatiso lwetetimakethe kanye nekuvula kabanti ematfuba elutjalomali kulelivekati. Timphahla taseNingizimu Afrika kanye netinsita tiphindze futsi tagcanyiswa futsi takhangiswa kute kwakhiwe imigudvu yekutsengisa kanye nebudlelwane kute kwandziswe kutsengisela emave lakulelivekati. 

5.    Tekuphepha emakhaya 

5.1.    Ikhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo macondza nekuphepha kwebantfwana ngemuva kwetehlakalo tekutfunjwa kwabo letisandza kwenteka njalo etincenyeni letehlukene talelive. Ngalesikhatsi semaholideyi ekutijabulisa letako, batali kanye nebanakekeli bebantfwana kufanele kutsi bacaphele kakhulu mayelana nekuphepha kanye nekutsi bantfwana lababanakekelako bakuphi.
5.2.    Batali kanye nebanakekeli bebantfwana bayakhutsatwa kutsi bacocisane nebantfwana lababanakekelako mayelana netecwayiso jikelele tekuphepha, lokufaka ekhatsi bungoti be-COVID-19 netinchubo. Sigcugcutela batali kanye nebanakekeli bebantfwana kutsi babuke loko bantfwababo, ikakhulu lusha, labangatimbandzakanya kuko kukwenta ngekuphepha.
5.3.    Imicimbi lefanana nemadzili amatekuletjeni kanye naleyo yekuvalelisana ngemuva kwematekuletjeni ngiyo lengabhebhetsekisa kakhulu i-COVID-19. Imihlangano lemkhulu, ikakhulu leyo lefaka ekhatsi kunatfwa kwetjwala, inebungoti lobukhulu futsi ibukela phasi imitamo yetfu yekuvimba kubhebhetseka kwaleligciwane.

6.    Kwakhiwa kwekusebenta ngekuhlanganyela kwabohulumende bendzawo

6.1.    Ikhabhinethi ibonge bonkhe bavoti labafanelekile labavotile kuLolukhetfo Lwabohulumende Bendzawo Lwanga-2021 (i-LGE) lolubanjwe ngeMsombuluko, mhla ti-01 Lweti 2021 kuncuma kutsi ngubani lekufanele kutsi abuse kuhulumende bendzawo. Iphindze futsi yatinaka tinhlelembiso tekuhlanganyela letisandza kumemetelwa kulabo bomasipala labalengisiwe labo kubete khona labaphumelele ngebunyenti.
6.2.    Ikhabhinethi ihalalisele bonkhe bosodolobha labasha labakhetsiwe kanye nemakhansela, yabafisela imphumelelo emsebentini wabo lobalulekile wekunika bomasipala tinsita yonkhe imimango, nanome ngabe leyo mimango ihambisana naliphi licembu letepolitiki. Iphindze futsi yashayela lihlombe emacembu etepolitiki ngendlela lenhle latiphetse ngayo ngesikhatsi se-LGE kanye nangesikhatsi setinkhulumiswano tekubusa ngekuhlanganyela.

7.    Kubumbana ngekwetenhlalo 

7.1.    Ikhabhinethi itinakile tinkhulumo tekutondza bekufika nekubita labanye ngemaganyana etincenyeni letitsite talelive lokucondziswe kubekuchamuka.
7.2.    Kuhlasela kwe-COVID-19 kutsintse bonkhe bantfu lapha eNingizimu Afrika kanye netinkhulumo letimbi letigcugcutelwa lidlanzana lebantfu ativeti simo sebudlelwane lobungibo emkhatsini webachamuki labasebenta baphindze futsi bahlale emimangweni yetfu netakhamiti tetfu.
7.3.    Ikhabhinethi icela yonkhe imimango kutsi icaphele futsi igweme kucindzetelwa kutsi itondze labanye bantfu bakitsi. Kucelwa lowo nalowo muntfu kutsi ete tintfo ngekutibophelela futsi alandzele umtsetfo. Bika nome ngabe ngusiphi sento sekungalandzeli umtsetfo lesifanana nekwesabisa kanye nebudlova emmangweni kwabemtsetfo.

B.    Tincumo Tekhabhinethi

1.    Imiphumela yeseshini ye-26 Yenkhomfa Yemacembu (i-COP26) yeSivumelwano seLuhlakamsebenti Lemhlabuhlangene lesimayelana Nengucuko Yesimo Selitulu (i-UNFCCC)
1.1.    Ikhabhinethi itjelwe ngalamafisha yiNdvuna Yetemahlatsi, Tekudoba Netemvelo, Mk. Barbara Creecy, mayelana nemiphumela yeseshini ye-26 Yenkhomfa Yemacembu ye-UNFCCC lebeyibanjelwe eGlasgow, eScotland, e-United Kingdom (e-UK) kusukela mhla tinge-31 Imphala kute kube mhla ti-13 Lweti 2021.
1.2.    Kutimbandzakanya kweNingizimu Afrika bekususelwa ekutinikeleni kwayo eSivumelwaneni saseParis lesimayelana neNgucuko Yesimo Selitulu sanga-2015 kute kuncishiswe kukhishwa kwemagesi labamba kushisa kanye nekwakha simo selitulu lesicinile semmango waso kanye nemnotfo. Sinyatselo salelive sekuntjintjela ekusetjentisweni kwemandla lavusetelelekako kunetinzuzo letinyenti kuko kokubili temvelo kanye nakutemnotfo. 
1.3.    Ikhabhinethi ilemukele lubambiswano i-Just Transition Partnership loluyinchophamlandvo lolungulwe yiNingizimu Afrika neFrance leJalimani, i-UK, i-United States ne-European Union, lolwamenyetelwa ku- COP26. 
1.4.    Ikhabhinethi iyakwatisa lokuhloswe ngulobudlelwane kutsi kuhlanganisa emabhiliyoni la-R131 kuleminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu letako kute kusekelwe emasu e-Just Transition yaseNingizimu Afrika. Lenhloso ihambisana nekutinikela ngaphasi kweSivumelwane saseParis lesentiwe ngemave latfutfukile kute asekele tento temave lasatfutfukako tengucuko yesimo selitulu, lokufaka ekhatsi leto letentiwa live laseNingizimu Afrika.
1.5.    Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna sihlalo walo lokunguMengameli Ramaphosa litawuchumanisa umsebenti lochubekako lomayelana nelisu lalelive lelimayelana ne-Just Transition kanye nangeminikelo yetetimali leyentiwe eNingizimu Afrika ngekwendzikimba yalobudlelwane.
1.6.    Ikhabhinethi iphindze futsi yachubeka yagunyata hulumende kutsi akhetse licembu letetimali lelakhiwa Temafa aVelonkhe, Ikoporasi Yekutfutfukisa Tetimboni, Litiko Letemahlatsi, Tekudoba Netemvelo, i-Eskom kanye naletinye tati tetetimali kute kucutjungulwe tinhlangotsi tekusebenta kwalobudlelwane kanye nalomnikelo.

2.    Kwengetwa kweSimo Senhlekelele Savelonkhe

2.1.    Ngekuhambisana netimiso teSigaba se-27(5) (c) seMtsetfo Wekulawula Tinhlekelele, wanga-2002 (Umtsetfo we-57 wanga-2002), Ikhabhinethi ikuvumle lokwengetwa kweSimo Senhlekelele Savelonkhe kute kube mhla ti-15 Ingongoni 2021. Letinyatselo tichubeka nekusita lelive ekulweni nekuvimba kubhebhetseka kwe-COVID-19. 

3.    Inyanga Yekucaphelisa Ngemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka 

3.1.    Ikhabhinethi iwuvumile indlela-mcondvo wekugubha Inyanga Yekucaphelisa Ngemalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka lonyaka, legujwa ngalo ngemnyaka kusukela mhla ti-03 Lweti kuya mhla ti-03 Ingongoni. Ingcikitsi yemnyaka wa-2021 itsi:  “Umnyaka wa-Charlotte Mannya Maxeke – Kudala Nekubona Ummango Lofaka Wonkhe Wonkhe Lohlonipha Emalungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka.” 
3.2.    Lomkhankhaso ugcila ekucapheliseni ngekubakhona kwebantfu labaphila nekukhubateka emmangweni wetfu, kanye nekugubha inchubekelembili lesesiyentile njengelive ekwenteni kutsi kube nendzawo yekutimbandzakanya ngemfutfo kwebantfu labaphila nekukhubateka emkhankhasweni wetfu wekukhula kutemnotfo. Indvuna yaseHhovisi laMengameli yaBomake, Lusha Nebantfu Labaphila Nekukhubateka, Mk. Maite Nkoana-Mashabane, utawuchaza kabanti tinhlelo teliviki letinengcikitsi.  
3.3.    LeNingizimu Afrika yayivuma Ingcungcutsela Yamhlabuhlangene lemayelana neMalungelo eBantfu Labaphila neKukhubateka.

4.    Umbiko Wavelonkhe Wesimo Semalungelo Ebantfwana 

4.1.    Ikhabhinethi yakuvuma kushicilelwa kweMbiko wemnyaka Wavelonkhe Wesimo Semalungelo Ebantfwana. Simo sekucala lesiphelele sembiko webantfwana walelive losewusunguliwe ngekusebentisa Lisu Lekwenta Lavelonkhe lalelive leBantfwana langa-2019 kuya ku-2024.
4.2.    Lombiko uchaza inchubekelembili lemayelana nekucala kusebenta kwemtsetfo kanye netinchubomgomo lokuhloswe ngato kuvikela nekukhutsata emalungelo ebantfwana njengaloku abhaliwe kuLucwebu Lwemalungelo Eluntfu.

5.    Umbiko Wemave Lasayine Sivumelwano loya eKomidini Lase-Afrika Letati mayelana neMalungelo neNhlalakahle yeBantfwana (i-ACERWC)

5.1.    Ikhabhinethi iwuvumile Umbiko Wemave Lasayine Sivumelwano kutsi ungeniswe ku-ACERWC yeLubumbano lwase-Afrika (i-AU).
5.2.    Lona ngumbiko wesitsatfu live laseNingizimu Afrika leliwungenisa ku-ACERWC, ngekuhambisana nekutsi lelive lisayinile etibopheni teLubumbano lwe-Afrika letimayelana nenhlalakahle kanye nekuvikelwa kwebantfwana kulelivekati. Lombiko wanyalo, lekufanele kutsi wetfulwe ngeNdlovulenkhulu 2022, uphendvula futsi kuloko lokucashelwe yi-ACERWC embikweni wetfu wanga-2016.

6.    Imvume Lekhetsekile Yenkhululekokwenta yaseZimbabwe (i-ZEP)

6.1.    Ikhabhinethi iyibukile le-ZEP lokukhulunywa ngayo kakhulu kanye futsi netindzaba letingasilo liciniso letisatjalaliswako ngaletimvume. Inkhululeko yekucala lekhetsekile yaseZimbabwe yekungalandzeli tincabekelwane yacala nga-2009 futsi yayibitwa ngekutsi Inkhululeko Yekungalandzeli Tincabekelwane yaseZimbabwe. Yenta kutsi kube nemadokhumenti labo baseZimbabwe labafanelekile sikhatsi seminyaka lesihlanu.
6.2.    Ngemnyaka wa-2014, lenkhululeko yekungalandzeli tincabekelwane yangetwa ngeminyaka lemitsatfu yase ibitwa ngekutsi Imvume Lekhetsekile Yenkhululekokwenta yaseZimbabwe (i-ZEP). Le-ZEP lekhona njenganyalo yacalwa nga-2017 futsi iyaphela ngamhla tinge-31 Ingongoni 2021.
6.3.    Ngekulandzela kucocisana kwayo, Ikhabhinethi income kutsi ingakwenti kwengetwa kwemvume lekhetsekile yenkhululekokwenta yaseZimbabwe. Nanome kunjalo, income kutsi kube nesikhatsi semusa setinyanga le-12 lena lekhona nyalo i-ZEP naseyiphelelwe sikhatsi.

6.4.    Ngalesikhatsi, labo labanemvume kufanele kutsi bafake ticelo taletinye timvume letifanele simo sabo lesitsite. Nakuphela lesikhatsi setinyanga le-12, labo ticelo tabo letingakaphumeleli kutawudzingeka kutsi bahambe lapha eNingizimu Afrika nome batfwalwe bamukiswe eveni labo.

7.    Kumiswa kabusha kweluhlelo lwelukhetfo eNingizimu Afrika kute kufakwe bangenelukhetfo labatimele

7.1.    Ikhabhinethi iwuvumile umbiko weLikomidi Letindvuna Lekweluleka (i-MAC) lomayelana neTingucuko eLuhlelweni Lwelukhetfo kufanele kutsi ungeniswe ePhalamende. Letingucuko kutelukhetfo tacalwa ngemuva kwesahlulelo seNkantolo yeMtsetfosisekelo lesashiwo nga-2020 kutsi Umtsetfo Wetelukhetfo, wanga-1998 (Umtsetfo Nombolo 73 wanga-1998) bewungahambisani nemtsetfosisekelo ngobe bewenta kuphela kutsi kube nelukhetfo lwemalunga eLibandla Lavelonkhe netishayamtsetfo tetifundza kutsi lwentiwe ngekusebentisa emacembu etepolitiki. 
7.2.    Umbiko we-MAC ubeka tindlela tenchubomgomo letingalungisa letinhlangotsi letingahambisani nemtsetfosiseelo kuloMtsetfo Wetelukhetfo wanga-1998.

8.    Luhlelomsebenti Lwetinjongo Tekukhishwa Kwegesi Ngekwemikhakha (ema-SET)

8.1.    Ikhabhinethi iluvumile Luhlelomsebenti lwema-SET ngekuhambisana kweNingizimu Afrika nekucala kusebentisa Sivumelwane saseParis lesasayinwa ngeMacembu eNkhomfa eNgcungcutseleni Yeluhlakamsebenti lwaMhlabuhlangene lolumayelana neTingucuko Tesimo Selitulu nga-2015. Loluhlelomsebenti lutawukhomba indlela litiko lahulumende lelihola embili indlela ekuchumaniseni lenchubo ekutseni kuphakelwe futsi kucale kusetjentiswe ema-SET kanye nematiko langephasi kwawo. 
8.2.    Emathulusi ematiko avelonkhe ekuhlela nome Tinchubomgomo neTinyatselo (i-PAM) ahlose kuvikela kukhishwa kwegesi kulemikhakha lehambisana netinjongo tekukhishwa kwegesi ngekwemikhakha. Ema-PAM emikhakha amcoka kakhulu ekucaleni kwekusebenta kwetinjongo tekukhishwa kwegesi ngekwemikhakha. Atawuchazwa futsi aphakelwe ngekushesha nje Umtsetfosivivinyo Wetingucuko Kutesimo Selitulu uba ngumtsetfo. Titawuncunywa iminyaka lemitsatfu yesikhatsi seminyaka lesihlanu futsi tibuketwe njalo nje ngeminyaka lesihlanu yekutisebentisa.

9.    Tabelomali tekhabhoni ezingeni lenkampani 

9.1.    Ikhabhinethi isivumile sichamukelo seNdlelakwenta Yeluphakelo Lwesabelomali seKhabhoni eZingeni Lenkampani kutsi sicale sisetjentiswe. Luhlelo lolusemtsetfweni lwesabelomali sekhabhoni lokuhloswe ngalo tinkampani letikhipha ngalokusezingeni lelisetulu ikhabhoni lutawucala kusebenta nga-2023. Loluhlelo lwetabelomali tekhabhoni lutawucindzetela tinkampani letikhipha ikhabhoni ngalokusezingeni lelisetulu kutsi tihambisane netamba tekukhipha emagesi labamba kushisa njengeluphakelo lwekutinikela leminyaka lesihlanu.
9.2.    Indlelakwenta yeluphakelo lwesabelomali sekhabhoni ibeka bungako bekucala kusebenta kwesabelomali sekhabhoni lesisemtsetfweni kanye nemininingwane yetinhlelo tekusebenta letisetjentiswako kubala kanye nekuphakela tabelomali tekhabhoni ezingeni lenkampani esigabeni lesisemtsetfweni sekucala kanye nangale kwaso.

10.    Kulinganiswa kwetigodzi tamantji 

10.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kuphotfulwa kwekulinganiswa kwetigodzi tamantji letine tetifundza letisasilele (Imphumalanga Kapa, iFreyistata, iKwaZulu Natal kanye neNshonalanga Kapa). Lenchubo, inika emandla kutsi Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996, yacala nga-2014 ngetigodzi tabomantji baseGauteng naseNyakatfo Mphumalanga talinganiswa. Sifundza saseLimppo nesaseMpumalanga taphotfulwa nga-2016 kwatsi iNyakatfo Kapa yona yaphotfulwa nga-2018.
10.2.    Ngembikwa-1994, tigodzi tabomantji talelive betincunywa ngekulandzela tindlela tebuhlanga, letikhutsata kutsi kube netinsita tebulungiswa letisezingeni leliphasi kubantfu labamnyama labahlala etindzaweni tetabelo letingasasebenti, imibuso lebeyitiphetse kanye nemalokishi.
10.3.    Lokwentiwa kabusha kwemandlaluphatfo kweminyele yetinkantolo lokuphakanyisiwe kucinisekisa kufinyelela ngekulingana kuluhlelo lwetebulungiswa kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Lenchubo leyaveta leminyele ekugcineni, kwaba yinchubo lefaka wonkhe wonkhe leyafaka ekhatsi bumantji, Luphiko Lwetemaphoyisa aseNingizimu Afrika, Umtimba Wavelonkhe Wetekushushisa, Ibhodi Yelusito Lwetemtsetfo Ibhodi Lehlukanisa Bomasipala kanye nabo bonkhe labatsintsekako kuleto tifundza.

11.    Inchubo yekuphatfwa kwemacala ekumangalelwa kwembuso, kulamula kanye netinchubomgomo tekumelelwa kwembuso ngekwetsetfo

11.1.    Ikhabhinethi ivume tinchubomgomo letintsatfu letiphatselene nekulawula inchubo yelicala lembuso, kulamula kanye netinchubomgomo tekumelelwa kwembuso ngekwemtsetfo. Letinchubomgomo tihlose kukhutsata kutfutfukisa ngebungcweti kanye nangekulawula ngendlela lengabiti kwenchubo yemacala abekwe umbuso.
11.2.    Letinchubomgomo tenta kutsi kube nemitsetfomgomo jikelele lekumele kutsi ihlonishwe kanye nedlela lekumele kutsi ilandzelwe Lihholisi Lemmeli Wembuso (i-OSA) nalibukene netindzaba nenchubo yelicala lelibekwe umbuso. Nekutsi, letinchubomgomo tenta kutsi kube netinchubo letifananako kanye nekwenta kutsi kube neluhlakamsebenti lwekusita i-OSA. Inchubomgomo yekulamula iphindze futsi yetfule tingenelelo letinye letimayelana nemacala langasonjululwa tindlela tetinkantolo letibita kancane.
11.3.    Letinchubomgomo letivunyiwe titawusebenta njengendlela yesikhashana ngesikhatsi Umtsetfo Wemmeli Wembuso, wanga-1957 (Umtsetfo Nombolo 56 wanga-1957), njengaloku uchibelwe, usabuketwa. 

C.    Imitsetfosivivinyo

1.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yetemfundvo Lesisekelo

1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Imitsetfo Yetemfundvo Lesisekelo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo waseNingizimu Afrika Wetikolo, wanga-1996 (Umtsetfo Nombolo 84 wanga-1996) kanye neMtsetfo Wekuchashwa Kwebafundzisi, wanga-1998 (Umtsetfo Nombolo 76 wanga-1998).
1.2.    Letichibelo letiphakanyisiwe kuhloswe ngato kucinisa tinhlelo tekufundza kutemfundvo njengaloku kusho Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996. Letichibelo, emkhatsini walokunye, tinika mandla kutsi kufinyelele wonkhe wonkhe kuminyaka lemibili yekucala yekutfutfuka kwemntfwana.
1.3.    LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi wente kutsi kube nekutilandza emkhatsini wemitimba lelawula tikolo, futsi uchaza kwemukelwa, lulwimi kanye netinchubomgomo tenchubo yekutiphatsa etikolweni. Letichibelo letiphakanyisiwe titakwenta ncono kufinyelela kutfola imfundvo kwabo bonkhe bafundzi kulelive.
1.4.    LoMtsetfosivivinyo sekubonisenwe ngawo nemmmango kanye futsi nabo bonkhe labatsintsekako labafanele.

2.       Umtsetfosivivinyo Wentsela Yemkhakha Yetetimali wanga-2021

2.1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wentsela Yemkhakha Yetetimali wanga-2021. LoMtsetfosivivinyo unika emandla Umtsetfo Wekulawula Intsela Yemkhakha Yetetimali (i-FSR), wanga-2017 (Umtsetfo Nombolo 9 wanga-2017)
2.2. LoMtsetfosivivinyo uphocelela intsela kumkhakha wetetimali kutsi isetjentiselwe kusita ngetimali tekusebenta nekusebenta kwemitimba yetemkhakha yetetimali lesungulwe ngekulandzela Umtsetfo we-FSR wanga-2017. Uphindze futsi uphocelele kutsi kube nediphozithi yemali lekhokhwako yemshwalense lephocelelekile kulawo malunga labhalisile ekoporasi kute kutsi kube nemali yekuphepha yalabo labayidiphozithile nangabe kubakhona kwehluleka kwelibhange.
2.3. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi uchibele Umtsetfo Wetimali Temphesheni, wanga-1956 (Umtsetfo Nombolo 24 wanga-1956) Umtsetfo Wetemabhange, wanga-1990 Umtsetfo Nombolo 94 wanga-1990); Umtsetfo Wemabhange Lasebentisanako (Mutual Banks), wanga-1993 (Umtsetfo Nombolo 124 wanga-1993) kanye neMtsetfo Wekweluleka Ngekwetimali Newetinsita Letisemkhatsini, wanga-2002 (Umtsetfo Nombolo 37 wanga-2002) kanye nekuyenta kutsi ihambisane neMtsetfo we-FSR wanga-2017 lomayelana nemitimba yemkhakha yetetimali.

3.    Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Telukhetfo 

3.1.    Ikhabhinethi iwemukele Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Telukhetfo lebewulindzelwe ngalabovu kutsi ungeniswe ePhalamende. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wetelukhetfo wanga-1998 kwenta kutsi kube nekukhetfwa kwebangenelilukhetfo labatimele kuLibandla Lavelonkhe kanye nakutishayamtsetfo tetifundza.
3.2.    Ngenyanga yeNhlaba 2020 Inkantolo Yemtsetfosisekelo yakhipha umyalo yawucondzisa ePhalamende kutsi ilungise lokungahambi kahle kuMtsetfo Wetelukhetfo lokhona wanga-1998 kucinisekisa kutsi bangenelilukhetfo labatimele bangakhona kungenela lukhetfo kutsi bangene kuLibandla Lavelonkhe kanye nakutishayamtsetfo tetifundza.
3.3.    Ikhabhinethi iphindze futsi yachubeka yakuvuma kungeniswa kwembiko we-MAC lochaza letinye tindlela tekulungisa letinhlangotsi teMtsetfo Wetelukhetfo letitfolakale kutsi atihambisani nemtsetfosisekelo. 

A.    Umcimbi Lotako

1.    Umkhankhaso we-16 Days of Activism Wekulwa Nebudlova Lobucondziswe Kubomake Nakubantfwana nga-2021

1.1.    Ikhabhinethi iwuvumile lomcondvo wemkhankhaso We-16 Days of Activism Wekulwa Nebudlova Lobucondziswe Kubomake Nakubantfwana. Umkhankhaso wekucaphelisa ummango utawube uchutjwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka wa-Charlotte Mnnya Maxeke: Inshukumo Yetinsuku le-16 – kusuka ekucapheliseni kuyiwe ekutilandzeni.” Lomkhankhaso wakha incenye lephelele yahulumende yeNshukumo Yetinsuku letinge-365 tekucaphelisa nekugcugcutela umsebenti wekuvimba budlova lobucondziswe kubomake nakubantfwana.
1.2.    Ikhabhinethi isicela sonkhe kutsi sihlabe kakhulu futsi sitinikele ekucedzeni budlova lobucondziswe kubomake nakubantfwana kulelive. Lubalobalo lwebugebengu bebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwalabasikati lolusandza kukhishwa Litiko Letemaphoyisa kufanele kutsi lukhatsate wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika lotsandza kuthula.
1.3.    Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane kucinisekisa kutsi lomkhankhaso utsatsa lelive ulibeka dvute nasekufezekiseni lilungelo lekuphepha labomake nebantfwana. Indvuna Nkoana-Mashabane lamuhla mhla tinge-25 Lweti, utawukwetfula kucala kwalomkhankhaso.

D.    Imilayeto 

2.    Kuhalalisa

Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisa kwayo netilokotfo letinhle: 

  • KuMnu. Damon Galgut, umbhali lophumelele umklomelo lohlonishwako we-Booker Prize nga-2021 ngenoveli yakhe letsi, The Promise, futsi uwesitsatfu walapha eNingizimu Afrika kuklonyeliswa ngalomklomelo we-Booker Prize. 
  • KuMantfombatana e-Mamelodi Sundowns ngekuphumelela kwekucala i-Confederation of African Football Women’s Champions League lebeyibanjelwe eCairo, eGibhithe.  Lokuphumelela kwabo lokuyingcayizivele kutawucinisekisa kutsi kuvusa intfutfuko lechubekako elibholeni letinyawo labomake lapha eNingizimu Afrika.

3.    Kudzabuka 
Ikhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini kanye nakubangani: 

  • BaMnu. FW de Klerk (85), Mengameli waphambilini ngembikwekutsi kucala intsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika lophindze futsi wasebenta njengeLisekelamengameli kuHulumende Wavelonkhe Welubumbano nga-1994. Wabelana naMengameli Nelson Mandela umklomelo we-Nobel Peace Prize nga-1993 naMengameli waphambilini ngemisebenti yabo yekucedza ngekuthula umbuso welubandlululo, kanye nekubeka sisekelo sentsandvo yelinyenti lensha yaseNingizimu Afrika.
  • BaMnu. Wilbur Smith (88), umbhali lowatiwa emaveni emhlaba lowatsengisa tincwadzi letingetulu kwetigidzi leti-140. Bekangumbhali lohlonishwako futsi angumteki wendzaba lobalwa nebabhali labakhulu besive setfu.
  • BaMnu. Tubby Reddy (62), Sisebenti Lesikhulu (i-CEO) ye-South African Sports Confederation and Olympic Committee, losebente ngekutikhandla ekwenteni ncono temdlalo lapha eNingizimu Afrika.  

E.    Kubekwa etikhundleni
Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1.    Umnu. Lucky Charles Mohalaba njenge-CEO ye-Inkomati-Usuthu Catchment Management Agency. 
2.    Prof Azwihangwisi Edward Nesamvuni njengaSihlalo we-Board of the South African National Biodiversity Institute. 
3.    Umnu. Lemogang Pitsoe njenge-CEO we-African Exploration Mining and Finance Corporation. 
4.    Umnu. Nasele Nathan Mehlomakulu njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele: we-Food Security and Agrarian Reform kuLitiko Letekulima, Tingucuko Temhlaba Nekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni.

5.    Ibhodi Yebacondzisi beSikhwama Sesincephetelo:
(i)    Umnu. Paul Serote (Sihlalo);
(ii)    Umnu. Gerald Boitumelo Mokgoro;
(iii)    Umnu. Tibor Szana;
(iv)    Mk. Valerie Manamane Rennie;
(v)    Dkt. Zukiswa Pinini;
(vi)    Mk. Ndivhuwo Manyonga;
(vii)    Mk. Gys Myburgh McIntosh;
(viii)    Umnu. Mandla Shezi; 
(ix)    Umnu. Adam Letshele;
(x)    Dkt. Sethole Reginald Legoabe;
(xi)    Mk. Elma Mary Burger; 
(xii)    Umf. Ntombizine Madyibi;
(xiii)    Mk. Vuyiswa Miya;
(xiv)    Umnu. Fani Xaba;
(xv)    Mk. Sumaya Hoosen;
(xvi)    Umnu. Kevin Cowley;
(xvii)    Dkt. Hilko Johannsmeier; 
(xviii)    Umnu. Jan Mahlangu;
(xix)    Mk. Naledi Tsipane;
(xx)     Umnu. Janek Wilimiec;
(xxi)    Umnu. Edward Malometje Thobejana; kanye
(xxii)    NaMk. Desugee Pillai.

6.    Ibhodi Yebacondzisi Betinsita Tesimo Selitulu saseNingizimu Afrika:
(i)    Mk. Feziwe Yolanda Renqe;
(ii)    Mk. Mmapula Moreen Kgari;
(iii)    Mk. Sandika Daya;
(iv)    Mk. Moipone Edith Magomola;
(v)    Umnu. Mmaphaka Ephraim Tau;
(vi)    Umnu. Itani Phaduli;
(vii)    Solwati Ndivhudzannyi Sylvester Mpandeli; kanye 
(viii)    NaDkt. Grant Reagon Son. 

7.    Ibhodi Yebacondzisi Bekutfutfukisa Imboni Yetekwakha: 
(i)    Umnu. Khulile Vuyisile Nzo (Sihlalo);
(ii)    Solwati Susanna Gertruida Bouillon (Lisekela Lasihlalo);
(iii)    Mk. Yvonne Deliwe Mbane;
(iv)    Umnu. Tumelo Gopane;
(v)    Umnu. Sibusiso Makhanya;
(vi)    Mk. Karabo Joyce Siyila;
(vii)    Mk. Moloko Benadette Rabosiwana;
(viii)    Mk. Ertia Boitumelo Mokgatle;
(ix)    Mk. Celeste Margo le Roux;
(x)    Umnu. Danny Lesiba Masimene;
(xi)    Mk. Thuthuka Siphumezile Songelwa;
(xii)    Mk. Bongekile Zulu; kanye
(xiii)    NaMnu. Khuliso Kennedy Maimela.

8.    Ibhodi Yebacondzisi Bebaphenyi Betikhalo Tetikimu Temmango: 
(i)    Mk. Marvellous Phindile Mthethwa (Sihlalo);
(ii)    Umnu. Sediko Rakolote;
(iii)    Mk. Julia Ramataboe;
(iv)    Mk. Deshni Subbiah;
(v)    Umnu. Mthokozisi Daluxolo Xulu;
(vi)    Umnu. Donovan Vincent Goliath; kanye 
(vii)    NaMk. Ntombikayise Sithole.

9.    Ibhodi Yebacondzisi Be-Property Practitioners Regulatory Authority:
(i)    Umnu. Steven Piet Ngubeni (Sihlalo); 
(ii)    Mk. Pamela Nonkululeko Makhubela;
(iii)    Mmeli Mxolisi Sphamandla Nene;
(iv)    Umnu. Terry Kevin Johnson;
(v)    Umnu. Thato Ramaili;
(vi)    Mk. Thokozani Radebe;
(vii)    Mk. Thuthuka Siphumezile Songelwa;
(viii)    Umnu. Shaheed Peters;
(ix)    Mk. Nokulunga Makopo; 
(x)    Mk. Pamela Beatrice Snyman; kanye 
(xi)    NaMk. Veruska Gilbert (Lomelele lovela eTikweni Letekuhweba, Timboni Nekuchudzelana)

10.    Ibhodi Yebacondzisi Bemkhandlu Wavelonkhe Wekubhalisa Bakhi Betindlu temakhaya: 
(i)    Mk. Nomusa Mufamadi (Sihlalo);
(ii)    Umnu. Francois Beukman;
(iii)    Umnu. Kganki Matabane;
(iv)    Mk. Nontuthuko Chiluvane;
(v)    Mk. Mandy Jayakody;
(vi)    Umnu. Refilwe Lediga;
(vii)    Mk. Morwesi Ramonyai;
(viii)    Mk. Siphindile Memela;
(ix)    Mk. Nomthandazo Lucia Ncalane-Ngcobo;
(x)    Mk. Kedibone Tsiloane;
(xi)    Umnu. Roy Mnisi;
(xii)    Mk. Shelly Huntley;
(xiii)    Mk. Sasa Subaban; kanye
(xiv)    NaMk. Zodwa Matiwane. 

11.    Emalunga Emkhandlu Wemtimba Lolawula Tetindlu Tenhlalo: 
(i)    Mk. Busisiwe Nzo (Sihlalo);
(ii)    Mk. Pulani Thobejane-Mogotsi
(iii)    Mk. Lahlane Malema;
(iv)    Mk. Sanele Masiza;
(v)    Mk. Yvonne Deliwe Mbane;
(vi)    Mk. Lebogang Shole;
(vii)    Mk. Ayanda Olifant;
(viii)    Mk. Zimbini Hill;
(ix)    Mk. Confidence Tshilande;
(x)    Umnu. Kevin Kiewitz;
(xi)    Umnu. Ashley Latchu; kanye
(xii)    NeMnu. Mashukudu Maboa.

12.    Ibhodi Yebacondzisi Be-ejensi Yekutfutfukisa Tindlu:
(i)    Dkt Tshilidzi Ratshitanga (Sihlalo);
(ii)    Mk. Marina Dumakude (Lisekela Lasihlalo);
(iii)    Dkt. Manqoba Soni;
(iv)    Mk. Nalini Maharaj;
(v)    Umnu. Rajesh Makan; kanye
(vi)    NaMk. Magdeline Tshabalala.  

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore