Isitatimende Somhlangano Wekhabinethi WangeLesithathu Womhla Wama-24 KuSinyikhaba Wee-2021      

                                                                                 

A.    Ezingundabamlonyeni 

1.    Ukuhlabela/Ukujovela Isifo Sengogwana I-Corona (I-COVID-19)
1.1.    IKhabinethi ithokozile ngokuthi babe ngaphezulu kwama-260 000 abantu abahlabe ehlandleni lesibili le-Vooma Vaccination Weekend ukusukela ngomhla we-12 ukuya kumhla we-14 kuSinyikhaba wee-2021.                                       
1.2.    Kufuze sikhumbule ukuthi ingogwana yesifesi ayikabukuqedwa, ngalokho-ke ukuhlaba kusivikela ukuthi singaguli sikghokghe, singalaliswa esibhedlela, kuphunguleke namathuba wokuthi singasibulala lesisifo.           
1.3.     Ukuhlaba kusimahla kibo boke abantu abahlala eSewula Afrika, kanti-ke nanyana ngubani oneminyaka eli-12 nangaphezulu ukhuthazwa ukuthi ahlabe. Asihlabe, kobanyana sizokudla amaholideyi kaKresmesi kamnandi nemindenethu nabangani.             

2.    Umtlamo Wokuthuthukiswa Kwesiyingi (i-DDM)  
2.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukuvakatjhela kwakaMengameli Cyril Ramaphosa esiYingini soGu KwaZulu-Natal ngeLesihlanu womhla we-12 kuSinyikhaba wee-2021, ivakatjho eliphakamise ukuthuthukiswa kweliGu leLwandle elincangePumalanga (i-Eastern Seaboard), eliyindawo ema-600 wamakhilomitha hlangana kweKwaZulu-Natal nePumalanga Kapa.                       
2.2.    I-Eastern Seaboard Development yiphrojekthi ephambili ye-DDM, enqophe ukwakha umnotho wendawo oqalelela woke umuntu, kobanyana kuzokutjhabalala amazubela wehlelo le-apartheid lokutlanywa kweendawo.  Ihlelweli linqophe ukulungelelanisa amandla wekghono lemithombo yemvelo yendawo le, kobanyana kuzokuhluma umnotho.                    

3.    Isitatimende Somthethokambiso Wesabelo Seemali Sokukhibelela (i-MTBPS) 
3.1.    IKhabinethi iyisekela ngokupheleleko ikambiso yezeemali eyendlalwe ku-MTBPS yethulwa nguNgqongqotjhe wezeeMali u-Enoch Godongwana ePalamende, eKapa ngeLesine womhla we-11 kuSinyikhaba wee-2021, yona ethumela umlayezo obukhali ekuzibopheleleni kwethu esikweni eliqinileko lokuphathwa nokusetjenziswa kweemali ngokutjheja nokuyelela.                
3.2.    Njengengcenye yokuzibophelela kwethu eendabeni zomphakathi, ama-60% wesabelo sethu seemali sabelwe ukwakhiwa kwezindlu zokuhlala, nezenzelwa zasimahla, namahlelo wokuvula imisebenzi, zepilo, zefundo nesibonelelo somrholo wombuso.                                                                  
3.3.     Amagadango avezwe ku-MTBPS atjengisa ukuthi urhulumende unehlelo elizwakalako lokukhambisa umnotho kilobubujamo bomonakalo obangwe sisifo esirhageleko i-COVID-19, bese ufaka isitjhaba sekhethu endleleni yesikhathi eside sokuhluma komnotho.                                              

4.    Umbukiso Wezerhwebo Wee-2021 Hlangana Namazwe We-Afrika (i-IATF2021) 
4.1.    I-IATF2021 ephumeleleko – ebeyibanjelwe eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre eThekwini ukusukela ngomhla we-15 nangomhla wama-21 kuSinyikhaba wee-2021 – isize ngokuqinisa ukusebenzisana nokukhuphula amandla wokurhwebelana nokusiselana kwamazwe we-Afrika awodwa.                 
4.2.    I-AITF ihlanganise abarholi bamabhizinisi ukuthi babelane ngerhwebo, ngamasiso, ngokuphathelene neemakethe bebanabise namathuba wamasiso ekhonthinenthini ye-Afrika.  Kubuye kwavezwa bekwamakethwa ipahla nezenzelwa zeSewula Afrika ngomnqopho wokwakha ithungelelwano nokusebenzisana, kobanyana kuzokwanda ipahla evela emazweni wangaphandle ithunyelwa ekhonthinenthini ye-Afrika.                

5.    Ukuphepha Ekhaya 
5.1.    IKhabinethi izwakalise ukutshwenyeka kwayo ngokuphepha kwabantwana ngemva kwezehlakalo zamhlapha ezithontelako zokuthunjwa kwabantwana eengcenyeni ezihlukahlukileko zelizweli.  Ngamaholideyi kaKresmesi/wokuphela komnyaka ezako la, ababelethi nabatjheji babantwana kufuze batjheje bayelele ngokuphepha kwabantwana abangaphasi kwabo/ababatjhejileko, bayelele godu bahlale baziwa ukuthi bakuphi soke isikhathi.                                             
5.2.     Ababelethi nabatjheji babantwana bakhuthazwa ukuthi babonisane ngeenyeleliso zokuphepha kwabantwana abangaphasi kwabo/ababatjhejileko; kileziinyeleliso-ke kubalwa nengozi kunye nemilayelo ye-COVID-19.  Sikhuthaza nababelethi nabatjheji ukuthi bazikhethe izinto abantwababo ababavumela ukuzenza ngokuphepha, khulukhulu ilutjha.                        
5.3.     Iminyanya enjengeyokuqeda ukutlolwa kweenhlahlubo zikamethrigi neyokulayelisa abafundi bakamethrigi minyanya enamandla nekghono lokurhatjha ingogwana msinyana nangobunengi.  Imibuthano yabantu abanengi, khulukhulu lapho kuselwa khona utjwala, iyingozi ekulu khulu begodu inyefisa imizamo yethu yokulawula ukurhatjheka kwengogwana yalesisifo.                                

6.    Ukwakhiwa/Ukujanyiswa  Kwaborhulumende Beendawo Behlanganyelo 
6.1.    IKhabinethi ibathokoze boke abavowudi abakulungeleko ukuvowuda abavowude eKhethweni laboRhulumende beeNdawo lee-2021 (i-LGE) ebelibanjwe ngoMvulo womhla woku-01 kuSinyikhaba wee-2021, la bekukhethwa khona abantu abazakubusa kiborhulumende beendawo. Ikutjhejile nokuhlelwa kokubusa ngokuhlanganyela okumenyezelwe mhlapha kibomasipaladi lapho kungakhange kube khona ophumelela ngokuzikhambela yedwa.                  
6.2.     IKhabinethi ithokozise zoke iimeyara namakhansela ezisandukukhethwa, boke yabafisela ipumelelo emsebenzini wabo oqakathekileko wokwenzela woke umphakathi izenzelwa zikamasipaladi, ngaphandle kokukhetha ukuthi abantu abenzelwa izenzelwa ngabaziphi iinqhema zepolitiki. Ibuke neenqhema zepolitiki ngokuziphatha kwazo kuhle ngesikhathi sekhetho labomasipaladi nangesikhathi semikhulumiswano yokubusa ngokuhlanganyela.             

7.    Ukulungelelana Komphakathi 
7.1.    IKhabinethi ikutjhejile ukuphakama kommoya wokunina amaphandle noweenkolelo zokungawanambithi amaphandle kezinye iingcenye zelizweli.            
7.2.     Ukusahlela kwe-COVID-19 kucaphazele boke abantu beSewula Afrika, begodu ummoya wepehla ophehlwa yirhereketjhana yabantu awuvezi iqiniso lobudlelwano obuhle hlangana kwamaphandle nezakhamuzi zekhethu ezihlala nezisebenza emphakathini  wekhethu.                 
7.3.    IKhabinethi ibawa umphakathi ukuthi utjheje uyelele, ube ubalekele nokukatelelwa ukuzonda abanye abantu. Ibawa woke umuntu ukuthi aziphathe ngokuzitjheja nangokuhlonipha umthetho. Bikela abathobelisimthetho zoke izehlakalo zokwephulwa komthetho ezinjengokuthusela nokuphehla inturhu emphakathini.                         

B.    Iinqunto Zekhabinethi 
1.    Umphumela Wekhonfrensi Yeenqhema Yehlandla Lama-26 (i-COP26) Esivumelwaneni Somtlamo WeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko Ngezokutjhuguluka Kwetlayimethi (i-UNFCCC)                                             
1.1.     UNgqongqotjhe wezamaHlathi, zeeHlambi nezeBhoduluko uMm.  u-Barbara Creecy ubikele iKhabinethi ngomphumela wehlandla lama-26 we-COP ku-UNFCCC ebeyibanjelwe e-Glasgow, e-Scotland, e-United Kingdom (e-UK) ukusukela ngomhla wama-31 kuSewula ukuyokufika kkumhla we-13 kuSinyikhaba wee-2021.                    
1.2.    Ukuhlanganyela kweSewula Afrika lapha bekusimelele esibophelelweni sesiVumelwano se-Paris see-2015 ngezokuTjhuguluka kweTlayimethi ngomnqopho wokuphungula irhasi esilaphaza ummoya nokwakha amandla wokubambelela komphakathi nomnotho etlayimethini.  Ukutjhugulukela kwelizwe lekhethu ehlelweni lamandla weembaseli avuselelekako kunobuhle obunengi ebhodulukweni nemnothweni wekhethu. 
1.3.    IKhabinethi isithokozele isivumelwano sokusebenzisana esitshwaye umlando, i-Just Transition Partnership, esenziwe yiSewula Afrika ne-France, neJarimani, ne-UK, ne-United States kunye ne-European Union, esimenyezelwe ku-COP26.                
1.4.      IKhabinethi  isivumile isiphakamiso somnikelo sokusebenzisana ngokubambisana sokubuthelela i-R131 yamabhiliyoni eminyakeni emithathu ukuya kemihlanu ezako yokusekela amahlelo we-Just Transition eSewula Afrika. Lesisiphakamiso sikhambisana nokuzibophelela kwamazwe athuthukileko ukusekela amagadango wetlayimethi wamazwe asathuthukako, ekubalwa hlangana nawo neSewula Afrika, ngaphasi kwesiVumelwano se-Paris.                  
1.5.    IKomidi yaboNgqongqotjhe uSihlalo wayo ekunguMengameli Cyril Ramaphosa izokuhlanganisa omunye umsebenzi ukuya phambili ngehlelo le-Just Transition nangeminikelo yesizo leemali lokusiza iSewula Afrika malungana nokusebenzisana.                    
1.6.    IKhabinethi ibuye yanikela urhulumende amandla wokukhetha isiqhema seemali amalunga waso ekuzakuba liZiko leeMali zeNarha; umNyango wezamaHlathi, zeenHlambi nezeBhoduluko; u-Eskom kunye nezinye izazi zeemali kobanyana ziyokuhlola zibonisane ngamaphuzu wokusebenzisana naweemphakamiso zeminikelo.           

2.    Ukungezelelwa Kwesikhathi Sehlekelele Yelizwe 
2.1.    Ngokukhambisana nemibandela yesiGaba 27(5)(c) somThetho wee-2002 oLawula zeHlekelele (umThetho 57 wee-2002), iKhabinethi ivumele ukungezelelwa kwesikhathi seHlekelele yeliZwe ukuyokufika kumhla we-15 kuNobayeni wee-2021. Amagadango la solo asiza epini yokuqeda ukurhatjheka kwe-COVID-19.                                

3.    INyanga Yokuphandlulula Ngamalungelo Wokukhubazeka  
3.1.    IKhabinethi ivumele umqondo wesikhumbuzo seNyanga yokuPhandlulula ngamaLungelo wokuKhubazeka, ekhunjulwa ukusukela ngomhla wesi-03 kuSinyikhaba ukuyokufika kumhla wesi-03 kuNobayeni.  Ummongondaba wee-2021 uthi: “Umnyaka Ka-Charlotte Mannya Maxeke - Yakha Ube Ubone Umphakathi Oqalelelanako Osekela Amalungelo Wabantu Abanokukhubazeka.”                
3.2.    Ijimeli linqophe ukuphandlulula isitjhaba ngabantu abanokukhubazeka emphakathini wekhethu, nokugidinga indima esele siyenzile njengelizwe ukuvula indawo evumela abantu abanokukhubazeka babe nelitho abalenzako ekukhuliseni umnotho.  UNgqongqotjhe wezaboMma, zeLutjha nezabaNtu abanokuKhubazeka e-Ofisini kaMengameli, uMm u-Maite Nkoana-Mashabane khona duze nje uzokumemezela amahlelo weengabagaba zommongondaba qobeveke.                
3.3.    ISewula Afrika ifakazele isiVumelwano seHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko ngamaLungelo wabaNtu abanokuKhubazeka.                                                                      

4.    Umbiko Wobujamo Bamalungelo Wabantwana Elizweni Loke 
4.1.    IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komBiko wobuJamo bamaLungelo wabaNtwana eliZweniloke waqobemnyaka. Lo mbiko wokuthoma opheleleko ngobujamo babantwana ohlanganiswe ngemininingwana yeHlelo lee-2019-2024 lamaGadango weliZwe ngezabaNtwana  elizweni lekhethweli.         
4.2.    Umbiko lo wendlala indima yokuphunyeleliswa kwemithetho nemithethokambiso yePalamende enqophe ukuvikela nokukhuthaza amalungelo wabantwana njengoba kusitjho iVikelamalungelo.            

5.     Umbiko Wombuso Ezazini Zekomidi Ye-Afrika Ngamalungelo Nehlalakuhle Yomntwana (i-ACERWC) 
5.1.    IKhabinethi ivumele umBiko womBuso weSewula Afrika ozakudluliselwa ku-ACERWC yeHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU).                     
5.2.    Lo-ke mbiko wesithathu iSewula Afrika ewudlulisela ku-ACERWC, ngokukhambisana nokuthi ilizwe lekhethweli latlikitla isivumelwano seembopho ze-AU  ngehlalakuhle nangokuvikelwa kwabantwana ekhonthinenthini ye-Afrika. Umbiko wakhathesi lo, ozokwethulwa ngoNtaka wee-2022, uphendula nalokho okuphawulwe yi-ACERWC embikweni wethu wee-2016.                 

6.    Iphemithi Ekhethekileko Yesiyekelo Se-Zimbabwe (i-ZEP)  
6.1.    IKhabinethi ikhe yaqala i-ZEP engundabamlonyeni, yabe yatjheja neendaba ezingekho ezirhatjhwa ngamaphemithi. Isibonelelo sokuthoma esikhethekileko sokugedliswa komthetho senziwa ngomnyaka wee-2009, sabizwa ngokuthi siBonelelo sePhemithi yeZimbabwe. Lesibonelelo sasinikela abantu beZimbabwe abavumelekileko amaphepha wemvumo yokuba seSewula Afrika iminyaka emihlanu.              
6.2.    Ngomnyaka wee-2014 lesisibonelelo sangezelelwa ngeminyaka emithathu, sabizwa ngokuthi siBonelelo esiKhethekileko sePhemithi yeZimbabwe. Le-ZEP ekhona njenganje ithome ngomnyaka wee-2017, kanti-ke izakuphela ngomhla wama-31 kuNobayeni wee-2021.                     
6.3.    Ngemva kokubonisana, iKhabinethi iqunte ukuthi ingasasingezelela isikhathi saleziimbonelelo zeZimbabwe. Endaweni yokungezelela isikhathi, iKhabinethi iqunte ukuthi ibaphe isikhathi somusa seenyanga ezili-12 nakuphela i-ZEP abayiphethe njenganje.              

6.4.    Ngalesisikhathi somusa, abanikazi balephemithi kufuze benze isibawo samanye amaphemithi aphathelene nobujamo babo. Nakuphela lesosikhathi somusa seenyanga ezili-12, labo abangakhange baphumelele eembaweni zabo kuzakufuneka baziphumele eSewula Afrika babuyele emakhabo, nakungasinjalo bazakududulwa babuyiselwe emakhabo.                                                                             

7.    Ukuhlelwa Ngobutjha Kwehlelo Lezekhetho LeSewula Afrika Kobanyana Lizokufaka Nabongikhethani Abazijameleko  
7.1.    IKhabinethi ivumele ukuthi udluliselwe ePalamende umbiko weKomidi yaboNgqongqotjhe yezokweLuleka (i-MAC) ngamaTjhuguluko wamaHlelo  wezeKhetho. Amatjhuguluko wezekhetho la athonywe ngemva kobana iKhotho yezomThethosisekelo ngomnyaka wee-2020 yalayela ukuthi uphambana nomthethosisekelo umThetho wezeKhetho we-1998 (umThetho 73 we-1998), njengoba uvumela ukuthi amalunga weKoro yePalamende eKulu nawesibethamthetho akhethwe kwaphela ngeenqhema zepolitiki.               
7.2.    Umbiko we-MAC wethula iindlela zomthethokambiso ekungalungiswa ngazo lokho okungakalungi, okuphamba nomthethosisekelo, emThethweni wezeKhetho we-1998.            

8.    Umtlamo Oqothele Ukulawulwa Kwerhasi Ethunyiswako Emakorweni Ngamakoro (i-SETs)
8.1.    IKhabinethi ivumele umTlamo we-SETs ngokukhambisana nokuphumelelisa kweSewula Afrika kwesiVumelwano se-Paris esatlikitlwa yiKhonfrensi yeenQhema emTlameni wesiVumelwano se-UN somnyaka wee-2015 ngamaTjhuguluko weTlayimethi. Umtlamo lo uzakuba yikombandlela endleleni yomnyango karhulumende odosa phambili ekulungelelisaneni ihlelweli malungana nokwabela nokuphumelelisa ama-SET neminye iminyango karhulumende.                    
8.2.    Iinsetjenziswa zokuhlela zeminyango karhulumende welizwe namkha imiThethokambiso namaGadango (ama-PAMs) anqophe ukuphungula amarhasi asilaphaza ummoya ekorweni ethileko ngokukhambisana neminqopho nenembo yamakoro ngamakoro.  Ama-PAM wamakoro ngamakoro aqakathekile ekuphunyelelisweni kweminqopho nenembo yerhasi esilaphazako.  Azakuhlathululwa abe abelwe lapho afanele khona umThethomlingwa wokuTjhuguluka kweTlayimethi ungaba mthetho.  Lokhu-ke kuzakwenziwa bekubekwe ngeminyaka emithathu ilandelana, bese kunande kuyabuyekezwa qobe minyaka emihlanu.           

9.    Izabelo Zeemali Zekhabhoni Yeenkhampani  
9.1.    IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kweNdlela yokuHlukaniswa kweSabelo seeMali seKhabhoni yeenKhampani. Lizokuphunyeleliswa ngomnyaka wee-2023 ihlelo lokwaba iimali elikatelelekileko lekhabhoni eliqothele iinkhampani ezithunyisa irhasi khulu. Ihlelo lesabelo seemali sekhabhoni lizakukatelela iinkhampani ezithunyisa khulu ukuthi zilinganise irhasi eziyithunyisako ibe sesilinganisweni esivunyelweko sokuthunyisa irhasi esilaphazako; lesosilinganiso esiqintelisako sokuthunyiswa kwerhasi sizakusebenza iminyaka emihlanu ekhampanini ngayinye.                      
9.2.    Indlela yokwaba yesabelo seemali sekhabhoni ilinganisa ubukhulu besabelo seemali sekhabhoni evunyelweko ibe iveze nemininingwana yehlelo lokusebenza elizakusetjenziselwa ukulinganisa nokuhlukanisela isabelo seemali sekhaboni yekhampani ngesigaba sokuthoma esikatelelekileko nangemva kwaso.                  

10.    Ukuhlukaniswa Kweenyingi Zabomarhistrada 
10.1.    IKhabinethi ikuthokozele ukuqedelelwa kokuhlukaniswa kweenyingi zabomarhistrada eemfundeni ezine ebezisasele; (leziimfunda-ke yiPumalanga Kapa; yiFreyistata; yiKwaZulu-Natal kunye neTjingalanga Kapa).  Lelihlelo, eliqinisa umThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika, lathoma ngomnyaka wee-2014 ngokuhlukanisa iinyingi zabomarhistrada e-Gauteng neTlhagwini Tjingalanga.  ELimpopo neMpumalanga zaqedelelwa ngomnyaka wee-2016, kwathi iTlhagwini Kapa yaqedelelwa ngomnyaka wee-2018.                    
10.2.    Ngaphambi komnyaka we-1994, iinyingi zabomarhistrada elizweni lekhethweli zazihlukaniswe ngombala wesitjhaba, kuthuweleliswa ukwenzelwa kwabantu abanzima ababehlala ezabelweni nemalokitjhini umsebenzi wezomthetho ongazisiko.               
10.3.    Imikhawulo ephakanyiswako yokuhlukaniswa kweenyingi zamakhotho iqinisekisa ukuthi woke amaSewula Afrika asizakale ngokulinganako ehlelweni lezomthetho nobulungiswa.  Ihlelo elenze ukuthi ekugcineni kuvele imikhawulo le belilihlelo eliqalelela koke, ekubalwe kilo zobumarhistrada, zamaPholisa wakwa-SAPS, iBandla lezokuTjhutjhisa (i-NPA), iBhodi yezeSizo lomThetho, iBhodi yokuSikwa kwemiKhawulo yaboMasipaladi kunye nabo boke ababelani abafaneleko eemfundeni ngeemfunda.                                                  
     
11.    Imithethokambiso Yokulawulwa Kwamacala Wombuso, Ukulamula Kunye Nokujanyelwa Kombuso Ngezomthetho   
11.1.    IKhabinethi ivume imithethokambiso emithathu emalungana nokulawulwa kwamacala wombuso, ukulamula kunye nokunjanyelwa kombuso.   Imithethokambiso le inqophe ukukhuthaza nokuphakamisa indlela yamakghonofundwa engadli imali enengi yokulawulwa kwamacala wombuso.        
11.2.    Imithethokambiso le iphethe ikambisolawulo ekufuze ithotjelwe kunye nekambiso ekufuze ilandelwe yi-Ofisi yeGcwetha lomBuso (i-OSA) lokhuya nayisebenza ngamacala wombuso.  Ukudlula lapho, imithethokambiso le ibeka ikambiso efanako ibe ilethe nomtlamo wokulekelela i-OSA.  Umthethokambiso wokulamula uletha namagadango ahlukileko wokulamula emacaleni angalanyulwa ngeendleko zekhotho ezincani/eziphasi.                   
11.3.    Imithethokambiso evunyiweko le izokusebenza njengendlela yokweyamela emthethweni omutjha nakuzabe kusabuyekezwa umThetho we-1957 we-Ofisi leGcwetha lomBuso (umThetho 56 we-1957), njengokutjhugululwa kwawo.                          

C.  Imithethomlingwa 

1.    Umthethomlingwa Otjhugulula Imithetho Yefundosisekelo  


1.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezeFundosisekelo. UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho 
weenKolo we-1996 (umThetho 84 we-1996) nomThetho we-1998 wokuQatjhwa kwaboTitjhere  (umThetho 76 we-1998).                
1.2.  Amatjhuguluko aphakanyiswako lawa anqophe ukuqinisa amarherho wokufunda efundweni njengoba kusitjho umThethosisekelo we-1996 weRiphabhligi yeSewula Afrika. Amatjhuguluko la, hlangana nokhunye, aphumelelisa ukuvuleka kwamasango kiwo woke umuntu eminyakeni emibili yokuthoma yefundo yomntwana kwebuncanini.                
1.3.  UmThethomlingwa lo ukhuthaza nokuziphendulela ngaphakathi kwemikhandlu elawula iinkolo, uhlathulule nomthethokambiso wokuthathwa kwafundi eenkolweni, umthethokambiso welimi newesiko lokuziphatha eenkolweni.  Amatjhuguluko aphakanyiswako la azakwenza kube ngcono ukutholakala kwefundo kibo boke abafundi elizweni lokeli.                                        
1.4.  UmThethomlingwa lo sekukhe kwabonisanwa ngawo nomphakathi kunye nabo boke ababelani abafaneleko.                                                                                                          

2.        Umthethomlingwa Wee-2021 Womthelo (ilevi) Wekoro Yeemali 
2.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2021 womThelo (ilevi) weKoro yeeMali. UmThethomlingwa lo unikela amandla wokusebenza womThetjhwanalawulo wezeeMali wee-2017 (i-FSR), (umThetho 9 wee-2017).              
2.2.  UmThethomlingwa lo uthelisa ikoro yezeemali umthelo  ekufuze usetjenziselwe ukusekela ngeemali nokusebenza kweenjamiso zamakoro weemali asungulwa ngokomThetho we-FSR wee-2017.  Godu ubeka nesibambiso esikatelelekileko setjhorense emalungwini atlolisiweko wehlangano wokuphephisa labo abafaka imali yesibambiso leyo, ezakuba buphephelo nakube ibhanga iyabhalelwa.         
2.3.   UmThethomlingwa ubuye utjhugulule umThetho we-1956 wesiKhwama seeMali zomHlalaphasi  (umThetho 24 we-1956); nomThetho wamaBhanga we-1990 (umThetho 94  we-1990); nomThetho we-Mutual Banks we-1993 (umThetho 124 we-1993) kunye nomThetho wezokweluleka ngezeeMali nomThetho oPhakathinaphakathi wee-2002 (umThetho 37 wee-2002) begodu uyithomanisa nomThetho we-FSR wee-2017 malungana neenjamiso zeemali.                                         
   
3.    Umthethomlingwa Otjhugulula Umthetho Wezekhetho  
3.1.    IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa ebewulindelwe ngamehlo abovu wokuTjhugululwa komThetho wezeKhetho.  UmThethomlingwa lo utjhugulula umThetho wezeKhetho we-1998 kobanyana uzokuvumela ukukhethwa kwabongikhethani abazijameleko bayokungena eKorweni yePalamende eKulu, bayokungena nakusibethamthetho eemfundeni ngeemfunda.                  
3.2.    NgoMgwengweni wee-2020 iKhotho yezomThethosisekelo yalayela iPalamende ukuthi ilungise ubutjhapha balomThetho wezeKhetho we-1998 osebenza njenganje, ngendlela yokuthi abongikhethani abazijameleko bazokukghona ukungenela ikhetho lokukhethelwa iKoro eKulu yePalamende, nesiBethamthetho sesiFunda kizo zoke iimfunda.                
3.3.    IKhabinethi ibuye yavumela ukudluliswa kombiko we-MAC obeka iindlela zokulungisa amaphuzu womThetho wezeKhetho atholakele aphambana nomthethosisekelo.                                                     

A.    Iminyanya Ezako  

1.    Ijima Lamalanga Ali-16  Lokulwa Nenturhu Ebantwini Abasikazi Nabantwana 
1.1.    IKhabinethi  ivumele  iJima lamaLanga ali-16 wokulwa nenturhu ebaNtwini abaSikazi nabaNtwana. Lelijima lokuphandlulula umphakathi lizakuragwa ngommongondaba othi:  UmNyaka Ka-Charlotte Mannya Maxeke: Ijima Lamalanga Ali-16 Lokulwa Nenturhu – Sisuka Ekuphandlululeni Siya Ekuziphenduleleni.”   Lelijima liyingcenye yejima likarhulumende elipheleleko lamaLanga ama-365 wokuPhandlulula  nomsebenzi wokukhulumela ukuqeda inturhu ebantwini abasikazi nabantwana.                                
1.2.    Urhulumende usikhuthaza soke ukuthi siwusole besizibophelele ngokuwuqeda umukghwa wokukhahlumeza abantu abasikazi nabantwana elizweni lekhethweli.   Iimbalobalo zenturhu yobulili nokubulawa kwabantu abasikazi ezisandukukhutjhwa mNyango wezamaPholisa kufuze zibe ziindaba ezibuhlungu kiwo woke amaSewula Afrika athanda ukuthula nathobela umthetho.                                  
1.3.     IKhabinethi ibawa woke amaSewula Afrika ukuthi asebenze ndawonye ngokubumbana ukuqinisekisa ukuthi ijimeli lifikisa ilizwe lekhethweli   eduze nokuthola ilungelo lokuphepha labantu abasikazi nabantwana. UNgqongqotjhe u-Nkoana-Mashabane namhlanje, ngomhla wama-25 kuSinyikhaba, uzokuvula ukuthoma kokusebenza kwejimeli.                                       

D.     Imilayezo   

2.     Siyabathokozisa 
IKhabinethi ithokozisa beyithumela neemfiselabuhle kilaba abalandelako:  

  • UNom. Damon Galgut, umtloli owathumba unongorwana orhanyazelako i-Booker Prize yee-2021 ngenoveli yakhe i-The Promise, omSewula Afrika wesithathu ukuthumba i-Booker Prize.                     
  • I-Mamelodi Sundowns Ladies ngokuthumba kwayo iphaliswano lokuvula lemidlalo yebholo erarhwako yabantazana i-Confederation of African Football Women’s Champion League   ebeyidlalelwa e-Cairo, eGibhithe.  Lepumelelo eyihlahlandlela izokukhuthaza ituthuko yomdlalo webholo erarhwako yabantazana eSewula Afrika.   

          
3.    Silila Imbiko  
IKhabinethi iyililela imbiko imindeni nabangani balaba abalandelako:   

  • UNom. Mr FW de Klerk (85), owakhe waba nguMengameli ngaphambi kombuso wentando yenengi eSewula Afrika nowakhe waba liSekela likaMengameli emBusweni weBumbano ngo-1994. Ngomnyaka we-1993 wabelana noMengameli walokhuya u-Nelson Mandela ngoNongorwana wokuThula i-Nobel Peace Prize ngomsebenzabo wokuqeda umbuso we-apartheid ngokuthula, nangokwendlala isisekelo sombuso wentando yenengi eSewula Afrika etja.                                                     
  • UNom. Wilbur Smith (88), umtloli wedumo emazweni ngamazwe owathengisa iincwadi ezingaphezulu kweengidi ezili-140. Bekamtloli nomdembiindaba othandwako ongomunye wamagagu nososino ophambili ekhethwapha.            
  •  UNom. Tubby Reddy (62), owakhe waba siKhulu esiPhetheko (i-CEO) seHlangano yezemiDlalo neKomidi yama-Olimpiki, osebenze ngokusimelela asenza ubungcono kezemidlalo eSewula Afrika.    
                                 

E.     Ukuqatjhwa    

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

1.    UNom. Lucky Charles Mohalaba, oqatjhelwe isikhundla se-CEO ye-Nkomati-Usuthu Catchment Management Agency.                                              
2.    UPhrof.  Azwihangwisi Edward Nesamvuni oqatjhelwe isikhundla sikaSihlalo weBhodi ye-South African National Biodiversity Institute.                                                    
3.    UNom. Lemogang Pitsoe, oqatjhelwe isikhundla se-CEO se-African Exploration Mining and Finance Corporation.                                                                                           
4.    UNom. Nasele Nathan Mehlomakulu, oqatjhelwe isikhundla seSekela likamNqophisiZombelele: ZokuTholakala kokuDla nezokuHlela ngoButjha kezokuLima emNyangweni wezokuLima, zokuHlelwa kweNarha ngoButjha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya.                                                                     

5.    IBhodi Yabanqophisi Yesikhwama Sokulilisa 
(i)    UNom. Paul Serote (uSihlalo);
(ii)    UNom. Gerald Boitumelo Mokgoro;
(iii)    UNom. Tibor Szana;
(iv)    UMm. u-Valerie Manamane Rennie;
(v)    UDorh. Zukiswa Pinini;
(vi)    UMm. u-Ndivhuwo Manyonga;
(vii)    UMm. u-Gys Myburgh McIntosh;
(viii)    UNom. Mandla Shezi; 
(ix)    UNom. Adam Letshele;
(x)    UDorh. Sethole Reginald Legoabe;
(xi)    UMm. u-Elma Mary Burger; 
(xii)    UMfu. uNtombizine Madyibi;
(xiii)    UMm. uVuyiswa Miya;
(xiv)    UNom. Fani Xaba;
(xv)    UMm. u-Sumaya Hoosen;
(xvi)    UNom. Kevin Cowley;
(xvii)    UDorh. Hilko Johannsmeier; 
(xviii)     UNom. Jan Mahlangu;
(xix)    UMm. uNaledi Tsipane;
(xx)    UNom. Janek Wilimiec;
(xxi)    UNom. Edward Malometje Thobejana; kunye 
(xxii)    noMm. u-Desugee Pillai.

6.    IBhodi Yabanqophisi Yeziko Lezangoma Zezulu ESewula Afrika:  
(i)    UMm. uFeziwe Yolanda Renqe;
(ii)    UMm. u-Mmapula Moreen Kgari;
(iii)    UMm. uSandika Daya;
(iv)    UMm. u-Moipone Edith Magomola;
(v)    UNom. Mmaphaka Ephraim Tau;
(vi)    UNom. Itani Phaduli;
(vii)    UPhrof. Ndivhudzannyi Sylvester Mpandeli; kunye  
(viii)    noDorh. Grant Reagon Son. 

7.    IBhodi Yabanqophisi Yokuthuthukiswa Kwamagontraga Akhako 
(i)    UNom. Khulile Vuyisile Nzo (uSihlalo);
(ii)    UPhrof. Susanna Gertruida Bouillon (iSekela likaSihlalo);
(iii)    UMm. u-Yvonne Deliwe Mbane;
(iv)    UNom. Tumelo Gopane;
(v)    UNom. Sibusiso Makhanya;
(vi)    UMm. uKarabo Joyce Siyila;
(vii)    UMm. u-Moloko Benadette Rabosiwana;
(viii)    UMm. u-Ertia Boitumelo Mokgatle;
(ix)    UMm. u-Celeste Margo le Roux;
(x)    UNom. Danny Lesiba Masimene;
(xi)    UMm. uThuthuka Siphumezile Songelwa;
(xii)    UMm. uBongekile Zulu; kunye 
(xiii)    noNom. Khuliso Kennedy Maimela.

8.    IBhodi Yabanqophisi Yomsebenzi Wokweluswa Kweenkimu Zomphakathi  
(i)    UMm. u-Marvellous Phindile Mthethwa (uSihlalo);
(ii)    UNom.  Sediko Rakolote;
(iii)    UMm. u-Julia Ramataboe;
(iv)    UMm. u-Deshni Subbiah;
(v)    UNom. Mthokozisi Daluxolo Xulu;
(vi)    UNom. Donovan Vincent Goliath; kunye  
(vii)    noMm. uNtombikayise Sithole.

(i)    UNom. Steven Piet Ngubeni (uSihlalo); 
(ii)    UMm. u-Pamela Nonkululeko Makhubela;
(iii)    U-Adv. Mxolisi Sphamandla Nene;
(iv)    UNom. Terry Kevin Johnson;
(v)    UNom. Thato Ramaili;
(vi)    UMm. uThokozani Radebe;
(vii)    UMm. uThuthuka Siphumezile Songelwa;
(viii)    UNom. Shaheed Peters;
(ix)    UMm. uNokulunga Makopo; 
(x)    UMm. u-Pamela Beatrice Snyman, kunye
(xi)    noMm. u-Veruska Gilbert (umJameli obuya emNyangweni wezeRhwebo, amaBubulo nezePhaliswano).            

10.     IBhodi Yabanqophisi Yomkhandlu Wabakhi Bezindlu Zokuhlala (I-National Home Builders Registration Council) 
(i)    UMm.uNomusa Mufamadi (uSihlalo);
(ii)    UNom. Francois Beukman;
(iii)    UNom. Kganki Matabane;
(iv)    UMm. uNontuthuko Chiluvane;
(v)    UMm.u-Mandy Jayakody;
(vi)    UNom. Refilwe Lediga;
(vii)    UMm. u-Morwesi Ramonyai;
(viii)    UMm. uSiphindile Memela;
(ix)    UMm. uNomthandazo Lucia Ncalane-Ngcobo;
(x)    UMm. u-Kedibone Tsiloane;
(xi)    UNom. Roy Mnisi;
(xii)    UMm. u-Shelly Huntley;
(xiii)    UMm. u-Sasa Subaban; kunye
(xiv)    noMm. uZodwa Matiwane. 

11.     Amalunga Wesigungu Esilawula Umkhandlu Wezindlu Zomphakathi (i-Council of the Social Housing Regulatory Authority):
(i)    UMm. uBusisiwe Nzo (uSihlalo);
(ii)    UMm. u-Pulani Thobejane-Mogotsi
(iii)    UMm. Lahlane Malema;
(iv)    UMm. uSanele Masiza;
(v)    UMm. u-Yvonne Deliwe Mbane;
(vi)    UMm. u-Lebogang Shole;
(vii)    UMm. u-Ayanda Olifant;
(viii)    UMm. uZimbini Hill;
(ix)    UMm. u-Confidence Tshilande;
(x)    UNom. Kevin Kiewitz;
(xi)    UNom. Ashley Latchu; kunye 
(xii)    noNom. Mashukudu Maboa.

12.     IBhodi Yabanqophisi Behlangano Eyakha Izindlu Zokuhlala (i- Housing Development Agency):
(i)    UDorh. Tshilidzi Ratshitanga (uSihlalo);
(ii)    UMm. uMarina Dumakude (iSekela likaSihlalo);
(iii)    UDorh. Manqoba Soni;
(iv)    UMm. u-Nalini Maharaj;
(v)    UNom. Rajesh Makan; kunye 
(vi)    noMm. u-Magdeline Tshabalala.  

Imibuzo ingathunyelwa ku: Mm. Phumla Williams – UmKhulumeli weKhabinethi
Inomboro yeselifowuni:  083 501 0139 
 

Share this page

Similar categories to explore