Sitatimende Semhlangano WeKhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-5 Kholwane 2023 


A.    Tindzaba Telive
1.    Temandla

1.1.    Ikhabhinethi isamukele Lesinyatselo se-Eskom Sekutfolakala Kwemandla, lenyalo sesisondzele ku-70%. Kungetwe emamegawatsi (MW) lacishe abe nge-400 kulomzila futsi kutfutfukiswe luhlelo lwekunakekela ngesikhatsi lesincane.  
1.2.    Ikhabhinethi futsi isamukele lesincumo Sesikhulu Selizinga Lemoya Wavelonkhe SaleLitiko Letemahlatsi, Kudoba Netesimondzawo sekuvumela i-Eskom kutsi ime kancane kute ikhone kuhambisana Nemazinga Ekungcolisa Umoya Lamkhawulo Lomncane Esiteshini Sagezi iKusile, lesiseMpumalanga, ngekulandzela timiso letitsite leticinile. 
1.3.    Lokumiswa kancane kutawenta kutsi i-Eskom ikhone kwenta umsebenti wayo wekulungisa imigudvu yekuphehla gezi leyonakala mhla ti-23 Imphala 2022. Lesikhungo sagezi futsi sitawakha imigudvu yekuphehla gezi lemitsatfu yesikhashana lekulindzeleke kutsi ikhicite 2 100MW agezi kugridi yavelonkhe futsi loko kutawunciphisa sikhatsi sekucisha gezi ngenhloso yekuwonga ngemazinga lamabili. 
1.4.    Ikhabhinethi iphindza futsi itsi hulumende utibophelele kuloluhlelo lolwatiwa ngekutsi Yi-Just Energy Transition (i-JET) futsi itimisele kunciphisa lomtselela wekugucugucuka kwesimo selitulu. I-JET, leyasungulwa ngemnyaka we-2020, ihlose kutfola “i-Net Zero” (kutfola kulingana emkhatsini wekukhicita umoya lohlantekile kanye nekususwa kwelizinga lemoya longcolile) kumazinga ekungcolisa umoya ngemnyaka we-2050. 
1.5.    Ikhabhinethi ibonge bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labasachubeka nekonga gezi, kakhulu ngetikhatsi lodzingeka ngato kakhulu. Imitamo yetfu lehlangene isite kuletsa emazinga laphasi esikhatsi sekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga. 
1.6.    Ikhabhinethi iphindze yakwamukela lokutibophelela lokutsetfwe Kulomhlangano Wesivumelwane Lesisha Semhlaba Sekutfolakala Kwetimali lebewubanjwe eParis, eFrance kusuka mhla tinge-22 kuya kumhla tinge-23 Inhlaba 2023. Mengameli Cyril Ramaphosa uyile kulomhlangano, lobewuhlose kwenta sivumelwane lesisha emkhatsini KweNyakatfto neNingizimu lesitawusita kubukana netintfo letimayelana nekugucugucuka kwesimomvama selitulu, intfutfuko nekukweleta.

2.    Timo telitulu letimatima
2.1.    Ikhabhinethi ibonge emacembu Etifundza Lalawula Inhlekelele ngekuphendvula masinyane ekusiteni imimango lebeyitsintseke kakhulu kuletikhukhula letisandza kwenteka KwaZulu-Natali naseNyakatfo Kapa. Sonkhe siphatseka kabi kakhulu ngalokulahleka kwemiphefumulo lokwenteke KwaZulu-Natali, futsi sindlulisa emavi ekudvudvuta kulemindeni nakubangani balabo labalahlekelwe timphilo tabo. 
2.2.    Kumoshakale kakhulu sakhiwonchanti semigwaco, kuphakelwa kwagezi, tinhlelo tekutfutfwa kwendle netindlu etindzaweni letitsintsekile letiKwaZulu-Natali kwatsi tincenye letitsite taseNyakatfo Kapa tamoshakalelwa takhiwo.  
2.3.    Hulumende netinhlangano letisita bantfu uyachubeka kunika imimango tintfo letilusito kulemindeni letsintsekile leKwaZulu-Natali, letifaka ekhatsi emaphasela ekudla, tingubo tekulala, emaplastiki ekutivikela nemabhokisi esimo lesiphutfumako. 
2.4.    I-Eskom nematiko agezi amasipala nawo atjeliwe kutsi abuyisele kusebenta kwagezi kuletindzawo letitsintsekile. 

3.    Kuvakasha Kwekusebenta Ngekubambisana kweNetherlands neDenmark
3.1.    Ikhabhinethi yamukele lokuvakasha kwekusebenta ngekubambisana lokube yimphumelelo emkhatsini kwaNdvunankhulu waseNetherlands, uMnu. Mark Rutte naNdvunankhulu waseDenmark, Mk. Mette Frederiksen lokucinise budlelwano beNingizimu Afrika nalamave omabili kumikhakha yehayidrojini lehlantekile (lengangcolisi simondzawo), kwetemandla lavuselelekako kanye ne-JET. 
3.2.    Lokuvakasho loku futsi kuletse licembu lebatjali timali eNingizimu Afrika kutocinisekisa lelizinga lelisetulu lekusebentisana nelebudlelwano lobuhle emkhatsini kwalelive nalabalingani lababili base-Europe. 
3.3.    Ngalesikhatsi saletindzaba letihlanganyelwe letisemtsetfweni, kwasayinwa Sivumelwane Sekusebentisana kumkhakha weHayidrojini Lehlantekile emkhatsini kweNingizimu Afrika neNetherlands, ngaleso sikhatsi futsi kwentiwa sivumelwane emkhatsini kweNingizimu Afrika neDenmark lesimayelana Nekusebentisana Kutentfutfuko nekuchibiyela Luhlelo Lwebalingani Kutemandla lwemnyaka we-2017.

4.    Imbizo YaKwazulu-Natali YaMengameli YeLuhlelo Lwekutfutfukisa Tigodzi (i-DDM)
4.1.    Mengameli Cyril Ramaphosa ahambisana nalabanye baholi labavela kulemikhakha lemitsatfu (wavelonkhe, wesifundza newendzawo) yahulumende, bahambele Imbizo YaMengameli yesikhombisa Yeluhlelo Lwekutfutfukisa Tigodzi Yembuso Wesitfupha ngaLesihlanu, mhla ti-30 Inhlaba 2023 kuMasipala Wesigodzi uThukela loKwazulu-Natali. Baholi bahulumende basebentise lelitfuba kucocisana netakhamuti mayelana netinseyeya tekuphakelwa kwetinsita kanye netinhlelo tekutfutfukisa lesigodzi.  
4.2.    Ikhabhinethi yenta lubito kutakhamuti kutsi tidlale indzima yato tite netincumo mayelana nelikusasa lato ngekutsi tibe yincenye yaloluhlelo lweMbizo YaMengameli ye-DDM. 
4.3.    Tonkhe takhamuti tiyacelwa kutsi tidlale indzima yato ekutfutfukiseni imimango yato ngekuba takhamuti letifaka ligalelo. Ngekusebentisana, singatibona tintfo letisihluphako bese sisusa tihibe letisivimbela kutsi sitfole kuphakelwa kwetinsita letehlukahlukene. 
 
5.    Temnotfo 
5.1.    Ikhabhinethi icocisene ngaLolubalobalo Lwekota Lwetekucashwa lwakamuva lolukhishwe Telubalobalo TaseNingizimu Afrika (i-Stats SA) lolukhomba kuncipha kutekucashwa kumikhakha lehlukahlukene nemphumelelo kuleminye. Nanoma kukhula kwemnotfo kusehlile, umnotfo wetfu locinile uyachubeka kuvula ematfuba emsebenti, nanoma kwenteka ngendlela nangelizinga lesingalifisi. 
5.2.    Kungenelela lokufana neluhlelo Lwesikhutsati Setekucasha saMengameli kuyancedza kugucula simo. Ikhabhinethi igcugcutelekile ngalokutsi ngeNdlovulenkhulu 2023, bantfu labangetulu kwesigidzi lesi-1.2 bazuze ngco kuloluhlelo kusukela lasungulwa ngemnyaka we-2020. Kute kube kunyalo, imisebenti yesikhashana lelinganiselwa ku-800 000, linyenti layo iyebantfu labasha, isunguliwe emikhakheni lemcoka yetemfundvo, kutemfundvo yekukhulisa umntfwana asesemncane nakutekuvikeleka kwemmango. 
5.3.    Loluhlelo lucinisekise kutsi bantfu labanengi baseNingizimu Afrika labahlaseleka lula baba yincenye yekwenta umsebenti lobonakalako bese batfola umholo losimeme. Lokungenelela kuncedze kunciphisa lobumatima kwetemnotfo emindenini letinkhulungwane. 

6.     Ihayidrojini Lengangcolisi Simondzawo
6.1.    Ikhabhinethi isamukele futsi lesivumelwano sesifiso sekusebentisana sekusungula Licembu Lekwenta Umsebenti weHaydrojini LeNingizimu Afrika neGermany, lesisayinwe yiNdvuna Yelihhovisi LaMengameli lebukene neTegezi, Dkt. Kgosientsho Ramakgopa kanye neLisekela LaShansela waseGermany Robert Habeck.  Lelicembu lekwenta umsebenti litawubuka kutsi itawakhiwa njani imakethe yehayidrojini nekutsi itawutfutfukiswa njani, kanye nekutsi kwakhiwe ematfuba emabhizinisi emkhatsini kwalamave omabili. IHayidrojini Lengenabungoti yakhiwa ngemandla lavuselelwako futsi ayingcolisi indalo njengehayidrojini letayelekile. 
6.2.    Hulumende sevele utentile tinhlelo te-Hydrogen Valley, lekulindzeleke kutsi itawugijima kusuka eLimpopo, indlule eJozi, iyofika eThekwini. Lendzawo itawuvula ematfuba emiklamo letawucala tinhlelo tehayidrojini letawuba kumahabhu ngenhloso yekutfutfukisa kukhula kwemnotfo nekuvula ematfuba emisebenti.

7.    Umhlangano Wahulumende NeweBaholi Bemave LangaseNingizimu kwe-Afrika Lomayelana Nesivumelwane Sekukhokhisana Intsela (i-SACU) 
7.1.    Ikhabhinethi ikunakile lokuvakasha ngekwemsebenti kwaMengameli Cyril Ramaphosa kumhlangano Wahulumende Newebaholi Bemave e-SACU yeSiphohlongo lobewubanjelwe e-Kingdom of Eswatini ngaLesine, mhla ti-29 Inhlaba 2023. I-SACU, leyasungulwa ngemnyaka we-1910, iyinhlangano lenkhulu emhlabeni lemayelana nesivumelwane setentsela. 
7.2.    Lomhlangano wacocisana futsi wenta timemetelo mayelana nesimo sekusetjentiswa kweLuhlelo Lwendlelalisu yemnyaka we-2022 – 2027. Loluhlelo lwendlelalisu ye-SACU kwavunyelwana ngalo ngenyanga yeNhlaba 2022 njengendlela letawulandzelwa kukhulisa kuhlangana kwetigodzi kutentsela yemphahla bese kusungula budlelwane lobunemandla emkhatsini kwemave lasihlanu lamalunga futsi kutawusetjentiswa lamatfuba laletfwa ngileNdzawo Yelivekati Le-Afrika Yekutsengiselana Ngaphandle Kwekukhokhisana Intsela. 

8.    Tetimbiwa
8.1.    Ikhabhinethi ikhatsatekile ngalokugutjwa kwetimbiwa ngalokungemtsetfo futsi hulumende utawutsatsa tinyatselo tekucedza lomkhuba ngekusebentisa Licembu Lendlelalisu Yekulawula Neyekuchumana Kwavelonkhe (i-NCSMT). I-NCSMT ihlose kuchumanisa imitamo yahulumende yekucedza kugutjwa kwetimbiwa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekushushunjiswa kwemikhicito yetimbiwa leligugu. 
8.2.    Kugutjwa kwetimbiwo ngalokungekho emtsetfweni kanye nekushushunjiswa kwemikhicito yetimbiwa leligugu kukhinyabeta umnotfo wetfu, futsi kunemtselela lomubi kutekuphepha nakutemphilo yemimango lesedvute.  

9.    Imibhikisho yemmango 
9.1.    Ikhabhinethi yasho kutsi ludlame alusiso sisombululo setinkinga temmango futsi icela imimango kutsi isebentise tindlela letibekiwe tekusombulula tinkinga tayo. Licembu Letindvuna Lekwenta Umsebenti litfunyelwe eDiepsloot eGauteng kute lisebentisane nebaholi bemmango kubukana netinkinga tawo.  
9.2.    Ikhabhinethi icela ummango waseDiepsloot newakuletinye tindzawo kutsi usebentisane nahulumende, emakhansela endzawo kanye nemaphoyisa kusombulula tintfo letifana nebugebengu. 

B.    Tincumo Tekhabhinethi

1.    Luhlaka Lwendlelalisu Yalelive Yelutjalotimali (i-CIS) 
1.1.    Ikhabhinethi ivumelene kutsi kusetjentiswe Luhlaka Lwe-CIS yeNingizimu Afrika. 
1.2.    I-CIS, leyashicilelwa kutfola imibono yemmango ngemnyaka we-2022, ihlose kubeka lelive libe yindzawo lemcoka yekutjalatimali e-Afrika ngekuzuza lutjalotimali lolucondzile nalolusezingeni lemave angaphandle newasekhaya.
1.3.    Lendlelalisu incike kumacalakwentiwa walolutjalomali lwalelive kanye nakutinhloso tentfutfuko kutemnotfo letifana nekukhulisa ematfuba emisebenti, kunciphisa buphuya, kanye nekusekela tingucuko letifanele temnotfo lokhipha ikhabhoni lencane, kanye nekutfolakala kwagezi.
1.4.    Iniketa tindlela telutjalotimali letitawuheha emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalasafufusa emkhankhasweni wawo wekutfola kukhula kwemnotfo, kakhulu umnotfo lokhipha ikhabhoni lencane. Lendlelalisu futsi yenta kutsi kusetjentiswe tivumelwane letinengi letisemkhatsini kwemave lahlukahlukene, kwemave esigodzi, kwemave lamabili letisayinwa yiNingizimu Afrika.
1.5.    Lendlelalisu icondzaniswe netinhloso teLuhlelo Lwavelonkhe Lwetentfutfuko kutetingucuko tetemnotfo kanye neLoluhlelo Lwavelonkhe Lwesakhiwonchanti Lwemnyaka we-2050 lolusandza kwamukelwa. 
1.6.    Tifundza talelive nabomasipala babo labakhulu titawudlala indzima lenkhulu ekusebentiseni lendlelalisu, letawuhlala iguculwa njalo kute ihambisane nalesimo lesigucukako setemnotfo. 

2.    Umbiko Wesitsatfu Wetikhatsi Letitsite Ngaphasi Kwenhlangano Yemave Emhlaba Lelwa Nekuhlukunyetwa Noma Nekucekelwa Phasi kwesitfunti Nekungabi Nebuntfu kanye, Naletinye Tindlela Tekujeziswa (i-CAT).
2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa kwembiko we-CAT yesitsatfu yeNingizimu Afrika yetikhatsi letitsite Kumabhalane Jikelele Welubumbano Lwemave Emhlaba (i-UN). Lombiko uchaza tinyatselo letitsatfwa yiNingizimu Afrika kuvikela kuhlukunyetwa nekungaphatfwa kahle kwetakhamuti. 
2.2.    INingizimu Afrika yasayina lesivumelwane ngemnyaka we-2000 yasicinisekisa ngemnyaka we-2009. Ngekuhambisana ne-Mbhalo we-17 weMtsetfo Lolandzelwako Lotikhetsela Wona we-CAT, lenye yetibopho lebekelwe Emacembu Emibuso kusungula tindlela tasekhaya tekuvikela kuhlukunyetwa lokwatiwa ngekutsi Yindlela Yavelonkhe Yetekuvikela. 
2.3.    Kuleminyaka le-29 leyengcile, hulumende wentsandvo yelinyenti waseNingizimu Afrika wasusa imitsetfo yakudzala yelubandlululo netikhungo tayo, yakha tikhungo letinsha tentsandvo yelinyenti, futsi wafaka imitsetfo lemisha legcile kumalungelo lakuMtsetfosisekelo nasekukhululekeni.  
2.4.    Emalunga emmango ayakhona kubika ngetinsolo tekuhlukunyetwa nangekungaphatfwa kahle kuLuphiko Lolutimele Lwetekuphenya Lwetemaphoyisa kute aphenye ngalokucondze ngco. INingizimu Afrika futsi ineKhomishini Yemalungelo Eluntfu lesebenta kahle, lekusikhungo savelonkhe lesisungulelwe kwesekela intsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo. 

C.    Labacashiwe
Bonkhe labacashiwe kufuneka bayohlolisiswa ticu tabo futsi batfole kuvumeleka lokufanelekile. 
1.    Mk. Ntomboxolo Mbengashe njengeMphatsi Wesigungu Lesikhulu (i-CEO) seLibhange LasePosini LaseNingizimu Afrika sikhatsi lesiminyaka lesihlanu. 
2.    Mnu. Sibusiso Bukhosini njengeMphatsi Wesigungu Lesikhulu (i-CEO) se-Isimangaliso Wetland Park (ukhetfwe kabusha).
3.    Mk. Tamlyn Bouwer njengeSikhulu Lesisetulu Setetimali Semkhandlu Wavelonkhe Wekubhalisa Kwebakhi Betindlu.
4.    Mnu. Morongwa Calvin Molongoana njengeLisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Kusekelwa Kwetelubalobalo Netelwati kuTelubalobalo TaseNingizimu Afrika.  
5.    Mk. Daphne Yandiswa Morudu njenge-DDG kuLuhlelo LwaseNingizimu Afrika Lwetelubalobalo kuTelubalobalo TaseNingizimu Afrika.  
6.    Mnu. Rory Gallocher njengesSikhulu Lesisetulu Setekusebenta KweLihhovisi LaMengameli. 

D.    Imitsetfosivivinyo

1.    Luhlaka Lwekuchibela Umtsetfosivivinyo Wetinkampani wemnyaka we-2023 
1.1.    Ikhabhinethi ikwamukele kwetfulwa kweLuhlaka Lwekuchibela Umtsetfosivivinyo Wetinkampani wemnyaka we-2023 ePhalamende kute ucubungulwe.  
1.2.    Letiphakamiso kuLomtsetfosivivinyo tihlose kunciphisa imitfwalo yetemtsetfo neyetekuphatsa kubanikati bemabhizinisi futsi itawukhulisa kuheheka kweNingizimu Afrika kulabo labangahle babe batjalitimali. Tichibelo letinengi betitebuchwepheshe, futsi betimayelana nekucondzisa nekukucacisa tindzaba letimayelana nekuphatsa. 
1.3.    Lenye yetintfo letimcoka letibekwe embili kucala ngato tentiwe ngilohulumende wentsandvo yelinyenti, kuvula ematfuba emisebenti kantsi loku angeke kuphumelele uma kungakalungiswa indzaba yekwenta kutsi kube malula kwenta ibhizinisi eNingizimu Afrika. 
1.4.    Letichibelo tiphindze tinikete kucacisa kabanti mayelana nemabintana lamanengi lakuloMtsetfosivivinyo, lokuhloswe ngawo kunciphisa umtsetfo wekulawula kumabhizinisi; kucinisa kuvala emageba lalwa nekushushunjiswa kwemali; kukhulisa tidzingo tekudzalula nekukhulisa emandla ebanikati bemasheya enkampani. 
1.5.    Kuholela kakhulu, kakhulu emazingeni lasetulu enkampani, yintfo lekhatsata kakhulu emave emhlaba neNingizimu Afrika.  
1.6.    Letichibelo titawugcugcutela kutsi konkhe kube sebaleni futsi titawucacisa imisebenti emkhatsini kwebacondzisi nebalawuli labakhulu ngakulolunye luhlangotsi, kanye neyebanikati bemasheya kulolunye, kanye nekubukana netikhalo temmango letimayelana nemazinga lasetulu ekungalingani emmangweni. 

2.    Umtsetfosivivinyo Wekugadza Ngekhatsi Kwabohulumende, Kusekela Nekungenelela (i-IMSI) Wemnyaka We-2022 
2.1.    Ikhabhinethi ikwamukele kushicilelwa kweluhlaka Lwemtsetfosivivinyo we-IMSI wemnyaka we-2022 kute kucociswane ngawo nemmango.
2.2.    Lomtsetfosivivinyo utawusetjentiswa njengendlela yekulungisa tinseyeya letinengi letibonakele ngalesikhatsi hulumende asebentisa tigaba se-100 nese-139 Semtsetfosisekelo WeRiphabhlikhi YaseNingizimu Afrika wemnyaka we-1996 ngalesikhatsi aphocelekile kutsi ente loko ngenca yekungasebenti kweleminye imikhakha yahulumende. 
2.3.    Sigaba se-100 siniketa hulumende emandla ekungenelela uma sifundza sehluleka kwenta umsebenti waso wekulawula newekuphakela tinsita kantsi sigaba se-139 siniketa sigungu lesiphetse sifundza kutsi singenelele uma masipala angenti umsebenti ngekulandzela Umtsetfosisekelo noma umtsetfo. 
2.4.     Lomtsetfosivivinyo we-IMSI uyasetjentiswa njengelithulusi letemtsetfo lekubukana netinseyeya tekusebentisa Sigaba se-139, kugadza nekuhlola, kanye nemtselela walokungenelela. 
2.5.    Lomtsetfosivivinyo utawulawula kusetjentiswa kweSigaba se-139 Semtsetfosisekelo, lokufaka ekhatsi tinchubo letifanele. Utawubonelela kutsi kuba nekwesekelwa kwalokuhlosiwe kubomasipala labadzinga lusito, futsi utawubonelela kugadza bomasipala kute bente imisebenti lebatibophelele kuyo yesigungu lesikhulu ngekulandzela Umtsetfosisekelo noma umtsetfo. 

E.    Imicimbi Letako 
1.    Sikhatsi Sentsela

1.1.    Ikhabhinethi ikhumbuta wonkhe umuntfu kutsi sikhatsi sekugcwalisa emafomu entsela semnyaka we-2023 sitawuvulwa NgaLesihlanu, mhla-7 Kholwane 2023 kute kube ngumhla ti-23 Imphala 2023. Bakhokhintsela bayagcugcutelwa kutsi bagcwalise timbuyiselo tabo tentsela ku-eFiling noma ku-MobiApp yeTemisebenti Yentsela TaseNingizimu Afrika (i-SARS). 
1.2.    Lenchubo yekutfumela emafomu entsela nyalo seyentiwe yaba malula kakhulu futsi i-SARS itawuchubeka nalokuhlola lokutentekelako nakulomnyaka. Emkhatsini kwamhla lu-1 kuya kumhla ti-7 Kholwane 2023, bakhokhintsela bayatiswa nge-SMS noma nge-imeyili kutsi bakhetsiwe kutsi batfole kuhlolwa lokutentekelako. Uma ungayitfola le-SMS, sinyatselo sakho lesilandzelako kutsi ubuyekete lokuhlolwa lokutentekelako ku-MobiApp yaka-SARS noma nge-eFiling. Uma uvumelana nalokuhlola lokutentekelako, akudzingeki kutsi wente lokutsite.
1.3.    Kuhlala utfumela ngesikhatsi timbuyiselo takho tentsela letinembako tentsela kucinisekisa kutsi bakhokhintsela basahambisana nemtsetfo, futsi kuncedza hulumende kutsi atfule tinsita ebantfwini baseNingizimu Afrika nasekukhuliseni umnotfo. 

2.    Indzebe Yemhlaba Yelibhola Letinyawo Yabomake Ye-FIFA Yemnyaka we-2023
2.1.    I-Banyana Banyana, Bomphetsa base-Afrika, labaligcabho lesive, batawutfwala ematsemba nemaphupho eNingizimu Afrika uma babayincenye Yendzebe Yemhlaba Yelibhola Letinyawo Yabomake Ye-FIFA Yemnyaka we-2023 eNew Zealand nase-Australia kusuka mhla ti-20 Kholwane kuya kumhla ti-20 Ingci 2023. 
2.2.    Ikhabhinethi ibafisela tilokotfo letinhle njengoba basetawucala indlela yabo yekufuna imphumelelo. INingizimu Afrika inani kuyo yonkhe indlela yenu, futsi sibuke nine njengoba nenta umlandvo lomusha futsi nigcugcutela titukulwane letitako. 

3.    Indzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla ye-2023 
3.1.    Kulamalanga lambalwa lalandzelako, emehlo emhlaba kutemidlalo atawugucuka abuke eKapa, eNingizimu Afrika ngalesikhatsi kucala imidlalo Yendzebe Yemhlaba Yelibhola Letandla kusuka mhla ti-28 Kholwane kuya kumhla ti-6 Ingci. Kwekucala ngca kutsi lomdlalo lohlonishwa kakhulu emhlabeni ubanjelwe e-Afrika.  
3.2.    Ikhabhinethi icela wonkhe umuntfu wakulelive kutsi asekele emantfombatana akitsi njengoba aphokophele kucopha umlandvo ngekuwina igolide kulelivekati i-Afrika. 

F.    Imilayeto 
 
1. Kuhalalisela

 Ikhabhinethi ivakalisa kuhalalisela netilokotfo letinhle ku:

  • Yunivesithi YaseNingizimu Afrika ngekucopha umlandvo ngekufinyelela kuminyaka le-150 yekuhamba embili kutemfundvo lephakeme, nangekuba sikhungo lesikhulu nalesidzala kunato tonkhe lesiku-Sub-Saharan ye-Afrika lesitibophelele kuphakela imfundvo lesezingeni lelisetulu nelemhlaba wonkhe.  
  • Mnu. Edward Kieswetter, Khomishane we-SARS, ngekukhetfwa abe nguSihlalo wesibili weNhlangano Yemhlaba Yetentsela Yemphahla Levela Kulamanye Emave. 
  • Mmeli Pansy Tlakula ngekuphindza akhetfwe kuKomiti ye-UN Yekucedza Lubandlululo Lwetebulili. Utawucala kulesikhundla kusuka ngemnyaka we-2024 kuya ku-2028.
  • Mmeli Thembile Joyini ngekukhetfwa abe Lijaji Lenkantolo Yemave Emhlaba YeteMtsetfo Wetaselwandle kusuka ngemnyaka we-2023 kuya ku-2032.
  • Bhodi Yetemafilimu Netekushicilela (i-FPB) ngekuba lilunga ngalokugcwele leNethiwekhi Lelawula Tekuphepha ku-Inthanethi Yemhlaba. Lobulunga buvumela kutsi i-FPB ikhone kuphendvula kumave emhlaba nekulwa nekuhlukumeta kwi-inthanethi nekugcugcutela kuphepha kwe-inthanethi ngekuhambisana nebalawuli base-Australia, base-United Kingdom, base-Fiji, base-Ireland nebaletinye tindzawo. 

1.    Emavi ekudvudvuta
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta kumndeni nakubangani ba: 

  • Make Sally Motlana (96), makadzebona lobekasishikashiki nelilunga lelihloniphekile lemklomelo weSiliva we-Order of the Baobaba. 
  • Nkt. Maggie Mathabatha (61), inkhosikati yaNdvunankhulu waseLimpopo, Mnu. Stanley Mathabatha.
     

Imibuto:
Mk. Nomonde Mnukwa
Libambela Lalokhulumela Hulumende
Makhalekhikhini: 083 653 7485
 

Share this page

Similar categories to explore